ELÕÑ ro jeid im jatid me rar em̦m̦akũtl̦o̦k ñan aelõñ ko jet me em̦m̦an jerbal ko ie, innem tokãlik rar bar jepl̦aak ñan aelõñ ko aer. Kõn yokwe eo aer ñan Jeova im ñan armej ro, rar em̦m̦akũt ñan jikin ko ilo aelõñ eo aer me el̦ap aikuj ri-kwal̦o̦k naan ro ie. (Matu 22:37-39) Ta ko rar aikuj kaarmejjeteiki, im ta jeraam̦m̦an ko rar loi? Ñan lo uwaak eo, jen etale ta eo ear wal̦o̦k ilo aelõñin Cameroon ilo western Africa.

Ilo 1998 eo, juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Onésime ear em̦m̦akũt jãn aelõñ eo an etan, Cameroon. Im ear jokwe ilo bar juon aelõñ ium̦win 14 iiõ ko. Juon raan, ilo juon kar iien kweilo̦k, ear roñ juon waanjoñak kõn jerbalin kwal̦o̦k naan. Ri-kõnono eo ear ba, “Ñe kwõj etal im eo̦ñõd ippãn juon m̦õttam̦ im eoktak ijo komiro ej eo̦ñõd ie jãn doon, im kwõj kile bwe elukkuun m̦õñã ijo eo m̦õttam ej eo̦ñõd ie, kwõnãj ke kar em̦m̦akũtl̦o̦k ñan ijo me ej eo̦ñõd ie im em̦õñãl̦o̦k?”

Waanjoñak in ear kõm̦m̦an bwe Onésime en l̦õmn̦ak in jepl̦aak ñan jikin eo elõñl̦o̦k ek ko ilo kõkkar, ak Cameroon, bwe en jipañ ri-kwal̦o̦k naan ro ie. Bõtab, ear wõr men ko ear inepata kaki. Enaaj ke jel̦ã ukot wãween an mour ilo aelõñ eo an, ke eto an kar jako? Bwe en maroñ jel̦ã, Onésime ear jam̦bol̦o̦k ñan Cameroon im pãd ie ium̦win jijino allõñ. Innem ilo kar 2012 eo, ear em̦m̦akũtl̦o̦k ñan Cameroon im pãdwõt ie.

Onésime ej ba: “Iar aikuj in bar kammineneik ña kõn an lukkuun bwil ijo im an oktak wãween mour ie. Ilo Im̦õn Kweilo̦k eo, iar aikuj in bar kammineneik eõ ñan jijet ioon jea ko reppen. Bõtab, iar lo bwe il̦ak lukkuun roñjake katak ko ilo iien kweilo̦k ko,” ej ba ilo an ettõñdikdik, “jidik kõn jidik, ekar jino dikl̦o̦k aõ l̦õmn̦ake jea ko rem̦m̦an ilo Im̦õn Kweilo̦k ko jet.”

Ilo 2013 eo, Onésime ear m̦areiki Géraldine, eo me ear ro̦o̦l ñan Cameroon ãlikin an kar jokwe ilo aelõñin France ium̦win ruwatimjuon iiõ. Ta jeraam̦m̦an ko rippãlele rein rar loi jãn aer kar likũt men ko an Jeova m̦oktata ilo mour ko aer? Onésime ej ba: “Kom̦ro ear maroñ etal ñan Jikuul̦ eo ñan Ri-Kwal̦o̦k Naan ro an Aelõñ Eo innem tokãlik jerbal ilo Betel̦. Ilo iiõ eo ej kab mootl̦o̦k, 20 rũkkatak Baibõl̦ ro ilo eklejia eo ammim rar peptaij. Ij lukkuun tõmak bwe kiiõ ij pãd ilo juon jikin me ejejjet ñan ‘eo̦ñõd’ ilo kõkkar.” (Mark 1:17, 18) Géraldine ej ba: “Jeraam̦m̦an ko iar bũki rar l̦apl̦o̦k jãn joñan eo me ejjel̦o̦k aõ kar kõtmãne kake.”

