Iar l̦otak ilo iiõ eo 1983. Ilo iiõ ko ke iar dik wõt, ear em̦m̦an ãjmour eo aõ, bõtab ke ear joñoul aõ iiõ, iar jino eñjake an lukkuun metak ãnbwinnũ. Enañin ruo iiõ ko tokãlik, ke ikar rujtok juon jibboñ iar jaje m̦akũtkũt. Meñe iar lukkuun kate eõ ñan kajjioñ kõm̦akũti neõ, ak iar jab maroñ in kõm̦m̦akũtkũti. Jãn tõre eo, ijjañin kar bar etetal. Nañinmej eo aõ ear bar kõm̦m̦an bwe en bõjrak an ãnbwinnũ eddekl̦o̦k. Rainin, ekabde kadu ãnbwinnũ ãinwõt juon ajri.

Ium̦win jejjo allõñ ko ke iar pãd wõt ilo m̦weo im̦õ kõn aõ nañinmej, ear itok ruo Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Ñe ewõr ri-lotok, ekkã aõ kũttiliek, bõtab ilo raan eo, iar kõtl̦o̦k an kõrã ro kõnnaan ippa. Ke erro ear kõnono kõn Pedetaij, iar keememejtok men eo iar roñ ke ear l̦alem aõ iiõ. Ilo kar tõre eo, juon mijinede etan Jethro, me ear jokwe ilo Suriname, ear lotok bukwõn eo ammim juon alen ilo juon allõñ im ear katak ippãn jema. Jethro ear lukkuun jouj ñan ña. Im ear juon eo me elukkuun em̦m̦an ippa. Bareinwõt, al̦ap ro jibũ im jim̦m̦aõ rar bõk eõ ñan jet iaan kweilo̦k ko an Ri-Kõnnaan ro an Jeova, me kar kõm̦m̦ani ilo bukwõn eo ammim. Innem ke Florence, juon iaan kõrã ro me rar lotok eõ ilo raan eo ear kajjitõk ippa el̦aññe ikõn̦aan kal̦apl̦o̦k aõ jel̦ã, iar ba aet.

Florence ear bar jepl̦aaktok im ear bõktok l̦eo ippãn, Justus, innem erro ear katak Baibõl̦ ippa. Ke erro ar kile bwe ijaje riit, rar jipañ eõ ñan katak kilen riit. Ãlikin jet iien, ikar jel̦ã make riit. Juon raan, rippãlele rein rar kõnnaanek eõ bwe em̦õj kũr erro ñan jerbal ilo Suriname. Ekabũrom̦õjm̦õj bwe ejjel̦o̦k juon ilo Orealla emaroñ kar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im katak ippa. Ijoke, im̦õn̦õn̦õ bwe Jeova ear jab mel̦o̦kl̦o̦k eõ.

Ejjabto, juon bainier etan Floyd ear itok ñan Orealla, im ear iioone eõ ke ear kwal̦o̦k naan jãn em̦ aj ñan em̦ aj. Ke ear kõnnaan ippa im lale ñe ikõn̦aan katak Baibõl̦, iar ettõñdikdik. Im ear kajjitõk ippa, “Etke kwõj ettõñdikdik?” Iar ba ñane bwe em̦õj aõ kar kam̦õje bok eo Ta Eo Anij Ekõnan bwe Jen Kõmõne? im bwe em̦õj aõ jinoe bok eo Jelãlokjen Eo Ej Tellok ñan Mour Indio. * Iar kõmel̦el̦eiki kõn unin an kar bõjrak aõ katak. Innem, kom̦ro Floyd ear katak im kam̦õjl̦o̦k bok eo Jelãlokjen, ijoke tokãlik kar bar kũr e ñan jerbal ilo bar juon jikin. Kõn men in, ekar bar ejjel̦o̦k juon ñan katak Baibõl̦ ippa.

 Ijoke, ilo 2004 eo, kar jitõñ ruo jipejel̦ bainier etaer, Granville im Joshua, bwe ren jerbal ilo Orealla. Ke erro ear kwal̦o̦k naan jãn em̦ aj ñan em̦ aj, erro ar iioone eõ. Ke rar kajjitõk ippa el̦aññe ikõn̦aan katak Baibõl̦, iar ettõñdikdik. Iar kajjitõk ippãerro ñe jemaroñ bar jino jãn jinoin im katak kõn bok eo etan Jelãlokjen. Ikar kõn̦aan lale ñe renaaj kar katakin eõ ejja men ko wõt me ri-katakin ro aõ m̦oktal̦o̦k rar bar katakin eõ kaki. Granville ear ba ñan eõ bwe ewõr kweilo̦k ko ilo bukwõn eo. Meñe ijjañin kar etal jãn m̦weo im̦õ ium̦win enañin joñoul iiõ, ak ikar kõn̦aan etal im kweilo̦k. Innem, Granville ear itok ñan m̦weo im̦õ im likũt eõ ilo juon wiil̦jea im bwilli eõ l̦o̦k ñan Im̦õn Kweilo̦k eo.

