Ke ear l̦apl̦o̦k oran ri-kwal̦o̦k naan ro, ear bareinwõt l̦apl̦o̦k oran bok ko rar aikuji ñan kwal̦o̦k naan. Ro jeid im jatid ilo Betel̦ eo ilo Brooklyn rar kõm̦m̦an magazine ko, bõtab rar kõjerbal wõt kom̦bani ko jet ñan bũriini bok ko me epen kilier. Ãlikin an jabwe oran bok ko ium̦win jejjo allõñ im men in ear jino jelõt jerbalin kwal̦o̦k naan, Jeid im Jatid Rutherford ear kajjitõk ippãn Robert Martin, mãnija eo an factory eo, el̦aññe ewõr aer maroñ ñan make bũriini bok ko.

Jeid im Jatid Martin ej keememejtok iien in im ba, “Ekar juon pepe ekãitoktoklimo kõnke ear mel̦el̦ein bwe jenaaj aikuj kõpel̦l̦o̦k juon factory ekããl ñan kõm̦m̦ani bok ko ad.” Ro jeid im jatid rar rent e juon jikin ilo 18 Concord Street ilo Brooklyn im rar ebbõk kein jerbal ko rar aikuji.

Ejjab aolep rar m̦õn̦õn̦õ kõn pepe in ekããl. Bũreejtõn eo an kom̦bani eo me ear kõm̦m̦ane bok ko ad, ear etal ñan factory eo ekããl im ba: “Ewõr ami kein jerbal ko relukkuun em̦m̦an ñan bũriin bok, ak ejjel̦o̦k juon iaami ijin ejel̦ã kilen kõjerbali. Jijino allõñ jãn kiiõ, aolepen kein jerbal kani ami renaaj jorrããn.”

Ikijjeen men in, Jeid im Jatid Martin ear ba: “Men in emaroñ m̦ool, ak kõm ear jel̦ã bwe Jeova enaaj jipañ kõm; aolep iien ej pãd ippem.” Im ear m̦ool naan kein an Jeid im Jatid Martin. Ejjabto tokãlik, factory eo ekããl ear bũriin 2,000 bok ko kajjojo raan.

Kobal̦o̦k ippãn aer make bũriini bok ko aer, armej ro an Jeova rar jino kõjerbal juon kõl ekããl ñan kajeeded ennaan eo em̦m̦an—ikijjeen retio. Ilo Pãpode 26, 1922, ilo raanin Jabõt ãlikin raelep, ej kab kein kajuon in an Jeid im Jatid Rutherford jino kõnono ilo retio. Ear kwal̦o̦k katak eo etan “Milien Ro Rej Mour Kiiõ Rejjãmin Mej” ilo retio  station eo etan KOG ilo Los Angeles, California, ilo America.

Enañin 25,000 armej ro rar roñ bũrookraam̦ eo. Jet iaaer rar jilkintok lõta ko ñan kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol. Juon iaan lõta kein ear itok jãn Willard Ashford, eo me ear jokwe ilo Santa Ana, California. Ear kam̦m̦oolol Jeid im Jatid Rutherford kõn katak eo “elukkuun kãitoktoklimo.” Ear bareinwõt ba: “Ewõr jilu armej rar nañinmej ilo m̦weo im̦õ, kõn men in kõm ear jab maroñ etal jãn m̦weo. El̦aññe en kar jab kõn retio eo, jeban kar maroñ roñ katak eo am̦, jekdo̦o̦n ñe kwõn kar kõm̦m̦ane ilo juon jikin epaake kõm.”

Kar bar kõm̦m̦ani bũrookraam̦ ko jet ilo wiik ko tokãlik. Ilo jem̦l̦o̦kin iiõ eo, The Watch Tower ear kwal̦o̦k bwe “enañin 300,000 armej rar roñ ennaan eo ikijjeen retio.”

Rũkkatak Baibõl̦ ro rar lukkuun bõk kõketak jãn wãween an armej ro em̦m̦akũt, kõn men in rar pepe in make kõm̦m̦ane juon aer retio station ilo Staten Island, ijo me ejjab ettol̦o̦k jãn Betel̦ eo ilo Brooklyn. Ilo iiõ ko tokãlik, Rũkkatak Baibõl̦ ro rar kõjerbal retio station in, etan WBBR, ñan lukkuun kajeeded ennaan eo kõn Aelõñ eo ñan elõñ armej.

