1. Ta eo jemaroñ kõtmãne bwe enaaj wal̦o̦k, im ta eo jemaroñ lõke?

 JEMAROÑ kõtmãne bwe jenaaj iioon jum̦ae ilo ad kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad. Im men in emaroñ l̦apl̦o̦k an wal̦o̦k ilju im jekl̦aj. (Dan. 11:44; 2 Tim. 3:12; Rev. 16:21) Meñe ãindein, ak jemaroñ lõke bwe Jeova enaaj letok ñan kõj jipañ eo jej aikuji. Etke? Kõnke aolep iien Jeova ej jipañ ri-karejar ro an ñan kajejjete jerbal ko aer—jekdo̦o̦n ewi joñan an pen jerbal eo aer. Ñan kõm̦m̦an waanjoñak kõn men in, jen etale jet iaan wãween ko rar wal̦o̦k ñan ri-kanaan Ezekiel, eo me ear kwal̦o̦k naan ñan ri-Ju ro me rar jipo̦kwe ilo Babil̦on.

2. Ewi wãween an kar Jeova kõmel̦el̦e kõn armej ro me Ezekiel ear pojakin kwal̦o̦k naan ñan er, im ta eo jenaaj etale ilo katak in? (Ezekiel 2:3-6)

² Kain armej rot ro Ezekiel ear aikuj kwal̦o̦k naan ñan er? Jeova ear kõmel̦el̦e bwe rein rar ro “rebõt,” “epen bũrueer,” im “rekõpata” ak rej ri-jum̦ae. Rar kõm̦m̦an jorrããn ãinwõt kãlõklõk ko im rar kauwõtata ãinwõt mãdepep ko. Eñin unin elõñ alen an kar Jeova ba ñan Ezekiel: “Kwõn jab mijak er”! (Riit Ezekiel 2:3-6.) Ezekiel ear maroñ kajejjet jerbalin kwal̦o̦k naan eo an kõnke (1) Jeova eo ear jilkinl̦o̦ke, (2) jetõb kwõjarjar eo an Anij ear kõkajoore, im (3) Naanin Anij ear kõkajoore tõmak eo an. Ewi wãween an kar men kein jilu jipañ Ezekiel? Im ewi wãween aer maroñ bar jipañ kõj ilo raan kein?

3. Naan ta ko me remaroñ kar kõkajoore Ezekiel, im ewi wãween an kar Jeova kaalikkar ñane bwe Ej pãd ilikin?

³ Jeova ear ba ñan Ezekiel: “Ij jilkinl̦o̦k eok.” (Ezk. 2:3, 4) Jemaroñ tõmak bwe naan kein rar kõkajoore Ezekiel. Etke? Ejjel̦o̦k  pere bwe ear keememej bwe Jeova ear kõjerbal ejja naan ko rej ãinl̦o̦kwõt in ke Ear jitõñ Moses im Aiseia bwe ren ri-kanaan ro An. (Ex. 3:10; Ais. 6:8) Ezekiel ear bar jel̦ã kõn wãween an kar Jeova jipañ ri-kanaan rein ruo ñan anjo̦ ioon wãween ko reppen. Innem ke Jeova ear ba ñan Ezekiel ruo alen: “Ij jilkinl̦o̦k eok,” alikkar bwe ewõr unin an ri-kanaan in lõke bwe Jeova ej pãd ilikin. Bareinwõt, ilo bokin Ezekiel, elõñ alen ad lo naan kein: “Naanin Jeova ear itok ñan eõ.” (Ezk. 3:16) Ejjab men in wõt, ak elõñ alen an wal̦o̦k naan kein “Naanin Jeova ear [“bar,” NW] itok ñan eõ.” (Ezk. 6:1) Ejjel̦o̦k pere bwe Ezekiel ear lukkuun tõmak bwe Jeova eo ear jilkinl̦o̦ke. Kobal̦o̦k ippãn men in, kõnke Ezekiel ear nejin juon bũrij, ejjel̦o̦k pere bwe jemãn ear katakini kõn wãween an kar Jeova aolep iien kaalikkar ñan ri-kanaan ro An bwe Ej pãd ilikier. Jeova ear ba ñan Aisak, Jekob, im Jeremaia naan kein: “Ij pãd ippam̦.”—Jen. 26:24; 28:15; Jrm. 1:8.

