1-2. Ta “jerbal ko rem̦m̦an” juon eo ej lale eklejia ej kõm̦m̦ani?

 EL̦AÑÑE em̦õj am̦ jino jerbal ãinwõt juon rijjipañ, ejjel̦o̦k pere bwe kwõj kate eok ñan ejaake elõñ iaan kadkad ko kwõj aikuji ñan am̦ maroñ erom juon eo ej lale eklejia. Kwõmaroñ ke kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aam̦ im kõm̦m̦ane ‘jerbal in em̦m̦an’?—1 Tim. 3:1.

² Ta jerbal ko an juon em̦m̦aan me ej lale eklejia? Ej kõm̦m̦an juon joñak em̦m̦an ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, ej kate ñan jabõte im katakin ro ilo eklejia eo, im ej kõkajoor eklejia eo ikijjeen naan im joñak eo an. Eñin unin Baibõl̦ eo ej ba bwe em̦m̦aan rein retiljek rej “ãinwõt menin letok ko.”—Eps. 4:8.

3. Ewi wãween an juon jeid im jatid em̦m̦aan ak likao maroñ erom juon eo ej lale eklejia? (1 Timote 3:​1-7; Taitõs 1:​5-9)

³ Ewi wãween kwõmaroñ erom juon eo ej lale eklejia? Bwe juon em̦m̦aan en maroñ erom juon eo ej lale eklejia ejjab pedped wõt ioon kapeel im maroñ ko an. Bwe kwõn maroñ bõk juon jerbal ilo lal̦ in, ekkã am̦ aikuji wõt kapeel ko bo̦o̦j eo ej pukote. Ijoke ñe kokõn̦aan erom juon eo ej lale eklejia, ejabwe ñan am̦ baj kapeel wõt ilo kwal̦o̦k naan im katakin. Bwe kwõn maroñ erom juon eo ej lale eklejia, kwõj aikuj ejaaki kadkad ko im kõm̦m̦ani men ko rej wal̦o̦k ilo 1 Timote 3:​1-7 im Taitõs 1:​5-9. (Riit.) Katak in enaaj etale jet iaan kadkad kein im men ko em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej aikuj kõm̦m̦ani ilo eoon kein. Jenaaj etale wãween an juon jeid im jatid em̦m̦aan ak likao maroñ kõm̦m̦ane juon ãt em̦m̦an, wãween bwe en maroñ juon bõran baam̦le em̦m̦an, im ta ko emaroñ jipañe bwe en m̦õn̦õn̦õ in jipañ eklejia eo.

KÕM̦M̦AN BWE EN EM̦M̦AN ETAM̦

4. Ta mel̦el̦ein an Baibõl̦ eo ba bwe juon eo ej lale eklejia en “ejjel̦o̦k n̦otaan”?

⁴ Bwe kwõn maroñ erom juon eo ej lale eklejia, kwõj aikuj juon eo “ejjel̦o̦k n̦otaan.” Men in ej mel̦el̦ein bwe em̦m̦an etam̦ ilo eklejia eo  kõn wõt m̦wil ko am̦ rem̦m̦an im ejjel̦o̦k juon emaroñ n̦aruom̦ kõn kõm̦m̦an ko renana. Bareinwõt kwõj “aikuj juon eo em̦m̦an etan ippãn ro ilikin.” Em̦ool bwe armej ro ilo lal̦ in remaroñ jab errã kõn tõmak eo am̦, bõtab rejjab aikuj pere bwe kwõj juon armej em̦m̦an im bwe kwõj kwal̦o̦k m̦ool. (Dan. 6:​4, 5) Kajjitõk ippam̦ make, ‘Em̦m̦an ke eta ilo eklejia eo im bareinwõt ilikin eklejia eo?’