The Watch Tower eo an June 15, 1922 ear kõjjel̦ã bwe enaaj wõr juon kweilo̦k el̦ap ilo Cedar Point, Ohio, jãn Jeptõm̦ba 5 ñan 13, 1922. Rũkkatak Baibõl̦ ro rar lukkuun kijooror ke rar tõparl̦o̦k Cedar Point.

Ilo katak eo an jinointata, Jeid im Jatid Rutherford ear ba ñan ri-kweilo̦k ro: “Ij lukkuun tõmak im lõke bwe Irooj enaaj . . . kõjeraam̦m̦an kweilo̦k el̦ap in im kõm̦m̦an bwe en alikkar ilo juon wãween el̦ap me ejjañin kar wal̦o̦k ijin ioon lal̦.” Elõñ alen an ri-kõnono ro ilo kweilo̦k el̦ap eo rõjañ ro jeid im jatid ñan kwal̦o̦k naan.

Innem ilo Bõl̦aide, Jeptõm̦ba 8, enañin 8,000 armej ro rar del̦o̦ñ ñan lowaan jikin kweilo̦k eo, im rar kijooror in roñ katak eo an Jeid im Jatid Rutherford. Rar reim̦aanl̦o̦k ñan an nãj kõmel̦el̦e mel̦el̦ein naan ko “ADV,” me rar wal̦o̦k ilo peba in kũr eo. Ke rar jijet ilo ijoko jikier, ejjel̦o̦k pere bwe elõñ iaaer rar kile bwe ewõr juon m̦õttan kileplep em̦õj limi me ej pãd ilõñin jikin kõnono eo. Arthur Claus, eo me ear etal ñan kweilo̦k el̦ap in jãn Tulsa, Oklahoma, ilo America, ear maroñ lo juon jikin me enaaj em̦m̦an an roñ katak eo. Men in  ekar juon men lukkuun pen ilo tõre ko kõnke ekar ejjel̦o̦k microphone ak speaker ko ñan kal̦apl̦o̦k ainikien ri-kõnono ro.

Ñan kõjparok bwe ejjel̦o̦k en̦ en ko̦kkure katak eo, chairman eo ear kõjjel̦ã bwe ro rerum̦wij rejjab maroñ del̦o̦ñ ñan jikin kweilo̦k eo ilo iien eo Jeid im Jatid Rutherford ej kõm̦m̦ane katak eo an. Ilo 9:30 awa ilo jibboñõn eo, Jeid im Jatid Rutherford ear jino katak eo an ilo an ãlij naan ko an Jesus ilo Matu 4:17: “Aelõñin lañ epaaktok.” Innem, ke ear kõnono kõn wãween an armej ro naaj roñ kõn Aelõñ in, ear ba: “Jesus ear make ba bwe ilo iien eo enaaj pãd, enaaj wõr juon iien ej ainitok armej ro an, im enaaj ain aolep ro rem̦ool im retiljek.”

Jeid im Jatid Claus, eo me ear pãd ilo jikin kweilo̦k eo, ej ememejtok im ba: “Kõmar lukkuun roñjake aolep men ko ear ba.” Bõtab ilo jidimkij, ear eñjake an jab em̦m̦an an mour im ear aikuj diwõj jãn jikin kweilo̦k eo. Arthur ear ãliklik ilo an kõm̦m̦ane men in kõnke ear jel̦ã bwe reban bar kadel̦o̦ñe.

Ium̦win jejjo minit, ear jino em̦m̦anl̦o̦k an mour. Ear ba bwe ke ej jino jepl̦aakl̦o̦k ñan jikin kweilo̦k eo, ear roñ an l̦ap ainikien aer kabbokbok. Men in ear kõm̦m̦an an lukkuun iruj! Ear pepe bwe enaaj roñjake aolepen katak eo me elukkuun em̦m̦an, jekdo̦o̦n ñe enaaj aikuj in tallõñ ñan bõrwajin jikin kweilo̦k eo. Jeid im Jatid Claus, eo me ear 23 iiõ dettan ilo tõre eo, ear maroñ pukot kilen an tallõñ ñan bõrwajin jikin kweilo̦k eo. Ear pel̦l̦o̦k wũntõ ko iraan m̦weo, im ear ba bwe ke ej kepaakl̦o̦k ijo, ear lukkuun em̦m̦an an roñ katak eo.

