1-2. Ewi wãween an kar kiiñ ro ruo oktak jãn doon, im ta kajjitõk ko jenaaj etali?

JEN kõnono kõn ruo kiiñ me rar mour ilo iien ko etto. Juon ear irooj ioon bwij ko joñoul an aelõñin Israel, im eo juon ear irooj ioon bwij ko ruo an aelõñin Juda. Meñe erro ar mour ilo tõre ko me reoktak jãn doon, ak elõñ men ko me erro ear kõm̦m̦ani me rej ãinl̦o̦kwõt juon. Kiiñ rein jim̦or rar jum̦ae Jeova im rar kõm̦m̦an bwe armej ro an Jeova ren kõm̦m̦an jerawiwi. Erro jim̦or ar wõr rueerro kõn kabuñ ñan ekjab im uror. Bõtab, ekar wõr juon oktak ikõtaan em̦m̦aan rein ruo. Juon ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ani men ko renana m̦ae jem̦l̦o̦kin mour eo an. Ak eo juon ear ukel̦o̦k, im kar jeorl̦o̦k an bõd kõn men ko renana ear kõm̦m̦ani. Wõn em̦m̦aan rein?

² Etan em̦m̦aan rein ruo ej Ehab, kiiñ eo an Israel, im Menassa kiiñ eo an Juda. Oktak eo ikõtaan em̦m̦aan rein ruo emaroñ lukkuun katakin kõj kõn juon men el̦ap an aorõk​—ukel̦o̦k. (Jrb. 17:30; Rom 3:23) Ta in ukel̦o̦k, im ewi wãween ad kwal̦o̦k bwe jej ukel̦o̦k? Jej aikuj in jel̦ã kõnke jekõn̦aan bwe Jeova en jeorl̦o̦k ad bõd ñe jej kõm̦m̦an jerawiwi. Ñan lo uwaakin kajjitõk kein, jenaaj etale wãween mour ko an kiiñ rein ruo im lale ta ko jemaroñ katak jãn waanjoñak kein aer. Innem jenaaj etale ta eo Jesus ear katakin kõn ukel̦o̦k.

3. Kar kain kiiñ rot Ehab?

³ Ehab ear kiiñ eo kein kajiljilimjuon an bwij ko joñoul an aelõñin Israel. Ear m̦areik Jezebel, lio nejin kiiñ eo an Saidon, juon aelõñ em̦weiie ilo ituiõñ. Kõn an kar Ehab m̦areiki kõrã in, men in emaroñ kar bõktok el̦ap jããn ñan aelõñin Israel. Meñe ãindein, ak men in ear bar kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k an jorrããn kõtaan eo an aelõñ eo ippãn Jeova. Jezebel ej juon eo me ear kabuñ ñan Beal, im ear kõm̦akũt Ehab bwe en kowõnm̦aanl̦o̦k kabuñ in an enana, me ej kitibuj an em̦m̦aan ro im kõrã ro me rekijoñ wiakake ãnbwinnier ilo tampel̦ eo im an armej katok kõn ajri ro. Toon wõt an kar wõr an Jezebel maroñ im kajoor, mour ko an aolep ri-kanaan  ro an Jeova rar pãd ilo kauwõtata. Liin ear kõm̦m̦an bwe elõñ iaaer ren mej. (1 Kñ. 18:13) Ehab ear juon eo me “el̦apl̦o̦k an kar kõm̦m̦an nana im̦aan mejãn Jeova jãn ro otemjej m̦okta jãne.” (1 Kñ. 16:30) Jeova ear jab pilo jãn aolep men ko me Ehab im Jezebel rar kõm̦m̦ani. Ear lukkuun jel̦ã kõn men ko rar kõm̦m̦ani. Ijoke, kõn an tũriam̦o, Jeova ear jilkinl̦o̦k ri-kanaan Ilaija ñan kakkõl armej ro An bwe ren kõm̦m̦an oktak ko m̦okta jãn an mããt iien. Bõtab, Ehab im Jezebel rar m̦akoko in roñjake.