Judith ear em̦m̦akũt ñan Amedka bõtab eto an kar kõn̦aan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aan ñan Jeova. Ej ba, “Kajjojo iien ij etal ñan Cameroon im lol̦o̦k baam̦le eo aõ, ñe ij itõn ro̦o̦l, ij jañ kõnke ij aikuj in etal jãn elõñ iaan ro iar jino katak Baibõl̦ ippãer.” Meñe ãindein, ak Judith ear jenliklik in bar ro̦o̦l im jokwe ilo Cameroon. Ekar wõr juon an jerbal me el̦ap on̦ããn im jerbal in ear kõmaroñe ñan kõl̦l̦ã on̦ããn  an jemãn taktõ, eo im ej jokwe ilo Cameroon. Ijoke, Judith ear lõke wõt Jeova im ear bar ro̦o̦l ñan Cameroon. Ej kwal̦o̦k m̦ool ilo an ba bwe ej oñkake jet iaan men ko me rar kõm̦m̦an an em̦m̦an kõjeiien ilo kar Amedka. Ear jar ñan Jeova bwe en jipañe ñan jel̦ã ukoktak im ear bõk jipañ jãn naanin rõjañ ko jãn juon em̦m̦aan me ej lol̦o̦k eklejia im kõrã eo ippãn.

Ke Judith ej reilikl̦o̦k, ej ba, “Ium̦win jilu iiõ, iar lo lañlõñ ke iar maroñ jipañ emãn armej ñan peptaij.” Judith ear maroñ jino jerbal ãinwõt juon jipejel̦ bainier. Im rainin, ej jerbal ippãn l̦eo ippãn etan, Sam-Castel, ilo jerbalin lol̦o̦k eklejia ko. Bõtab ta kõn l̦al̦l̦ap eo jemãn Judith? Judith im baam̦le eo an rar maroñ lo juon aujpitõl̦ ilo bar juon aelõñ me ear maroñ jipañ er. Aujpitõl̦ in ear m̦õn̦õn̦õ in jipañ ñan kõl̦l̦ãik on̦ããn an jemãn m̦wijm̦wij. Ej juon jeraam̦m̦an bwe ear tõprak m̦wijm̦wij eo.

Juon jeid im jatid likao etan in Victor ear em̦m̦akũt ñan Canada. Ãlikin an kar riiti juon katak ilo juon Naan in Keeañ kõn jikuul̦ ko reutiejl̦o̦k, ear jino l̦õmn̦ak kõn ta eo en kõm̦m̦ane ikijjeen an jikuul̦. Ear bõjrak jãn an bõk kilaaj ko ilo university im jino bõk kilaaj ko rekadu kũtieer ñan jipañe bõk kamminene ko ej aikuji ñan juon jerbal. Ej ba, “Men in ear kõm̦m̦an bwe en m̦õkajl̦o̦k aõ lo juon jerbal im bwe in maroñ kõm̦m̦ane men eo ear to aõ kõn̦aan kõm̦m̦ane—bainier.” Tokãlik, Victor ear m̦areiki Caroline, im erro ear jim̦or jam̦bol̦o̦k ñan Cameroon. Ke erro ear jam̦bol̦o̦k ñan ra eo ilo Cameroon, kar rõjañ erro ñan l̦õmn̦ak im lale el̦aññe erro maroñ jerbal ilo Cameroon. Victor ej ba, “Kõmar lo bwe ear ejjel̦o̦k unin ñan am̦ro ba jaab, im kõnke kõm̦ro ear mour wõt ilo juon wãween el̦amwaan, kõm̦ro ear maroñ eo̦roñ naanin kũr eo.” Meñe ear wõr an Caroline jet nañinmej, ak erro ar pepe in wõnm̦aanl̦o̦k wõt im em̦m̦akũt ñan ijo.

