1. Etke jemaroñ katak jãn ro rerũtto?

 KÕJ aolep jej aikuj naanin kakapilõk ko ñan jipañ kõj kõm̦m̦ani pepe ko raorõk ilo mour ko ad. Jemaroñ bõk naanin kakapilõk ko rem̦m̦an jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia im Kũrjin ro jet me rerũtto ilo tõmak. El̦aññe rein relukkuun rũtto jãn kõj, jen jab m̦õkaj im l̦õmn̦ak bwe naanin jipañ ko aer rejjab jejjet ñan raan kein ad. Jeova ekõn̦aan bwe jen katak jãn ro rerũtto. Ium̦win iiõ ko m̦aantak, rein rerũtto rar maroñ kal̦apl̦o̦k aer mãlõtlõt im joñan jel̦ã im imminene ko ippãer.—Job 12:12.

2. Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

² Ilo tõre ko ilo Baibõl̦, Jeova ear kõjerbal rũtto ro retiljek ñan kõkajoor im tõl armej ro an. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn Moses, Devid, im rijjilõk Jon. Rar mour ilo tõre ko reoktak jãn doon, im ear lukkuun oktak wãween ko rar iiooni ilo mour ko aer. Ilo kar jem̦l̦o̦kinl̦o̦k mour ko aer, rar lel̦o̦k naanin jipañ ko remãlõtlõt ñan ro reddikl̦o̦k. Kajjojo iaan em̦m̦aan rein retiljek rar lukkuun kaalikkar aorõkin ad aikuj pokake Anij. Jeova ear kõjparok naan kein aer remãlõtlõt ilo Baibõl̦ bwe jen maroñ katak jãni. Meñe jej juon eo edik ak erũtto, ak kõj aolep jemaroñ bõk tokjãn jãn ad etali naan kein aer. (Rom 15:4; 2 Tim. 3:16) Ilo katak in, jenaaj etale jet iaan naan ko ãliktata an em̦m̦aan rein rerũtto im ta ko jemaroñ katak jãni.

ENAAJ ‘AETOK RAAN KO AM̦’

3. Ta kar jet iaan jerbal ko an Moses?

³ Moses ear lel̦o̦k aolepen an ilo an kar jerbal ñan Jeova. Ear jerbal ãinwõt juon ri-kanaan, ri-ekajet, kapen in tarin̦ae, im juon ri-jeje. Ear lukkuun l̦ap jel̦ã im imminene ko ippãn Moses! Ear jipañ kanemkwõj aelõñin Israel jãn aer kõm̦akoko ilo Ijipt im ear lo elõñ iaan menin kabwilõñlõñ ko an Jeova. Bareinwõt,  Jeova ear kõjerbal e ñan je bok ko l̦alem jinointata ilo Baibõl̦, Sam 90, im bõlen Sam 91. Im Moses emaroñ kar je bokin Job.

4. Wõn ro Moses ear kõkajoor er, im etke?

⁴ M̦okta jãn an kar Moses mej, ke ear 120 an iiõ, ear kũr aolep ri-Israel ro ñan kuktok ippãn doon bwe en kakeememej er kõn aolep men ko rem̦m̦an rar loi an Jeova kõm̦m̦ani. Ke jet iaaer rar jo̦dikdik wõt, rar loi elõñ iaan menin kabwilõñlõñ ko Jeova ear kõm̦m̦ani, ekoba wãween an kar ekajete ri-Ijipt ro. (Ex. 7:​3, 4) Rar etetal ilujen Lom̦al̦o Ekilmir ãlikin an kar Jeova kõjepel dãn ko ie im rar lo an Jeova ko̦kkure jarin tarin̦ae eo an Pero. (Ex. 14:​29-31) Ilo ãne jem̦aden, rar loe an Jeova lale im kõjparok er. (Dut. 8:​3, 4) Innem ke ri-Israel ro rar pojakin del̦o̦ñel̦o̦k Ãneen Kallim̦ur eo, Moses ear kõn̦aan kõjerbal iien in epel̦l̦o̦k ñan kõkajoore armej ro m̦okta jãn an mej. a

