1-2. (1) Etke ro ej kab m̦õj aer m̦are rej aikuj in lõke Jeova? (Sam 37:3, 4) (2) Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

KWÕJ ke juon eo ej pojakin m̦are, ke ta kwõj juon eo ej kab m̦õj an m̦are? El̦aññe aet, ejjel̦o̦k pere bwe kwõj reim̦aanl̦o̦k in mour ippãn armej eo me el̦ap am̦ yokwe. Em̦ool bwe ewõr apañ ko rippãlele ro renaaj iiooni ilo mourin m̦are eo aer, im ewõr pepe ko raorõk me renaaj aikuj in kõm̦m̦ani. Wãween amiro kõm̦adm̦õdi apañ kein im kõm̦m̦ani pepe ko, enaaj jelõt joñan m̦õn̦õn̦õ eo amiro ilo iiõ ko rej pãd im̦aan. El̦aññe komiro naaj atartar ioon Jeova, komiro naaj kõm̦m̦ani pepe ko remãlõtlõt, enaaj kajoorl̦o̦k kõtaan eo amiro, im komiro naaj m̦õn̦õn̦õl̦o̦k. Bõtab ñe komiro naaj likjab in bõk l̦õmn̦ak ko an Anij, komiro maroñ oktak im iioon apañ ko me renaaj kõm̦m̦an apañ ikõtaamiro, im tõll̦o̦k ñan amiro jab m̦õn̦õn̦õ.​—Riit Sam 37:3, 4.

² Meñe katak in ej ñan ro ej kab m̦õj aer m̦are, ak enaaj bareinwõt kõnono kõn apañ ko me aolep rippãlele ro rej iiooni. Jenaaj kõnono kõn ta ko jemaroñ katak jãn waanjoñak ko an jet em̦m̦aan im kõrã ro retiljek ilo Baibõl̦. Waanjoñak kein rej katakin kõj men ko me jemaroñ jerbali ilo elõñ wãween ko reoktak jãn doon ilo mour ko ad, ekoba ilo mourin m̦are. Jenaaj bareinwõt lale ta ko jemaroñ katak jãn waanjoñak ko an rippãlele ro ilo raan kein.

3-4. Ta apañ ko me rippãlele ro rekããl remaroñ jelm̦aiki?

³ Jet armej remaroñ rõjañ rippãlele ro rekããl ñan mour ãinwõt elõñ armej ro ilo raan kein. Ñan waanjoñak, rũtto ro jemãer  im jineer im ro jet nukwier remaroñ kajjioñ iuuni er ñan kajju jino neji. Ak ro m̦õttaer im baam̦le ko aer remaroñ rõjañ er bwe ren wiaik juon m̦weerro im wiaik elõñ m̦weiuk ko ñan m̦weo bwe en em̦m̦an kõjeiierro.

⁴ Ñe rejjab kõjparok, rippãlele ro remaroñ kõm̦m̦ani pepe ko me remaroñ kõm̦m̦an bwe ren eddodo kõn m̦uri. Innem, erro jim̦or renaaj aikuj in buul̦ jerbal bwe ren maroñ kõl̦l̦ãik m̦uri ko aerro. Jikin jerbal ko aer remaroñ jino bõk iien ko me ren kar kõjerbali ñan aer katak Baibõl̦ ippãer make, kõm̦m̦ane iien kabuñ an baam̦le, im kwal̦o̦k naan. Rippãlele rein remaroñ bar jako jãn iien kweilo̦k ko kõn aer jerbal overtime bwe en lõñl̦o̦k aer jããn ak bwe ren jab luuji jerbal eo aer. Itok jãn aer ãindein, ekõm̦m̦an bwe ren jab maroñ kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ñan kõm̦m̦ani men ko jet rekãitoktoklimo ilo jerbal ko an Jeova.

