1. Ta mel̦el̦ein ñe jej ekkõl wõt? (2 Timote 4:5)

 ÑE JEJ iioon wãween ko rej kainepataik kõj, men in emaroñ mãlejjoñe ad tiljek ñan Jeova im doulul eo an. Ewi wãween ad maroñ anjo̦ ioon wãween kein reppen? Jej aikuj ekkõl im ruj wõt, im jutak pen wõt ilo tõmak. (Riit 2 Timote 4:5.) Jej ekkõl wõt ñe jej dãpij wõt ad ineem̦m̦an, em̦m̦an ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦, im ñe jej kate kõj ñan watõk wãween ko jej iiooni ilo ejja wãween eo wõt Jeova ej watõki. Ñe jenaaj kõm̦m̦ani men kein, eñjake ko ad reban kõjbwebweik l̦õmn̦ak ko ad.

2. Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

² Ilo katak eo l̦o̦k juon, jaar etale jilu wãween ko reppen me jemaroñ iiooni jãn ilikin eklejia eo. Ilo katak in, jenaaj etale jilu wãween ko reppen jemaroñ iiooni ilowaan eklejia eo me remaroñ mãlejjoñe ad tiljek ñan Jeova. Men kein rej (1) ñe jej eñjake bwe ejjab em̦m̦an an juon iaan ro jeid im jatid kõm̦m̦an ñan kõj, (2) ñe jej bõk kauwe, im (3) ñe epen ad l̦oori oktak ko ilo doulul eo ad. Ewi wãween ad maroñ ekkõl wõt im dãpij wõt ad tiljek ñan Jeova im doulul eo an ñe jej iiooni wãween kein reppen?

3. Ewi wãween jemaroñ em̦m̦akũt ñe jej eñjake bwe ejjab em̦m̦an an juon iaan ro jeid im jatid kõm̦m̦an ñan kõj?

³ Em̦õj ke am̦ bõk eñjake eo bwe ekar jab em̦m̦an an juon iaan ro jeim̦ im jatũm̦ kõm̦m̦an ñan kwe, bõlen ear juon iaan em̦m̦aan ro me ewõr aer eddo ilo doulul in ad? Emaroñ kar jab kõn̦aan eo an em̦m̦aan eo jeid im jatid ñan kõmetak eok. (Rom 3:23; Jem. 3:2) Meñe ãindein, ak kõm̦m̦an ko an rar kainepataik eok. Bõlen ekar pen am̦ kiki in boñ kõn am̦ l̦õmn̦ak wõt kõn  men eo ear wal̦o̦k. Joñan, kwõmaroñ kar l̦õmn̦ak im ba, ‘Ñe ãindein wãween an juon jeid im jatid em̦m̦aan kõm̦m̦an, innem m̦ool ke bwe doulul eo an Anij in?’ Eñin l̦õmn̦ak eo Setan ekõn̦aan bwe jen bõke. (2 Kor. 2:11) Kain l̦õmn̦ak rot in ejjab em̦m̦an emaroñ kõm̦m̦an bwe jen bõjrak jãn ad karejar ñan Jeova im ilo̦k jãn doulul eo an. Innem el̦aññe jej eñjake bwe ejjab em̦m̦an an juon iaan ro jeid im jatid kõm̦m̦an ñan kõj, ewi wãween jemaroñ ekkõl wõt im kõjparok jãn ad bõk l̦õmn̦ak ko rejjab jim̦we?

4. Ewi wãween an kar Josep ekkõl wõt ke ear jab em̦m̦an an l̦õm̦aro jein kõm̦m̦an ñane, im ta ko jemaroñ katak jãn joñak eo an? (Jenesis 50:19-21)

