Jeova ear kõkajoor ri-kwal̦o̦k naan rein rekijejeto. Ilo iiõ in, ear lõñl̦o̦k oran bainier ro jãn 225 ñan 350. Im ej kab tõn kein kajuon in an kar lõñl̦o̦k jãn 8,000 ri-kwal̦o̦k naan ro me rar je ripoot in kwal̦o̦k naan ko aer ñan ra eo el̦ap ilo New York. Jeova ear kõjeraam̦m̦an jerbal eo aer ikijjeen tõprak kein rel̦l̦ap.

Ilo kar M̦aaj 21, 1920 eo, Joseph F. Rutherford, eo me ekar loloodjake jerbal eo an Rũkkatak Baibõl̦ ro ilo tõre in, ear kõm̦m̦ane juon katak etan “Milien Ro Rej Mour Kiiõ Rejjãmin Mej.” Rũkkatak Baibõl̦ ro rar kõmaat joñan aer maroñ ilo jerbal eo aer ñan kũr ro reitoklimo ñan iien in. Rar rent e juon iaan im̦õn tieta ko rekileptata ilo New York City im rar leto letak 320,000 jim̦a peba in kũr ko.

Rũkkatak Baibõl̦ ro rar jab kõtmãne kõn joñan armej ro me rekar itok ñan iien in. Ekar lõñl̦o̦k jãn 5,000 armej ro me rar koobrak jikin alwõj in, im ear wõr enañin 7,000 armej ro me rar jab maroñ del̦o̦ñl̦o̦k. Juon Naan in Keeañ ear ba bwe iien in ear “juon iaan kweilo̦k ko me el̦ap tõprak ko me Rũkkatak Baibõl̦ ro rar loe.”

Elõñ rar jel̦ã kõn Rũkkatak Baibõl̦ ro kõn aer kar kwal̦o̦k naan im ba bwe “milien ro rej mour kiiõ rejjãmin mej.” Ilo kar tõre in, rar jab mel̦el̦e bwe ennaan eo kõn Aelõñ eo enaaj kar aikuj in ajeededl̦o̦k. Meñe ãindein, ak el̦ap aer kar kijejeto. Ida Olmstead, eo me ear jino etal ñan kweilo̦k ko ilo 1902 eo, ej ememejtok iien in im ba, “Jaar jel̦ã bwe ewõr jeraam̦m̦an ko rel̦l̦ap me rej pãd im̦aan ñan armej otemjej im jaar jab likjab in kwal̦o̦k kõn ennaan in em̦m̦an ñan ro jaar iioone er ilo kwal̦o̦k naan.”

Bwe en wõr wõt m̦õñã ko ilo kõkkar, em̦m̦aan ro jeid im jatid ilo Betel̦ rar jino make bũriini jet iaan bok ko ad. Rar wia kein jerbal ko im likũti ilo juon em̦ rar rent e me ej pãd ilo 35 Myrtle Avenue, Brooklyn ilo New York, m̦wiin ear epaake jikin jokwe eo an ri-Betel̦ ro.

Leo Pelle im Walter Kessler rar jino jerbal ilo Betel̦ ilo Jãnwõde 1920 eo. Walter ej ememejtok iien in im ba: “Ke jaar tõpar Betel̦, eo jeid im jatid me ear loloodjake jikin bũriin eo ear kalimjek kom̦ro im ba, ‘M̦õttan amiro juon jimattan awa ñan iien m̦õñã in raelep.’ Im ear kajju kõjerbale kõm̦ro im kõm̦m̦an bwe kõm̦ro en bõklõñtak bo̦o̦k ko me robrak kõn bok, jãn ruum̦ eo ilo lal̦in m̦weo.”

Leo ej keememejtok men eo erro ar kõm̦m̦ane raan eo tok juon, im ba: “Kar jerbal eo am̦ro ej ñan kwal̦e kiin m̦weo ilo floor eo kein kajuon. Jerbal in ekar jerbal eo ettoontata me iar kõm̦m̦ane  ilo mour e aõ. Bõtab, an Irooj jerbal in, im el̦ap tokjãn aõ kar kõm̦m̦ane.”

Ium̦win jejjo wõt wiik, kar jino bũriini Naan in Keeañ eo im ear wõr ri-kwal̦o̦k naan ro rekijejeto me rar m̦õn̦õn̦õ in jipañ. Ekar wõr jiljinoñoul to̦ujin kaape in The Watch Tower eo an February 1, 1920 me kar bũriini (jãn kein bũriin eo flatbed press) ilo floor eo kein karuo. Im ilo kar ejja iien in wõt, ilo ruum̦ eo ium̦win m̦weo, ro jeid im jatid rar likũti juon kein bũriin me rar make n̦aetan “Battleship.” Bok eo m̦okta rar jino kake ilo kein bũriin in ej bok eo etan The Golden Age me an April 14, 1920. Ealikkar bwe Jeova ear kõjeraam̦m̦an jerbal ko an rein me rar m̦õn̦õn̦õ in jipañ.