4. Naanin kaenõm̦m̦an ta ko remaroñ kar kõkajoore Ezekiel?

⁴ Enaaj ewi wãween an elõñ iaan ri-Israel ro em̦m̦akũt kõn an Ezekiel kwal̦o̦k naan ñan er? Jeova ear ba: ‘M̦õn Israel eban kõn̦aan roñjake eok, bwe ejjab kõn̦aan roñjake Eõ.’ (Ezk. 3:7) Ke armej ro rar kõjekdo̦o̦ne Ezekiel, rar kõjekdo̦o̦ne Jeova. Naan kein rar kaenõm̦m̦an im kaalikkar ñan Ezekiel bwe an armej ro kõjekdo̦o̦ne, ejjab mel̦el̦ein bwe ear likjab in kajejjet jerbal eo an ãinwõt juon ri-kanaan. Jeova ear bareinwõt kaalikkar ñan Ezekiel bwe ñe enaaj jejjet kũtien naanin ekajet ko an, armej ro “renaaj jel̦ã bwe juon ri-kanaan ear pãd ippãer.” (Ezk. 2:5; 33:33) Ejjel̦o̦k pere bwe naanin kaenõm̦m̦an kein rar lel̦o̦k ñan Ezekiel kajoor eo ear aikuji ñan kajejjete jerbalin kwal̦o̦k naan eo an.

5. Ekkar ñan Aiseia 44:8, ta eo jej bõk kõkajoor jãne?

⁵ Kõj bareinwõt jej bõk kõkajoor ilo ad jel̦ã bwe Jeova eo ej jilkinl̦o̦k kõj ñan kwal̦o̦k naan. Ej kautiej kõj ilo an ãñinñini kõj “ri-kõnnaan” ro an. (Ais. 43:10) Men in ej juon jeraam̦m̦an el̦ap! Ãinwõt an kar Jeova rõjañ Ezekiel im ba: “Kwõn jab mijak,” Jeova ej bareinwõt rõjañ kõj im ba: “Kom̦win jab mijak.” Etke jejjab aikuj mijak ro rej jum̦aik kõj? Ãinwõt Ezekiel, Jeova ej jilkinl̦o̦k kõj im Ej pãd ilikid.​—Riit Aiseia 44:8.

6. (1) Ewi wãween an Jeova kaalikkar bwe ej rejetak im jipañ kõj? (2) Ta eo jej bõk kaenõm̦m̦an im kõkajoor jãne?

⁶ Jeova ej kaalikkar ñan kõj bwe ej rejetak im jipañ kõj. Ñan waanjoñak, m̦okta jãn an kar Jeova ba naan kein: “Kom̦ ri-kõnnaan ro Aõ,” ear ba: “Ñe kwõj deblo̦k dãn ko Inaaj ippam̦, im ilujen reba ko, rejjãmin to̦rel̦o̦k eok; ñe kwõj dibuk kijeek, ejãmin tile eok; im urur eo ejãmin tile kom̦.” (Ais. 43:2) Ilo ad kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad, jet iien joñan an lõñ mãlejjoñ ko jej iiooni ej ãinwõt ñe rej ibwijtok im to̦rel̦o̦k kõj, bareinwõt jemaroñ jelm̦ae apañ ko me joñan aer lukkuun pen rej ãinwõt kijeek. Meñe ãindein, ak ikijjeen jipañ eo jãn Jeova, jej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan. (Ais. 41:13) Ãinwõt ilo raan ko an Ezekiel, eitõn aolep armej ro ilo raan kein rej kõjekdo̦o̦n ennaan eo an Jeova. Ak jekõn̦aan keememej bwe aer kõjekdo̦o̦ne ennaan eo, ejjab mel̦el̦ein bwe jaar likjab in kajejjete jerbal eo ad ãinwõt Ri-Kõnnaan ro an Anij. Jej bõk kaenõm̦m̦an im kõkajoor ilo ad jel̦ã bwe Jeova ej buñbũruon ippãd ñe jej tiljek wõt ilo ad wõnm̦aanl̦o̦k im kwal̦o̦k kõn ennaan eo an. Rijjilõk Paul ear ba: “Kajjojo iaaer enaaj bõk an jinõkjeej ekkar ñan jerbal ko an.” (1 Kor. 3:8; 4:1, 2) Juon jeid im jatid kõrã me eto an bainier ej ba: “El̦ap aõ lañlõñ ilo aõ jel̦ã bwe Jeova ej kõjeraam̦m̦ane kate ko ad.”