5. Ta eo kwõj katak jãn waanjoñak eo an Klaus im Marisa?

⁵ Elõñ waanjoñak ko rej kwal̦o̦k bwe ñe jenaaj likũt m̦weiuk ko m̦oktata ilo mour ko ad, men kein reban tõll̦o̦k kõj ñan ad lo m̦õn̦õn̦õ. L̦õmn̦ak kõn ta eo ruo rippãlele etaer Klaus im Marisa rar katak ke rar iioone wãween in. * Ilo jinoin aerro kar m̦are, erro kar jim̦or jerbal full-time ilo jikin jerbal ko aerro bwe en wõr aerro jããn im em̦m̦an kõjeiierro. Bõtab itulowa, ear jab jubũrueerro. Klaus ej kwal̦o̦k m̦ool im ba: “Ear lõñl̦o̦k men ko ippemro jãn joñan eo kõm̦ro kar aikuji, bõtab ekar ejjel̦o̦k am̦ro mejãnkajjik ñan Jeova. Ilo m̦ool, ekar jab pidodo mour im el̦ap ad kar inepata.” Bõlen kwe kwõj bareinwõt kile bwe ilo am̦ lukkuun kate eok ñan kajjioñ koorl̦o̦k m̦weiuk ko, ejjab jubũruom̦. El̦aññe ãindein am̦ eñjake, jab ebbweer. Ilo am̦ nãj etale joñak ko rem̦m̦an an ro jet, men in enaaj jipañ eok. M̦oktata, jen etale ta ko em̦m̦aan ro rippãlele remaroñ katak jãn joñak eo an Kiiñ Jihoshapat.

6. Ekkejell̦o̦k ippãn naanin kakapilõk eo ilo Jabõn Kõnnaan 3:5, 6, ewi wãween an kar Kiiñ Jihoshapat kõm̦adm̦õde juon apañ el̦ap?

⁶ L̦õm̦aro, ewõr ke iien kwõj eddodo kõn eddo ko kwõj aikuj in kõm̦m̦ani? El̦aññe aet, kwõmaroñ bõk tokjãn jãn waanjoñak eo an Kiiñ Jihoshapat. Ãinwõt juon kiiñ, kar an Jihoshapat eddo ñan kõjparok im lale aolepen aelõñ eo! Ewi wãween an kar lale eddo in an el̦ap? Jihoshapat ear kate joñan wõt an maroñ ñan kõjparoke armej ro rar pãd ium̦win pein. Ear kõm̦m̦an kein kõjparok ko ilo jikin kweilo̦k ko ilo Juda im ear ejaak juon jarin tarin̦ae el̦ap me ej ejaakin elõñl̦o̦k jãn 1,160,000 rũttarin̦ae ro. (2 Kro. 17:12-19) Tokãlik, Jihoshapat ear jelm̦aik juon apañ el̦ap. Juon jarin tarin̦ae el̦ap me ej ejaakin ri-Amon im ri-Moab, im armej ro jãn tol̦ ko ilo Sier rar itõn tarin̦aeik e im baam̦le eo an im armej ro an. (2 Kro. 20:1, 2) Ta eo Jihoshapat ear kõm̦m̦ane? Ear reilo̦k ñan Jeova bwe en jipañe im kõkajoore. An kõm̦m̦ane men in ej ekkejell̦o̦k ippãn naanin kakapilõk ko rem̦m̦an  ilo Jabõn Kõnnaan 3:5, 6. (Riit.) Jar eo an Jihoshapat me ej pãd ilo 2 Kronikel 20:5-12, ej kaalikkar joñan an kar lõke Jemãn ilañ. Ewi wãween an kar Jeova em̦m̦akũt kõn jar eo an Jihoshapat?

7. Ewi wãween an kar Jeova uwaake jar eo an Jihoshapat?

⁷ Jeova ear kõnono ñan Jihoshapat ikijjeen juon ri-Livai etan Jaheziel. Jeova ear ba: “Kom̦win pãdwõt im jutak, im lo lo̦mo̦o̦r an Jeova ippemi.” (2 Kro. 20:13-17) Ãinwõt wãween in ejjab juon men me ekkã an rũttarin̦ae ro kõm̦m̦ane ñe rej tarin̦ae! Bõtab, naanin jiroñ kein rar jab itok jãn armej; rar itok jãn Jeova. Kõn an kar Jihoshapat lukkuun lõke Anij, ear pokake naanin jiroñ kein. Ke e im armej ro rar etal im iioone ri-kõjdat ro aer, ear jab likũt rũttarin̦ae ro me rejel̦ãtata tarin̦ae ilo m̦aan, ak ear likũt ri-al ro me ejjel̦o̦k aer kein tarin̦ae. Jeova ear kajejjete kallim̦ur eo an ñan Jihoshapat; Ear anjo̦ ioon jarin tarin̦ae eo me rar kõjdate er.​—2 Kro. 20:18-23.

