1-2. (1) Ta kajjitõk ko jenaaj etali? (2) Ta eo ej kaalikkar bwe Jeova ej pojak in jipañ kõj?

 JEOVA emaroñ jipañ kõj ñan kijenmej ium̦win apañ ko ilo mour ko ad im ñan lo lañlõñ ilo jerbal eo ad ñane. Ilo wãween et ej jipañ kõj? Im ewi wãween jemaroñ lukkuun bõk tokjãn jãn jipañ eo Jeova ej letok ñan kõj? Jenaaj uwaake kajjitõk kein ilo katak in. Bõtab, m̦okta jãn ad etali uwaak kein, jen uwaake kajjitõk in: M̦ool ke bwe Jeova elukkuun kõn̦aan jipañ kõj?

² Naan eo me rijjilõk Paul ear kõjerbale ilo lõta eo an ñan ri-Hibru ro emaroñ jipañ kõj ñan lo uwaakin kajjitõk in. Paul ear je: “Jeova ej aõ rijjipañ, ijjãmin mijak. Ta eo armej remaroñ kõm̦m̦ane ñan eõ?” (Hib. 13:6) Ekkar ñan bokin kõmel̦el̦e ko kõn Baibõl̦, naan eo “rijjipañ” me kar kõjerbale ilo eoon in, ej jitõñl̦o̦k ñan juon eo ej m̦õkaj im jipañe juon eo ej lam̦õj im kajjitõk jipañ. Pijaikl̦o̦k m̦õk an Jeova ekkaiuriur ñan lo̦mo̦o̦ren juon eo ej lukkuun bũrom̦õj. Ejjel̦o̦k pere kwõj errã bwe kõmel̦el̦e in ej kaalikkar an Jeova lukkuun kõn̦aan—aet, epojak—bwe en ad Rijjipañ. Ñe Jeova ej pãd ippãd, jemaroñ kijenmej ium̦win apañ ko ad kõn lañlõñ.

3. Ta wãween ko jilu me Jeova ej jipañ kõj ñan kijenmej ium̦win apañ ko ad kõn lañlõñ?

³ Ta jet iaan wãween ko me Jeova ej jipañ kõj ñan kijenmej ium̦win apañ ko ad kõn lañlõñ? Ñan uwaake kajjitõk in, jen etale bokin Aiseia. Etke? Kõnke elõñ iaan kanaan ko kar kõm̦akũt Aiseia ñan je rej jerbal ñan ri-karejar ro an Anij ilo raan kein. Ejjab men in wõt, ak ekkã an kar Aiseia kõmel̦el̦e kõn Jeova ilo naan ko me repidodo ad mel̦el̦e kaki. Ñan waanjoñak, jej lo men in ilo Aiseia jebta 30. Ilo ijin, Aiseia ej kõjerbal  naan ko me rej kõm̦m̦an ad pijaikl̦o̦k ilo l̦õmn̦ak ko ad wãween an Jeova jipañ kõj ãinwõt armej ro An (1) ikijjeen an lukkuun roñjake kõj im uwaaki jar ko ad, (2) ikijjeen an tõl kõj, im (3) ikijjeen an kõjeraam̦m̦an kõj kiiõ im ilo naaj ilju im jekl̦aj. Jen kiiõ etale wãween kein jilu Jeova ej jipañ kõj.

4. (1) Ta ko Jeova ear ba kõn ri-Ju ro ilo raan ko an Aiseia, im ta eo Ear kõtl̦o̦k bwe en wal̦o̦k? (2) Ta kõjatdikdik eo Jeova ear lel̦o̦k ñan ro retiljek? (Aiseia 30:18, 19)