Armej ro an Jeova rar jino bar kwal̦o̦k naan ilo aer kijejeto im bõrokuk ippãn doon. Meñe ãindein, ak ear wõr jet Rũkkatak Baibõl̦ ro me rar ilo̦k jãn doulul in ilo tõre ko rar iioon wãween ko reppen, jãn kar 1917 eo l̦o̦k ñan 1919 eo. Ta eo kar aikuj in kõm̦m̦ane ñan jipañ er?

Ilo The Watch Tower eo an April 1, 1920, ekar wõr juon katak etan “Jen mour ilo aenõm̦m̦an,” ilo kajin Pãlle. Ear ba naan kein rekaenõm̦m̦an: “Jej kõtmãne bwe aolep ro me rekõn̦aan pokake Jeova, renaaj mel̦o̦kl̦o̦ke bõd ko rar kõm̦m̦ani m̦okta im renaaj bar kobatok ippãn armej ro an Anij ñan kõm̦m̦ane jerbal eo An.”

Elõñ rar em̦m̦akũt kõn naan kein rejouj. Ruo rippãlele rar jei naan kein: “Kõmij kile am kar bõd kõnke ium̦win juon iiõ ak lõñl̦o̦k jaar pãd wõt im m̦õj, ak ro jet rar kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo. Innem, kõmij jek ippem make bwe jeban bar jebwãbwe.” Elõñ jerbal ko rar pãd im̦aan ñan ri-kwal̦o̦k naan rein me rar bar jepl̦aaktok.

Ilo Juun 21, 1920 eo, Rũkkatak Baibõl̦ ro rar jino juon campaign el̦ap ñan leto letak bok eo etan “ZG” me jekjekin ear ãinwõt juon magazine, im ej m̦õttan bok eo, The Finished Mystery. * Kar kakon̦i elõñ iaan bok kein ilo iien eo kar kamoik leto letak ilo 1918 eo.

Kar jab kũr bainier ro wõt, ak kar bar kũr aolep  ri-kwal̦o̦k naan ro bwe ren bõk kun̦aaer ñan leto letak bok in. “Aolep ro em̦õj aer peptaij ilo kajjojo eklejia ko me remaroñ bõk kun̦aaer, rej aikuj m̦õn̦õn̦õ ilo aer kõm̦m̦ane. En eñin naan ko me kõj kajjojo jen ba ñan kõj make: ‘Eñin men eo ij kõm̦m̦ane’​—leto letak ZG eo.” Edmund Hooper ej keememejtok iien in im ba bwe elõñ iaan ro rar bõk kun̦aaer ilo campaign in, ej kab tõn kein kajuon in aer jerbal jãn em̦ ñan em̦. Ej bar ba: “Jaar jino mel̦el̦el̦o̦k kõn jerbal in me enaaj ajeededl̦o̦k ñan joñan eo me jejjab maroñ kõtmãne.”

Kõnke ekar pen ñan tõpar Rũkkatak Baibõl̦ ro ilo aelõñ ko jet ilo kar Pata eo an Lal̦ Kein Kajuon, Jeid im Jatid Joseph Rutherford ear kõn̦aan rõjañ rein jeid im jatid im kakõm̦anm̦anl̦o̦k jerbalin kwal̦o̦k naan. Kõn men in ilo O̦kwõj 12, 1920 eo, e im emãn iaan em̦m̦aan ro jeid im jatid rar kaetokl̦o̦k tũreep eo aer bwe ren etal ñan England im elõñ iaan aelõñ ko jet.

Ke Joseph Rutherford ear etal ñan England, Rũkkatak Baibõl̦ ro rar kõm̦m̦an jilu kweilo̦k ko rel̦l̦ap im 12 kweilo̦k ko me epel̦l̦o̦k ñan jabdewõt armej. Ekar wõr tarrin 50,000 armej ro me rar pãd. Juon The Watch Tower ej kwal̦o̦k kõn tũreep in ilo tukadu im ba: “Ro jeid im jatid rar bõk kõketak im kõkajoor.” Ear l̦apl̦o̦k aer bõrokuk ippãn doon ilo yokwe im ilo jerbal eo aer, im elõñ iaan ro me rar bũrom̦õj rar oktak im m̦õn̦õn̦õ.” Ilo Paris, Jeid im Jatid Joseph Rutherford ear bar kwal̦o̦k katak eo etan “Milien Ro Rej Mour Kiiõ Rejjãmin Mej.” Ke ear jino katak eo, ekar obrak jikin kweilo̦k eo. Ear wõr jilubukwi armej ro me rar kajjitõk ñe remaroñ kal̦apl̦o̦k aer mel̦el̦e.