8. Ta ko l̦õm̦aro remaroñ katak jãn joñak eo an Jihoshapat?

⁸ L̦õm̦aro, ewõr men ko kwõmaroñ katak jãn joñak eo an Jihoshapat. Ej am̦ eddo ñan lale im kõjparok baam̦le eo am̦, kõn men in kwõj lukkuun kate eok ñan kõjparok im rejetake ak lale aikuj ko an baam̦le eo am̦. Ñe kwõj jelm̦ae apañ ko, kwõmaroñ l̦õmn̦ak bwe kwõmaroñ make kõm̦adm̦õdi. Bõtab, kõjparok jãn kõn̦aan eo ñan atartar ioon kajoor eo am̦ make. Ijello̦kun am̦ ãindein, kwõn jar ippam̦ make ñan Jeova im kajjitõk jipañ jãne. Ejjab men in wõt, ak lukkuun jar ñan Jeova ippãn kõrã eo pãleem̦ bareinwõt. Pukot naanin tõl ko jãn Jeova ilo am̦ katak Baibõl̦ eo im bok ko an doulul in, im jerbale naanin kakapilõk ko kwõj loi. Ro jet remaroñ jab errã kõn pepe ko kwõj kõm̦m̦ani me rej ekkar ñan Baibõl̦, im remaroñ bar ba ñan kwe bwe kwõjajel̦o̦kjen̦. Remaroñ ba bwe jããn im men ko kwõmaroñ wiaik kõn jããn rej men ko rem̦m̦antata ñan kõjparoke baam̦le eo am̦. Bõtab, keememej waanjoñak eo an Jihoshapat. Ear lõke Jeova im ear kaalikkar men in ilo kõm̦m̦an ko an. Jeova ear jab kõjoole em̦m̦aan in etiljek, im eban kõjoole eok. (Sam 37:28; Hib. 13:5) Ta ko rippãlele ro remaroñ kõm̦m̦ani bwe ren lo m̦õn̦õn̦õ ilo mour ko aer?

9. Ta eo jemaroñ ba kõn ri-kanaan Aiseia im kõrã eo pãleen?

⁹ Ri-kanaan Aiseia im kõrã eo pãleen rar kõm̦m̦an bwe aer karejar ñan Jeova en men eo eaorõktata ilo mour eo aerro. Aiseia ear juon ri-kanaan, im kõrã eo pãleen emaroñ kar wõr an jerbal ãinwõt ri-kanaan kõnke kar ãñinñini “lio ri-kanaan.” (Ais. 8:1-4) Alikkar bwe Aiseia im kõrã eo pãleen rar likũt aer kabuñ ñan Jeova m̦oktata ilo mour eo aerro. Rein rej juon joñak elukkuun em̦m̦an ñan rippãlele ro rainin!

10. Ñe rippãlele ro renaaj katak kõn kanaan ko ilo Baibõl̦, ewi wãween an men in maroñ jipañ er ñan kõn̦aan kate er joñan wõt aer maroñ ilo jerbal eo an Jeova?

¹⁰ Rippãlele ro rainin remaroñ kõm̦m̦an bwe aer karejar ñan Jeova en men eo eaorõktata ilo mour ko aer ilo aer kõmaat aer maroñ ilo jerbal eo an Jeova. Remaroñ kal̦apl̦o̦k aer lõke Jeova ilo aer katak kõn kanaan ko ilo Baibõl̦ ippãn doon im lo wãween an jejjet kũtieer aolep iien. * (Tai. 1:2) Remaroñ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween ko remaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ kajejjet jet iaan kanaan ko ilo Baibõl̦. Ñan waanjoñak, remaroñ bõk kun̦aaer ñan jipañ  kajejjete kanaan eo an Jesus me ear ba bwe naaj kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an ipel̦aakin lal̦ in m̦okta jãn an itok jem̦l̦o̦kin. (Matu 24:14) Ñe enaaj l̦apl̦o̦k aerro tõmak im lõke bwe enaaj jejjet kũtien kanaan in ilo Baibõl̦, enaaj l̦apl̦o̦k aerro kõn̦aan jek ippãerro make ñan kate erro joñan wõt aerro maroñ ñan Jeova.

