Kwaar Jel̦ã Ke?
Mordikeai ear ke juon m̦oolin armej?
JUON ri-Ju etan Mordikeai ear juon em̦m̦aan me el̦ap ijo kun̦aan ilo men ko rar wal̦o̦k ilo bokin Ester ilo Baibõl̦. Ear juon ri-jipo̦kwe me ear jerbal ilo im̦õn kiiñ eo an Põrsia. Iien in ekar “ilo tõre eo an Kiiñ Ehasuirõs,” eo ear jino tõl ilo iiõ eo 496 B.C.E. (Elõñ armej ilo raan kein rej tõmak bwe kiiñ in ej Xerxes I.) Mordikeai ear kabõjrake aer kar tõn kajjioñ in m̦ane kiiñ eo. Kõn an kiiñ eo kam̦m̦oolol, ear karõk bwe ren nõbare Mordikeai im̦aan mejãn armej ro. Tokãlik, ãlikin an Heman mej, l̦eo me ear kõjdate Mordikeai im ri-Ju ro jet, kiiñ eo ear lel̦o̦k ñan Mordikeai juon jerbal ãinwõt juon ri-utiej (prime minister). Jerbal in ear kõmaroñ Mordikeai bwe en kõm̦m̦ane juon kakien me ear lo̦mo̦o̦ren ri-Ju ro ilo aelõñin Põrsia jãn aer aolep mej.—Ester 1:1, UBS; 2:5, 21-23; 8:1, 2; 9:16, UBS.
Jet armej me rej ekkatak kõn bwebwenatoun armej rar ba bwe bokin Ester ej juon riabin bwebwenato im bwe Mordikeai ejjab juon m̦oolin armej. Bõtab ilo 1941 eo, rimmãlõtlõt ro me rej ekkatak kõn mour ko an armej ilo iien ko etto rar lo kein kam̦ool ko me remaroñ kam̦ool ta eo Baibõl̦ ej ba kõn Mordikeai. Ta ko rar loi?
Ri-etale ro rar loe jeje in etto ko jãn Põrsia me rej kwal̦o̦k kõn juon em̦m̦aan etan Marduka (kajin Pãlle Mordecai). Ear jerbal ilo Shushan ãinwõt juon eo ej loloodjake jerbal ko, bõlen ear juon eo ej loloodjake jããn ko. Ilo kar tõre in me kar loe jeje kein, Arthur Ungnad, eo me etijem̦l̦o̦k kõn bwebwenatoun armej ilo jikin kein, ear ba bwe men in ej kab kein kajuon in an wal̦o̦k etan Mordikeai ilo bar juon jikin ijello̦kun Baibõl̦ eo.
Jãn iien eo Ungnad ear ba men in, em̦õj an rimmãlõtlõt ro ukot elõñ to̦ujin jeje in etto ko jet jãn Põrsia. Men kein me rar ukoti ear kitibuj jeje ko ilo dekã kũl̦e jiddik ko me rar loi ilo juon jikin kweilo̦k jãn kar iien ko etto etan Persepolis. Kar loi dekã kũl̦e kein ilo jikin kakkon̦ jããn eo iturin wõrwõrin jikin in. Dekã kein rej jãn tõre eo Xerxes I ear tõl. Men kein rej pãd ilo kajin Ilam im jet iaan ãt ko ie rej wal̦o̦k ilo bokin Ester. a
Ãt eo Mordikeai (Marduka) ilo jeje in etto ko jãn Põrsia
Jet iaan dekã ko jãn Persepolis rej kwal̦o̦k kõn juon armej etan Marduka, eo me ear jerbal ãinwõt juon ri-jeje ñan kiiñ eo ilo m̦weo im̦õn kiiñ eo ilo Shushan ilo tõre eo Xerxes I ear tõl. Juon iaan dekã kein ej kwal̦o̦k bwe Marduka ear jerbal ãinwõt juon ri-ukok. Kõmel̦el̦e in ejejjet ñan wãween an Baibõl̦ kwal̦o̦k kõn Mordikeai. Ear juon ri-utiej me ear jerbal ñan Kiiñ Ehasuirõs (Xerxes I) im ear kõnono ilo ruo kajin ko. Ekkã an kar Mordikeai jijet ilo kõjãm eo ilo m̦weo im̦õn kiiñ eo ilo Shushan. (Ester 2:19, 21; 3:3) Kõjãm in an kiiñ eo ear ãinwõt juon em̦ kileplep im ri-utiej ro an kiiñ eo rar jerbal ie.
Elõñ wãween ko rekãitoktoklimo me rej kwal̦o̦k bwe Marduka eo me ej wal̦o̦k ilo dekã in etto ko, ej ãinl̦o̦kwõt Mordikeai eo me Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kake. Rein rar jim̦or mour ilo juon wõt iien ilo juon wõt jikin im rar jerbal ãinwõt ri-utiej ro ilo juon wõt jikin jerbal. Aolep kein kam̦ool kein rej kwal̦o̦k bwe Marduka im Mordikeai remaroñ jitõñl̦o̦k ñan juon wõt armej.
a Ilo 1992 eo, Professor Edwin M. Yamauchi ear jeje im kwal̦o̦k kõn joñoul ãt ko me rej wal̦o̦k ilo jeje in etto ko jãn Persepolis im ãt kein rej bar pãd ilo bokin Ester.