4. Ta eo Jeova ear ba bwe enaaj kõm̦m̦ane ñan kajeik Ehab, im ewi wãween an kar Ehab em̦m̦akũt kõn men in?

⁴ Ãliktata ear jem̦l̦o̦k an Jeova kwal̦o̦k kijenmej. Ear jilkinl̦o̦k ri-kanaan Ilaija ñan kwal̦o̦k kõn wãween an nãj kajeik Ehab im Jezebel. Ear kwal̦o̦k bwe naaj m̦an aolep ro uwaan baam̦le eo an Ehab. Naan ko an Ilaija rar kõm̦m̦an bwe en lukkuun nana an Ehab mour! Im ilo kabwilõñlõñ, l̦ein me elukkuun nana ear “make kõttãik e.”—1 Kñ. 21:19-29.

5-6. Ta eo ej kam̦ool bwe Ehab ear jab m̦oolin ukel̦o̦k?

⁵ Meñe Ehab ear kõttãik e make ilo iien in, ak kõm̦m̦an ko an ãlikin iien in rar kaalikkar bwe ear jab m̦oolin ukel̦o̦k. Ear jab kajjioñ jol̦o̦k kabuñ ñan Beal jãn aelõñ eo an. Im ear jab rõjañ armej ro ñan aer kabuñ ñan Jeova. Bareinwõt ewõr wãween ko jet me Ehab ear kõm̦m̦ani me rej kaalikkar bwe ear jab m̦oolin ukel̦o̦k.

⁶ Tokãlik, ke Ehab ear kũrtok kiiñ eo em̦m̦an an Juda etan Jihoshapat ñan kobal̦o̦k ippãn im tarin̦aeik ri-Assiria ro, Jihoshapat ekar ba bwe ren m̦okta kepaake juon iaan ri-kanaan ro an Jeova. M̦okta, Ehab ear jab errã ilo pepe in, ear ba: “Ebar wõr juon . . . bõtab idike, kõnke iien otemjej ejjab em̦m̦an an ri-kaanij kõn ña, ak nana wõt.” Meñe ãindein, ak rar kepaake ri-kanaan Maikeaia. Im ejim̦we an kar Ehab ba, ri-kanaan eo an Anij ear kwal̦o̦k ennaan ko rejjab em̦m̦an kõn Ehab! Ijello̦kun an kar kiiñ in enana Ehab, ukel̦o̦k im kajjitõk bwe Jeova en jeorl̦o̦k an bõd, ear kalbuuji ri-kanaan in. (1 Kñ. 22:7-9, 23, 27, UBS) Meñe kiiñ in ear maroñ kalbuuji ri-kanaan eo an Jeova ak ear ejjel̦o̦k an maroñ ñan kabõjrak an jejjet kũtien kanaan eo. Im tokãlik ilo iien tarin̦ae eo, kar m̦an Ehab im ear mej.​—1 Kñ. 22:34-38.

7. Ewi wãween an kar Jeova kõmel̦el̦e kõn Ehab ãlikin an kar mej?

⁷ Ãlikin an kar Ehab mej, Jeova ear kwal̦o̦k wãween an kar watõke em̦m̦aan in. Ke Kiiñ Jihoshapat ear jepl̦aak ñan kapijukunen im jako an pãd ilo kauwõtata, Jeova ear jilkinl̦o̦k ri-kanaan Jihu ñan kauweiki kõn an kar kobal̦o̦k ippãn Ehab. Ri-kanaan in an Jeova ear ba: “Em̦m̦an ke am̦ jipañ ro renana im yokwe ro rej kõjdate Jeova?” (2 Kro. 19:1, 2) Kiiõ l̦õmn̦ak m̦õk, ñe en kar m̦ool an Ehab ukel̦o̦k, ejjel̦o̦k pere bwe ri-kanaan in eban kar kõmel̦el̦e kõn e im ba bwe ej juon em̦m̦aan enana eo im ej kõjdate Jeova. Alikkar bwe meñe Ehab ear kwal̦o̦k an bũrom̦õj kõn ta ko ear kõm̦m̦ani, ak ear jab m̦oolin ukel̦o̦k.