⁴ Jab oktak im jino illu. Ke Josep ear juon jo̦dikdik, ear jab em̦m̦an an l̦õm̦aro jein kõm̦m̦an ñane. Rar dike e, im joñan, jet iaaer rar kõn̦aan m̦ane. (Jen. 37:4, 18-22) Ejjabto tokãlik, rar wiakake bwe en juon ri-kõm̦akoko. Tokjãn men in, Josep ear iioon apañ ko rel̦l̦ap ium̦win enañin 13 iiõ ko. Josep emaroñ kar l̦õmn̦ak el̦aññe Jeova ej lukkuun yokwe e. Bareinwõt emaroñ kar l̦õmn̦ak el̦aññe Jeova ear ilo̦k jãne ilo iien eo ear lukkuun aikuj jipañ. Bõtab Josep ear jab oktak im jino illu. Ijello̦kun an ãindein, ear ekkõl wõt ilo an dãpij wõt an ineem̦m̦an. Ke ear wõr an maroñ ñan ukot nana kõn nana n̦ae l̦õm̦aro jein, ear jab kõm̦m̦ane men in ak ear kwal̦o̦k yokwe ñan er im jol̦o̦k aer bõd. (Jen. 45:4, 5) Josep ear maroñ em̦m̦akũt ilo wãween in kõnke ear em̦m̦an an kõl̦mãnl̦o̦kjen̦. Ijello̦kun an l̦õmn̦ak wõt kõn apañ ko an make, ear l̦õmn̦ak wõt kõn juon men eaorõkl̦o̦k—karõk ko an Jeova. (Riit Jenesis 50:19-21.) Ta eo jej katak? Ñe ejjab em̦m̦an an juon kõm̦m̦an ñan kwe, jab oktak im jino illu ippãn Jeova ak l̦õmn̦ak el̦aññe em̦õj an ilo̦k jãn kwe. Ijello̦kun am̦ ãindein, kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween ko ej jipañ eok ñan kijenmej ium̦win apañ in. Bareinwõt, ñe ejjab em̦m̦an an ro jet kõm̦m̦an ñan kwe, kajjioñ kalbubuuk jerawiwi ko aer kõn yokwe.​—1 Pit. 4:8.

5. Ewi wãween an kar Miqueas ekkõl wõt ke ear eñjake bwe ejjab jim̦we wãween an ro jet kõm̦m̦an ñane?

⁵ L̦õmn̦ak kõn ta eo juon jeid im jatid em̦m̦aan me ej lale eklejia jãn South America etan Miqueas ear iioone. b Ej ememejtok juon iien me ear eñjake bwe jet em̦m̦aan ro jeid im jatid me ewõr aer eddo ilo doulul in ear jab jouj im em̦m̦an wãween aer kõm̦m̦an ñane. Ej ba: “Ijjañin kar iioon kain inepata rot eo. Iar lukkuun ikkũm̦kũm̦ im mijak. Iar jaje kiki in boñ, im ear to̦o̦r dãnnin kõmjaal̦al̦ kõn aõ jaje ta eo in kõm̦m̦ane.” Meñe ãindein, ak Miqueas ear ekkõl wõt im kate wõt e ñan irooj ioon eñjake ko an. Ear keini an jar ñan Jeova im kajjitõk bwe en lel̦o̦k jetõb kwõjarjar im kajoor bwe en kijenmej. Ear bareinwõt pukot mel̦el̦e ko ilo bok ko ad me remaroñ jipañe. Ta eo jej katak? El̦aññe kwõj eñjake bwe ejjab jim̦we wãween an juon jeid im jatid kõm̦m̦an ñan kwe, kwõn ineem̦m̦an wõt im kate eok ñan irooj ioon jabdewõt eñjake ejjab em̦m̦an me emaroñ wõr ippam̦. Kwõmaroñ jaje ta eo armej eo ej iioone me emaroñ kar kõm̦m̦an an kõnono ak kõm̦m̦an ilo wãween eo. Innem jar ñan Jeova im kajjitõk ippãn bwe en jipañ eok ñan bõk l̦õmn̦ak eo an armej eo kõn wãween eo ear wal̦o̦k. Am̦ kõm̦m̦ane men in emaroñ jipañ eok ñan jab bõk l̦õmn̦ak eo bwe in jeid im jatid ear kõn̦aan kõmetak eok im emaroñ bar jipañ eok ñan kõjekdo̦o̦ne bõd eo an. (JK. 19:11) Keememej bwe Jeova ejel̦ã kõn wãween eo kwõj iioone im enaaj lewaj kajoor eo kwõj aikuji ñan kijenmej.​—2 Kro. 16:9, UBS; Ekl. 5:8.