Victor im Caroline rar m̦okta rekũl̦ar bainier ñan jipañ elõñ armej ro me rar kwal̦o̦k aer itoklimo. Ium̦win jet iien, erro ear mour kõn joortoklik eo aerro. Tokãlik, erro ear ro̦o̦l im jerbal ilo Canada ium̦win jet allõñ, im men in ear kõmaroñ erro ñan bar jepl̦aak ñan Cameroon im wõnm̦aanl̦o̦k wõt im bainier. Ta jeraam̦m̦an ko rar loi? Erro ear etal ñan Jikuul̦ eo ñan Ri-Kwal̦o̦k Naan ro an Aelõñ Eo, jerbal ãinwõt jipejel̦ bainier, im erro ej kiiõ pãd ilo jerbal in ekkal. Victor ej ba, “Ilo am̦ro kar em̦m̦akũt jãn ijo em̦m̦an kõjeãmro, men in ear kõmaroñ kõm̦ro ñan lo an Jeova rejetake kõm.”

Ilo 2002 eo, Alain, juon ri-jikuul̦ in university ilo Germany, ear riiti tũrããk eo etan Jodrikdrik Ro—Ta eo Kom̦ Naaj Kõm̦m̦ane ilo Mour ko Ami? Mel̦el̦e ko ilo tũrããk eo rar kõm̦akũti ñan kõm̦m̦an mejãnkajjik ko rekããl. Ilo 2006 eo, ear etal ñan Jikuul̦in Baibõl̦ eo ñan L̦õm̦aro Me Ejjel̦o̦k Pãleer, im ãlikin jikuul̦ eo kar ba bwe enaaj jerbal ilo Cameroon, ijo ear l̦otak ie.

Ilo Cameroon, Alain ear lo juon an jerbal in part-time. Tokãlik, ear lo juon jerbal me em̦m̦anl̦o̦k on̦ããn, bõtab ear inepata bwe jerbal in emaroñ kõm̦m̦an bwe en dikl̦o̦k an kwal̦o̦k naan. Innem ke kar kũr e ñan jerbal ãinwõt juon jipejel̦ bainier, ilo m̦õkaj ear uwaake kũr in. Jikin jerbal eo an ear kõn̦aan kal̦apl̦o̦k on̦ããn, ak Alain ear eddãp wõt ñan pepe eo an. Tokãlik, Alain ear m̦areiki Stéphanie, eo me elõñ iiõ in an kar jokwe ilo France. Ta apañ ko Stéphanie ear iiooni ãlikin an kar em̦m̦akũt ñan Cameroon?

Stéphanie ej ba: “Ear jino wõr jet nañinmej ko ippa im men ko me ijekkar ñani ak ij kadeki, bõtab iar maroñ bõk jipañ ikijjeen aõ kar lol̦o̦k wõt taktõ.” Rippãlele rein rar lo jeraam̦m̦an jãn aerro kar  kijenmej wõt. Alain ej ba: “Ke kõmar etal im kwal̦o̦k naan ilo Katé, juon bukwõn me ettol̦o̦k jãn jikin ko jet, kõmar iioone jet armej me rar kõn̦aan katak Baibõl̦. Tokãlik, kõmar maroñ katak Baibõl̦ ippãer ilo talboon. Ruo iaan rũkkatak Baibõl̦ rein rar peptaij, im ear jutak juon kumi in ri-kwal̦o̦k naan.” Stéphanie ej ba: “Ejjel̦o̦k bar juon men el̦apl̦o̦k an kalañlõñ jãn ad jipañ armej ro ñan ajel̦o̦k er make ñan Jeova. Kõn am̦ro jerbal ijin, elõñ alen am̦ro kar eñjake lañlõñ in.” Kiiõ, Alain im Stéphanie rej pãd ilo jerbalin lol̦o̦k eklejia ko.

Gisèle ear peptaij ilo ejja iien eo wõt me ear pãd ilo jikuul̦ in taktõ ilo Italy. Ear lukkuun em̦m̦an ippãn wãween an l̦amwaan mour eo an rippãlele ro rar katak Baibõl̦ ippãn me rar bainier, im ear kõn̦aan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aan ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Kõn men in, Gisèle ear jino rekũl̦ar bainier ilo iien eo ej kam̦õjl̦o̦k an jikuul̦.