11. Ta ko Prisilla im Akula rar maroñ kõm̦m̦ani, im etke?

¹¹ Rippãlele ro em̦m̦an dettaer remaroñ katak jãn Prisilla im Akula, ruo rippãlele me er ri-Ju im rar jokwe ilo juon jikin etan Rom. Rar roñ kõn ennaan eo em̦m̦an kõn Jesus im rar erom Kũrjin. Ejjel̦o̦k pere bwe erro ar m̦õn̦õn̦õ im jokwane kõn wãween aerro kar mour. Bõtab, ilo idiñ mour eo aerro ear oktak ke ri-Tõl eo an Rom etan Klaudiõs, ear jiroñ bwe aolep ri-Ju ro ren etal jãn Rom. L̦õmn̦ak kõn wãween an kar men in jelõt Akula im Prisilla. Rar aikuj etal jãn jikin in me rar imminene kake, kappok m̦weerro, im bar kajutak peejnej in kõm̦m̦an em̦ nuknuk eo aerro ilo bar juon jikin. Apañ in erro ar iioone enaaj ke kar kõm̦m̦an bwe ren m̦ad jãn men ko an Aelõñ eo? Ejjel̦o̦k pere kwõjel̦ã uwaak eo ñan kajjitõk in. Ilo jikin eo ekããl me rar em̦m̦akũt ñane ilo Korint, Akula im Prisilla rar jino jipañ eklejia eo rar pãd ie im jerbal ippãn rijjilõk Paul ñan kõkajoor ro jeid im jatid ilo ijin. Tokãlik, rar em̦m̦akũt ñan bukwõn ko jet me rar aikuj ri-kwal̦o̦k naan ro ie. (Jrb. 18:18-21; Rom 16:3-5) Ejjel̦o̦k pere bwe el̦ap aerro kar poub im lo m̦õn̦õn̦õ ilo mour eo aerro!

12. Etke ruo rippãlele rej aikuj kõm̦m̦an aerro mejãnkajjik ilo aer jerbal ñan Jeova?

¹² Rippãlele ro ilo raan kein remaroñ anõke Prisilla im Akula ilo aer likũt men ko an Aelõñ eo m̦oktata. Iien eo em̦m̦antata ñan an ruo rippãlele kõnono kõn mejãnkajjik ko aerro ilo mour, ej ilo iien eo erro ej teit wõt. Ñe rippãlele ro rej kõm̦m̦an pepe ippãn doon im rej kate er ñan tõpare mejãnkajjik ko aer ilo aer jerbal ñan Jeova, enãj lõñl̦o̦k iien ko repel̦l̦o̦k ñan aerro lo an jerbal jetõb kwõjarjar eo an Jeova ilo mour eo aerro. (Ekl. 4:9, 12) L̦õmn̦ak kõn waanjoñak in an Russell im Elizabeth. Russell ej ba, “Ilo tõre eo kõm̦ro ar teit,  kõm̦ro ar kõnono kõn mejãnkajjik ko am̦ro ilo jerbal eo am̦ro ñan Jeova.” Elizabeth ej ba, “Kõm̦ro ar kõnono kake men kein kõnke tokãlik, ñe jenãj kõm̦m̦an elõñ pepe ko, jenaaj kõm̦m̦an bwe pepe ko am̦ro ren jab bõbrae am̦ro tõpare mejãnkajjik ko am̦ro.” Russell im Elizabeth rar maroñ em̦m̦akũt ñan Micronesia ñan jipañ ilo jikin in me el̦apl̦o̦k aikuj ri-kwal̦o̦k naan ro ie.

