Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

KATAK 42

‘Em̦õn̦õn̦õ Ro Rej Dãpij Wõt Aer Tiljek’ ñan Jeova

‘Em̦õn̦õn̦õ Ro Rej Dãpij Wõt Aer Tiljek’ ñan Jeova

“Em̦õn̦õn̦õ ro [“rej dãpij wõt aer tiljek,” ftn., NW]; ro rej etal ilo kien Jeova.”​—SAM 119:1.

AL 124 Tiljek ñan Indeeo

KÕMEL̦EL̦E EO ÑAN KATAK IN a

Jet iaan ro jeid im jatid reperan me rekar kalbuuj ak rej kalbuuj ilo tõre in kõn aer tiljek ñan irooj bõtata eo an Jeova (Lale pãrokõrããp ko 1-2)

1-2. (1) Ta ko em̦õj an jet iaan kien ko kõm̦m̦ani ñan jum̦aik armej ro an Jeova, bõtab ewi wãween an armej ro An em̦m̦akũt? (2) Etke jemaroñ m̦õn̦õn̦õ meñe ro jet rej kaeñtaan kõj? (Bar kwal̦o̦k kõn pija eo ilo kilin bok in.)

 ILO tõre in, em̦õj kõmo̦ik jerbal eo ad ak kabõjrak jet iaan jerbal ko ad ilo elõñl̦o̦k jãn 30 aelõñ ko ipel̦aakin lal̦ in. Ilo jet iaan aelõñ kein, em̦õj an ri-tõl ro an kien likũt ro jeid im jatid ilo kalbuuj. Ta men eo ebõd rar kõm̦m̦ane? Ippãn Jeova, ejjel̦o̦k men en̦ ebõd rar kõm̦m̦ane. Men ko de kein rar kõm̦m̦ani ej riit im katak Baibõl̦, kwal̦o̦k kõn tõmak eo aer ñan ro jet, im etal ñan iien kweilo̦k ko ippãn rũttõmak ro m̦õttaer. Rej bareinwõt m̦akoko in bõk kun̦aaer ilo m̦akũtkũt ko an kien. Meñe rej iioon el̦ap jum̦ae, ak ri-karejar rein retiljek an Anij rej dãpij wõt aer tiljek b—rej kaalikkar bwe reban jol̦o̦k yokwe im tiljek eo aer ñan Jeova. Im el̦ap aer m̦õn̦õn̦õ bwe rej kõm̦m̦ane men in!

2 Bõlen em̦õj am̦ lo pijain jet iaan rein jeid im jatid me el̦ap aer peran im kwõj kile bwe rej ettõñdikdik. El̦ap aer lañlõñ kõnke rejel̦ã bwe Jeova ej buñbũruon ippãer kõn aer dãpij wõt aer tiljek ñane. (1 Kro. 29:17a, UBS) Jesus ear ba: “Em̦õn̦õn̦õ armej ro me ro jet rej kaeñtaan er kõn aer kõm̦m̦ani men ko rewãnõk . . . Kom̦win kanooj lañlõñ im m̦õn̦õn̦õ kõnke ewõr ami jeraam̦m̦an el̦ap.”—Matu 5:10-12.

JUON JOÑAK EM̦M̦AN ÑAN KÕJ

Piter im Jon rar likũt juon joñak em̦m̦an ñan Kũrjin ro rainin me rej aikuj etal ñan im̦õn ekajet ko im jojomare tõmak eo aer (Lale pãrokõrããp ko 3-4)

3. Ãinwõt an wal̦o̦k ilo Jerbal 4:19, 20, ta eo rijjilõk ro rar kõm̦m̦ane ke kar kaeñtaane er, im etke?