Bõtab Arthur ear jab make iaan ioon bõrwaj eo. Jet iaan l̦õm̦aro m̦õttan rar bar pãd ijo. Juon iaaer, etan Frank Johnson, ear ettõrl̦o̦k ñane im kajjitõk ippãn, “Ewõr ke am̦ bakbõk jidikdik (pocket knife)?”

Arthur ear ba, “Aet, ewõr aõ.”

Frank ear ba, “Kwõj uwaakin jar ko am. Kwõj ke lo m̦õttan kileplep n̦e em̦õj limi? Eokwe ej juon  jain kileplep im em̦õj lukwõje ñan dila kani. Lukkuun roñjake Judge eo. a Ñe kwõj roñ an ba, ‘im kom̦win kwal̦o̦k naan, kwal̦o̦k naan,’ eokwe m̦wijiti to kani emãn.”

Kiiõ Arthur ej jibwe bakbõk eo an, im ej kõttar ippãn l̦õm̦aro m̦õttan m̦ae iien Jeid im Jatid Rutherford enãj ba naan ko rej kõttare, bwe ren m̦wijiti to ko an jain eo. Ejjabto tokãlik, Jeid im Jatid Rutherford ear tõpar ijo eaorõktata ilo katak eo an. Joñan an Jeid im Jatid Rutherford kar lukkuun iruj, emaroñ kar lam̦õj jidik ke ear ba: “Kom̦win ri-kõnnaan ro retiljek im rem̦ool ñan Irooj. Wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo ami tarin̦ae m̦ae iien elukkuun jako Babil̦on El̦ap. Kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo ilo aolep jikin. Aolep armej ilo lal̦ in rej aikuj jel̦ã bwe Jeova ej Anij im bwe Jesus Christ ej Kiiñ ioon kiiñ ro im Irooj ioon irooj ro. Eñin ej tõre eo aorõktata ilo bwebwenatoun armej. Lo, Kiiñ eo ej tõl! Ewõr ami eddo ñan kõnnaanek aolep kõn men in. Kõn men in, kom̦win kwal̦o̦k naan, kwal̦o̦k naan, kwal̦o̦k naan, kõn Kiiñ eo im Aelõñ eo an!”

Arthur ej ba bwe e im l̦õm̦aro jet m̦õttan rar m̦wijiti to ko im ear lukkuun em̦m̦an im jejjet an jain eo wanlal̦l̦o̦k. Im ekkejell̦o̦k ippãn lõta ko “ADV,” jain eo ear ba: “Kwal̦o̦k Naan (Advertise) kõn Kiiñ eo im Aelõñ eo.” Lõta ko “ADV” ej kõkkadduduun naanin Pãlle eo “advertise” me ej mel̦el̦ein ñan “kwal̦o̦k naan.”

Kweilo̦k el̦ap eo ilo Cedar Point ear jipañ ro jeid im jatid ñan lukkuun kate er ilo jerbal eo elukkuun aorõk ñan kwal̦o̦k naan kõn Aelõñ eo, im aolep ro me rar m̦õn̦õn̦õ in jipañ rar bõk kun̦aaer. Juon bainier (kar m̦okta jekõn ba colporteur) jãn Oklahoma, America, ear je im ba, “Kõmar kwal̦o̦k naan ilo juon jikin me enañin aolep armej ro ie rar jerbal ilo jikin kappok mãlle ko, im rar lukkuun jeram̦õl.” Ear bar ba bwe ekkã an armej ro “jino jañ” ñe rej roñ ennaan eo jãn magazine eo etan Golden Age. Bainier in jeid im jatid ear ba, “Ej juon menin jeraam̦m̦an ñan kaenõm̦m̦an er.”

Rũkkatak Baibõl̦ rein rar kile joñan an aorõk naan ko an Jesus ilo Luk 10:2, me ej ba: “El̦ap jonikkan ñan m̦adm̦õd, ak eiiet ri-jerbal.” Ke ear jem̦l̦o̦kl̦o̦k iiõ eo, ear lukkuun l̦apl̦o̦k aer jek ippãer make ñan kwal̦o̦k naan kõn Aelõñ eo ilo aolep jikin.