⁴ Ilo naanin kõppel̦l̦o̦k ko ilo Aiseia jebta 30, Jeova ej kõmel̦el̦e im ba bwe ri-Ju ro rej ‘ro nejin rej kõpata’ ak ro epen bũrueer, me rej “kobaik jerawiwi ñan jerawiwi.” Ej wõnm̦aanl̦o̦k im ba bwe rej “juon aelõñ ej kõpata, . . . [“im rem̦akoko in,” NW] eo̦roñ kien Jeova.” (Ais. 30:1, 9) Kõnke armej ro rar m̦akoko in roñjake, Aiseia ear kanaan bwe Jeova enaaj kõtl̦o̦k aer iioon jorrããn ko rel̦l̦ap. (Ais. 30:5, 17; Jrm. 25:8-11) Im eñin men eo ear wal̦o̦k ke ri-Babil̦on ro rar bõk er bwe ren ri-jipo̦kwe. Bõtab ekar wõr ro rar tiljek wõt iaan ri-Ju ro, im Aiseia ear lel̦o̦k juon ennaan in kõjatdikdik ñan er. Ear ba ñan er bwe juon raan, Jeova enaaj kõtl̦o̦k aer bar jepl̦aak ñan Jerusalem im jokwe ie. (Riit Aiseia 30:18, 19, UBS.) Im eñin men eo ear wal̦o̦k. Jeova ear karõl̦o̦k er jãn aer jipo̦kwe ilo Babil̦on. Bõtab elõñ iiõ ko rar mootl̦o̦k m̦okta jãn an kar men in wal̦o̦k. Naan ko “[Jeova] ej kõttar wõt bwe en kwal̦o̦k an jouj ñan kom̦” rej kaalikkar bwe elõñ iiõ ko renaaj mootl̦o̦k m̦okta jãn an rein retiljek maroñ bõk lo̦mo̦o̦r. Ilo m̦ool, ri-Israel ro rar jipo̦kwe ilo Babil̦on ium̦win 70 iiõ ko m̦okta jãn an kar jet iaaer maroñ bar jepl̦aak ñan Jerusalem. (Ais. 10:21; Jrm. 29:10) Ke armej ro rar bar jepl̦aak ñan ijo kapijukuneer, dãnnin kõmjaal̦al̦ ko me rar itok jãn aer bũrom̦õj im jipo̦kwe rar oktak im dãnnin kõmjaal̦al̦ kõn aer lañlõñ.

5. Ta naanin kaenõm̦m̦an eo Aiseia 30:19 ej letok ñan kõj?

⁵ Ilo raan kein, jemaroñ bõk kaenõm̦m̦an jãn naan kein: “Enaaj jouj ñan kwe kõn ainikien am̦ lam̦õj” kõn jipañ. (Ais. 30:19) Aiseia ej kaalikkar ñan kõj bwe Jeova enaaj lukkuun roñjake kõj ñe jej lam̦õj im kajjitõk jipañ jãne, im bwe Enaaj m̦õkaj im uwaake jar in akwel̦ap ko ad. Aiseia ej wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Ñe Enaaj roñjake, Enaaj [“m̦õkaj im,” NW] uwaak eok.” Naanin kaenõm̦m̦an kein rej kakeememej kõj bwe Jemãdwõj elukkuun kõn̦aan—aet, epojak—in jipañ ro rej kajjitõk jipañ jãne. Ad jel̦ã men in ej jipañ kõj ñan kijenmej kõn lañlõñ.

6. Ewi wãween an naan ko an Aiseia kaalikkar bwe Jeova ej roñjake kajjojo iaan jar ko an ri-karejar ro an?

⁶ Ta naanin kaenõm̦m̦an eo juon jemaroñ bõke jãn eoon in ikijjeen jar ko ad? Jeova ej lukkuun roñjake kõj kajjojo ñe jej jar. Etke jemaroñ ba men in? Ilo eoon ko jinoin ilo Aiseia jebta 30, kar kõjerbal naan eo “kom̦” kõnke Jeova ej kõnono ñan armej ro an ãinwõt juon kumi. Bõtab ilo eoon 19, Jeova ej kõnono ñan kajjojo iaan armej ro an. Aiseia ear je im ba: “[Kwõjjãmin, NW] bar jañ”; “Enaaj jouj ñan kwe”; “Enaaj uwaak eok.” Ãinwõt juon Jemãn el̦ap yokwe ippãn, Jeova ejjab ba ñan juon nejin me ebbweer, “Kwõj aikuj kajoor ãinwõt jeim̦ ak jatũm̦.” Ijello̦kun an ãindein, ej kea kõn kõj kajjojo im ej lukkuun roñjake ta ko jej ba ilo jar ko ad.​—Sam 116:1; Ais. 57:15.