6. Etke eaorõk ñan kile bwe unin an Jeova kauweik kõj ej kõnke ej yokwe kõj? (Hibru 12:5, 6, 11)

⁶ Ñe jej bõk kauwe, men in emaroñ lukkuun  kõmetak kõj. Bõtab el̦aññe jenaaj l̦õmn̦ak wõt kõn ad metak, jemaroñ jino kõjekdo̦o̦ne aer kauwe kõj im l̦õmn̦ak bwe ekar jab ekkar im kar jab kwal̦o̦k jouj ke kar letoke. Ñe jenaaj ãindein, jemaroñ likjab in loe juon men elukkuun em̦m̦an—ad lo bwe ad bõk kauwe ej wãween an Jeova kwal̦o̦k yokwe eo an ñan kõj. (Riit Hibru 12:5, 6, 11.) Im el̦aññe jej kõtl̦o̦k an eñjake ko ad irooj iood, jej kõm̦m̦an bwe en pidodo an Setan kajjioñ ko̦kkure kõj. Ekõn̦aan bwe jen kõjekdo̦o̦ne kauwe eo, im juon men enanal̦o̦k, ekõn̦aan bwe jen kattol̦o̦k kõj jãn Jeova im eklejia eo. El̦aññe kwaar bõk kauwe, ewi wãween kwõmaroñ ekkõl wõt?

7. (1) Ãinwõt an wal̦o̦k ilo pija eo, ewi wãween an kar Jeova kõjerbale Piter ãlikin an kar m̦õn̦õn̦õ in roñjake naanin kauwe ko? (2) Ta eo kwõj katak jãn joñak eo an Piter?

⁷ M̦õn̦õn̦õ in bõk kauwe, im kõm̦m̦ani oktak ko kwõj aikuj kõm̦m̦ani. Elõñl̦o̦k jãn juon alen, Jesus ear kajim̦weik Piter im̦aan mejãn rijjilõk ro jet. (Mark 8:33; Luk 22:31-34) Ejjel̦o̦k pere men in ear lukkuun kajooke Piter! Meñe ãindein, ak Piter ear tiljek wõt ñan Jesus. Ear m̦õn̦õn̦õ in roñjake naanin kauwe ko im katak jãn bõd ko an. Tokjãn an ãindein, Jeova ear kõjeraam̦m̦an Piter kõn an tiljek im lel̦o̦k ñane eddo ko rel̦l̦ap ilo eklejia eo. (Jon 21:15-17; Jrb. 10:24-33; 1 Pit. 1:1) Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an Piter? Jej katak bwe ej ñan tokjãn eo ad im ro jet ñe jejjab l̦õmn̦ak wõt kõn ad jo̦o̦k kõn ad kar bõk kauwe, ak jej m̦õn̦õn̦õ in roñjake naanin kajjim̦we eo im kõm̦m̦ani oktak ko jej aikuj kõm̦m̦ani. Ñe jenaaj kõm̦m̦ani men kein, enaaj l̦apl̦o̦k ijo kun̦aad ñan Jeova im ro jeid im jatid.

8-9. Ewi wãween an kar Bernardo eñjake ilo jinoin ke ear bõk kauwe, bõtab ta eo ear jipañe ñan kajim̦we wãween an l̦õmn̦ak?

⁸ L̦õmn̦ak kõn ta eo ear wal̦o̦k ñan Bernardo, juon jeid im jatid em̦m̦aan ilo Mozambique. Kar jol̦o̦ke jãn an jerbal ãinwõt juon eo ej lale eklejia. Ewi wãween an kar Bernardo eñjake kõn men in ilo jinoin? Ej ba, “Ikar illu kõnke ekar jab em̦m̦an ippa wãween aer kar kauweik eõ.” Bareinwõt ear inepata kõn wãween an ro jet ilo eklejia eo naaj watõke. Ej kwal̦o̦k m̦ool im ba, “Ekar bõk jejjo allõñ bwe in maroñ bõk l̦õmn̦ak eo ejim̦we kõn wãween eo iar iioone im ñan bar lõke Jeova im doulul eo an.” Ta eo ear jipañ Bernardo ñan bõk l̦õmn̦ak eo ejim̦we?