5. Ewi wãween kwõmaroñ kwal̦o̦k bwe kwõj “juon eo ej yokwe em̦m̦an”?

⁵ El̦aññe kwõj “juon eo ej yokwe em̦m̦an,” kwõj pukot men ko rem̦m̦an ippãn ro jet im nõbar er kõn kadkad ko aer rem̦m̦an. Kwõj bareinwõt m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an ñan ro jet. Joñan, kwõj m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ani men ko ro jet rejjab kõtmãne am̦ naaj kõm̦m̦ani. (1 Tes. 2:8) Etke elukkuun aorõk an em̦m̦aan ro rej lale eklejia kwal̦o̦k kadkad in? Kõnke rej kõjerbale enañin aolep iien ko aer ñan jabõte eklejia eo im kajejjeti jerbal ko aer. (1 Pit. 5:​1-3) Meñe ãindein, ak lañlõñ eo rej loe jãn aer karejar ñan ro jet el̦apl̦o̦k jãn jabdewõt men ko rej kaarmejjeteiki.—Jrb. 20:35.

6. Ta mel̦el̦ein an Baibõl̦ ba bwe kwõn juon eo “ejel̦ã karwainene”? (Hibru 13:​2, 16; bar lale pija eo.)

⁶ Kwõj kwal̦o̦k bwe kwõj juon eo “ejel̦ã karwainene” (ftn.) ñe kwõj kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an ñan ro jet, ekoba ñan ro kwõjjab lukkuun epaake er. (1 Pit. 4:9) Juon tũkjinede in Baibõl̦ ej ba bwe juon armej eo ejel̦ã karwainene ej bareinwõt kwal̦o̦k jouj ñan armej ro ejaje kajjier im ej m̦õn̦õn̦õ in kũrtok er ñan m̦weo im̦õn. Kajjitõk ippam̦ make, ‘Ij ke juon armej me ej kwal̦o̦k jouj ñan ro rej lotok eklejia eo aõ?’ (Riit Hibru 13:​2, 16.) Juon eo ejel̦ã karwainene ej kwal̦o̦k jouj ñan aolep kain armej. Ñan waanjoñak, ej kwal̦o̦k jouj ñan ro rejeram̦õl, ñan ro rej itok im kõm̦m̦an katak, im ñan ro jet me el̦ap aer kate er ñan rõjañ ro jeid im jatid, ãinwõt em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko.—Jen. 18:​2-8; JK. 3:27; Luk 14:​13, 14; Jrb. 16:15; Rom 12:13.

7. Ewi wãween an juon em̦m̦aan ej lale eklejia kwal̦o̦k bwe ejjab “juon eo ej arõk jããn”?

⁷ Juon eo ej lale eklejia eo ejjab aikuj “juon eo ej arõk jããn.” Men in ej mel̦el̦ein bwe jããn im m̦weiuk rejjab men ko raorõktata ippam̦. Meñe kwõj juon eo ejeram̦õl ak em̦weiie, ak am̦ karejar ñan Jeova ej men eo eaorõktata ilo mour eo am̦. (Matu 6:33) Kwõj kõjerbale iien, maroñ, im men ko jet ñan karejar ñan Jeova, ñan lale baam̦le eo am̦, im ñan jipañ eklejia eo. (Matu 6:24; 1 Jon 2:​15-17) Kajjitõk ippam̦ make: ‘Ewi wãween aõ watõk jããn? Ij ke jokwane wõt kõn men ko ij aikuji? Ak ij ke kõn̦aan koorl̦o̦k jããn im m̦weiuk ko?’—1 Tim. 6:​6, 17-19.

8. Ta jet iaan wãween ko kwõmaroñ kwal̦o̦k bwe kwõj “juon eo ejel̦ã kõm̦m̦an joñan ilo men otemjej” im bwe ‘kwõjel̦ã irooj ioom̦ make’?