7. Ewi wãween an Aiseia im Jesus lukkuun kaalikkar ad aikuj ikkutkut ilo ad jar?

⁷ Ñe jej kepaake Anij kõn juon men ej kainepataik kõj, men eo m̦oktata Jeova emaroñ  kõm̦m̦ane ej letok kajoor eo jej aikuji ñan kijenmej ium̦win wãween eo jej iioone. Im el̦aññe ejjab jem̦l̦o̦k apañ eo ilo iien eo jej kõtmãne kake, jemaroñ naaj aikuj kajjitõk ippãn Jeova elõñ alen bwe en letok kajoor eo jej aikuji ñan kijenmej. Im ej rõjañ kõj bwe jen kõm̦m̦ane men in. Eñin mel̦el̦e eo jej loe ilo naan ko an Aiseia, me ej ba: “Kom̦win jab kakkijeik [Jeova].” (Ais. 62:7) Ta mel̦el̦ein naan kein? Ej mel̦el̦ein bwe jar ko ad ñan Jeova rej aikuj lukkuun ikkutkut, joñan ej ãinwõt ñe jejjab kõtl̦o̦k an kakkije. Naan kein an Aiseia rej kakeememej kõj kõn waanjoñak ko an Jesus kõn jar ilo Luk 11:8-10, 13. Ilo eoon kein, Jesus ej rõjañ kõj ñan “jab ebbweer” ilo ad jar im ñan ‘jab bõjrak jãn ad kajjitõk’ kõn jetõb kwõjarjar. Jemaroñ bar akwel̦ap ñan Jeova bwe en jipañ im tõl kõj ñan kõm̦m̦ani jokãlõt ko rem̦m̦an.

8. Ilo iien ko etto, ewi wãween an kar jejjet kũtien naan ko ilo Aiseia 30:20, 21?

⁸ Riit Aiseia 30:20, 21. Ke jarin tarin̦ae eo an ri-Babil̦on ro rar kaapool̦e Jerusalem ium̦win juon jimattan iiõ, joñan an l̦ap apañ ko armej ro rar iiooni rar jino imminene kaki ãinwõt pilawã im dãn. Bõtab ekkar ñan eoon 20 im 21, Jeova ear kallim̦ur ñan ri-Ju ro bwe el̦aññe renaaj ukel̦o̦k im ukot kõm̦m̦an ko aer, innem enaaj lo̦mo̦o̦ren er. Ilo an kar ba bwe Jeova ej ‘ri-Kaki’ eo aer, Aiseia ear kallim̦ur ñan armej ro bwe Jeova enaaj katakin er kilen aer maroñ kabuñ ñan E ilo wãween eo Ej buñbũruon kake. Ear jejjet kũtien naan kein ilo iien eo kar karõl̦o̦k ri-Ju ro jãn aer jipo̦kwe. Jeova ear kam̦ool bwe ej juon ri-Kaki ñan er, im ium̦win tõl eo an, armej ro an rar maroñ kõjepl̦aaktok kabuñ eo em̦ool. El̦ap ad bar jeraam̦m̦an bwe Jeova ej ad ri-Kaki ilo raan kein.