Ilo kar wiik ko tokãlik, jet iaan em̦m̦aan ro jeid im jatid rar etal ñan Athens, Cairo, im Jerusalem. Ñan lale ejet an ro rar kwal̦o̦k aer itoklimo ilo jikin kein kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k, Jeid im Jatid Joseph Rutherford ear kõm̦m̦an juon jikin me remaroñ kakon̦i bok ko ie me ej pãd ilo juon jikin epaake Jerusalem etan, Ramallah. Innem ear bar jepl̦aak ñan Europe im kajutak Central European Branch Office im ear kõm̦m̦an karõk bwe en jikin bũriini bok ko ad.

Ilo Jeptõm̦ba 1920 eo, Rũkkatak Baibõl̦ ro rar jino leto letak m̦õttan eo kein karoñoul jiljilimjuon (No. 27) me an The Golden Age, juon bok ejejuwaan me ear kwal̦o̦k kõn an kar Rũkkatak Baibõl̦ ro iioon jum̦ae im eñtaan ilo 1918 eo. Kein bũriin eo etan Battleship me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, kar kõjerbale raan im boñ ñan bũriin elõñl̦o̦k jãn emãn milien kaape in bok in.

 Ro rar riiti bok in rej kab jel̦ã kõn juon keej ejejuwaan an Emma Martin. Jeid im Jatid Emma ekar juon bainier ilo juon bukwõn etan San Bernardino ilo California. Ilo kar M̦aaj 17, 1918 eo, e im jilu em̦m̦aan ro jeid im jatid etaer Edward Hamm, Edward Julius Sonnenburg, im E. A. Stevens, rar etal ñan juon kweilo̦k edik an Rũkkatak Baibõl̦ ro.

Juon em̦m̦aan me ear bar pãd ilo kweilo̦k in, ear jab etal bwe en katak kõn Baibõl̦ eo. Ear tokãlik ba: “Iar etal ñan kweilo̦k in, . . . iar etal ikijjeen opij eo an kien me rar jilkinl̦o̦k eõ (Prosecuting attorney’s office). Unin aõ kar etal ej bwe in kappok kein kam̦ool.” Ear loe “kein kam̦ool” eo ear kappukote, juon kaape in bok eo etan The Finished Mystery. Jejjo raan ko tokãlik, kar kalbuuji Jeid im Jatid Emma Martin im em̦m̦aan ro jilu jeid im jatid. Kar n̦aruer im ba bwe rar rupe kakien eo etan Espionage Act ilo aer kar leto letak kaape in bok eo kar kamoiki.

Jikin ekajet eo ear ba bwe ewõr ruõn Emma im rein m̦õttan, im bwe renaaj kalbuuj ium̦win jilu iiõ. Ilo kar Mãe 17, 1920 eo, meñe ewõr jejjo alen aer kar kajjitõk bwe jikin ekajet eo en ukot pepe eo, ak kar jab eo̦roñ er, innem rar kalbuuj. Bõtab tokãlik, ekar wõr oktak ko rem̦m̦an rar wal̦o̦k.

Ilo Juun 20, 1920 eo, Jeid im Jatid Rutherford ear kwal̦o̦k bwebwenato in aerjel ilo juon kweilo̦k el̦ap ilo San Francisco. Armej ro ilo kweilo̦k in rar ilbõk ke rar roñ kõn wãween eo rar kõm̦m̦ane ñan Kũrjin rein, innem rar jilkinl̦o̦k juon telegram ak jejel̦o̦k ñan bũrejtõn eo an Amedka. Rar je: “Kõmij watõk bwe . . . an Mrs. Martin kalbuuj . . . ikijjeen kakien eo Espionage law, ejjab jim̦we . . . An kar opija ro an kien kõjerbal maroñ eo aer ñan . . . aujiidi . . . Mrs. Martin . . . innem liaakel̦o̦ke ñan jikin ekajet eo kõn juon keej ejjab m̦ool . . . ejjab jim̦we ñan jidik.”

Raan eo tokãlik, Bũrejtõn Woodrow Wilson ear m̦õkaj im karõl̦o̦k Jeid im Jatid Emma Martin, Edward Hamm, Edward Sonnenburg, im E. A. Stevens jãn kalbuuj. Aer kar pãd ilo kalbuuj kõn jab ekajet jim̦we, ear kiiõ jem̦l̦o̦k.

Ke ear epaak an jem̦l̦o̦k 1920 eo, elõñ men ko Rũkkatak Baibõl̦ ro rar m̦õn̦õn̦õ kaki. Jerbal eo ilo Ra eo el̦ap ilo New York ekar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im l̦apl̦o̦k, im ekar lõñl̦o̦k Kũrjin ro jãn kar m̦okta me rar kwal̦o̦k kake Aelõñ eo an Anij bwe ej uwaak eo ñan n̦amejal̦an apañ ko an armej. (Matu 24:14) Ilo iiõ eo tokãlik, 1921 eo, enaaj kar juon iiõ me elõñl̦o̦k men ko renaaj kõm̦m̦ani ñan kwal̦o̦k kõn m̦ool eo kõn Aelõñ eo.