 ⁸ El̦aññe kwõj “juon eo ejel̦ã kõm̦m̦an joñan ilo men otemjej” im ‘kwõjel̦ã irooj ioom̦ make,’ men in ej mel̦el̦ein bwe kwõj pel̦an ilo aolep men ko kwõj kõm̦m̦ani ilo mour eo am̦. Ñan waanjoñak, ejjab l̦e jãn joñan am̦ m̦õñã im idaak, nuknuk ko am̦ im wãween am̦ jitael̦ e bõram̦ ejejjet im ekkar, im kwõj kõm̦m̦ani jokãlõt ko rem̦m̦an ikijjeen menin kam̦õn̦õn̦õ ko. Kwõjjab l̦oore wãween an armej ro ilo lal̦ in mour me rejjab karejar ñan Jeova. (Luk 21:34; Jem. 4:4) Kwõj ineem̦m̦an wõt meñe ro jet rejjab jouj ñan kwe ak rej kajjioñ kalluuk eok. Bareinwõt, ‘kwõjjab juon ri-kadek’; im kwõjjab juon eo ro jet rejel̦ã kajjien bwe el̦ap an idaak. Kajjitõk ippam̦ make, ‘Wãween aõ mour ej ke kwal̦o̦k bwe ij juon eo ejel̦ã kõm̦m̦an joñan ilo men otemjej im ijel̦ã irooj ioõ make?’

9. Ta mel̦el̦ein an Baibõl̦ ba bwe juon em̦m̦aan en “juon eo elol̦o̦kjen̦” im juon eo “ejim̦we wãween an mour”?

⁹ El̦aññe kwõj “juon eo elol̦o̦kjen̦,” kwõj lukkuun l̦õmn̦ak kõn naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ kõn wãween ko kwõj iiooni ilo mour. El̦ap am̦ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn naanin kakapilõk kein, im men in ej jipañ eok bwe en wõr ippam̦ lol̦o̦kjen̦ im mãlõtlõt. Kwõjjab m̦õkaj im kõm̦m̦ani pepe ko ñe edik am̦ jel̦ã kõn juon men. Ijello̦kun am̦ ãindein, kwõj lukkuun lale bwe en wõr aolep mel̦el̦e ko raorõk ippam̦ m̦okta. (JK. 18:13) Tokjãn men in, kwõj kõm̦m̦ani pepe ko remãlõtlõt me rej kaalikkar l̦õmn̦ak ko an Jeova. El̦aññe kwõj juon eo “ejim̦we wãween an mour,” men in ej mel̦el̦ein bwe kwõj juon eo ekon̦ im laajrak, im ej kajejjet iien. Bareinwõt, armej ro rejel̦ã kajjiem̦ ãinwõt juon eo ro jet remaroñ lõke im atartar ioon, im kõn am̦ tiljek im l̦oore naanin tõl ko. Ñe kwõj kate eok ñan ejaake kadkad kein, men in enaaj jipañ bwe en em̦m̦an etam̦. Kiiõ jen etale kadkad ko Baibõl̦ ej ba juon eo ej lale eklejia ej aikuj kwal̦o̦ki bwe en maroñ likũt juon joñak em̦m̦an ãinwõt juon bõran baam̦le.

LIKŨT JUON JOÑAK EM̦M̦AN ÃINWÕT JUON BÕRAN BAAM̦LE

10. Ewi wãween an juon em̦m̦aan maroñ “juon eo em̦m̦an an lale ro ilo m̦weo im̦õn”?

¹⁰ El̦aññe kwõj juon em̦m̦aan rippãlele im kokõn̦aan erom juon eo ej lale eklejia, baam̦le eo am̦ ej aikuj bar juon joñak em̦m̦an ñan ro jet. Kõn men in, kwõj aikuj “juon eo em̦m̦an an lale ro ilo m̦weo im̦õn.” Men in ej mel̦el̦ein bwe kwõj aikuj juon eo ej lale baam̦le eo am̦ ilo juon wãween eyokwe im kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an ñan baam̦le eo. Ñan waanjoñak, kwõj kõm̦m̦ane iien kabuñ an baam̦le eo, jipañ baam̦le eo am̦ ñan pãd ilo iien kweilo̦k ko, im jipañ er ñan kate er ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Etke elukkuun aorõk men in? Eokwe, rijjilõk Paul ear kõmel̦el̦e im ba: “Bwe el̦aññe jabdewõt em̦m̦aan ejaje lale ro ilo m̦weo im̦õn, innem ekõjkan an maroñ lale eklejia eo an Anij?”—1 Tim. 3:5.