Ear wõr juon an Gisèle kõn̦aan ñan ro̦o̦l im kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aan ilo Cameroon, bõtab ear inepata jidik kõn men in. Ej ba, “Iar aikuj in jol̦o̦ke eta jãn aõ jokwe ilo Italy im inaaj kar ettol̦o̦k jãn ro m̦õtta im baam̦le eo aõ ilo Italy.” Meñe ãindein an kar eñjake, ak ilo Mãe 2016 eo, Gisèle ear em̦m̦akũt im bar jepl̦aak ñan Cameroon. Ãlikin jet iien, Gisèle ear m̦areiki Léonce, im ra eo ilo Cameroon ear rõjañ erro ñan em̦m̦akũt ñan Ayos, juon bukwõn me el̦ap aikuj ri-kwal̦o̦k naan ro kõn Aelõñ eo ie.

Ewi wãween kar mour ilo Ayos? Gisèle ej ba: “Ekkã an ejjel̦o̦k jarom ium̦win elõñ wiik ko, im kõmar jab maroñ charge e talboon ko nejũm̦ro. Elõñ iien an talboon ko am̦ro jab jerbal. Iar katak kilen kõmat lal̦, im kom̦ro ear aikuj kõjerbal wiil̦baro im teeñki ñan etteiñ tok dãn jãn reba eo ilo boñ, ilo iien eo me ejjab lukkuun lõñ armej.” Ta eo ear jipañ rippãlele rein ñan kijenmej wõt? Gisèle ej ba: “Jetõb kwõjarjar eo an Jeova, jipañ jãn eo pãleem, im naanin rõjañ ko jãn baam̦le eo am̦ro im ro m̦õttam̦ro ekoba iien ko rar jipañ tok kõm ikijjeen jããn, rar jipañ kõm̦ro ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt.”

Gisèle ej ke m̦õn̦õn̦õ kõn an kar bar jepl̦aak ñan aelõñ eo an? Ej ba, “Aet! Ejjel̦o̦k aõ pere men in ñan jidik! Ilo jinoin, ekar wõr jet apañ ko kõm̦ro ear iiooni im kõm̦ro ear jino tõn ebbweer, bõtab ãlikin am̦ro kar anjo̦ ioon men kein, kõm̦ro l̦eo ippa ear lukkuun lo bwe kõmar kõm̦m̦ane men eo kõmmem ar aikuj in kõm̦m̦ane. Kõm̦ro ej lõke Jeova im el̦apl̦o̦k am̦ro epaake e.” Léonce im Gisèle rar etal ñan Jikuul̦ eo ñan Ri-Kwal̦o̦k Naan ro an Aelõñ Eo, im kiiõ erro ej jerbal ãinwõt temporary jipejel̦ bainier.

Ãinwõt ri-eo̦ñõd ro me rej kwal̦o̦k peran im kijenmej wõt ium̦win elõñ wãween ko reppen bwe en lõñ kon̦aer ek, ro im rej bar jepl̦aak ñan aelõñ ko aer rej m̦õn̦õn̦õ in kaarmejjeteik er make ñan jipañ ro em̦ool bũrueer me rem̦õn̦õn̦õ in eo̦roñ ennaan eo kõn Aelõñ eo. Ejjel̦o̦k pere bwe Jeova eban mel̦o̦kl̦o̦k ri-kwal̦o̦k naan rein kõn aer kar lukkuun kate er im kõn yokwe eo rar kwal̦o̦ke kõn etan. (Nih. 5:19; Hib. 6:10) El̦aññe kwõj juon eo im ej jokwe ilo bar juon aelõñ, im ewõr juon aikuj kõn ri-kwal̦o̦k naan ro ilo aelõñ eo kwõj itok jãne, ewõr ke am̦ maroñ ñan bar jepl̦aak? El̦aññe aet, ejjel̦o̦k pere bwe kwõnaaj lo elõñ jeraam̦m̦an ko.​—JK. 10:22.