9. Ta juon iaan wãween ko jej bõk naanin tõl ko jãn Jeova ilo raan kein?

⁹ Ilo eoon kein, Aiseia ej ba bwe jej ãinwõt ri-jikuul̦ ro me Jeova ej katakin er ilo ruo wãween ko. Kein kajuon, Aiseia ej ba: “Mejam̦ renaaj lo ri-Kaki [eo, NW] am̦.” Ilo waanjoñak in, ri-Kaki eo ej jutak im̦aan ri-jikuul̦ ro. El̦ap ad jeraam̦m̦an bwe Jeova ej katakin kõj ilo raan kein. Ewi wãween an kõm̦m̦ane men in? Ej katakin kõj ikijjeen doulul eo an. El̦ap ad kam̦m̦oolol bwe jej bõk naanin tõl ko ralikkar jãn doulul in an! Naanin tõl ko jej bũki ilo kweilo̦k ko an eklejia im kweilo̦k el̦ap ko, ekoba jãn bok ko ad, broadcast ko, im wãween ko jet rej jipañ kõj ñan kijenmej ium̦win wãween ko reppen kõn lañlõñ.

10. Ilo wãween et jej roñ “juon naan [ilikid]”?

 ¹⁰ Aiseia ej kwal̦o̦k wãween eo kein karuo Jeova ej katakin kõj, ej ba: ‘Lo̦jilñũm̦ renaaj roñ juon naan ilikũm̦.’ Ri-kanaan eo ej kõmel̦el̦e kõn Jeova ãinwõt juon ri-Kaki el̦ap an kea me ej etetal ilikin ri-jikuul̦ ro an im ej tõl er ilo an ba ia eo ren etal iel̦o̦k. Ilo raan kein, jej roñ ainikien Anij jãn ilikid. Ewi wãween? Kar je naanin kakũrm̦ool ko an Anij ilo Baibõl̦ ilo iien ko etto, juon tõre me ettol̦o̦k jãn tõre kein ad. Innem ñe jej riit Baibõl̦, ej ãinwõt ñe jej roñ ainikien Anij jãn ilikid.​—Ais. 51:4.

11. Bwe jen maroñ kijenmej kõn lañlõñ, ta buñtõn ne ko jej aikuj in kõm̦m̦ani, im etke?

¹¹ Ewi wãween ad maroñ lukkuun bõk tokjãn jãn naanin tõl ko Jeova ej litok ikijjeen doulul eo an im Naan eo an? Jej kile bwe ewõr ruo men ko Aiseia ear ba. Kein kajuon, “eñin ial̦ eo.” Kein karuo, “kom̦win etetal ilowaan.” (Ais. 30:21) Ejabwe ñan jel̦ã “ial̦ eo.” Jej aikuj in bar “etetal ilowaan.” Ikijjeen Naan ko an Jeova im kõmel̦el̦e ko jej bũki jãn doulul eo an kõn Naan ko an, jej katak ta eo Jeova ej kõtmãne jãn kõj. Jej bareinwõt katak kilen jerbali men ko jej katak kaki. Bwe jen maroñ kijenmej kõn lañlõñ ilo jerbal eo ad ñan Jeova, jej aikuj in kõm̦m̦ane buñtõn ne kein ruo. Ñe jenaaj kõm̦m̦ani men kein, jemaroñ lõke bwe Jeova enaaj kõjeraam̦m̦ane kõj.

12. Ekkar ñan Aiseia 30:23-26, enaaj kar ewi wãween an Jeova kõjeraam̦m̦ane armej ro an?

¹² Riit Aiseia 30:23-26. Ewi wãween an kar jejjet kũtien kanaan in ñan ri-Ju ro me rar jepl̦aak ñan ãneen Israel ãlikin aer kar jipo̦kwe ilo Babil̦on? Elõñ jeraam̦m̦an ko rar bũki—ilo kanniõk im ilo jetõb. Jeova ear kõjeraam̦m̦ane armej ro an kõn elõñ m̦õñã ko ilo kanniõk. Ijoke, men eo eaorõktata ear lel̦o̦k ñan er ej elõñ m̦õñã ko ilo jetõb ke kar jidik kõn jidik kõjepl̦aaktok kabuñ eo em̦ool. Jeraam̦m̦an ko armej ro an Anij rar bũki ilo tõre eo, el̦apl̦o̦k an kar em̦m̦an jãn jabdewõt jeraam̦m̦an rar bũki jãn m̦okta. Ãinwõt an wal̦o̦k ilo eoon 26, Jeova ear lukkuun kameraml̦o̦k meram eo ilo kõkkar. (Ais. 60:2) Jeraam̦m̦an ko jãn Jeova rar jipañ ri-karejar ro an ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñane ilo aer m̦õn̦õn̦õ im kajoor kõnke ear ‘lañlõñ bũrueer.’—Ais. 65:14.