7. Ewi wãween an kar Ezekiel eñjake kajjojo iien ear kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn pijen eo ear loe? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)

⁷ Ezekiel ear lo joñan an kajoor jetõb kwõjarjar eo an Anij. Ilo juon pijen, ear maroñ lo wãween an jetõb kwõjarjar jerbal ioon enjel̦ ro rekajoor im ioon wiil̦ ko rekkillep an juon jariot. (Ezk. 1:20, 21) Ewi wãween an kar Ezekiel em̦m̦akũt ke ear loe men in? Ear je im ba: “Ke iar loe, iar buñ-pedo.” Joñan an kar Ezekiel bwilõñ, ear kajju wanlal̦l̦o̦k im buñ-pedo. (Ezk. 1:28) Ãlikin iien in, jabdewõt iien Ezekiel ear kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn pijen in ekabwilõñlõñ, men in emaroñ kar kõkajoore tõmak eo an bwe ikijjeen jipañ eo an jetõb kwõjarjar eo an Anij, emaroñ kajejjete jerbalin kwal̦o̦k naan eo an.

8-9. (1) Naanin jiroñ eo an Jeova ear lel̦o̦k ta ñan Ezekiel? (2) Ewi wãween an kar Jeova bar kõkajoore Ezekiel bwe en maroñ kwal̦o̦k naan ilo teretore eo an me epen bũruon armej ro ie?

⁸ Jeova ear jiroñ Ezekiel im ba: “Nejin armej, kwõn jutak kõn neem̦, im Inaaj kõnono ippam̦.” Naanin jiroñ in ekoba jetõb kwõjarjar eo an Anij ear lel̦o̦k ñan Ezekiel kajoor eo ear aikuji ñan jutak jãn an buñ-pedo. Ezekiel ear je im ba: “Jetõb ear del̦o̦ñ ilo eõ im kajutak eõ ioon neõ.” (Ezk. 2:1, 2) Ãlikin iien in ekoba ilo aolepen iien eo ear kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo an, “pein” Anij ak jetõb kwõjarjar eo an Anij ear tõl Ezekiel. (Ezk. 3:22; 8:1; 33:22; 37:1; 40:1) Jetõb kwõjarjar eo an Anij ear kõkajoore Ezekiel ñan kõm̦m̦ane jerbal eo kar lel̦o̦k ñane—ñan kwal̦o̦k naan ñan armej ro ‘rebõt im epen bũrueer’ ilo teretore eo an. (Ezk. 3:7) Jeova ear ba ñan Ezekiel: “Inaaj kõm̦m̦an mejam̦ bwe en pen jãn mejãer im dem̦õm̦ pen jãn dem̦aer. Iar kõm̦m̦an bwe dem̦õm̦ en pen jãn dekã flint. Kwõn jab mijak er ak lõl̦ño̦ñ im̦aan mejãer.” (Ezk. 3:8, 9) Ear ãinwõt ñe  Jeova ear ba ñan Ezekiel: ‘Jab kõtl̦o̦k bwe an pen bũruon armej ro en kabbweere eok. Inaaj kõkajoore eok.’