⁹ Bernardo ear kajim̦we wãween an l̦õmn̦ak. Ej kõmel̦el̦e im ba: “Ke iar jerbal ãinwõt juon  eo ej lale eklejia, ikõn kõjerbal Hibru 12:7 ñan jipañ ro jet bõk l̦õmn̦ak eo ejim̦we kõn an Jeova kauweik er. Kõn men in iar kajjitõk ippa make, ‘Wõn eo ej aikuj in jerbale eoon in?’ Aolep ri-karejar ro an Jeova—ekoba ña.” Innem Bernardo ear bõk buñtõn ne ko jet ñan jipañe bwe en bar lõke Jeova im doulul eo An. Ear kal̦apl̦o̦k an riit Baibõl̦ im kal̦apl̦o̦k an kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko ear riiti. Meñe ear inepata kõn wãween an naaj ro jein im jatin watõke, ak ear jerbal ippãer ilo jerbalin kwal̦o̦k naan im bõk kun̦aan ilo kweilo̦k ko an eklejia. Im tokãlik, kar bar jitõñ Bernardo bwe en juon eo ej lale eklejia. Ãinwõt Bernardo, el̦aññe em̦õj am̦ bõk kauwe, kate eok ñan jab l̦õmn̦ak wõt kõn am̦ jo̦o̦k, ak kwõn m̦õn̦õn̦õ in roñjake naanin kajjim̦we eo im kõm̦m̦ane oktak ko kwõj aikuj kõm̦m̦ani. c (JK. 8:33; 22:4) El̦aññe kwõnaaj kõm̦m̦ane men kein, kwõmaroñ lõke bwe Jeova enaaj kõjeraam̦m̦an eok kõn am̦ dãpij wõt am̦ tiljek ñane im doulul eo an.

10. Ta oktak eo ekããl me emaroñ kar mãlejjoñe an jet iaan em̦m̦aan ro ilo Israel dãpij aer tiljek?

¹⁰ Ñe ewõr oktak ko ilo doulul eo ad, men in emaroñ mãlejjoñe ad tiljek ñan Jeova. El̦aññe jejjab kõjparok, jemaroñ kõtl̦o̦k an oktak kein kõjepel kõj jãn Jeova. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn wãween an kar juon oktak ekããl ium̦win Kien Moses maroñ kar jelõt jet iaan ri-Israel ro. M̦okta jãn an kar ejaak Kien eo, bõran baam̦le ko rar kõm̦m̦ane jerbal ko an bũrij ro. Rar kalõk lokatok ko im katok ñan Jeova ikijjeen baam̦le ko aer. (Jen. 8:20, 21; 12:7; 26:25, UBS; 35:1, 6, 7; Job 1:5) Bõtab ke ear ejaak Kien eo, bõran baam̦le ko rar aikuj bõjrak jãn aer kõm̦m̦ani men kein. Jeova ear jitõñ bũrij ro jãn baam̦le eo an Aron ñan lel̦o̦k menin katok ko. Ãlikin an kar jino jerbal oktak in, el̦aññe juon bõran baam̦le me ejjab itok jãn bwijjin Aron ear jino kõm̦m̦ani jerbal ko an juon bũrij, kar aikuj m̦ane ñan mej. d (Liv. 17:3-6, 8, 9) Kõn an kar wal̦o̦k oktak in ekããl, men in emaroñ ke kar juon iaan un ko unin an Kora, Detan, Ebairam, im 250 ri-tõl ro jum̦ae Moses im Aron? (Bõn. 16:1-3, UBS) Eokwe, jejjab lukkuun jel̦ã. Jekdo̦o̦n ta un eo, ak Kora im em̦m̦aan ro jet rar likjab in dãpij wõt aer tiljek ñan Jeova. El̦aññe oktak ko ilo doulul in ad rej mãlejjoñe am̦ tiljek ñan Jeova, ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane?

