Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

KATAK 44

Kõkajoor Wõt Kõjatdikdik eo Am̦

Kõkajoor Wõt Kõjatdikdik eo Am̦

“Kwõn kõttar [ak, likũt am̦ kõjatdikdik ilo, NW] Jeova.”​—SAM 27:14.

AL 144 Reilo̦k Wõt ñan Mejãnkajjik!

KÕMEL̦EL̦E EO ÑAN KATAK IN a

1. Ta kõjatdikdik eo em̦õj an Jeova letok ñan kõj?

 EM̦ÕJ an Jeova letok ñan kõj kõjatdikdik eo ekanooj in em̦m̦an ñan bõk mour indeeo. Jet ewõr ippãer kõjatdikdik eo ñan mour indeeo ilañ ãinwõt jetõb ro rejjãmin bar mej. (1 Kor. 15:50, 53) Bõtab enañin kõj aolep ewõr ippãd kõjatdikdik eo ñan mour indeeo ijin ioon lal̦ ilo ad naaj lukkuun ãjmour im m̦õn̦õn̦õ. (Rev. 21:3, 4) Meñe jej reim̦aanl̦o̦k ñan mour indeeo ilo lañ ak ijin ioon lal̦, ak elukkuun aorõk kõjatdikdik eo ad ippãd.

2. Kõjatdikdik eo ad ej pedped ioon ta, im etke jemaroñ ba men in?

2 Ilo Baibõl̦, naan in “kõjatdikdik” ej mel̦el̦ein “ñan kõtmãne bwe men ko rem̦m̦an renaaj wal̦o̦k.” Jemaroñ lõke bwe kõjatdikdik eo ad kõn ilju im jekl̦aj enaaj jejjet im m̦ool kõnke ej itok jãn Jeova. (Rom 15:13) Jejel̦ã kõn men ko em̦õj an kallim̦ur kaki, im jejel̦ã bwe aolep iien ej kajejjet kallim̦ur ko an. (Bõn. 23:19, UBS) Jej lukkuun tõmak bwe Jeova ekõn̦aan im ewõr an maroñ ñan kajejjet aolep men ko ej ba enaaj kõm̦m̦ani. Kõn men in, kõjatdikdik in ad ejjab pedped ioon juon ettõn̦ak bajjek ak men ko jekõn̦aan bwe ren baj wal̦o̦k wõt; ijoke ej pedped ioon kein kam̦ool ko im men ko rej lukkuun wal̦o̦k.

3. Ta ko jenaaj etali ilo katak in? (Sam 27:14)

3 Jemãdwõj ilañ ej yokwe kõj, im ekõn̦aan bwe jen lõke e. (Riit Sam 27:14.) Ñe ekajoor kõjatdikdik eo ad ilo Jeova, jenaaj maroñ kijenmej ium̦win apañ ko jej iiooni im reim̦aanl̦o̦k ñan ilju im jekl̦aj kõn peran im lañlõñ. Jen kiiõ etale ewi wãween an kõjatdikdik eo ad kõjparok kõj. Jenaaj m̦okta etale wãween an kõjatdikdik ãinwõt juon añkõ im juon el̦mõt. Innem jenaaj kõnono kõn wãween ad maroñ kõkajoor kõjatdikdik in ad.

KÕJATDIKDIK EO AD EJ ÃINWÕT JUON AÑKÕ

4. Ewi wãween an kõjatdikdik eo ad ãinwõt juon añkõ? (Hibru 6:19)

4 Ilo lõta eo an rijjilõk Paul ñan ri-Hibru ro, ear keidi kõjatdikdik eo ad ñan juon añkõ. (Riit Hibru 6:19.) Ekkã an kar Paul ejjerakrõk jãn jikin ñan jikin, innem ear jel̦ã bwe kar kõjerbal añkõ ko ñan dãpij juon tim̦a jãn an pel̦o̦k. Juon iien ke ear ejjerakrõk, ear wal̦o̦k juon l̦añ el̦ap. Ilo kar iien in, ear lo an rijjerakrõk ro doorlal̦l̦o̦k añkõ ko ñan bõbraik an wa eo itaak ilo dekã ko. (Jrb. 27:29, 39-41) Ãinwõt an juon añkõ kõm̦m̦an bwe juon tim̦a en jab pelo̦k, kõjatdikdik eo ad ej kõm̦m̦an bwe jen jutak wõt pen im jab pel̦o̦k jãn Jeova ñe jej iioon wãween ko reppen. Kõjatdikdik eo ad ej jipañ kõj ñan ineem̦m̦an wõt ñe jej iioon apañ ko reppen kõnke jej lukkuun tõmak bwe m̦õttan jidik aolep men renaaj em̦m̦anl̦o̦k. Keememej bwe Jesus ear kakkõl kõj bwe ro jet renaaj kaeñtaan kõj. (Jon 15:20) Innem ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn jeraam̦m̦an ko Jeova ear kallim̦ur kaki kõn ilju im jekl̦aj ej jipañ kõj ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñane.