8. Ta eo jemaroñ katak kõn ukel̦o̦k jãn waanjoñak eo an Ehab?

⁸ Ta eo jemaroñ katak jãn waanjoñak eo an Ehab? Ke ear roñ ennaan eo Ilaija ear kwal̦o̦ke kõn jorrããn eo me enaaj jelõt aolepen baam̦le eo an, ilo jinoin Ehab ear kõttãik e make. Ear juon men em̦m̦an ñan an kõm̦m̦ane. Bõtab kõm̦m̦an ko an tokãlik rar kaalikkar bwe ear jab m̦oolin ukel̦o̦k jãn bũruon. Mel̦el̦ein bwe ñan an juon ukel̦o̦k, el̦apl̦o̦k men ko me ej aikuj kõm̦m̦ani jãn an baj kwal̦o̦k wõt an bũrom̦õj ium̦win jejjo iien. Jen bar lale juon waanjoñak me enãj jipañ kõj ñan mel̦el̦e ta lukkuun mel̦el̦ein ñe juon ej m̦oolin ukel̦o̦k.

9. Kar kain kiiñ rot Menassa?

⁹ Enañin rũbukwi iiõ ko tokãlik, Menassa ear jino kiiñ ilo aelõñin Juda. Im l̦ein emaroñ kar  lukkuun nanal̦o̦k jãn Ehab! Baibõl̦ ej ba: “Ear kõm̦m̦an elõñ nana im̦aan mejãn Jeova im kaillu E.” (2 Kro. 33:1-9) Menassa ear kõm̦m̦an lokatok ko ñan anij ko an ri-peikan ro, joñan ear kõm̦m̦ane juon annañin ekjab me emaroñ kar anij in koorl̦o̦k aer neji​—ear kajutake ilowaan tampel̦ eo eokkwõjarjar an Jeova! Ear kõm̦m̦an jerbalin m̦adm̦õd, bubu, im anijnij. Bareinwõt, ear “ear kanooj kato̦o̦rl̦o̦k bõtõktõkin ro ejjel̦o̦k rueer.” Ear m̦an elõñ armej, joñan ear kõm̦m̦an bwe “ro nejin ren dibuk kijeek eo” bwe en katok kake er ñan anij waan ko.​—2 Kñ. 21:6, 7, 10, 11, 16.

10. Ewi wãween an kar Jeova kauweik Menassa, im ewi wãween an kar kiiñ in em̦m̦akũt kõn men in?

¹⁰ Ãinwõt Ehab, Menassa ear kapen bũruon im kõjekdo̦o̦n naanin kakkõl ko me Jeova ear lil̦o̦k ñane ikijjeen ri-kanaan ro an. Ãliktata, ‘Jeova ear ãñintok ioon [armejin Juda] kapen ro in jar an kiiñ in Assiria, ro rar bõk Menassa kõn kããj ko, im lukwõje kõn jeen ko, im bõkl̦o̦ke ñan Babil̦on.’ Ilo ijin me ear juon ruwamãejet im ear kalbuuj ie, Menassa emaroñ kar lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦. Ear “kanooj kõttãik e make im̦aan Anij an ro jemãn.” Ejjab men in wõt, ak ear “akwel̦ap ñan Jeova Anij eo an.” Ilo m̦ool, ear jab jem̦l̦o̦k an Menassa “jar ñan E.” Em̦m̦aan in enana ear jino kõm̦m̦an oktak ko. Ear jino watõk bwe Jeova ej “Anij eo an,” im ear ikkutkut an jar ñane.​—2 Kro. 33:10-13.