⁹ Tokãlik, jetõb kwõjarjar eo an Anij ear jipañ Ezekiel ke ear kwal̦o̦k naan ilo teretore eo an. Ezekiel ear je im ba: “Pein Jeova ear kajoor ioõ.” Ear bõk juon wiik ñan an ri-kanaan in lukkuun katak im mel̦el̦e kõn ennaan eo ear aikuj kwal̦o̦k kake bwe en maroñ kwal̦o̦k naan ilo juon wãween eperan im ej kaalikkar an lukkuun tõmake naan ko ear kwal̦o̦k kaki. (Ezk. 3:14, 15) Innem tokãlik Jeova ear tõle ñan juon kom̦lal̦, ijo me “jetõb eo ear del̦o̦ñ ilo [e].” (Ezk. 3:23, 24) Kiiõ, Ezekiel ear pojak in jinoe jerbalin kwal̦o̦k naan eo an.

10. Ta eo jej aikuji ñan jipañ kõj kajejjete jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad, im etke?

¹⁰ Ta eo jej aikuji ñan jipañ kõj kajejjete jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad? Ñan uwaake kajjitõk in, l̦õmn̦ak kõn ta eo ear wal̦o̦k ñan Ezekiel. M̦okta jãn an kar jino kwal̦o̦k naan, jetõb kwõjarjar eo an Anij ear lel̦o̦k ñane kajoor eo ear aikuji. Rainin, ãinwõt Ezekiel, wãween eo wõt jemaroñ kajejjete jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad ej ikijjeen jipañ eo jãn jetõb kwõjarjar eo an Anij. Etke? Kõnke Setan ej tarin̦aeik kõj bwe en kajjioñ kabõjrake jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad. (Rev. 12:17) Elõñ armej remaroñ l̦õmn̦ak bwe elukkuun kajoor Setan, innem jejjab maroñ anjo̦ ioon. Ijoke ikijjeen jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad, jej anjo̦ ioon! (Rev. 12:9-11) Ilo wãween et? Ñe jej bõk kun̦aad ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, jej kwal̦o̦k bwe jejjab mijak an Setan kajjioñ kaamijak kõj. Kajjojo iien jej kwal̦o̦k naan, jej bõk anjo̦ ioon Setan. Kõn men in, ta eo jemaroñ ba kõn ad maroñ kwal̦o̦k naan wõt meñe jej iioon jum̦ae? Jemaroñ ba bwe jetõb kwõjarjar ej kõkajoore kõj im bwe Jeova ej buñbũruon ippãd.​—Matu 5:10-12; 1 Pit. 4:14.

11. Ta eo jetõb kwõjarjar eo an Anij enaaj jipañ kõj ñan kõm̦m̦ane, im ewi wãween jemaroñ bõke?

¹¹ Ta men eo juon jej katak jãn ad jel̦ã bwe  Jeova ear ilo kõkkar kapene mejãn im dem̦an Ezekiel? Jetõb kwõjarjar eo an Anij emaroñ kõm̦m̦an bwe jen anjo̦ ioon jabdewõt mãlejjoñ jemaroñ iioone ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. (2 Kor. 4:7-9) Innem ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane bwe jen maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im bõk jetõb kwõjarjar eo an Anij? Jej aikuj in akwel̦ap im niknik ilo ad jar kake, im lõke bwe Jeova enaaj eo̦roñ jar ko ad. Jesus ear katakin ri-kal̦oor ro an im ba: “Jab bõjrak jãn ami kajjitõk . . . jab bõjrak jãn ami kappok . . . jab bõjrak jãn ami kal̦l̦al̦l̦al̦.” Jeova enaaj uwaak im “lel̦o̦k jetõb kwõjarjar eo an ñan ro rej kajjitõk ippãn kake.”—Luk 11:9, 13; Jrb. 1:14; 2:4.

