Paul: Kõm̦ro ar lukkuun kijooror! Ilo Nobõm̦ba 1985 eo kõm̦ro ar etal ñan jerbalin mijinede eo am̦ro kein kajuon ilo Liberia, West Africa. Bal̦uun eo ear bõjrak ilo aelõñin Senegal. Anne ear ba: “M̦õttan juon awa im kõjro naaj tõpar Liberia!” Bõtab tokãlik kõm̦ro ar roñ juon kõjjel̦ã: “Aolep bajinjea ro rej aikuj to jãn bal̦uun in kõnke ewõr jet ri-nana ro ilo Liberia rej jum̦ae kien eo im kajjioñ kõm̦m̦an bwe ren make tõl. Eñin unin bal̦uun in ejjab maroñ etal im jok ilo Liberia.” Innem ium̦win 10 raan, kõm̦ro ar jokwe ippãn mijinede ro ilo Senegal. Ilo ijin, kõm̦ro ar roñ nuuj in Liberia kõn aer m̦an elõñ armej im kõn an kien eo jab kõtl̦o̦k an armej ro diwõj jãn m̦õko im̦weer ilo jota. Ñe rej lo an jabdewõt pãd inabõj, renaaj buuki er.

Anne: Ejjab kõm̦ro kain en̦ em̦m̦an ippãn etal ak jam̦bo ñan juon jikin jejjab jel̦ã kake. Ilo m̦ool, jãn ke iar niñniñ ekkã an ro jet ba bwe immijakjak. Joñan, ikõn mijak in cross e juon ial̦! Bõtab kõm̦ro ar kõn̦aan wõt etal ñan Liberia meñe emaroñ kar kauwõtata.

Paul: Kõm̦ro Anne ear l̦otak 5 m̦ail̦ ettol̦o̦kin jãn doon ilo turilikin England. Aolep iien rũtto ro jinõ im jema im kõrã eo jinen Anne rar rõjañ kõm̦ro ñan bainier, kõn men in kõm̦ro ar jino bainier ãlikin wõt am̦ro kadiwõjl̦o̦k jãn high school. Rar lukkuun rejetake am̦ro kõn̦aan kõm̦m̦ane jerbalin full-time. Ke ear 19 aõ iiõ, ekar juon jeraam̦m̦an kõnke iar maroñ etal ñan Betel̦, innem tokãlik Anne ear itok ñan Betel̦ ãlikin am̦ro m̦are ilo 1982.

Anne: Meñe elukkuun em̦m̦an ippemro Betel̦, ak eto am̦ro kar kõn̦aan etal im jipañ ilo jikin ko el̦ap aer aikuj ri-kwal̦o̦k naan ie. Ilo Betel̦, kõm̦ro ar jerbal ippãn ro rar mijinede, innem men in ear kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k kõn̦aan in am̦ro. Kõm̦ro ar jar kake men in aolep boñ ium̦win jilu iiõ. Ilo kar 1985 eo, kõm̦ro ar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke kar kũr kõm̦ro ñan kilaaj eo kein ka 79 an Jikuul̦in Giliad! Kar jilkinl̦o̦k kõm̦ro ñan Liberia, ilo West Africa.

Paul: Kõm̦ro ar uwe ilo bal̦uun eo jinointata me kar kõtl̦o̦k an etal ñan Liberia. Armej ro rar lukkuun mijak im kar jab kõtl̦o̦k bwe ren diwõj jãn m̦õko im̦weer ilo jota. Joñan an l̦ap an armej ro ijin mijak, ke rar roñ an juon wa bokkol̦o̦k, rar namõj im ko. Bwe en jakol̦o̦k am̦ro ikkũm̦kũm̦, aolep boñ kõm̦ro ar riiti eoon ko jãn bokin Sam. Meñe ãindein, ak kõm̦ro  ar lukkuun yokwe jerbal eo am̦ro. Anne ear juon mijinede, im iar jerbal ilo Betel̦ ippãn John Charuk. a El̦ap aõ kar katak jãn in jeid im jatid kõnke ear juon eo eto an jokwe ilo Liberia im el̦ap an jel̦ã kõn apañ ko im wãween ko jet ro jeid im jatid rar iiooni.