13. Ewi wãween an kar jejjet kũtien kanaan eo kõn an naaj bar jepl̦aaktok kabuñ eo em̦ool?

¹³ Kanaan eo kõn an naaj kabuñ eo em̦ool jepl̦aaktok ej ke jerbal ñan kõj ilo raan kein? Aet! Ewi wãween? Jãn kar 1919 C.E. eo tok  ñan kiiõ, elõñ milien armej ro rar rõl̦o̦k jãn aer kõm̦akoko ilo Babil̦on El̦ap, doulul in kabuñ ko reriab. Em̦õj bõkl̦o̦k er ñan juon jikin el̦ap an em̦m̦anl̦o̦k jãn Ãneen Kallim̦ur eo an ri-Israel ro. Kar bõkl̦o̦k er ñan juon pedetaij ilo kõkkar. (Ais. 51:3; 66:8) Ta pedetaij in ilo kõkkar?

14. Ta pedetaij eo ilo kõkkar, im wõn ro rej jokwe ie ilo raan kein? (Lale Mel̦el̦ein Naan Ko.)

¹⁴ Jãn 1919 C.E. eo tok ñan kiiõ, rũkkapit ro rej m̦õn̦õn̦õ ilo aer pãd im jokwe ilo juon pedetaij ilo kõkkar. b Ium̦win iiõ ko m̦aantak, ro me kõjatdikdik eo aer ej ñan mour indeeo ijin ioon lal̦, ak ‘jiip ro jet,’ em̦õj aer bareinwõt jino jokwe ilo pedetaij in ilo kõkkar im m̦õn̦õn̦õ kõn jeraam̦m̦an ko rellõñ jãn Jeova.​—Jon 10:16; Ais. 25:6; 65:13.

15. Pedetaij eo ilo kõkkar ej pãd ia?

¹⁵ Pedetaij eo ilo kõkkar ej pãd ia ilo raan kein? Ri-karejar ro an Jeova rej jokwe ilo aolep jikin pel̦aakin lal̦ in. Kõn men in, pedetaij eo ilo kõkkar me rej jokwe ie ej bar pãd ipel̦aakin lal̦ in. Innem jekdo̦o̦n ia eo jej mour ie ilo raan kein, jemaroñ uwaan ro rej jokwe ilo pedetaij eo ilo kõkkar el̦aññe jenaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im rejetake kabuñ eo em̦ool.

16. Ewi wãween jemaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lo aiboojoj eo an pedetaij eo ilo kõkkar?

¹⁶ Kobal̦o̦k ippãn men ko jet, bwe jen maroñ pãdwõt ilo pedetaij eo ilo kõkkar, jej aikuj bareinwõt wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k ad lukkuun kam̦m̦oolol kõn eklejia ko ad ipel̦aakin lal̦ in. Ewi wãween jemaroñ kõm̦m̦ane men in? Ikijjeen ad kalimjek wõt men ko raiboojoj kõn ro jeid im jatid im jab likjab ko aer. (Jon 17:20, 21) Etke men in elukkuun aorõk? L̦õmn̦ak kõn waanjoñak in. Jemaroñ kõtmãne bwe jenaaj lo elõñ kain wõjke ko reoktak jãn doon ilo juon park ak jikin kallib eaiboojoj. Ãindeinl̦o̦k wõt, ilo eklejia ko ad ilo raan kein, ewõr elõñ kain armej ro me reoktak jãn doon ãinwõt wõjke ko. (Ais. 44:4, UBS; 61:3) Jej aikuj lale bwe jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kalimjek aiboojojin bukun wõjke eo ilo kõkkar im jab likjab ko an kajjojo iaan wõjke ko me rej pãd iturid. Jejjab aikuj kõtl̦o̦k bwe likjab  ko ad ak an ro jet ilo eklejia eo ren kõm̦ad kõj jãn ad lo aiboojojin aolep eklejia ko ad ipel̦aakin lal̦ in me el̦ap bõrokuk ie.