11-12. Etke kõm̦m̦an ko an ro ilo baam̦le eo an juon em̦m̦aan eaorõk el̦aññe ekõn̦aan erom juon eo ej lale eklejia? (Bar lale pija eo.)

¹¹ El̦aññe kwõj juon jemãn im ewõr nejũm̦ ajri ak jo̦dikdik me rej pãd ium̦win peim̦, ‘ro nejũm̦ rej aikuj jel̦ã pokake im en em̦m̦an m̦wilier.’ Kwõj aikuj katakin im kammineneik er ilo yokwe. Alikkar bwe kokõn̦aan bwe ro nejũm̦ ren m̦õn̦õn̦õ im ettõñ im iukkure ãinwõt an ajri ro kõn kõm̦m̦ane. Bõtab kwõj aikuj bar katakin er ñan pokake eok, kautiej ro jet, im en em̦m̦an m̦wilier. Bareinwõt, kwõj aikuj kate eok joñan wõt am̦ maroñ ñan jipañ ajri ro nejũm̦ ejaake juon jem̦jerã em̦m̦an ippãn Jeova, mour ekkar ñan naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦, im jipañ er ñan kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko ñan peptaij.

¹² Baibõl̦ ej ba bwe “aolep ro nejin [juon em̦m̦aan ej lale eklejia] ren rũttõmak im en ejjel̦o̦k n̦otaaer ilo m̦anit ko renana ak rejjab jum̦ae.” Innem, el̦aññe juon nejin me ej rũttõmak ej pãd ium̦win pein im ej kõm̦m̦ane juon jerawiwi el̦ap, ewi wãween an naaj men in jelõt jemãn? El̦aññe jemãn ear jab kate e ilo an katakin im kammineneik eo nejin, men in emaroñ mel̦el̦ein bwe ejjab  maroñ jerbal ãinwõt juon eo ej lale eklejia.—Lale Imõniaroñroñ eo an Mãe 1, 1997, peij 27, pãr. 6-7.

LALE IM JIPAÑ EKLEJIA EO

13. Ewi wãween kwõmaroñ kwal̦o̦k bwe kwõj juon “ri-mel̦el̦e,” im juon eo ‘ejjab l̦õmn̦ak wõt kõn e make’?

¹³ Em̦m̦aan ro jeid im jatid me ewõr ippãer kadkad ko rem̦m̦an an Kũrjin rej jet ro el̦ap aer jipañ eklejia eo. Juon em̦m̦aan me ej juon “ri-mel̦el̦e” ej kate ñan dãpij wõt an aenõm̦m̦an ippãn ro jet im ej bar jipañ ro jet bwe ren aenõm̦m̦an ippãn doon. Bareinwõt, juon em̦m̦aan me ej juon ri-mel̦el̦e ej roñjake ro jet im ej kajjioñ mel̦el̦e kõn wãween aer l̦õmn̦ak im eñjake. Ñan waanjoñak, el̦aññe enañin aolep em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej errã ilo juon pepe me ejjab n̦ae naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦, kwõnaaj ke m̦õn̦õn̦õ in rejetake pepe eo meñe kokõn̦aan kõm̦m̦ane bar juon men? Baibõl̦ eo ba bwe juon eo ej lale eklejia “en jab l̦õmn̦ak wõt kõn e make.” Men in ej mel̦el̦ein bwe kwoban kõn̦aan wõt bwe ro jet bwe ren kõm̦m̦an ekkar ñan kõn̦aan im l̦õmn̦ak ko am̦. Kwõj lukkuun kaorõk l̦õmn̦ak ko an ro jet im kokõn̦aan roñjake l̦õmn̦ak ko aer. (Jen. 13:​8, 9; JK. 15:22) ‘Kwõjjab juon ri-akwããl’ im juon eo ‘ebõro kadu’ ak juon eo em̦õkaj an illu. Men in ej mel̦el̦ein bwe kwõj kwal̦o̦k am̦ kautiej ñan ro jet im kwõjjab akwããl ippãer. Ijello̦kun am̦ ãindein, kwõj kwal̦o̦k jouj ñan er. Kõnke kwõj juon em̦m̦aan eo eaenõm̦m̦an, kwe eo m̦oktata kwõj em̦m̦akũt im kõm̦m̦an aenõm̦m̦an, meñe ilo wãween ko reppen ak rekallulu. (Jem. 3:​17, 18) Naan ko am̦ rejouj remaroñ kõm̦m̦an bwe en dikl̦o̦k an ro jet illu, ekoba ro rej jum̦ae kõj.—Eka. 8:​1-3; JK. 20:3; 25:15; Matu 5:​23, 24.