Anne: Etke ear lukkuun m̦õkaj am̦ro yokwe Liberia? Kõn ro jeid im jatid. Rar lukkuun jouj, jel̦ã karuwainene, im rar tiljek. Kõm̦ro ar lukkuun epaake er im rar erom baam̦le eo am̦ro ekããl. Naanin jipañ ko aer rar lukkuun kõkajoore tõmak eo am̦ro. Bareinwõt, ear lukkuun em̦m̦an armej ro kõm̦ro ar iioone er ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Ñan waanjoñak, rekõn jab m̦õn̦õn̦õ ippemro ñe em̦õkaj am̦ro etal jãn m̦õko im̦weer! Aolep jikin kõm̦ro ej etal ñane, armej ro rej kõnono kõn kajjitõk ko aer kõn Baibõl̦. Ekkã ammim kepaake er im kajju bwebwenato ippãer. Joñan an lõñ am̦ro rũkkatak, ear pen ñan katak ippãer aolep. Ear juon apañ elukkuun em̦m̦an!

Paul: Ilo 1989 eo, ãlikin emãn iiõ in an wõr jidik aenõm̦m̦an, ear wõr juon oktak el̦ap—armej ro ilo aelõñ in rar jino tarin̦aeik doon. Ro rar jum̦ae kien rar kaapool̦e Betel̦ ilo Jul̦ae 2, 1990. Ium̦win jilu allõñ, kõmar jab maroñ tõpar jabdewõt armej ilikin aelõñ in, ekoba baam̦le ko ammim im ra eo el̦ap ilo New York. Ear l̦ap poktak aolep jikin, ñũta, im elõñ rar ko̦kkure kõrã ro. Apañ kein rar wõnm̦aanl̦o̦k ium̦win 14 iiõ im ear jelõte aolepen aelõñ eo.

Anne: Armej ro jãn jet iaan bwij ko rar tarin̦aeik im m̦an armej ro jãn bwij ko jet. Elõñ rũttarin̦ae ro me ear wõr bu ko ippãer im ekõjak nuknuk ko rej kõn̦aki. Rar del̦o̦ñe aolep m̦õko im ko̦o̦ti jabdewõt men ko rekõn̦aan. Ewõr jet rar watõk bwe aer m̦anm̦an armej ej ãinwõt ñe rej “m̦anm̦an bao.” Rũttarin̦ae ro rar pinej ial̦ ko im ekkã aer m̦ane ñan mej armej ro rekõn̦aan l̦e. Innem ãlikin, rar likũt ãnbwin ko ioon doon. Men in ear wal̦o̦k iturin Betel̦. Ewõr ro jeid im jatid retiljek me rar m̦ane er ñan mej, ekoba ruo iaan mijinede ro ad.

Ewõr ro jeid im jatid rar likũt mour ko aer ilo kauwõtata ikijjeen aer n̦ooje ro jeid im jatid me rar uwaan bwij ko rũttarin̦ae ro rar pukot er ñan m̦ane er. Mijinede ro im ro ilo Betel̦ rar bareinwõt jipañ n̦ooje ro jeid im jatid. Ilo Betel̦, jet iaan ro jeid im jatid me rar aikuj ko jãn m̦õko im̦weer rar jokwe ilo floor eo lal̦ im ewõr ro jet rar jokwe ippemro ilo ruum̦ ko lõñ. Juon baam̦le me jimjuon uwaaer rar kiki ippemro ilo ruum̦ eo am̦ro.

Paul: Kajjojo raan, rũttarin̦ae ro rar kajjioñ del̦o̦ñe Betel̦ bwe ren lale el̦aññe kõmij en̦n̦ooj armej. Ear wõr ammim karõk, ruo armej ren diwõj ñan wõrwõr eo inabõjin Betel̦ ñan kõnnaan ippãn rũttarin̦ae ro im  ruo bar armej rej lale aer kõnnaan jãn wũntõ eo. Ñe armej ro ruo me rej pãd inabõjin wõrwõr eo rej likũt peier im̦aaer, eokwe mel̦el̦ein bwe em̦m̦an aolep men. Bõtab ñe rej likũti peier ilikier, eokwe mel̦el̦ein bwe rũttarin̦ae ro relãj im armej ro ruo me rej lale er jãn wũntõ eo rej aikuj m̦õkaj im n̦ooje ro jeid im jatid.