5. Ewi wãween an naan ko ãliktata an Moses ilo Duteronomi 30:​19, 20 kar kaenõm̦m̦ane ri-Israel ro?

⁵ Ta eo Moses ear ba? (Riit Duteronomi 30:​19, 20.) Ear wõr an aelõñin Israel juon kõjatdikdik ekanooj in em̦m̦an kõn ilju im jekl̦aj. Ikijjeen jipañ eo an Jeova, emaroñ to an ri-Israel ro jokwe im amn̦ak ilo ãneo me Jeova ear kallim̦ur kake. Ear juon jikin elukkuun aiboojoj im el̦ap keinikkan ko ie! Moses ear kõmel̦el̦e kõn ãne eo im ba: “Ewõr jikin kweilo̦k ko rel̦l̦ap ie kom̦ar jab kalõki im robrak kõn m̦weiuk. M̦õko ie renaaj obrak kõn elõñ men ko rem̦m̦an, ko kom̦ar jab likũti n̦a ie, im enaaj bar wõr aebõj lal̦ ko kom̦ar jab kũbwiji, im jikin kallibin kũreep im olive ko kom̦ar jab kalibwini.”—Dut. 6:​10, 11, UBS.

6. Etke Anij ear kõtl̦o̦k an aelõñ ko jet anjo̦ ioon ri-Israel ro?

⁶ Moses ear bar lel̦o̦k juon naanin kakkõl ñan ri-Israel ro. Ear kaalikkar bwe el̦aññe rekõn̦aan wõnm̦aanl̦o̦k im jokwe wõt ilo ijo jikier eaiboojoj, eokwe rar aikuj pokake kien ko an Jeova. Moses ear rõjañ er bwe ren “kããlõt mour” ikijjeen aer roñjake Jeova im “eddãp ñan E.” Bõtab, ri-Israel ro rar jum̦aik Jeova. Kõn men in, Anij ear kõtl̦o̦k bwe ri-Assiria ro, im tokãlik ri-Babil̦on ro, ren anjo̦ ioon ri-Israel ro im kajipo̦kweik er.—2 Kñ. 17:​6-8, 13, 14; 2 Kro. 36:​15-17, 20.

7. Ta ko jemaroñ katak jãn naan ko an Moses? (Bar lale pija eo.)

⁷ Ta eo jej katak? Pokake ej tõll̦o̦k ñan mour. Ãinwõt an kar ri-Israel ro pojakin del̦o̦ñel̦o̦k Ãneen Kallim̦ur eo, kõj bareinwõt jej pojakin del̦o̦ñel̦o̦k lal̦ eo ekããl me Anij ear kallim̦ur kake. M̦õttan jidik, lal̦ in enaaj bar erom juon pedetaij. (Ais. 35:1; Luk 23:43) Tepil̦ eo im tim̦on̦ ro an renaaj jako. (Rev. 20:​2, 3) Kabuñ ko reriab reban bar katakin armej ro men ko reriab kõn Jeova. (Rev. 17:16) Enaaj jako an kien ko an armej ko̦kkure ro ium̦win tõl eo aer. (Rev. 19:​19, 20) Enaaj ejjel̦o̦k ri-jum̦ae ilo Pedetaij. (Sam 37:​10, 11) Kajjojo armej ilo Pedetaij enaaj pokake kien ko rewãnõk an Jeova me rej kowõnm̦aanl̦o̦k bõrokuk im aenõm̦m̦an. Kõn men in, aolep renaaj yokwe im lõke doon. (Ais. 11:9) Aet, el̦ap ad kijoororetok iien in! Kobal̦o̦k ippãn men in, el̦aññe jej pokake Jeova, jemaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jokwe ilo juon pedetaij ijin ioon lal̦, ejjab ium̦win jejjo bukwi iiõ ko wõt bõtab ñan indeeo.—Sam 37:29; Jon 3:16.