13. Ekkar ñan Sam 28:7, ta eo enaaj wal̦o̦k ñe jej lõke Jeova?

¹³ Ãinwõt Russell im Elizabeth, elõñ rippãlele ro me rar kõm̦m̦an pepe ñan kõjerbal iien ko aer joñan wõt aer maroñ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan im katakin ilo aer mour ilo juon wãween el̦amwaan. Ñe ruo rippãlele rej kõm̦m̦an mejãnkajjik ko ñan kate er joñan wõt aer maroñ ilo aer jerbal ñan Jeova im rej jim̦or jerbal ippãn doon ñan tõpari, renaaj jebar leen ko rem̦m̦an. Renaaj lo wãween an Jeova lale im kea kõn erro, enaaj l̦apl̦o̦k aerro lõke E, im renaaj lukkuun m̦õn̦õn̦õ.​—Riit Sam 28:7.

14. Ewi wãween an kar rijjilõk Piter im kõrã eo pãleen kwal̦o̦k bwe rar lõke kallim̦ur eo ilo Matu 6:25, 31-34?

¹⁴ Rippãlele ro remaroñ bareinwõt katak jãn joñak eo an rijjilõk Piter im kõrã pãleen. Emaroñ jijino allõñ l̦o̦k ñan juon iiõ ãlikin iien eo jinointata in an kar rijjilõk Piter iioone Jesus, ear aikuj in kõm̦m̦ane juon pepe eaorõk. Piter im baam̦le eo an rar mour jãn peejnej in eo̦ñõd eo an. Innem ke Jesus ear kũr Piter bwe en l̦oore e full-time, Piter ear aikuj in l̦õmn̦ak kõn baam̦le eo an. (Luk 5:1-11) Piter ear kããlõt ñan etal ippãn Jesus im kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo. Ear kããlõt ilo mãlõtlõt! Im ejjel̦o̦k pere bwe kõrã eo pãleen Piter ear rejetake pepe eo an. Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k bwe ãlikin an kar Jesus jerkakpeje, kõrã eo pãleen Piter ear itoitak ippãn Piter emaroñ kar ilo jet iaan iien kein. (1 Kor. 9:5) Ejjel̦o̦k pere, joñak eo an ãinwõt juon kõrã rippãlele ear kõm̦m̦an bwe en tõllo̦kũn Piter ñan an maroñ jei naanin kakapilõk ko ñan em̦m̦aan im kõrã ro me rej rippãlele. (1 Pit. 3:1-7) Ealikkar bwe Piter im kõrã eo pãleen rar jim̦or lõke kallim̦ur eo an Jeova bwe enaaj kabwe aikuj ko aer el̦aññe renaaj likũt Aelõñ eo m̦oktata ilo mour eo aer.​—Riit Matu 6:25, 31-34.

15. Ta eo kwõj katak jãn bwebwenato eo an Tiago im Esther?

¹⁵ El̦aññe em̦õj an mootl̦o̦k jet iiõ kiiõ jãn ke komiro ar m̦are, ewi wãween amiro maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kaddekl̦o̦k kõn̦aan eo amiro ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aamiro ñan Jeova? Juon wãween ej ilo amiro katak jãn bwebwenato ko an rippãlele ro jet. Ñan waanjoñak, komiro maroñ riiti katak eo elõñ m̦õttan me etan “Rar M̦õn̦õn̦õ in Em̦m̦akũt ñan Jipañ” ilo Naan in Keeañ ko. Katak rot kein rar jipañ Tiago im Esther, ruo rippãlele jãn Brazil ñan kal̦apl̦o̦k kõn̦aan eo aerro ñan jerbal ilo jikin ko el̦ap aikuj ri-kwal̦o̦k naan ie. Tiago ej kõmel̦el̦e im ba: “Ilo am̦ro kar riiti bwebwenato ko an ro jet kõn wãween an Jeova jipañ ri-karejar ro an ilo raan kein, kõm̦ro ar kõn̦aan bareinwõt lo an pein Jeova tõl kõj im lale kõj.” Erro ar tokãlik em̦m̦akũt ñan Paraguay, ijo erro ej jipañ ilo kajin Portuguese jãn 2014 eo. Esther ej ba: “Juon eoon me el̦ap am̦ro kaorõke ej Epesõs 3:20. Elõñ alen am̦ro lo an m̦ool naan kein ilo jerbal eo am̦ro ñan Jeova.” Ilo lõta in ñan ro ilo Epesõs, Paul ear kallim̦ur bwe Jeova enaaj letok el̦apl̦o̦k jãn men ko jej kajjitõk kaki. Elukkuun m̦ool kallim̦ur in!