Anne: Juon raan, ro jeid im jatid rar jab maroñ bõbrae an juon kumi in rũttarin̦ae me relukkuun illu del̦o̦ñe Betel̦. Iar lock e kõm̦ro juon jeid im jatid kõrã ilowaan bathroom eo me ear wõr juon kabõt im ewõr juon jikin tilekek ie. Kõrã eo jeid im jatid ear lukkuun koboob lowaan. Rũttarin̦ae ro me rar anõke eõ ñan ruum̦ ko ilõñ, ear wõr bu ko ippãer. Im rar buul̦ kal̦l̦al̦l̦al̦ ilo kõjãm eo. Paul ear akwel̦ap ippãer im ba, “Kõrã eo ippa ej kõjerbale em̦ jidikdik n̦e.” Ke iar kili ijo kõrã eo jeid im jatid ear tilekek ie, ear ko̦uwaroñroñ jidik im ear to jidik aõ kar karo̦o̦li m̦weiuk ko ñan ijo rar pãd ie. Iar l̦õmn̦ak bwe enaaj kõm̦m̦an an rũttarin̦ae ro l̦õmn̦ak bwe ewõr juon men en̦ ij kõm̦m̦ane. Kõn men in, iar lukkuun ikkũm̦kũm̦ im iar jino wũdiddid jãn lõñ ñan lal̦. Kiiõ ta eo inãj kõm̦m̦ane? Iar jar ilo bũruõ im akwel̦ap bwe Jeova en jipañ eõ. Innem iar kõpel̦l̦o̦ke kõjãm eo im iar jab ikkũm̦kũm̦ ilo aõ yokweik er. Juon iaan rũttarin̦ae ro ear iuunil̦o̦k eõ im kajju etal im kõpel̦l̦o̦k kabõt eo im edede kobban. Elukkuun bwilõñ ke ejjel̦o̦k men en̦ eloe. E im rũttarin̦ae ro jet rar lale ruum̦ ko jet ekoba ruum̦ eo me ear pãd lal̦in wõt bõrwaj eo. Bõtab ãinwõt kar m̦oktal̦o̦k, ejjel̦o̦k men en̦ rar loe.

Paul: Ear lukkuun jabwe m̦õñã ium̦win elõñ allõñ. Bõtab ekkan ko ilo jetõb rar jipañ kõm ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt. Ekkã an ejjel̦o̦k kijemmim m̦õñã in jibboñ, bõtab ammim etale unin tõl eo ippãn doon ear ãinwõt m̦õñã in jibboñ ñan kõm. Kõmar jel̦ã bwe ammim riit im katak Baibõl̦ enaaj kar letok kajoor eo kõmar aikuji ñan kijenmej wõt kajjojo raan.

El̦aññe en kar maat m̦õñã im dãn ilo ra eo, men in enaaj kar kõm̦m̦an bwe kõmin diwõj im kappok. Ñe en kar ãindein, renaaj kar jibwe ro jeid im jatid me rar tilekek im m̦an er. Ekkã an Jeova kabwe aikuj ko ammim ilo iien eo ejejjet im ilo wãween ko rekabwilõñlõñ. Jeova ear kõke aikuj ko ammim im jipañ kõm ñan ineem̦m̦an wõt.

Meñe aelõñ in ear marokl̦o̦k ilo kõkkar, ak m̦ool eo ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im romaak. Elõñ alen, ro jeid im jatid rar aikuj ko ñan kõjparok mour ko aer. Meñe ãindein, ak ear kajoor wõt tõmak ko aer im rar dãpij wõt aer ineem̦m̦an. Jet iaaer rar ba bwe aer kijenmej ilo iien tarin̦ae eo ear ãinwõt ñe rar “kõmmãlmel ñan iien eñtaan eo el̦ap.” Em̦m̦aan ro rej lale eklejia im likao ro jeid im jatid rar kwal̦o̦k peran ilo aer kate er joñan wõt aer maroñ ñan jipañ ro jeid im jatid. Ro jeid im jatid me rar ko ñan jikin ko jet rar jipañ doon, im rar jino kwal̦o̦k naan ilo jikin kein. Ke rar pãd bul̦õn wõjke ko, rar kõjerbal jabdewõt kein kõbwebwein ñan kalõke Im̦õn Kweilo̦k ko rel̦amwaan bwe ren maroñ kõm̦m̦ani iien kweilo̦k ko ie. Ilo kar tõre in elukkuun pen, an ro jeid im jatid pãd ilo iien kweilo̦k ko im kwal̦o̦k naan ñan ro jet, ear kõkajoor er im jipañ er ñan kijenmej wõt. Ke kõmar leto-letak kein jipañ ko, ear tõpar bũruemmim ke rar kajjitõk aer iep in kwal̦o̦k naan ijello̦kun aer kajjitõk aer nuknuk. Armej ro me rar iiooni men ko renana ilo tarin̦ae eo rar  eo̦roñ ennaan eo em̦m̦an. Rar bwilõñ ke rar lo joñan an armej ro an Jeova m̦õn̦õn̦õ; rar ãinwõt juon meram ear romaak ilo juon tõre emarok ilo kõkkar. (Matu 5:​14-16) Joñan, an ro jeid im jatid kijejeto ear jipañ jet iaan rũttarin̦ae ro relãj ñan oktak im erom ro jeid im jatid.