8. Ewi wãween an kallim̦ur eo an Jeova kõn mour indeeo kar jipañ juon mijinede? (Jud 20, 21)

⁸ El̦aññe jej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kallim̦ur eo an Anij kõn mour indeeo, jenaaj kõn̦aan eddãp wõt ñan E jekdo̦o̦n ta  apañ ko jemaroñ jelm̦aiki. (Riit Jud 20, 21.) Kallim̦ur in emaroñ bareinwõt letok kajoor bwe jen tarin̦aeik m̦õjn̦o̦ ko ad. Juon jeid im jatid em̦m̦aan me eto an jerbalin mijinede ilo Africa ear aikuj tarin̦aeik juon an m̦õjn̦o̦. Ej ba: “Ke iar kile bwe iban maroñ mour indeeo ilo Pedetaij el̦aññe ijjab pokake Jeova, iar lukkuun jek ippa make ñan tarin̦aeik wõt m̦õjn̦o̦ eo aõ im ñan ekkeini aõ akwel̦ap ñan Jeova ilo jar. Ikijjeen jipañ eo an, iar maroñ anjo̦ ioon m̦õjn̦o̦ in aõ.”

“KWÕNAAJ JERAAM̦M̦AN”

9. Ta apañ ko Devid ear iiooni ilo mour eo an?

⁹ Devid ear juon kiiñ elukkuun em̦m̦an. Ear juon ri-kõjañjañ, ri-jeje boem̦, rũttarin̦ae, im juon ri-kanaan. Elukkuun lõñ apañ ko Devid ear iiooni ilo mour eo an. Ium̦win jejjo iiõ, ear aikuj ko jãn Kiiñ Saul kõnke kiiñ in ebbanban ear kajjioñ in m̦ane. Ãlikin an kar Devid erom kiiñ, ear aikuj bar ko ñan kõjparok mour eo an kõnke l̦eo nejin etan Absalom ear kajjioñ nibiji tũroon eo jãne. Meñe Devid ear iioon apañ kein im ear kõm̦m̦ane jet jerawiwi ko rel̦l̦ap, ak ear dãpij wõt an tiljek ñan Anij m̦ae iien eo ear mej. Jeova ear ba bwe Devid ear “juon em̦m̦aan eo [Ebuñbũruon] kake.” Alikkar bwe el̦ap tokjãn ko jenaaj bũki itok jãn ad roñjake naanin kakapilõk ko an Devid!—Jrb. 13:22; 1 Kñ. 15:5.

10. Etke Devid ear lel̦o̦k naanin kakapilõk ko ñan l̦eo nejin etan Solomon me enaaj kar pinej jenkwan?

¹⁰ Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn naanin kakapilõk eo me Devid ear lel̦o̦k ñan l̦eo nejin etan Solomon, eo me enaaj kar pinej jenkwan im erom kiiñ. Jeova ear kããlõt likao in bwe en kowõnm̦aanl̦o̦k kabuñ eo erreo im kalõk juon tampel̦ me enaaj kaiboojoj E. (1 Kro. 22:5) Elukkuun lõñ apañ ko Solomon enaaj kar jelm̦aiki im ear aikuj jipañ eo an Jeova ñan tõle aelõñ eo. Kõn men in, ta eo Devid enaaj kar ba ñan e? Eokwe jen lale.

11. Ekkar ñan 1 Kiiñ 2:​2, 3, ta naanin kakapilõk eo Devid ear lel̦o̦k ñan Solomon, im ta eo ear wal̦o̦k ke Solomon ear pokake naanin kakapilõk in? (Bar lale pija eo.)