3 Rũttõmak ro jeid im jatid rej iioon ejja wãween eo rijjilõk ro an Jesus rar iioone ke kar kaeñtaan er kõn aer kwal̦o̦k naan kõn Jesus. Elõñ alen an ri-ekajet ro ilo im̦õn ekajet eo el̦ap an ri-Ju ro “jiroñ er bwe ren bõjrak jãn aer kõnono ilo etan Jesus.” (Jrb. 4:18; 5:27, 28, 40) Ta eo rijjilõk ro rar kõm̦m̦ane? (Riit Jerbal 4:19, 20.) Rar jel̦ã bwe ewõr juon eo eutiejl̦o̦k ear ‘jiroñ er bwe ren kwal̦o̦k naan ñan armej ro im lukkuun kam̦ool ñan er’ bwe Jesus ej eo Anij ear jitõñe. (Jrb. 10:42) Innem ri-kõnono ro aer, Piter im Jon, rar peran ilo aer ba bwe renaaj pokake Anij ijello̦kun aer pokake ri-ekajet rein im bwe reban bõjrak jãn aer kõnono kõn Jesus. Ear ãinwõt ñe rar kajjitõk ippãn ri-ekajet ro, ‘Ta kom̦ij likũt bwe eutiejl̦o̦k naan ko ami jãn naan ko an Anij ke?’

4. Ãinwõt an Jerbal 5:27-29 kwal̦o̦k kake, ta joñak eo rijjilõk ro rar likũt ñan aolep Kũrjin ro rem̦ool, im ewi wãween ad maroñ anõke joñak in aer?

4 Rijjilõk ro rar likũt juon joñak elukkuun em̦m̦an me aolep Kũrjin ro rem̦ool rej anõke tok ñan kiiõ, ej ñan “pokake Anij im jab armej.” (Riit Jerbal 5:27-29.) Ãlikin aer kar deñl̦o̦k er kõn aer dãpij wõt aer tiljek ñan Anij, rijjilõk ro rar diwõjl̦o̦k jãn im̦õn ekajet eo el̦ap an ri-Ju ro, im “rar m̦õn̦õn̦õ kõnke rar bõk jeraam̦m̦an eo ñan eñtaan kõn ãt eo etan Jesus,” innem rar wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo aer kwal̦o̦k naan!—Jrb. 5:40-42.

5. Kajjitõk ta ko jej aikuj uwaaki?

5 Joñak eo an rijjilõk ro ej bõklõñtak jet kajjitõk ko. Ñan waanjoñak, ewi wãween an pepe eo aer ñan pokake Anij im jab armej errã ippãn kakien eo ilo Baibõl̦ ñan “kõttãik er ñan ri-utiej ro”? (Rom 13:1) Ewi wãween ad maroñ “pokake kien ko im ri-utiej ro” ãinwõt an rijjilõk Paul ba, im ilo ejja iien eo wõt, dãpij wõt ad tiljek ñan Anij ãinwõt ri-Tõl eo ad el̦aptata?​—Tai. 3:1.

“RI-UTIEJ RO”

6. (1) Wõn “ri-utiej ro” me Rom 13:1 ej kwal̦o̦k kaki, im ewi wãween ad aikuj kõm̦m̦an ñan rein? (2) Ta men eo em̦ool kõn aolep ri-tõl ro an kien?

6 Riit Rom 13:1. Ilo eoon in, “ri-utiej ro” ej jitõñl̦o̦k ñan ri-tõl ro an kien me ewõr aer kajoor im maroñ ioon ro jet. Kũrjin ro rej aikuj pokake ri-tõl rein. Rein rej kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an, lale bwe armej ro ren pokake kakien ko, im jet iien rej bar jojomare armej ro an Jeova. (Rev. 12:16) Kõn men in, em̦õj jiroñ kõj ñan kõm̦m̦ani men ko rekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ani, ãinwõt lel̦o̦k eowõj, kõl̦l̦ã, kwal̦o̦k ad mijak, kab kautiej er. (Rom 13:7) Ijoke, un eo wõt unin an wõr an kien kein maroñ ej kõnke Jeova ej kõtl̦o̦k bwe en wõr aer maroñ. Jesus ear kaalikkar men in ke kom̦ja eo an ri-Rom ro etan Pontiõs Pail̦at ear kajitũkini. Ke Pail̦at ear ba bwe ewõr an maroñ ñan pepe el̦aññe remaroñ m̦an Jesus ak jaab, Jesus ear ba ñane: “El̦aññe kar jab lewaj maroñ ñan kwe jãn lañ, eban kar wõr am̦ maroñ ioõ.” (Jon 19:11) Ãinwõt Pail̦at, ebar wõr joñan kajoor im maroñ ko ippãn aolep ri-tõl ro an kien.