Paul: Jet iien kõm̦ro ar aikuj diwõj jãn aelõñ eo, jilu alen ium̦win jidik wõt iien im ruo alen ium̦win juon iiõ. Juon jeid im jatid kõrã me ear juon mijinede ear jejjet an kõmel̦el̦e kõn eñjake ko am̦ro, ear ba: “Ilo Giliad, rar katakin kõm ñan lel̦o̦k aolepen ad ilo jerbal eo ammim, im eñin men eo kõmar kõm̦m̦ane. Innem ilo iien ko kõmij aikuj etal jãn ro jeid im jatid ilo iien kein reppen, elukkuun rup bũruommim!” Kam̦m̦oolol bwe meñe kõm̦ro ar pãd ilo aelõñ ko jet repaak, ak kõm̦ro ar maroñ jipañ ro jeid im jatid ilo Liberia.

Anne: Ilo Mãe 1996, emañ iaameañ ear ettõr kõn waan ra eo me ear obrak kõn peba ko raorõk an ra eo. Kõmar kõn̦aan ettõr ñan jait eo juon ilo taun me 10 m̦ail̦ ettol̦o̦k kõnke ear jab kauwõtata. Bõtab, ear kajju jãde rũttarin̦ae ro. Rũttarin̦ae rein rellu rar buuk lõñl̦o̦k, kabõjrake kõm, im kadiwõje jilu iaameañ, innem rar bõke wa eo ak Paul ear pãdwõt ilowaan. Ear lukkuun l̦o̦kjenaad. Jel̦ak ilbõk, Paul ej etetal ibul̦õn armej ro ak eppilpil lal̦tak bõtõktõk ilo bõran. Ilo m̦okta, kõmar l̦õmn̦ak bwe rar buuki, bõtab kõmar kile bwe ñe ren kar ãindein, eban kar etetal! Juon iaan rũttarin̦ae ro ear baiti ke ear iuuni nabõjl̦o̦k jãn wa eo. Kam̦m̦oolol bwe ear jab l̦ap an jorrããn.

Ilo juon jikin epaak, ear wõr juon waan rũttarin̦ae me ear obrak kõn armej ro remijak. Kõmar uwe ilo wa eo bõtab kõn an lukkuun obrak kobban, kõmar aikuj depdep jãn nabõj. Elukkuun iim̦ an ri-kattõr eo ettõr im kõm baj wõt wõtlo̦k jãn wa eo. Kõmar akwel̦ap ippãn ri-kattõr eo bwe en bõjrak, bõtab kõn an kor ear jab roñjake kõm. Kõmar maroñ depdep wõt m̦ae iien wa eo ear bõjrak ilo ijo ear jibadeke, bõtab kõmar lukkuun m̦õk im aolepen ãnbwinnim ear wũdiddid kõn ammim wiwijet.

Paul: Innem kõmar kalimjek mejãn doon im lo bwe ettoon im epotak nuknuk ko ammim, im kõmar bwilõñ bwe kõmar jab mej. Kõmar kiki ilo juon mel̦aaj iturin juon helicopter me ãinwõt ñe ejorrããn im ear wõr roñ ke ie kõn aer kar buuki, innem ilo raan eo tok juon kõmar uwe ie im etal ñan Sierra Leone. Kõmar lukkuun kam̦m̦oolol bwe kõmar jab mej ak kõmar lukkuun inepata kõn ro jeid im jatid.