Jejjo iien tokãlik, Granville ear rõjañ eõ ñan del̦o̦ñ ilo Jikuul̦in Kwal̦o̦k Naan eo. Ear ba: “Kwõjjab maroñ etetal, bõtab kwõmaroñ kõnnaan. Juon raan, kwõnaaj kõm̦m̦an public talk. Men in enaaj wal̦o̦k.” Naan ko an rekõketak rar lukkuun kaperan eõ.

Iar jino bõk kun̦aõ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan ippãn Granville. Bõtab, elõñ iaan ial̦ ko ilo bukwõn eo rar ekkajkaj ñan wiil̦jea eo aõ. Innem iar kajjitõk ippãn Granville bwe en likũt eõ ilo juon wiil̦baro im bwilli eõ. Ear jejjet kõl in. Ilo Eprõl̦ 2005 eo, iar peptaij. Ejjabto tokãlik, em̦m̦aan ro ilo eklejia eo rar katakin eõ kilen lale jikin bok eo an eklejia eo im jikin kõjañjañ eo ilo Im̦õn Kweilo̦k eo.

Ijoke tokãlik, juon men ekabũrom̦õjm̦õj ear wal̦o̦k, ilo 2007 eo jema ear mej ilo juon ãkjitõn ilo juon waan lo̦jet. Men in ear lukkuun kabũrom̦õj baam̦le eo aõ. Granville ear jar ippemmim im letok naanin kaenõm̦m̦an ko jãn Baibõl̦. Ruo iiõ ko tokãlik, jaar lukkuun bũrom̦õj kõn bar juon jorrããn me ear wal̦o̦k​—Granville ear mej ilo juon ãkjitõn ilo juon waan lo̦jet.

Kiiõ, ear ejjel̦o̦k an eklejia jidikdik eo ammim me el̦ap an bũrom̦õj em̦m̦aan ro rej lale eklejia im ear wõr juon wõt rijjipañ. Mej eo an Granville ear lukkuun kõmmetak kõnke ear juon jera eo ejitõnbõro. Ear tiljek ilo an kar jipañ eõ ñan kõkajoore wõt kõtaan eo aõ ippãn Jeova im bareinwõt kõn aikuj ko aõ ilo kanniõk. Ilo kar kweilo̦k eo ãlikin iien eo ear mej, kar kun̦aõ riiti pãrokõrããp ko ilo katak eo ñan Naan in Keeañ. Ãlikin aõ riiti pãrokõrããp ko ruo jinoin, iar jino jañ im ear jab bõjrak an to̦o̦r dãnnin kõmjaal̦al̦ jãn meja. Iar aikuj in to jãn ijo im̦aan.

Ear jino em̦m̦anl̦o̦k aõ mour ke ro jeid im jatid jãn bar juon eklejia rar itok im jipañ kõm ilo Orealla. Bareinwõt, ra eo ear jilkintok juon jipejel̦ bainier etan Kojo. Im ejjab men in wõt ak iar lukkuun lañlõñ ke jinõ im l̦eo jatũ rar jino katak im tokãlik peptaij. Innem, ilo M̦aaj 2015 eo, kar jitõñ eõ bwe in juon rijjipañ ilo eklejia eo. Ejjabto jãn iien in, iar maroñ kõm̦m̦ane juon aõ public talk. Ilo kar raan eo, iar ettõñdikdik im jañ ke iar keememejtok ta eo Granville ear ba ñan eõ elõñ iiõ ko m̦oktal̦o̦k, ke ear ba: “Juon raan, kwõnaaj kõm̦m̦an public talk. Men in enaaj wal̦o̦k.”

Ikijjeen JW Broadcasting^®, iar maroñ jel̦ã bwe ewõr ro jeid im jatid me rej iioon wãween ko me rej ãinl̦o̦kwõt men eo ij bar iioone. Im meñe ewõr aer nañinmej, ak rej poub wõt im m̦õn̦õn̦õ ilo mour ko aer. Ñan baj ña, ej wõr wõt aõ maroñ in kõm̦m̦ane jet men. Kõn̦aan eo aõ ñan kõmaat joñan aõ maroñ ñan Jeova, ear kõm̦akũt eõ ñan erom juon rekũl̦ar bainier. Im ilo Jeptõm̦ba 2019 eo, kar jiroñ eõ kõn juon nuuj me iar jab kõtmãne kake! Ilo allõñ in, kar kõjjel̦ãiktok eõ bwe em̦õj jitõñ eõ bwe in juon iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo ammim me ewõr 40 ri-kwal̦o̦k naan ro ie.

El̦ap aõ kam̦m̦oolole aolep ro jeiũ im jatũ me rar katak ippa im jipañ eõ ñan karejar ñan Jeova. Im men eo el̦aptata aõ kam̦m̦oolol kake, ej bwe Jeova ear jab mel̦o̦kl̦o̦k eõ.