16. Wõn ro me rippãlele ro em̦m̦an dettaer remaroñ kajjitõk naanin rõjañ jãn er ñe rej etale mejãnkajjik ko aerro?

¹⁶ Rippãlele ro em̦m̦an dettaer ilo raan kein  remaroñ bõk tokjãn jãn bwebwenato ko an ro me rar katak kilen atartar ioon Jeova. Ewõr jet rippãlele ro me remaroñ kar pãd ilo jerbalin full-time ium̦win elõñ iiõ ko. Etke komiro ejjab kajjitõk ippãer kõn naanin rõjañ el̦aññe komiro ej l̦õmn̦ak kake ak etale mejãnkajjik ko amiro? Eñin ej bar juon wãween ñan kwal̦o̦k amiro lõke Jeova. (JK. 22:17, 19) Em̦m̦aan ro rej lale eklejia bareinwõt remaroñ jipañ rippãlele ro em̦m̦an dettaer ñan kõm̦m̦an im tõpar mejãnkajjik ko aer ñan Jeova.

17. Ta eo ear wal̦o̦k ñan Klaus im Marisa, im ta ko jej katak jãn bwebwenato eo aerro?

¹⁷ Ijoke, ewõr iien pepe eo ad ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aad emaroñ jab jejjet ekkar ñan wãween eo jaar kõtmãne kake. L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an Klaus im Marisa, ro jaar kõnono kake er ilo jinoin katak in. Ãlikin aerro kar m̦are ium̦win jilu iiõ, rar em̦m̦akũt jãn jikin eo rar pãd ie ñan bõk kun̦aaerro ilo jerbalin ekkal ilo ra eo an Finland. Bõtab, kar ba ñan er bwe rejjab maroñ pãd ilo ijin elõñl̦o̦k jãn jiljino allõñ. Ilo m̦okta rar bũrom̦õj. Ijoke tokãlik kar kũr erro ñan juon kilaaj in katak kajin Arabic, im kiiõ erro ej m̦õn̦õn̦õ in jerbal ilo bar juon aelõñ im rej jipañ ilo kajin Arabic. Ilo an Marisa reilikl̦o̦k ñan iien in, ej ba: “Ebwe an kaamijak ñan kõm̦m̦ane juon men kwõjjab imminene ak jel̦ã kake im ñan lukkuun lõke Jeova kõn aolepen bũruom̦. Bõtab, em̦õj aõ kar lo an Jeova jipañ kõj aolep iien ilo wãween ko jaar jab kõtmãne kaki. Ãlikin aõ kar iioon wãween kein el̦apl̦o̦k aõ lõke Jeova.” Ãinwõt an waanjoñak in kaalikkare, kwõmaroñ lõke bwe aolep iien Jeova enaaj kõjeraam̦m̦an eok el̦aññe kwõnaaj lukkuun lõke E kõn aolepen bũruom̦.

18. Ta ko me rippãlele ro remaroñ kõm̦m̦ani ñan aer lõke wõt Jeova?

¹⁸ Mourin m̦are ej juon menin letok jãn Jeova. (Matu 19:5, 6) Ekõn̦aan bwe rippãlele ro ren m̦õn̦õn̦õ kake menin letok in. (JK. 5:18) Rippãlele ro em̦m̦an dettaer, etale wãween amiro kõjerbale mour eo amiro. Komiro ej ke kate komiro joñan wõt amiro maroñ ñan kwal̦o̦k ñan Jeova kõn ewi joñan amiro kam̦m̦oolol kõn menin letok kein em̦õj an liwaj ñan komiro? Kõnono ñan Jeova ilo jar. Pukot naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ me rej ekkar ñan wãween eo komiro ej iioone. Innem l̦oore naanin jiroñ ko Jeova ej liwaj. Kwõmaroñ lõke bwe komiro naaj m̦õn̦õn̦õ im lo jeraam̦m̦an ilo mour eo amiro el̦aññe komiro naaj kõm̦m̦an bwe amiro karejar ñan Jeova en men eo eaorõktata ilo mourin m̦are eo amiro!