7. Ta ko jejjab aikuj pokake ri-tõl ro an kien kaki, im ta eo rein rej aikuj keememej?

7 Kũrjin ro rej pokake kakien ko an armej ñe rejjab n̦ae kakien ko an Anij. Ijoke, jejjab maroñ pokake armej ñe rekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane juon men me Anij ej kõmo̦ik ak ñe rej kõmo̦ik juon men me Anij ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane. Ñan waanjoñak, remaroñ kakien bwe likao ro ren tarin̦ae ikijjeen aelõñ eo aer. c Ak remaroñ kõmo̦ik Baibõl̦ eo ad im bok ko ad me rej pedped ioon Baibõl̦ im kõmo̦ik ad kwal̦o̦k naan im kweilo̦k ippãn doon. Ñe ri-tõl ro an kien rejjab kõjerbal maroñ ko aer ilo juon wãween ejim̦we, ãinwõt ilo aer kaeñtaan ri-kal̦oor ro an Christ, innem renaaj aikuj in uwaak ñan Anij. Jeova ej loe men ko rej kõm̦m̦ani!—Ekl. 5:8.

8. Ta oktakin naan kein ruo “utiej” im “utiejtata,” im etke men in eaorõk?

8 Naan eo “utiej” ej mel̦el̦ein “em̦m̦anl̦o̦k, l̦apl̦o̦k, ak juon eo ilõñl̦o̦k.” Bõtab ejjab mel̦el̦ein “em̦m̦antata, l̦aptata, ak ilõñtata.” Men in ej jitõñl̦o̦k ñan bar juon naan—“utiejtata.” Meñe Baibõl̦ ej n̦aetan ri-tõl ro an kien “ri-utiej ro,” ak ewõr juon eo me eutiejtata ilo aolep maroñ im kajoor. Emãn alen ilo Baibõl̦, kar kõjerbal taitõl̦ eo “Eo Eutiejtata” ñan Jeova Anij.​—Dan. 7:18, 22, 25, 27.

“EO EUTIEJTATA”

9. Ta ko ri-kanaan Daniel ear loi ilo pijen ko?

9 Ri-kanaan Daniel ear lo pijen ko me rej lukkuun kwal̦o̦k an Jeova utiejl̦o̦k jãn jabdewõt kien. Daniel ear m̦okta lo emãn menninmour ko rawiia im rekilep me rej jitõñl̦o̦k ñan kien ko rekajoortata ilo kar etto im ilo raan kein—Babil̦on, Medo-Põrsia, Greece, im Rom, ekoba kien eo me ear wal̦o̦ktok jãn kien eo an Rom, Anglo-America. (Dan. 7:1-3, 17) Innem Daniel ear lo an Jeova Anij jijet ioon tũroon eo an ilo jikin ekajet eo ilañ. (Dan. 7:9, 10) Men eo ri-kanaan in etiljek ear loe tokãlik ej aikuj ãinwõt juon menin kakkõl ñan ri-tõl ro an kien rainin.