17. Ta eo kõj kajjojo jemaroñ kõm̦m̦ane bwe eklejia eo en maroñ bõrokuk wõt?

¹⁷ Ta eo kõj kajjojo jemaroñ kõm̦m̦ane bwe eklejia eo en maroñ bõrokuk wõt? Jej aikuj ro rej ri-kõm̦m̦an aenõm̦m̦an. (Matu 5:9; Rom 12:18) Kajjojo iien jej em̦m̦akũt m̦okta im kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn ro jet ilo eklejia eo, jej kaiboojojl̦o̦k pedetaij eo ilo kõkkar. Jej keememej bwe Jeova ear karuwaaktok kajjojo iaan ro rej jokwe ilo pedetaij eo ilo kõkkar bwe ren uwaan kabuñ eo em̦ool. (Jon 6:44) L̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan an Jeova lukkuun m̦õn̦õn̦õ ñe ej lo ad lukkuun kate kõj ñan kõkajoor wõt aenõm̦m̦an im bõrokuk eo ikõtaan aolep ro me ej watõk er bwe raorõk—ri-karejar ro an!—Ais. 26:3, UBS; Hag. 2:7.

18. Ta ko jej aikuj ekkeini ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kaki, im etke?

¹⁸ Ewi wãween ad maroñ lukkuun bõk tokjãn jãn jeraam̦m̦an ko jej bũki ãinwõt ri-karejar ro an Anij? Jemaroñ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko jej katak kaki ilo Naanin Anij im ilo bok ko ad me rej pedped ioon Baibõl̦. Ad katak im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ ilo wãween in enaaj jipañ kõj ñan kaddekl̦o̦k kadkad ko an juon Kũrjin me renaaj kõm̦akũt kõj ñan “kanooj yokwe doon ãinwõt jemjein jemjati” ilo eklejia eo. (Rom 12:10) Ñe jenaaj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn jeraam̦m̦an ko jej bũki kiiõ, jej kõkajoorl̦o̦k jem̦jerã eo ad ippãn Jeova. Im ilo ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn jeraam̦m̦an ko jãn Jeova ilo naaj ilju im jekl̦aj, men in enaaj kõm̦m̦an bwe jen lukkuun tõmak bwe kõjatdikdik eo ad ñan karejar ñan Jeova ñan indeeo ej juon men me enaaj lukkuun wal̦o̦k. Aolepen men kein renaaj jipañ bwe en l̦apl̦o̦k ad lañlõñ ilo ad karejar ñan Jeova kiiõ.

19. (1) Ekkar ñan Aiseia 30:18, ta eo jemaroñ lõke im tõmak? (2) Ta ko renaaj jipañ kõj ñan kijenmej kõn lañlõñ?

¹⁹ Jeova “epojak” in jutak ikijjeed ilo iien eo enaaj bõktok jem̦l̦o̦kin lal̦ in enana. (Ais. 30:18, UBS) Jej lõke im tõmak bwe Jeova ej juon Anij in ekajet jim̦we im eban kõtl̦o̦k bwe lal̦ in an Setan en pãd juon raan aetokl̦o̦k jãn joñan eo ekkar. (Ais. 25:9) Jej kijenmej ippãn Jeova ilo ad kõttaretok raanin lo̦mo̦o̦r eo. Bõtab ilo tõre in jej kõttar, jej jek ippãd make ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kaorõk jeraam̦m̦an eo ñan jar, ñan katak im jerbale Naanin Anij, im ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn jeraam̦m̦an ko ad. Ñe jenaaj kõm̦m̦ane men kein, Jeova enaaj jipañ kõj ñan kijenmej kõn lañlõñ ilo ad karejar ñane.