11. Ekkar ñan 2 Kronikel 33:15, 16, ewi wãween an kar Menassa kwal̦o̦k bwe ear m̦oolin ukel̦o̦k?

¹¹ Tokãlik, Jeova ear uwaake jar ko an Menassa. Ear lo oktak ko ilo bũruon em̦m̦aan in me rar alikkar ilo jar ko an. Jar in akwel̦ap ko an rar kõm̦akũt Jeova, innem Jeova ear kõjepl̦aake ñan tũroon eo an. Menassa ear lukkuun kortokjãn jeraam̦m̦an in ear bõke im kaalikkar joñan m̦wilal̦in an m̦oolin ukel̦o̦k. Ear kõm̦m̦ani men ko me Ehab ear jab kõm̦m̦ani. Ear ukot kõm̦m̦an ko an im ear jum̦ae wãween kabuñ ko rewaan im rõjañ armej ro ñan kabuñ ñan Jeova. (Riit 2 Kronikel 33:15, 16.) Menassa ear aikuj peran im tõmak ñan an kõm̦m̦ane men in, kõnke kõm̦m̦an ko an rar lukkuun jelõt baam̦le eo an, ri-utiej ro an, im armej ro an ium̦win elõñ iiõ ko. Im kiiõ ilo iiõ ko ãliktata in an mour, Menassa ear kajjioñ kajim̦we jet iaan men ko renana me ear kõm̦m̦ani. Emaroñ kar juon joñak elukkuun em̦m̦an ñan l̦adik eo jibwin etan Josaia, eo me tokãlik ear juon kiiñ eo me elukkuun em̦m̦an.​—2 Kñ. 22:1, 2.

12. Ta eo jemaroñ katak kõn ukel̦o̦k jãn joñak eo an Menassa?

¹² Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an Menassa? Ear kõttãik e make, im ear bar kõm̦m̦an elõñl̦o̦k men ko. Ear jar im akwel̦ap bwe Jeova en tũriam̦okake e. Im ear oktak jãn kõm̦m̦an ko an. Ear lukkuun kate ñan kõm̦adm̦õdi jorrããn ko me ear kõm̦m̦an bwe ren wal̦o̦k, im ear kate joñan wõt an maroñ ñan kabuñ ñan Jeova im jipañ ro jet ñan kõm̦m̦ane ejja men in wõt. Joñak in an Menassa ej lel̦o̦k kõjatdikdik ak jipañ ro me rej kõm̦m̦ani men ko relukkuun nana. Jej lo juon kein kam̦ool elukkuun kajoor me ej kaalikkar  bwe Jeova Anij ‘em̦m̦an im ekõn̦aan jol̦o̦k bõd.’ (Sam 86:5) Aet Jeova enaaj jeorl̦o̦k bõd ko an ro me rej m̦oolin ukel̦o̦k.

13. Kwal̦o̦k juon waanjoñak me ej kwal̦o̦k ñan kõj juon men eaorõk kõn ukel̦o̦k.

¹³ Menassa ear jab baj bũrom̦õj wõt kõn jerawiwi ko an, ak elõñl̦o̦k men ko ear kõm̦m̦ani. Men in ej katakin kõj juon men eaorõk kõn ukel̦o̦k. L̦õmn̦ak kõn waanjoñak in: Kwõj etal ñan juon bakery im kwõj kajjitõk bwe ren lewaj juon keek, bõtab ijello̦kun an ri-jerbal eo lewaj juon keek, ej lewaj juon lep. Kwõnaaj ke m̦õn̦õn̦õ kõn men in? Ejjel̦o̦k pere bwe kwoban kar! Enãj kar ke jipañ ñe ri-jerbal eo en kar kõmel̦el̦e bwe lep eo ej m̦õttan men ko kõbwebweien keek eo me raorõk? Bar juon alen, eban kar! Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, Jeova ej kajjitõk ippãn juon eo ej kõm̦m̦an jerawiwi bwe en ukel̦o̦k. Ñe rijjerawiwi eo ej kwal̦o̦k an bũrom̦õj kõn jerawiwi eo ear kõm̦m̦ane, men in ej juon men em̦m̦an. Kain eñjake rot in ej juon iaan men ko raorõk ñe juon ej kwal̦o̦k an ukel̦o̦k, bõtab ejabwe ñan an baj bõk eñjake in wõt. Ta eo ej aikuj in bar kõm̦m̦ane? Elõñ men ko jemaroñ katak jãn juon bwebwenato me Jesus ear kwal̦o̦k kake.