¹¹ Ta eo Devid ear ba? (Riit 1 Kiiñ 2:​2, 3, UBS.) Devid ear ba ñan l̦eo nejin bwe ñe enaaj pokake Jeova, eokwe enaaj lo jeraam̦m̦an ilo mour eo an. Im ium̦win elõñ iiõ ko, Jeova ear lel̦o̦k elõñ men ko rem̦m̦an ñan Solomon im Ear jipañe ilo elõñ wãween ko. (1 Kro. 29:​23-25) Solomon ear kalõke tampel̦ eo eaiboojoj, ear jei jet iaan bok ko ilo Baibõl̦, im jet iaan naan ko an repãd ilo bok ko jet ilo Baibõl̦. Bareinwõt, Solomon ear buñbuñ kõn an l̦ap an mãlõtlõt im m̦weiie. (1 Kñ. 4:34) Ijoke, ãinwõt an kar Devid kõmel̦el̦e, Solomon enaaj kar lo jeraam̦m̦an toon wõt an pokake Jeova. Ekabũrom̦õjm̦õj bwe ke Solomon ear juon l̦al̦l̦ap, ear oktak im kabuñ ñan anij ko jet. Ear jako an Jeova buñbũruon ippãn Solomon, im  Ear bõjrak jãn an lel̦o̦k ñan e mãlõtlõt bwe en maroñ irooj ioon armej ro ilo juon wãween ejouj im ejim̦we.—1 Kñ. 11:​9, 10; 12:​4, UBS.

12. Ta ko jemaroñ katak jãn naan ko an Devid?

¹² Ta eo jej katak? Pokake ej tõll̦o̦k ñan ad lo jeraam̦m̦an. (Sam 1:​1-3) Em̦ool bwe Jeova ejjab kallim̦ur bwe enaaj kõm̦m̦an ad m̦weiie im buñbuñ ãinwõt kar Solomon. Bõtab el̦aññe jej pokake Anij eo ad, enaaj letok mãlõtlõt bwe jen maroñ kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an. (JK. 2:​6, 7; Jem. 1:5) Naanin kakapilõk ko an remaroñ jipañ kõj ñe jej kõm̦m̦ani pepe ko ikijjeen jikin jerbal, jikuul̦, jããn, im menin kam̦õn̦õn̦õ ko. Ñe jej l̦oore naanin kakapilõk ko an Jeova, jenaaj maroñ kõjparok kõtaan eo ad ippãn im bõk mour ñan indeeo. (JK. 2:​10, 11) Enaaj wõr ro m̦õttad me jelukkuun epaake er. Im enaaj lem̦õn̦õn̦õ mourin baam̦le eo ad.

13. Ta eo ear jipañ Carmen ñan lo jeraam̦m̦an ilo mour eo an?

¹³ Carmen, eo im ej jokwe ilo Mozambique, ear l̦õmn̦ak bwe ear aikuj bõk jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko rel̦l̦apl̦o̦k bwe en maroñ lo jeraam̦m̦an ilo mour eo an. Ear etal ñan juon university im ear katak kilen kalõk m̦õko. Ej ba: “Ear lukkuun em̦m̦an ippa men ko iar katak kaki. Bõtab ear lukkuun kañ iien ko aõ im ekkã aõ kar m̦õk. Ikar pãd ilo jikuul̦ jãn 7:30 awa jibboñ l̦o̦k ñan 6 awa jota. Epen aõ kar etal ñan iien kweilo̦k ko, im kõtaan eo aõ ippãn Jeova ear jino m̦õjn̦o̦l̦o̦k. Ilo tum̦wilal̦in bũruõ, iar kile bwe iar kajjioñ in karejar ñan ruo irooj.” (Matu 6:24) Carmen ear jar ñan Jeova kõn wãween in ear iioone im ear kõm̦m̦ani etale ko ilo bok ko ad. Ej wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Ãlikin aõ kar bõk naanin kakapilõk ko jãn em̦m̦aan ro jeid im jatid me rerũtto ilo tõmak im jãn kõrã eo jinõ, iar pepe bwe inaaj bõjrak jãn aõ etal ñan university bwe in maroñ jerbal ñan Jeova full-time. Ij tõmak bwe iar kõm̦m̦ane pepe eo em̦m̦antata im ijjab ajl̦o̦k kake ñan jidik.”