14. Ta mel̦el̦ein an Baibõl̦ eo ba bwe juon eo ej lale eklejia “en jab juon eo ekããltok ñan tõmak” im ej aikuj juon eo “etiljek”?

¹⁴ Juon jeid im jatid em̦m̦aan me ekkar ñan erom juon eo ej lale eklejia ‘ejjab juon eo ekããltok ñan tõmak.’ Meñe kwõjjab aikuj juon eo eto an peptaij ium̦win elõñ iiõ ko, ak kwõj aikuj iien ñan am̦ maroñ erom juon eo erũtto ilo tõmak. M̦okta jãn am̦ erom juon em̦m̦aan ej lale eklejia, kwõj aikuj anõke Jesus im kwal̦o̦k am̦ ettã bõro ilo am̦ m̦õn̦õn̦õ in kõttar an Jeova lewaj jabdewõt jerbal ko ñan kwe. (Matu 20:23; Pil. 2:​5-8) Kwõmaroñ kam̦ool bwe kwõj juon eo “etiljek” ikijjeen am̦ eddãp wõt ñan Jeova im kien ko an rewãnõk, im ikijjeen am̦ l̦oori naanin tõl ko jãn doulul eo an.—1 Tim. 4:15.

15. Juon eo ej lale eklejia ej aikuj ke tijem̦l̦o̦k ilo an kõm̦m̦an katak? Jouj im kõmel̦el̦e.

 ¹⁵ Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k bwe juon eo ej lale eklejia ej aikuj “juon eo ekkar ñan an katakin.” Men in ej ke mel̦el̦ein bwe kwõj aikuj juon eo etijem̦l̦o̦k ilo am̦ kõm̦m̦an katak? Jaab. Ejjab aolep ro rej lale eklejia retijem̦l̦o̦k ilo aer kõm̦m̦an katak. Ijoke, ñe rej kwal̦o̦k naan, im ñe rej jabõte ro ilo eklejia eo, rej aikuj jel̦ã kilen kõjerbal Baibõl̦ eo ñan katakin im kõkajoor ro jeid im jatid. (Keidi 1 Korint 12:​28, 29 im Epesõs 4:11.) Meñe kwõjjab aikuj juon eo etijem̦l̦o̦k ilo kõnono, ak kwõj aikuj lukkuun kate wõt eok ñan kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween am̦ katakin. Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane bwe en em̦m̦anl̦o̦k wãween am̦ katakin?

16. Ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani bwe en em̦m̦anl̦o̦k wãween am̦ katakin ro jet? (Bar lale pija eo.)