14. Ilo bwebwenato eo Jesus ear kwal̦o̦k kake, ta kõkal̦l̦e ko m̦oktata kõkal̦l̦en ukel̦o̦k me nejin eo ejerwaan ear kwal̦o̦ki?

¹⁴ Jesus ear kwal̦o̦k juon bwebwenato ekõketak ilo Luk 15:11-32 kõn juon nejin eo me ejerwaan. Ilo bwebwenato in, likao eo ear jum̦aik jemãn, etal jãn m̦weo m̦õn, im em̦m̦akũt “ñan juon aelõñ ettol̦o̦k.” Ke ear pãd ilo jikin eo, ear kõm̦m̦ani men ko rejekkar. Ijoke, ke ear iioon wãween ko reppen, men in ear kõm̦m̦an bwe en lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦. Ear kile bwe em̦m̦anl̦o̦k wãween an kar mour ke ear jokwe ilo m̦weo im̦õn jemãn. Ãinwõt an Jesus kwal̦o̦k ilo bwebwenato in, ej ba bwe likao in “ear iañaktok an.” Kõn men in, ear pepe bwe en jepl̦aak ñan m̦weo im̦õn im kajjitõk bwe jemãn en jeorl̦o̦k an bõd. An kar likao in kile joñan an kar l̦ap bõd ko ear kõm̦m̦ani, ej juon men eaorõk. Bõtab ebwe ke men in? Jaab. Ear aikuj in em̦m̦akũt!

15. Ilo bwebwenato eo Jesus ear kwal̦o̦k kake, ewi wãween an kar nejin eo ejerwaan kaalikkar an ukel̦o̦k?

¹⁵ Nejin eo ejerwaan ear kaalikkar an m̦oolin ukel̦o̦k kõn men eo ear kõm̦m̦ane. Ear etal ilo ial̦ eo eaetok bwe en jepl̦aak ñan m̦weo im̦õn. Innem ke ear jelm̦aik jemãn, ear ba: “Jema, iar jerawiwi n̦ae Anij im n̦ae kwe. Ejej tokja ñan am̦ watõk eõ nejũm̦.” (Luk 15:21) An likao in kwal̦o̦k an lukkuun bũrom̦õj kõn bõd eo ear kõm̦m̦ane, ear kaalikkar bwe ear kõn̦aan bwe en bar em̦m̦an kõtaan eo an ippãn Jeova. Ear bar kile bwe kõm̦m̦an ko an rar kõmetak ak kabũrom̦õj jemãn. Im ear pojakin kate ñan kõm̦m̦an bwe en bar em̦m̦an kõtaan eo an ippãn jemãn, joñan ear kõn̦aan bwe jemãn en watõke ak kõm̦m̦an ñane ãinwõt juon iaan ri-jerbal ro an! (Luk 15:19) Bwebwenato in ejjab baj kõketak wõt, ak naanin kakapilõk ko ie remaroñ jipañ em̦m̦aan ro rej lale eklejia ñe rej lale el̦aññe juon iaan  rũttõmak ro m̦õttaer ej m̦oolin ukel̦o̦k jãn juon bõd el̦ap me ear kõm̦m̦ane.

16. Etke emaroñ pen ñan an em̦m̦aan ro rej lale eklejia kile el̦aññe juon armej ej m̦oolin ukel̦o̦k?

¹⁶ Ejjab pidodo ñan an em̦m̦aan ro rej lale eklejia kile el̦aññe juon eo me ear kõm̦m̦an juon jerawiwi el̦ap ej m̦oolin ukel̦o̦k. Etke? Kõnke em̦m̦aan rein rejjab maroñ jel̦ã ta eo ej pãd ilo bũruon juon armej. Kõn men in, rej aikuj in lale ta kein kam̦ool ko me rej kaalikkar bwe eo jeier ak jatier ej lukkuun bũrom̦õj ak dike jerawiwi eo ear kõm̦m̦ane. Jet iien joñan an lukkuun l̦ap jerawiwi eo me juon armej ear kõm̦m̦ane, em̦m̦aan ro rej lale eklejia me rej kweilo̦k ippãn remaroñ pen aer tõmak el̦aññe armej in ej m̦oolin ukel̦o̦k.