14. Ta boin eo el̦ap Moses im Devid rar kwal̦o̦ke?

¹⁴ Moses im Devid rar yokwe Jeova im rar kile joñan aorõkin pokake E. Ilo naan ko aer ãliktata, rar rõjañ armej ro ñan anõke joñak eo aer im eddãp wõt ñan Jeova Anij. Erro ar bareinwõt kakkõl er bwe el̦aññe renaaj el̦l̦o̦k jãn Jeova, eokwe enaaj jako an Jeova buñbũruon ippãer im eban kõjeraam̦m̦an er kõn men ko ear kallim̦ur er kaki. El̦ap tokjãn  naanin kakapilõk ko aer ñan kõj ilo raan kein. Elõñ bukwi iiõ ko tokãlik, bar juon iaan ri-karejar ro an Jeova ear kwal̦o̦k kõn aorõkin ad dãpij wõt ad tiljek ñan E.

“EJJEL̦O̦K BAR JUON MEN EJ KÕM̦M̦AN BWE EN L̦APL̦O̦K AÕ LAÑLÕÑ”

15. Ta ko rijjilõk Jon ear loi an wal̦o̦k ilo mour eo an?

¹⁵ Jon ear juon rijjilõk me ear lukkuun epaake Jesus Christ. (Matu 10:2; Jon 19:26) Jon ear pãd ippãn Jesus ke ear kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo an, ear lo an kõm̦m̦ani menin kabwilõñlõñ ko, im ear jab el̦l̦o̦k jãn Jesus meñe ilo iien ko relukkuun pen. Ear lo an armej ro m̦ane Jesus ñan mej im ear bareinwõt loe ãlikin an kar jerkakpeje. Jon ear bar lo an eklejia eo an Kũrjin ro eddekl̦o̦k. Im ear mour m̦aanl̦o̦k ñan an lo an ennaan eo em̦m̦an ajeeded, joñan kar “kwal̦o̦k kake ñan aolep menin kõm̦anm̦an ko ium̦win lañ.”—Kol. 1:23.

16. Wõn ro rar bõk tokjãn jãn lõta ko an Jon?

¹⁶ Ilo jem̦l̦o̦kinl̦o̦k mour eo an, Jon ear bõk jeraam̦m̦an eo ñan je bok eo ekãitoktoklimo ilo Naanin Anij etan Revelesõn. (Rev. 1:1) Ear je juon iaan bokin Gospel ko. Bareinwõt, Anij ear kõm̦akũt Jon ñan je jilu lõta ko. Ilo lõta eo an kein kajilu, Jon ear jejel̦o̦k ñan juon Kũrjin me etiljek etan Geiõs, eo me Jon ear watõke ãinwõt juon nejin ejitõnbõro ippãn. (3 Jon 1) Ilo kar tõre in, ejjel̦o̦k pere bwe elukkuun lõñ ro me Jon ear watõk er ãinwõt ro nejin. Men ko em̦m̦aan in erũtto ear je rar kõkajoor aolep ri-kal̦oor ro an Jesus tok ñan raan kein ad.

17. Ekkar ñan 3 Jon 4, ta eo ej kõm̦m̦an bwe en l̦ap ad lañlõñ?

¹⁷ Ta eo Jon ear je? (Riit 3 Jon 4.) Ilo lõta eo an kein kajilu, Jon ear ba bwe el̦ap an lañlõñ ñe ej lo an rũttõmak ro jein im jatin pokake Anij. Ilo kar tõre in, ekar wõr ro me rar kajeeded katak ko reriab im kajjioñ kõm̦m̦an jepel ilowaan eklejia eo. Bõtab, ewõr ro jet me rar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im “etetal ilo m̦ool eo.” Rar pokake Jeova im rar “etetal ekkar ñan kien ko an.” (2 Jon 4, 6) Kũrjin rein retiljek rar kõm̦m̦an an Jon im Jeova lukkuun lañlõñ.—JK. 27:11.