11. Ta eo jej katak jãn joñak eo an ri-Kohat ro me rej jãn bwijjin Livai?

¹¹ Lukkuun rejetak oktak ko ilo doulul in ad. Ilo iien ko ri-Kohat ro rar ito-itak ilo ãne jem̦aden, rar bõk eddon juon jerbal elukkuun aorõk im ejejuwaan. Kajjojo iien ri-Israel ro rar em̦m̦akũt jãn juon jikin, jet iaan ri-Kohat ro rar ineeke tõbtõb in bujen eo im̦aan aolepen armej ro. (Bõn. 3:29, 31; 10:33; Jos. 3:2-4) Ear juon jeraam̦m̦an el̦ap! Bõtab ke ri-Israel ro rar amn̦ak ilo Ãneen Kallim̦ur eo, ear wõr oktak ko rar wal̦o̦k. Ear kiiõ jako an Tõbtõb eo aikuj ikkutkut an em̦m̦akũt jãn jikin ñan jikin. Innem ilo iien eo Solomon ear kiiñ, kar jitõñ jet iaan ri-Kohat ro bwe ren jerbal ãinwõt ri-al ro, jet iaaer rar ri-lale kõjãm, im ro jet rar lale im̦õn kakkon̦ ko. (1 Kro. 6:31-33; 26:1, 24) Ejjel̦o̦k juon eoon ilo Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe ri-Kohat ro rar ellotaan ak kajjitõk bwe en utiejl̦o̦k jerbal eo aer kõn wõt aer kar bõk juon jerbal eaorõk im ejejuwaan ilo kar m̦okta. Ta  eo jej katak? Kwõn rejetake oktak ko doulul eo an Jeova ej kõm̦m̦ani kõn aolepen bũruom̦, ekoba jabdewõt oktak ko me ej jelõte jerbal eo am̦. Lo lañlõñ ilo jabdewõt jerbal em̦õj lewaj ñan eok. Keememej bwe jerbal eo am̦ ilo doulul in ejjab kaalikkar ewi joñan am̦ aorõk ippãn Jeova. El̦apl̦o̦k an Jeova kaorõk am̦ pokake jãn jabdewõt jerbal.​—1 Sa. 15:22.

12. Ewi wãween an kar Zaina eñjake ke ear jako an jerbal ilo Betel̦?

¹² L̦õmn̦ak kõn joñak eo an juon jeid im jatid kõrã jãn Middle East etan Zaina, eo me ear luuji juon jerbal elukkuun kar kaorõke ilo doulul in. Ãlikin an kar jerbal ilo Betel̦ ium̦win elõñl̦o̦k jãn 23 iiõ, kar kajjitõk ippãn bwe en jepl̦aak im jipañ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Ej ba: “Ilukkuun kar ilbõk ke ear oktak jerbal eo aõ. Iar l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokja im il̦akkar kajjitõk ippa make, ‘Ia eo iar likjab ie?’” Ekabũrom̦õjm̦õj bwe jet iaan ro jeid im jatid ilo eklejia eo rar kal̦apl̦o̦k an bũrom̦õj im metak ke rar ba ñane: “Ñe en kar l̦ap tokjam̦, doulul in eban kar jol̦o̦k eok jãn jerbal eo am̦.” Ilo kar tõre in, joñan an kar Zaina lukkuun bũrom̦õj ear jañ aolep boñ. Bõtab ej ba: “Iar jab kõtl̦o̦k bwe in pere doulul eo ak yokwe eo an Jeova ñan ña.” Ewi wãween an kar Zaina maroñ ekkõl wõt?

13. Ta eo Zaina ear kõm̦m̦ane bwe en anjo̦ ioon eñjake ko an rekabbweerer?

¹³ Zaina ear maroñ anjo̦ ioon eñjake ko an rekabbweerer. Ewi wãween? Ear riiti katak ko ilo bok ko ad me rej kõnono kõn wãween eo epen ear iioone. Katak eo etan “You Can Cope With Discouragement!” ilo The Watchtower eo an February 1, 2001, el̦ap an kar jipañe. Katak in ej kõmel̦el̦e kõn wãween an kar ri-jeje Baibõl̦ eo Mark maroñ kar bõk eñjake rot kein ke ear oktak jerbal ko an. Zaina ej ememejtok im ba, “Joñak eo an Mark ear ãinwõt juon uno me ear jipañ eõ ñan anjo̦ ioon aõ ebbweer.” Zaina ear bareinwõt pãd epaake ro m̦õttan. Ear jab kamakeikl̦o̦k iaan im ear jab kõtl̦o̦k bwe en bũrom̦õj kõn e make. Ear kile bwe jetõb kwõjarjar eo an Jeova ej jerbal ippãn doulul eo an im bwe ro rej tõl el̦ap aer kea kõn e. Ijoke, ear bareinwõt kile bwe doulul eo an Anij ej aikuj kõm̦m̦ani men ko renaaj jipañ kadedeikl̦o̦k jerbal eo an Jeova.