17. (1) Waanjoñak ta eo ej kaalikkar bwe an juon kwal̦o̦k an bũrom̦õj kõn bõd eo ear kõm̦m̦ane emaroñ jabwe ñan kaalikkar bwe ej m̦oolin ukel̦o̦k? (2) Ãinwõt an 2 Korint 7:11 kwal̦o̦k, ta eo juon eo me ej m̦oolin ukel̦o̦k ej aikuj in kõm̦m̦ane?

¹⁷ L̦õmn̦ak kõn waanjoñak in. Juon jeid im jatid em̦m̦aan ej lejãn ak ellolo jãn eo pãleen ium̦win elõñ iiõ ko. Ijello̦kun an kappok jipañ, ej n̦ooje kõm̦m̦an in an ettoon jãn kõrã eo pãleen, ro m̦õttan, im jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia. Ãliktata ej wal̦o̦k men eo ej kõm̦m̦ane. Ãlikin an em̦m̦aan ro rej lale eklejia kepaake im kwal̦o̦k kein kam̦ool ko kõn an lejãn, em̦m̦aan in ej kwal̦o̦k kõn bõd ko ear kõm̦m̦ani im ãinwõt el̦ap an bũrom̦õj kõn bõd ko ear kõm̦m̦ani. Ebwe ke an kwal̦o̦k an bũrom̦õj? Ewõr bar men ko jet me em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej aikuj in loe ippãn armej in ijello̦kun an bũrom̦õj wõt. Jerawiwi in me ear kõm̦m̦ane ear jab juon men me ear wal̦o̦k juon wõt alen itok jãn juon jokãlõt ear kõm̦m̦ane me ebõd, bõtab ear kõm̦m̦ane jerawiwi in ium̦win elõñ iiõ ko. Eo ear kõm̦m̦an bõd ear jab make kwal̦o̦k kõn bõd ko an, ijoke em̦m̦aan ro rej lale eklejia rar roñ kõn bõd in an jãn bar juon. Kõn men in, em̦m̦aan ro rej lale eklejia renãj aikuj in lo kein kam̦ool ko me rej kaalikkar bwe eo ear kõm̦m̦an jerawiwi ej lukkuun m̦ool ilo an kõm̦m̦an oktak ikijjeen wãween an l̦õmn̦ak, eñjake, im ilo kõm̦m̦an ko an. (Riit 2 Korint 7:11.) Emaroñ to kũtien ñan an em̦m̦aan in kõm̦m̦an oktak ko me ej aikuj in kõm̦m̦ani. Innem remaroñ naaj aikuj in jol̦o̦ke jãn eklejia eo ium̦win jidik iien ak aetokl̦o̦k.​—1 Kor. 5:11-13; 6:9, 10.