¹⁶ Baibõl̦ eo ej ba bwe juon eo ej lale eklejia “ej aikuj dãpiji wõt naan ko rem̦ool.” Bwe en em̦m̦anl̦o̦k wãween am̦ katakin, katak ko am̦ ilo̦bwilej im bareinwõt naanin kakapilõk ko am̦ ñan ro jet, rej aikuj pedped wõt ioon Naanin Anij. Kwõn juon eo ej ekkeini im lukkuun em̦m̦an an katak Baibõl̦ eo im bok ko ad. (JK. 15:28; 16:​23, UBS) Ilo am̦ katak, lukkuun lale wãween an bok ko ad kõmel̦el̦eik eoon ko ilo Baibõl̦ bwe en jejjet im jim̦we wãween am̦ jerbali. Im ñe kwõj katakin ro jet, lukkuun kate eok ñan tõpar bũrueer. Kwõmaroñ kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween am̦ katakin el̦aññe kwõj kajjitõk jipañ jãn ro rej lale eklejia me el̦ap imminene ko ippãer, im jerbali naanin kakapilõk ko aer. (1 Tim. 5:17) Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej aikuj “kõkajoor” ro jeier im jatier. Ijoke, jet iien rej aikuj bareinwõt lel̦o̦k naanin kakapilõk ak ‘kauwe’ ñan er. Meñe rej lel̦o̦k naanin kõkajoor ak naanin kauwe, ak aolep iien rej aikuj kwal̦o̦k jouj. El̦aññe kwõj kwal̦o̦k jouj im yokwe im katak ko am̦ rej pedped wõt ioon Naanin Anij, enaaj lukkuun em̦m̦an wãween am̦ katakin kõnke kwõj anõke ri-Kaki eo El̦ap, Jesus.—Matu 11:​28-30; 2 Tim. 2:24.

KATE EOK ÑAN KAL̦APL̦O̦K IJO KUN̦AAM̦

17. (1) Ta eo emaroñ jipañ rijjipañ ro ñan lukkuun kate er ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer? (2) Ta eo em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo rej aikuj keememej ñe rej lale el̦aññe juon rijjipañ epojak in erom juon eo ej lale eklejia? (Lale bo̦o̦k eo etan “ Kwõn Juon Ri-Mel̦el̦e Ñe Kwõj Lale El̦aññe Juon Rijjipañ Epojakin Erom Juon eo Ej Lale Eklejia.”)

¹⁷ Ãlikin an juon rijjipañ lale kadkad ko im ta ko juon eo ej lale eklejia ej aikuj kõm̦m̦ani, emaroñ  eñjake bwe eban maroñ erom juon eo ej lale eklejia. Bõtab jouj im keememej bwe Jeova im bareinwõt doulul eo an ejjab kõtmãne bwe en lukkuun jejjet im weeppãn am̦ kwal̦o̦k kadkad kein. (1 Pit. 2:21) Bareinwõt, keememej bwe jetõb kwõjarjar eo ekajoor an Jeova ej men eo ej jipañ eok ñan ejaake kadkad kein. (Pil. 2:13) Ewõr ke juon iaan kadkad kein me kokõn̦aan kakõm̦anm̦anl̦o̦k? Jar ñan Jeova kõn men in. Kõm̦m̦an etale im katak kõn kadkad in, im kajjitõk jipañ jãn juon eo ej lale eklejia kõn wãween am̦ maroñ kakõm̦anm̦anl̦o̦k am̦ kwal̦o̦k kadkad in.

18. Ta eo katak in ej rõjañ aolep rijjipañ ro ñan kõm̦m̦ane?

¹⁸ Kõj aolep, ekoba ro em̦õj aer jerbal ãinwõt juon eo ej lale eklejia, jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ejaake im kwal̦o̦k kadkad ko me katak in ej kwal̦o̦k kaki. (Pil. 3:16) Kwõj ke juon rijjipañ? El̦aññe aet, eokwe kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aam̦! Kajjitõk ippãn Jeova bwe en l̦ame im kammineneik eok bwe en l̦apl̦o̦k an maroñ kõjerbale eok ilo jerbal ko an im ilo eklejia eo. (Ais. 64:8) Jeova en lukkuun kõjeraam̦m̦an kate ko am̦ ilo am̦ kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aam ñan erom juon eo ej lale eklejia.