10. Ekkar ñan Daniel 7:13, 14, 27, wõn ro Jeova ej lel̦o̦k kajoor im maroñ ñan er, im ta eo men in ej kam̦oole kõn E?

10 Riit Daniel 7:13, 14, 27. Anij ej bõk aolep kajoor im maroñ jãn kien ko an armej im lel̦o̦k ñan ro me ej tõllo̦kier im rekajoorl̦o̦k. Wõn rein? Jesus Christ, eo ej “ãinwõt Nejin Armej,” im “ri-kwõjarjar ro an Eo Eutiejtata,” ro uwaan 144,000 me renaaj tõl “ñan indeeo im indeeo.” (Dan. 7:18) Alikkar bwe Jeova ej “Eo Eutiejtata” kõnke e wõt ewõr an maroñ ñan kõm̦m̦ane men in.

11. Ta men eo juon Daniel ear je me ej kwal̦o̦k bwe Jeova eutiejtata im el̦ap kajoor im maroñ eo an jãn aelõñ ko?

11 Pijen kein Daniel ear loi rej errã ippãn naan ko an kar m̦oktal̦o̦k. Ear ba: “Anij in lañ . . . Ej jol̦o̦k kiiñ ro im kajutak kiiñ ro.” Ear bareinwõt je im ba bwe “Eo Eutiejtata Ej Irooj ioon aelõñ ko an armej, im Ej lil̦o̦ki ñan ro Ekõn̦aan.” (Dan. 2:19-21; 4:17) Ewõr ke iien ko em̦õj an kar Jeova jol̦o̦k im kajutak ri-tõl ro? Aet!

Jeova ear bõk aelõñ eo an Belshazzar jãne im lel̦o̦k ñan ri-Midia im ri-Põrsia ro (Lale pãrokõrããp 12)

12. Kwal̦o̦k juon waanjoñak kõn wãween an kar Jeova jol̦o̦k kiiñ ro jãn tũroon ko aer ilo kar iien ko etto. (Lale pija eo.)

12 Em̦õj an Jeova lukkuun kaalikkar bwe e eo eutiejtata im bwe el̦ap kajoor im maroñ eo an jãn “ri-utiej ro.” L̦õmn̦ak kõn waanjoñak kein jilu. Pero jãn Ijipt ear kõm̦akokoik armej ro an Jeova im elõñ alen in an kar m̦akoko in kõtl̦o̦k er. Bõtab Anij ear karõl̦o̦k er im kamal̦oñe Pero ilo Lom̦al̦o Ekilmir. (Ex. 14:26-28; Sam 136:15) Kiiñ Belshazzar jãn Babil̦on ear kõm̦m̦ane juon kwõjkwõj im “make kautiej [e] n̦ae Irooj in lañ” im ear “nõbar anij ro an jelba im gold” ijello̦kun Jeova. (Dan. 5:22, 23) Bõtab Anij ear kõttãik em̦m̦aan in eutiej bũruon. Ilo ‘boñõn eo wõt,’ kar m̦an Belshazzar im lel̦o̦k aelõñ eo an ñan ri-Midia im ri-Põrsia ro. (Dan. 5:28, 30, 31) Kiiñ Herod Agrippa I jãn Palestine ear kõm̦m̦an bwe ren m̦an rijjilõk Jemes, innem tokãlik ear kalbuuji rijjilõk Piter bwe en bareinwõt m̦ane. Bõtab Jeova ear bõbraiki jãn an tõn kõm̦m̦ane men in. “Enjel̦ eo an Jeova ear m̦ane” Herod im ear mej.​—Jrb. 12:1-5, 21-23.

13. Kwal̦o̦k juon waanjoñak kõn wãween an kar Jeova lukkuun ko̦kkure kumi in elõñ ri-tõl ro.

13 Em̦õj an Jeova bareinwõt kwal̦o̦k bwe eutiejtata im el̦ap kajoor im maroñ eo an jãn jabdewõt kumi in ri-tõl ro. Ear tarin̦ae ikijjeen ri-Israel ro, im kõmaroñ er ñan ko̦kkure 31 kiiñ in ri-Kenan ro me rar koba ippãn doon im bwe ren anjo̦ ioon jikin ko rel̦l̦ap ilo Ãneen Kallim̦ur eo. (Jos. 11:4-6, 20; 12:1, 7, 24) Jeova ear bareinwõt jipañ ri-Israel ro ñan lukkuun ko̦kkure Kiiñ Ben-hedad ekoba 32 ri-tõl ro an Siria me rar tarin̦aeik Israel.​—1 Kñ. 20:1, 26-29.