14. Ta oktak eo ilo doulul in me ear pen an Vlado l̦oore, im ta eo ear jipañe?

¹⁴ Juon jeid im jatid l̦al̦l̦ap ej lale eklejia jãn  Slovenia me 73 an iiõ etan Vlado, ear bũrom̦õj im inepata ke kar kobaik eklejia eo an ippãn bar juon eklejia im Im̦õn Kweilo̦k eo me ear etal ñane ear kilõk. Ej ba: “Ikar jab mel̦el̦e etke juon Im̦õn Kweilo̦k eaiboojoj ear aikuj in kilõk. Ikar bũrom̦õj kõnke ej kab m̦õj ad kõkããle. Ij juon ri-kaam̦tõ, im iar kõm̦m̦ane jet iaan men ko rekããl ilowaan Im̦õn Kweilo̦k in. Bareinwõt ke kar kobaik eklejia ko, men in ear kõm̦m̦an bwe en wõr oktak ko rejjab pidodo ñan kõj rũtto ro ilo eklejia eo.” Ta eo ear jipañ Vlado ñan rejetake naanin tõl in? Ej kõmel̦el̦e im ba: “Ñe jej kõm̦m̦an ukoktak ekkar ñan oktak ko jãn doulul eo an Jeova, men in ej aolep iien bõktok jeraam̦m̦an. Ad ãindein ej kõpooj kõj ñan oktak ko rel̦apl̦o̦k ilo ilju im jekl̦aj.” Epen ke am̦ kõm̦m̦an ukoktak ñan oktak ko rej wal̦o̦k itok wõt jãn an kar kakobaik eklejia eo am̦ ippãn bar juon eklejia ak kõn an kar oktak jerbal eo am̦ ilo doulul in? Kwõmaroñ tõmak im lõke bwe Jeova emel̦el̦e kõn eñjake ko am̦. Ñe kwõj rejetake oktak rot kein im dãpij wõt am̦ tiljek ñan Jeova im doulul eo ej kõjerbale, ejjel̦o̦k pere bwe kwõnaaj jeraam̦m̦an.​—Sam 18:25.

15. Ewi wãween jemaroñ ekkõl wõt ne jej iioon wãween ko reppen ilowaan eklejia eo?

¹⁵ Ilo ad epaakel̦o̦k jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in, jemaroñ kõtmãne bwe jenaaj iioon wãween ko reppen ilowaan eklejia eo. Wãween kein reppen remaroñ mãlejjoñe ad tiljek ñan Jeova. Kõn men in, jej aikuj ekkõl wõt. El̦aññe kwõj eñjake bwe ejjab em̦m̦an an juon iaan ro jeid im jatid kõm̦m̦an ñan kwe, jab kõtl̦o̦k bwe kwõn oktak im jino illu. El̦aññe kwõj bõk kauwe, jab l̦õmn̦ak wõt kõn am̦ jo̦o̦k ak kwõn m̦õn̦õn̦õ in roñjake naanin kajjim̦we eo im kõm̦m̦an oktak ko kwõj aikuj in kõm̦m̦ani. Im el̦aññe doulul eo an Jeova ej kõm̦m̦an oktak ko me rej jelõt eok, kwõn m̦õn̦õn̦õ in l̦oori oktak kein kõn aolepen bũruom̦ im pokake naanin tõl ko.

16. Ewi wãween kwõmaroñ dãpij wõt am̦ lõke Jeova im doulul eo an?

¹⁶ Kwõmaroñ dãpij wõt am̦ lõke Jeova im doulul eo an ñe kwõj iioon wãween ko me rej mãlejjoñe am̦ tiljek ñan Jeova. Bõtab bwe kwõn maroñ ãindein, kwõj aikuj ekkõl wõt, mel̦el̦ein, kwõj aikuj dãpij wõt am̦ ineem̦m̦an, en em̦m̦an am̦ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦, im kwõn watõk wãween ko kwõj iiooni ilo ejja wãween eo wõt Jeova ej watõki. Kate eok ñan katak kõn ro ilo Baibõl̦ me rar lo tõprak ilo aer kijenmej ium̦win apañ ko me rej ãinl̦o̦kwõt apañ ko am̦ im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn joñak ko aer. Jar ñan Jeova bwe en jipañ eok. Im jab kamakeikl̦o̦k iaam̦ jãn eklejia eo. Innem ilo am̦ kõm̦m̦ani men kein, jekdo̦o̦n ta eo enaaj wal̦o̦k, Setan eban maroñ kõjepel eok jãn Jeova im doulul eo An.​—Jem. 4:7.