Anne: Ear em̦m̦an am̦ro tõpare Betel̦ eo ilo Freetown, ilo Sierra Leone, im ear lukkuun em̦m̦an an ro jeid im jatid lale kõm̦ro. Bõtab, iar jino ememejtok men ko renana kõm̦ro ar iiooni. Ilo raan, iar lukkuun ekkõlkõl im mijak im il̦ak lale men ko ipel̦aakũ, ear ãinwõt ñe retab im rejjab m̦oolin pãd. Ilo boñ, ekkã aõ ruj im wũdiddid, menokadu, im iar l̦õmn̦ak bwe ewõr men en̦ enana enaaj wal̦o̦k. Ear lukkuun pen aõ menono. Paul ear atbo̦kwõj eõ im ear jar ippa. Kõm̦ro ar al kõn alin kweilo̦k ko m̦ae iien ear bõjrak aõ wũdiddid. Iar l̦õmn̦ak bwe ij jino tõn wũdeakeak im ijjab maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jerbal ãinwõt juon mijinede.

Iban mel̦o̦kl̦o̦k ta eo ear wal̦o̦k tokãlik. Ilowaan wõt wiik eo, kar jilkintok ruo magazine. Juon iaan magazine kein ear Awake! eo an June 8, 1996. Ear wõr juon katak ie etan “Coping With Panic Attacks.” Kiiõ iar mel̦el̦e ta eo ej wal̦o̦k ñan ña. Magazine eo juon ear The Watchtower eo an May 15, 1996, im ear wõr juon katak ie etan “Where Do They Get Their Strength?” Ilo katak in, ewõr pijain juon babbũb me ejorrããn pein. Katak in ear kõmel̦el̦e bwe ãinwõt an juon babbũb maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im m̦õñã im ekkãke meñe elukkuun jorrããn pein, ejja ãindeinl̦o̦k wõt ikijjeen jipañ eo jãn jetõb kwõjarjar eo an Jeova, jemaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jipañ ro jet meñe jaar iioon wãween ko relukkuun nana ilo mour ko ad. Ekkan kein ilo jetõb jãn Jeova rar kõkajoore eõ ilo iien eo ejejjet. (Matu 24:45) Iar pukot katak ko jet ãinl̦o̦kwõt katak kein im iar likũti ilowaan juon folder. El̦ap an katak kein kar jipañ ña. Jidik kõn jidik, ear dikl̦o̦k aõ bũki eñjake kein.

Paul: Jabdewõt iien kõm̦ro ar jepl̦aak ñan Liberia, kõm̦ro ar lukkuun m̦õn̦õn̦õ. Ilo jem̦l̦o̦kinl̦o̦k 2004 eo, ear enañin 20 de iiõ in am̦ro kõm̦m̦ane jerbal eo am̦ro ilo Liberia. Ear jem̦l̦o̦k tarin̦ae eo, im ear wõr karõk ñan an doulul in kõm̦m̦ane jerbalin ekkal ilo ra eo. Bõtab ilo idiñ, kar kajjitõk ñe remaroñ jilkinl̦o̦k kõm̦ro ñan bar juon jikin.

 Ear lukkuun pen ñan kõm̦ro. Kõm̦ro ar lukkuun epaake baam̦le eo am̦ro ilo tõmak ilo Liberia im kõm̦ro ar jab kõn̦aan etal jãn er. Bõtab ke kõm̦ro ar etal jãn baam̦le ko am̦ro ilo kanniõk bwe kõm̦ro en etal ñan Giliad, kõm̦ro ar lo jeraam̦m̦an ko itok jãn am̦ro lõke Jeova. Kõn men in, kõm̦ro ar m̦õn̦õn̦õ in etal ñan ijo rar kajjitõk bwe kõm̦ro en etal ñane. Rar jilkinl̦o̦k kõm̦ro ñan juon aelõñ epaak etan Ghana.