14-15. (1) Ta ko Kiiñ Nebukadnezar im Dariõs rar ba kõn irooj bõtata eo an Jeova? (2) Ta eo juon ri-jeje sam ear ba kõn Jeova im aelõñ eo An?

14 Elõñ alen an Jeova kam̦ool bwe ej Eo Eutiejtata! Ke Kiiñ Nebukadnezar jãn Babil̦on ear kõmjãje kõn ‘kajoor eo an el̦ap im an aiboojoj’ ijello̦kun an kõttãik e im kwal̦o̦k bwe Jeova eo ej tõllo̦kũn bõk nõbar, Anij ear kõm̦m̦an bwe en wũdeakeak. Ãlikin an kar jako an Nebukadnezar wũdeakeak, ear nõbar ak “kautiej Eo Eutiejtata” im kwal̦o̦k an kile bwe “[Jeova] Ej Irooj jãn indeeo ñan indeeo.” Ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Ejjel̦o̦k emaroñ bõbrae Pein.” (Dan. 4:30, 33-35) Ãlikin aer kar mãlejjoñe an Daniel tiljek ñan Anij im an Jeova kar lo̦mo̦o̦rene jãn ro̦ñin l̦aiõn eo, Kiiñ Dariõs ear kõm̦m̦ane kakien in im ba: “Armej ren wũdiddid im mijak im̦aan Anij eo an Daniel, bwe E Anij emour im Ej pãd ñan indeeo, im aelõñ eo An ejjel̦o̦k enaaj ko̦kkure, im Enaaj Irooj ñan indeeo.”—Dan. 6:7-10, 19-22, 26, 27.

15 Juon ri-jeje sam ear ba: “[Jeova] ej pukwõj l̦õmn̦ak ko an ri-aelõñ ko; Ej bõbraik er jãn aer kõttõpar karõk ko aer.” Ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Em̦õn̦õn̦õ aelõñ eo [Jeova] ej an Anij, Em̦õn̦õn̦õ armej ro ear kããlõt er bwe ren doon.” (Sam 33:10, 12, UBS) Alikkar bwe eñin ej juon un elukkuun em̦m̦an unin ad aikuj dãpij wõt ad tiljek ñan Jeova!

TARIN̦AE EO ÃLIKTATA

El̦apl̦o̦k an jarin tarin̦ae eo an Jeova ilañ kajoor jãn kumi in elõñ aelõñ ko me rej jum̦aik E (Lale pãrokõrããp ko 16-17)

16. Ta eo jemaroñ lõke bwe enaaj wal̦o̦k ilo naaj “eñtaan [eo] el̦ap,” im etke? (Lale pija eo.)

16 Em̦õj ad riit kõn ta ko Jeova ear kõm̦m̦ani ilo iien ko etto. Innem ta eo jemaroñ kõtmãne bwe enaaj wal̦o̦k ilo raan ko rej pãd im̦aan? Jemaroñ lõke bwe Jeova enaaj lo̦mo̦o̦ren ri-karejar ro an retiljek ilo naaj “eñtaan [eo] el̦ap.” (Matu 24:21; Dan. 12:1) Enaaj kõm̦m̦ane men in ñe juon kumi in elõñ aelõñ ko ak Gog jãn Megog, enaaj lãj ilo an kajjioñ ko̦kkure ri-karejar ro retiljek an Jeova ipel̦aakin lal̦ in. Jekdo̦o̦n ñe kumi in aelõñ kein ekitibuj aolepen 193 aelõñ ko me rej uwaan United Nations, ak el̦apl̦o̦k an Jeova im jarin tarin̦ae eo an ilañ kajoor jãn er! Jeova ej kallim̦ur im ba: “Inaaj kwal̦o̦k Aõ l̦ap im Aõ kwõjarjar, im Inaaj kaalikkar Eõ im̦aan mejãn elõñ aelõñ, innem renaaj jel̦ã bwe Ña Jeova.”—Ezk. 38:14-16, 23; Sam 46:10.