18. Ta ko jemaroñ katak jãn naan ko an Jon?

¹⁸ Ta eo jej katak? Ad dãpij ad tiljek ej tõll̦o̦k ñan lañlõñ. (1 Jon 5:3) Ñan waanjoñak, el̦ap ad lañlõñ kõnke jej kam̦õn̦õn̦õik bũruon Jeova. Anij eo ad ej lañlõñ ñe ej lo ad pokake naan ko an im jum̦aik menin kapo ko an lal̦ in. (JK. 23:15) Enjel̦ ro ilañ rej bar lañlõñ. (Luk 15:10) Im kõj bareinwõt jej lañlõñ ñe jej lo an  ro jeid im jatid dãpij wõt aer tiljek ñan Jeova, meñe elõñ apañ im menin kapo ko rej jelm̦aiki. (2 Tes. 1:4) Innem ñe ejako jukjukun pãd in enana, jenaaj m̦õn̦õn̦õ kõnke jaar maroñ dãpij wõt ad tiljek ñan Jeova meñe jaar mour ilo juon lal̦ me ear pãd ium̦win tõl eo an Setan.

19. Ta eo juon jeid im jatid kõrã etan Rachel ear ba kõn an katakin ro jet kõn m̦ool eo? (Bar lale pija eo.)

¹⁹ Elukkuun l̦ap ad lañlõñ ñe jej katakin ro jet kõn m̦ool eo. Rachel, eo ej jokwe ilo Dominican Republic, ej ba bwe ej juon jeraam̦m̦an l̦apl̦ap ñan katakin ro jet kõn Anij eo ad, Jeova. Em̦õj an kar in jeid im jatid jipañ jejjo armej ñan jino karejar ñan Jeova. Ej ba: “Epen aõ kõmel̦el̦eik ewi joñan aõ lañlõñ ñe ij lo an ro iar katak ippãer jino yokwe Jeova, lõke E kõn aolepen bũrueer, im kõm̦m̦an oktak ko ilo mour ko aer bwe ren maroñ kabuñbũruon. El̦apl̦o̦k joñan lañlõñ e ippa jãn joñan kate ko aõ im men ko iar kaarmejjeteiki bwe in maroñ katakin er.”

BÕK TOKJÃN JÃN NAAN KO ÃLIKTATA AN EM̦M̦AAN RO RETILJEK

20. Ilo wãween et jej ãinl̦o̦kwõt Moses, Devid, im Jon?

²⁰ Moses, Devid, im Jon rar mour ilo iien ko etto im wãween aer kar mour eoktak jãn wãween ad mour ilo raan kein. Meñe ãindein, ak elukkuun lõñ wãween ko jej ãinl̦o̦kwõt er. Ãinwõt em̦m̦aan rein, jej karejar ñan Anij eo em̦ool. Ejjab men in wõt, ak jej bareinwõt jar ñan Jeova, atartar ioon, im reilo̦k ñane bwe en letok naanin kakapilõk ko. Bareinwõt, jej ãinl̦o̦kwõt em̦m̦aan rein retiljek kõnke jej lõke bwe Jeova enaaj lukkuun kõjeraam̦m̦an ro rej pokake E.

21. Ta jeraam̦m̦an ko jenaaj bũki ñe jej pokake naanin kakapilõk ko an em̦m̦aan ro retiljek ãinwõt Moses, Devid, im Jon?

²¹ Kõn men in, jen kate kõj ñan l̦oore naan ko ãliktata an em̦m̦aan rein retiljek im pokake kien ko an Jeova. Ilo ad ãindein, jenaaj maroñ lo jeraam̦m̦an ilo aolep men ko jej kõm̦m̦ani. Jenaaj mour im enaaj ‘aetok raan ko ad,’ aet, ñan indeeo! (Dut. 30:20) Im jenaaj lañlõñ kõnke jej kabuñbũruon eo Jemãdwõj ilañ, eo me enaaj kõjeraam̦m̦an kõj ilo wãween ko rel̦l̦apl̦o̦k me jaar jab kõtmãne kaki.—Eps. 3:20.