12. Ekkar ñan Ezekiel 2:9–3:3, ia eo bok lemlem eo ear itok jãne, im ta ko kar kobban?

¹² Ezekiel ear jab baj bõk kõkajoor jãn jetõb kwõjarjar eo an Anij wõt ak ear bareinwõt bõk kõkajoor jãn Naanin Anij. Ilo juon pijen, Ezekiel ear lo an juon pã jibwe juon bok lemlem. (Riit Ezekiel 2:9–3:3.) Ia eo bok lemlem eo ear itok jãne? Ta ko kar kobban bok lemlem in? Im ewi wãween an kar kõkajoore Ezekiel? Eokwe, jen lale. Bok lemlem eo ear itok jãn tũroon eo an Anij. Jeova emaroñ kar kõjerbale juon iaan enjel̦ ro emãn me Ezekiel ear lo m̦oktal̦o̦k ñan lel̦o̦k bok lemlem eo ñane. (Ezk. 1:8, UBS; 10:7, 20) Ilo bok lemlem in, ear pãd naan ko an Anij—juon ennaan in ekajet el̦ap me Ezekiel ear aikuj in kwal̦o̦k kake ñan ri-jipo̦kwe ro rar jum̦ae. (Ezk. 2:7) Kar je ennaan in ilo m̦aan im likin bok lemlem in.

13. Ta eo Jeova ear ba bwe Ezekiel en kõm̦m̦ane ñan bok lemlem eo, im etke ekar tõñal?

¹³ Jeova ear ba ñan ri-kanaan eo an bwe en kañe bok lemlem eo im ‘kanne ãnbwinnin’ kake. Ezekiel ear pokake im kañe aolepen bok lemlem eo. Ta mel̦el̦ein m̦õttan pijen in? Ear mel̦el̦ein bwe Ezekiel ear aikuj in lukkuun mel̦el̦e kõn ennaan eo ear tõn kwal̦o̦k kake. Ear aikuj in lukkuun tõmake ennaan in bwe en maroñ lujure ñan kwal̦o̦k naan. Ijoke juon men ekabwilõñlõñ ear wal̦o̦k. Ezekiel ear lo bwe bok lemlem eo “etõñal ãinwõt honey.” (Ezk. 3:3, UBS) Etke? Ñan Ezekiel, jeraam̦m̦an eo ñan jutak ak jerbal ikijjeen Jeova ear juon jerbal elukkuun em̦m̦an ak etõñal ilo kõkkar. (Sam 19:8-11, UBS) Ear m̦õn̦õn̦õ im kam̦m̦oolol bwe Jeova ear jitõñe ñan jerbal ãinwõt juon iaan ri-kanaan ro an.

14. Ta eo ear jipañe Ezekiel bwe en pojak ñan jino jerbal eo an?

¹⁴ Tokãlik, Jeova ear ba ñan Ezekiel: “Kwõn bõk ilo bũruom̦ im roñjake kõn lo̦jilñũm̦ aolep naan ko Aõ me Inaaj kõnono ñan eok.” (Ezk. 3:10) Ikijjeen naanin tõl in, Jeova ear ba ñan Ezekiel ñan kiili naan ko ilo bok lemlem eo im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kaki. Ilo an kar Ezekiel ãindein, men in ear kõkajoore. Ejjab men in wõt, ak ear kõmaroñe ñan kwal̦o̦k juon ennaan ekajoor ñan armej ro. (Ezk. 3:11) Ãlikin an ennaan eo an Anij pãd ilo bũruon Ezekiel, kiiõ ear pojakin jino kwal̦o̦k naan im wõnm̦aanl̦o̦k wõt m̦ae iien ear kajejjete jerbal eo an.​—Keidi Sam 19:14.

15. Bwe jen maroñ kijenmej wõt, ta eo jej aikuj ‘bõk ñan bũruod’?

¹⁵ Bwe jen maroñ kijenmej wõt ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad, jej aikuj bar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõkajoore tõmak eo ad ikijjeen Naanin Anij. Jej aikuj ‘bõk ñan bũruod’ aolep men ko Jeova ej ba ñan kõj. Ilo raan kein, Jeova ej kõnono ñan kõj ikijjeen Naan eo an, Baibõl̦ eo. Ewi wãween ad maroñ lale bwe Naanin Anij ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jelõt l̦õmn̦ak ko ad, eñjake ko ad, im kõttõpar ko ad ak unin ad kõm̦m̦ani men ko?

16. Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane ñe ej itok ñan Naanin Anij, im ewi wãween jemaroñ lukkuun mel̦el̦e kake?

 ¹⁶ Ñe jej kañi m̦õñã ko im kõtl̦o̦k an ãnbwinnid bõk õn ko jãni, innem ãnbwinnid ej kajoorl̦o̦k. Ãindeinl̦o̦k wõt, ñe jej katak kõn Naanin Anij im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake, tõmak eo ad enaaj kajoorl̦o̦k. Jekõn̦aan keememej men eo Jeova ej katakin kõj ikijjeen pijen eo kõn bok lemlem eo. Ñe ej itok ñan Naanin Anij, Jeova ekõn̦aan bwe jen ‘kanne ãnbwinnid’ kake, mel̦el̦ein, ñan lukkuun mel̦el̦e kõn Naan ko an. Jemaroñ kõm̦m̦ane men in ikijjeen ad jar, riit, im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦. M̦oktata, jej jar ñan kõpooj bũruod bwe jen maroñ bõk l̦õmn̦ak ko an Anij. Innem, jej riiti jet eoon ko ilo Baibõl̦. Tokãlik, jej bõjrak jidik ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko jaar riiti. Ta eo enaaj wal̦o̦k jãn ad kõm̦m̦ane men kein? El̦ak l̦apl̦o̦k ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦, enaaj l̦apl̦o̦k ad mel̦el̦e kõn Naanin Anij, im men in enaaj kõkajoore tõmak eo ad.

17. Etke ej juon menin aikuj ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko jej riiti ilo Baibõl̦?

¹⁷ Etke ej juon menin aikuj ñan ad riit Baibõl̦ im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake? Ilo ad kõm̦m̦ane men in, jenaaj bõk kajoor eo jej aikuji ñan kwal̦o̦k kõn ennaan eo kõn Aelõñ eo kiiõ im ñan kwal̦o̦k kõn ennaan in ekajet eo el̦ap me jemaroñ naaj aikuj kwal̦o̦k kake ilo raan ko rej epaaktok. Bareinwõt, ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kadkad ko rem̦m̦an an Jeova, enaaj kajoorl̦o̦k kõtaan eo ad ippãn. Tokjãn men in, enaaj wõr ippãd juon men me elukkuun em̦m̦an ak etõñal ilo kõkkar—aenõm̦m̦an ilo bũruod im jokwane.​—Sam 119:103.

18. Ta eo armej ro ilo teretore ko ad renaaj aikuj loe im kile, im etke?

¹⁸ Jejjab ãinwõt Ezekiel kõnke jejjab jerbal ãinwõt ri-kanaan. Ijoke, jej jek ippãd make ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k kõn ennaan eo an Jeova me em̦õj an likũti ilo Naan eo an m̦ae iien ejubũruon im ej ba ededel̦o̦k jerbal eo. Ñe eitok iien ekajet eo, armej ro ilo teretore ko ad reban maroñ ba bwe rar jab roñ jabdewõt naanin kakkõl ak bwe Anij ear kõjekdo̦o̦n er. (Ezk. 3:19; 18:23) Ijoke, renaaj aikuj loe im kile bwe ennaan eo jaar kwal̦o̦k kake ear itok jãn Anij.

19. Ta ko renaaj kõkajoore kõj bwe jen maroñ kajejjete jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad?

¹⁹ Ta ko renaaj kõkajoore kõj bwe jen maroñ kajejjete jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad? Ejja men ko wõt jilu me rar kõkajoore Ezekiel. Jej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan kõnke jejel̦ã bwe Jeova eo ej jilkinl̦o̦k kõj, jetõb kwõjarjar eo an Anij ej kõkajoore kõj, im Naanin Anij ej kõkajoore tõmak eo ad. Ikijjeen jipañ eo jãn Jeova, jekõn̦aan kate kõj ñan kajejjete jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad im ñan kijenmej “ñan jem̦l̦o̦kin.”—Matu 24:13.