17. Ta eo Baibõl̦ ej kanaan bwe enaaj wal̦o̦k ñan kiiñ ro an lal̦ in im ro rej dãpij wõt aer tiljek ñan Jeova?

17 An Gog kajjioñ ko̦kkure armej ro an Jeova enaaj kõm̦m̦an bwe en jino tarin̦ae in Armagedon ñe Jeova enaaj ko̦kkure “kiiñ ro iaolepen lal̦.” (Rev. 16:14, 16; 19:19-21) Bõtab, “ro rejim̦we renaaj jokwe ilo lal̦, im ro [“rej dãpij wõt aer tiljek,” ftn., NW] renaaj pãd wõt ie.”—JK. 2:21.

JEJ AIKUJ DÃPIJ WÕT AD TILJEK

18. Ta eo elõñ Kũrjin ro rem̦ool rem̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane, im etke? (Daniel 3:28)

18 Ium̦win elõñ bukwi iiõ ko m̦aantak, em̦õj an elõñ Kũrjin ro rem̦ool likũt aer anemkwõj ekoba mour ko aer ilo kauwõtata kõn aer yokwe Jeova ãinwõt ri-Tõl eo aer Eutiejtata. Kũrjin rein rem̦ool em̦õj aer jek ippãer make bwe renaaj tiljek wõt ñan Jeova. Rej ãinwõt ri-Hibru ro jilu me rar dãpij wõt aer tiljek ñan Eo Eutiejtata, eo me tokãlik ear lo̦mo̦o̦ren er ke kar jol̦o̦k er ilo kijeek.​—Riit Daniel 3:28, UBS.

19. Jeova enaaj ekajete armej ro an ekkar ñan ta, im ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane kiiõ?

19 Ri-jeje sam eo Devid ear jeje kõn aorõkin ad dãpij wõt ad tiljek ñan Anij, ear ba: “Jeova enaaj ekajet ri-aelõñ ko; O Jeova, Kwõn ekajet eõ kõn aõ wãnõk im kõn aõ jim̦we ilo ña.” (Sam 7:8) Devid ear bar je im ba: “Wãnõk im jim̦we ren kõjparok eõ.” (Sam 25:21) Wãween eo em̦m̦antata ñan mour ej ñan dãpij wõt ad tiljek ñan Jeova, jekdo̦o̦n ta ko renaaj wal̦o̦k! Ñe jenaaj ãindein, jenaaj bõk ejja eñjake eo an ri-jeje sam eo me ear je im ba: “Em̦õn̦õn̦õ ro [“rej dãpij wõt aer tiljek,” ftn., NW]; ro rej etal ilo kien Jeova.”—Sam 119:1.

AL 122 Jutak Pen im Jab Ebbweer!

a Baibõl̦ eo ej rõjañ Kũrjin ro ñan pokake ri-utiej ro ak kien ko an lal̦ in. Bõtab jet kien rej kwal̦o̦k aer lukkuun jum̦aik Jeova im ri-karejar ro an. Ewi wãween ad maroñ pokake ri-tõl ro an kien im ilo ejja iien eo wõt, dãpij wõt ad tiljek ñan Jeova?

b MEL̦EL̦EIN NAAN IN: Ad dãpij wõt ad tiljek ñan Jeova ej mel̦el̦ein bwe jeban jol̦o̦k ad tiljek ñane im irooj bõtata eo an jekdo̦o̦n ñe jej iioon mãlejjoñ ko.