Anne: Kõm̦ro ar lukkuun jañ ke kõm̦ro ear em̦m̦akũt jãn Liberia. Kõm̦ro ar bwilõñ ke Frank, juon jeid im jatid l̦al̦l̦ap me el̦ap jel̦ã im imminene ippãn, ear jiroñ kõm̦ro im ba: “Komiro aikuj mel̦o̦kl̦o̦ke kõm!” Innem ear kõmel̦el̦e im ba: “Kõm jel̦ã bwe komiro ban mel̦o̦kl̦o̦ke kõm ak komiro aikuj lel̦o̦k aolepen amiro ilo jerbal eo amiro ekããl. Jerbal in ej jãn Jeova. Kõn men in, lel̦o̦k aolepen amiro ñan ro jeid im jatid ilo jikin en̦.” Men in ear kõkajoore kõm̦ro ñan jino jãn jinoin ilo juon jikin ekããl me ejjab lõñ armej rejel̦ã kajjiem̦ro.

Paul: Bõtab ejjabto, kõm̦ro ar lukkuun epaake im yokwe baam̦le eo am̦ro ekããl ilo tõmak ilo Ghana. Elukkuun kar lõñ Ri-Kõnnaan ro an Jeova ilo jikin in! El̦ap am̦ro kar katak jãn rein m̦õttam̦ro rekããl kõn aer tiljek im kajoor ilo tõmak. Innem ãlikin am̦ro kar jerbal ilo Ghana ium̦win 13 iiõ, ear bar wal̦o̦k juon men kõm̦ro ar jab kõtmãne kake. Kar kajjitõk ippemro ñan em̦m̦akũt im jerbal ilo ra eo an East Africa ilo Kenya. Meñe el̦ap am̦ro kar oñ kõn ro m̦õttam̦ro ilo jikin ko kõm̦ro ar jerbal ie, ak em̦õkaj am̦ro kar epaake ro jeid im jatid retiljek ilo Kenya. Im kõm̦ro ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jerbal ilo juon jikin me el̦ap teretore eo ie im elukkuun l̦ap aer aikuj ri-kwal̦o̦k naan.

Anne: Ilo iiõ ko m̦aantak, iar iioon elõñ wãween ko me rar kõm̦m̦an aõ wũdiddid im mijak. Ñe jej iioon wãween ko rekauwõtata ak rekõm̦m̦an ad lukkuun inepata, el̦ap aer jelõte ãnbwinnid im eñjake ko ad. Jejjab maroñ kõtmãne bwe Jeova enaaj kõjparoke kõj jãn men kein. Ñe ij roñ ainikien bu ak kein tarin̦ae ko, ij jino m̦õl̦añl̦õñ im ejino mej peiũ. Meñe ãindein, ak em̦õj aõ katak ñan atartar ioon kein jipañ ko Jeova ej litoki ñan kõkajoore kõj, ekoba jipañ ko jãn ro jeid im jatid. Im ij lo bwe el̦aññe jej niknik ilo ad kõm̦m̦ani men ko rej kõkajoore jem̦jerã eo ad ippãn Jeova, eokwe Jeova emaroñ jipañ kõj ñan pãdwõt ilo jerbal eo an.

Paul: Jet remaroñ kajjitõk, “Elukkuun ke em̦m̦an ippam̦ jerbal eo am̦?” Ewõr aelõñ ko relukkuun aiboojoj, bõtab remaroñ oktak im kauwõtata im l̦ap poktak ie. Kõn men in, ta eo el̦apl̦o̦k am̦ro yokwe jãn aelõñ eo? Ej ro jeid im jatid rejitõnbõro, baam̦le eo ad. Meñe eoktak wãween ad kar dik im rũttol̦o̦k jãn doon, bõtab jej juon wõt ilo l̦õmn̦ak. Kõm̦ro ar l̦õmn̦ak bwe kar jilkintok kõm̦ro ñan kõkajoore rein, ak ilo m̦ool rar kõkajoore kõm̦ro.

Ro jeid im jatid ipel̦aakin lal̦ in rej juon menin kabwilõñlõñ jãn Jeova kõnke ewõr ad baam̦le aolep jikin! Toon wõt am̦ro m̦õttan juon eklejia, ewõr am̦ro baam̦le im juon jikin kõm̦ro ej eñjake am̦ro jokwane. Kõm̦ro ej tõmak bwe ñe kõm̦ro ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im atartar ioon Jeova, enaaj letok men ko kõm̦ro ej aikuji ñan bõk kõkajoor.—Pil. 4:13.