18. Ewi wãween an juon eo me ebukwel̦o̦k maroñ kwal̦o̦k an m̦oolin ukel̦o̦k, im ta tokjãn an nãj ãindein?

¹⁸ Ñe juon eo ebukwel̦o̦k ekõn̦aan kwal̦o̦k bwe ej m̦oolin ukel̦o̦k, enaaj niknik ilo an pãd ilo iien kweilo̦k ko, im enaaj l̦oore naanin kakapilõk ko jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia ñan an keini an jar im katak Baibõl̦. Enaaj bareinwõt kate e joñan wõt an maroñ ñan kõjparok jãn men ko me remaroñ tõll̦o̦k e ñan an bar kõm̦m̦an jerawiwi. El̦aññe enaaj lukkuun kate e joñan wõt an maroñ bwe en bar kakõm̦anm̦anl̦o̦k kõtaan eo an ippãn Jeova, emaroñ tõmak im lõke bwe Jeova enaaj lukkuun jeorl̦o̦k an bõd im bwe em̦m̦aan ro rej lale eklejia renaaj jipañe bwe en bar maroñ  jepl̦aaktok ñan eklejia eo. Bõtab ñe em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej jipañ juon me ear kõm̦m̦an bõd, rejel̦ã bwe kajjojo wãween ko rej wal̦o̦k reoktak jãn doon, im rej kõjparok bwe ren jab ekajete er ilo juon wãween ejjel̦o̦k jouj ie.

19. Ta eo ej kaalikkar an juon m̦oolin ukel̦o̦k? (Ezekiel 33:14-16)

¹⁹ Ãinwõt ad kar katak, ñe juon ej m̦oolin ukel̦o̦k, ejabwe ñan an baj jol̦o̦k wõt an bõd kõn jerawiwi eo ear kõm̦m̦ane. Ijoke, ej aikuj in bareinwõt kaalikkar ilo wãween an l̦õmn̦ak, eñjake, im bareinwõt ilo kõm̦m̦an ko an bwe ej m̦oolin ukel̦o̦k. Men in ej kitibuj an bõjrak im ilo̦k jãn an kõm̦m̦ani men ko renana im an mour ekkar ñan kien ko an Jeova. (Riit Ezekiel 33:14-16.) Men eo el̦aptata an aikuj aorõk ippãn eo ear kõm̦m̦an jerawiwi ej bwe en bar kakõm̦anm̦anl̦o̦k kõtaan eo an ippãn Jeova.

20-21. Ewi wãween ad maroñ jipañ juon eo me ej kõm̦m̦ane juon jerawiwi el̦ap?

²⁰ Jesus ear kõmel̦el̦e juon men eaorõk me ej m̦õttan jerbalin kwal̦o̦k naan eo an ke ear ba: “Iar itok bwe in rõjañ rijjerawiwi ro bwe ren ukel̦o̦k.” (Luk 5:32) Jekõn̦aan bwe en bar kõn̦aan eo ad in. Jen ba bwe jej kab jel̦ã bwe juon iaan ro m̦õttad me jepaake e ear kõm̦m̦an juon jerawiwi el̦ap. Ta eo kwõj aikuj in kõm̦m̦ane?

²¹ Ñe jenaaj kajjioñ n̦ooje bõd eo an eo m̦õttad, men in enaaj kõm̦m̦an bwe en jorrããn. Ilo m̦ool, jeban lo tõprak ilo ad kajjioñ n̦ooje bõd eo an kõnke Jeova ej loe. (JK. 5:21, 22; 28:13, UBS) Kwõmaroñ jipañ eo m̦õttam̦ ilo am̦ kakeememeje bwe em̦m̦aan ro rej lale eklejia rekõn̦aan jipañe. El̦aññe em̦akoko in kwal̦o̦k kõn bõd eo an ñan em̦m̦aan ro, kwõj aikuj in kwal̦o̦k ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia kõn eo m̦õttam̦. Ilo am̦ ãindein, kwõj kwal̦o̦k bwe kwõlukkuun kõn̦aan jipañe kõnke jem̦jerã eo an ippãn Jeova ej pãd ilo kauwõtata!

22. Ta eo jenaaj kõnono kake ilo katak eo tok juon?

²² Ak ta el̦aññe ewõr juon eo me joñan an l̦ap an jerawiwi im eto an kõm̦m̦ane, em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej kõm̦m̦ane juon pepe bwe ej aikuj in bukwel̦o̦k? Men in ej ke mel̦el̦ein bwe em̦m̦aan ro rejjab kwal̦o̦k tũriam̦o ñane? Ilo katak eo tok juon, jenaaj kõnono kõn an Jeova tũriam̦o ilo wãween an kajim̦we ak kauwe rijjerawiwi ro im wãween ad maroñ anõke.