5. Ewi wãween an kõjatdikdik kar jipañ Jesus ke ear jelm̦ae mej?

5 L̦õmn̦ak kõn wãween an kõjatdikdik kar jipañ Jesus ñan dãpij wõt an tiljek meñe ear jel̦ã bwe enaaj kar mej ilo juon wãween ekaeñtaanan. Ilo raanin Pentekost 33 C.E., rijjilõk Piter ear ãlijtok juon kanaan jãn bokin Sam me ej kaalikkar kõn joñan an kar Jesus ineem̦m̦an im peran, ear ba: “Inaaj mour ilo aõ kõjatdikdik, kõnke kwoban likũt wõt ña ilo Lõb, im kwoban kõtl̦o̦k bwe ãnbwinnin eo ej tiljek ñan kwe en kõt. . . . Kwõnaaj koobrak eõ kõn el̦ap lañlõñ ilo am̦ pãd epaak.” (Jrb. 2:25-28; Sam 16:8-11) Meñe Jesus ear jel̦ã bwe enaaj kar mej, ak ear lukkuun tõmak bwe Anij enaaj kõjerkakpejeik e im bwe enaaj m̦õn̦õn̦õ ilo an bar pãd ippãn Jemãn ilañ.​—Hib. 12:2, 3.

6. Ta eo juon jeid im jatid em̦m̦aan ear ba kõn kõjatdikdik?

6 Kõjatdikdik in ad em̦õj an jipañ elõñ iaan ro jeid im jatid ñan kijenmej wõt. L̦õmn̦ak kõn joñak eo an Leonard Chinn, juon jeid im jatid em̦m̦aan etiljek me ear jokwe ilo England. Ilo Pata eo an Lal̦ Kein Kajuon, kar kalbuuji kõnke ear m̦akoko in tarin̦ae. Ium̦win ruo allõñ in an kar makel̦o̦k iaan ke ear kalbuuj, innem kar iuuni bwe en kõm̦m̦ane jet jerbal ko rekaeñtaanan. Tokãlik ear je naan kein: “Wãween ko iar iiooni rar jipañ eõ ñan kile joñan ad aikuj kõjatdikdik ñan jipañ kõj kijenmej. Ewõr ippãd joñak ko an Jesus, rijjilõk ro, im ri-kanaan ro ekoba kallim̦ur ko raorõk jãn Baibõl̦. Aolep men kein rej kal̦apl̦o̦k kõjatdikdik eo ad kõn ilju im jekl̦aj im kõkajoor kõj bwe jen kijenmej wõt.” Kõjatdikdik ear ãinwõt juon añkõ ñan Leonard, im emaroñ bar ãinwõt juon añkõ ñan kõj.

7. Ewi wãween an apañ ko jej iiooni kõkajoorl̦o̦k kõjatdikdik eo ad? (Rom 5:3-5; Jemes 1:12)

7 Ñe jej kijenmej ium̦win apañ ko im jej loe an Jeova jipañ kõj, jej kile bwe ebuñbũruon ippãd. Men in ej kõkajoorl̦o̦k kõjatdikdik eo ad. (Riit Rom 5:3-5; Jemes 1:12.) Kõn men in, kõjatdikdik eo ad kiiõ ekajoorl̦o̦k jãn iien eo ke jaar jino eo̦roñ ennaan eo em̦m̦an. Setan ekõn̦aan bwe apañ ko jej iiooni ren lukkuun kabbweer kõj, bõtab kõn jipañ eo an Jeova jemaroñ lo tõprak ilo ad kijenmej ium̦win kajjojo iaaer.

KÕJATDIKDIK EO AD EJ ÃINWÕT JUON EL̦MÕT

8. Ewi wãween an kõjatdikdik eo ad ãinwõt juon el̦mõt? (1 Tessalonika 5:8)

8 Baibõl̦ eo ej bar keidi kõjatdikdik eo ad ñan juon el̦mõt. (Riit 1 Tessalonika 5:8.) Juon rũttarin̦ae ej kõn̦ak juon el̦mõt ñan kõjparok bwe ri-kõjdat ro an ren jab ko̦kkure bõran. Ilo ad tarin̦ae n̦ae Setan, jej aikuj kõjparok l̦õmn̦ak ko ad bwe en jab ko̦kkuri. Setan ej kõjerbal elõñ menin kapo ko im mel̦el̦e ko ñan kajjioñ ko̦kkure wãween ad l̦õmn̦ak. Ãinwõt an juon el̦mõt kõjparok bõran juon rũttarin̦ae, kõjatdikdik eo ad ej kõjparok l̦õmn̦ak ko ad bwe jen maroñ tiljek wõt ñan Jeova.

9. Ta eo ej wal̦o̦k ñan armej ro ñe ejjel̦o̦k aer kõjatdikdik?

9 Kõjatdikdik eo ad kõn mour indeeo enaaj jipañ kõj ñan jerbal ilo mãlõtlõt im lol̦o̦kjen̦. Ijo iturãjet, el̦aññe em̦õjn̦o̦ kõjatdikdik eo ad im jej jino l̦õmn̦ak wõt kõn kõn̦aan ko ad make, jemaroñ jino mel̦o̦kl̦o̦k kõjatdikdik eo ad kõn mour indeeo. L̦õmn̦ak kõn wãween eo ippãn jet iaan Kũrjin ro jinoin ilo Korint. Ear jako aer tõmak ilo juon iaan kallim̦ur ko relukkuun aorõk an Anij—kõjatdikdik eo ikijjeen jerkakpeje. (1 Kor. 15:12) Paul ear je bwe armej ro me ejjel̦o̦k aer kõjatdikdik kõn jerkakpeje eo, rej mour ekkar ñan kõn̦aan ko aer make. (1 Kor. 15:32) Ilo raan kein, elõñ armej me ejjel̦o̦k aer kõjatdikdik ilo kallim̦ur ko an Anij rej lukkuun kate er ñan pukot men ko remaroñ m̦õn̦õn̦õ kaki. Bõtab ñan kõj, jej likũt tõmak eo ad ilo kallim̦ur eo an Anij kõn ilju im jekl̦aj. Kõjatdikdik eo ad ej ãinwõt juon el̦mõt ilo kõkkar me ej kõjparok l̦õmn̦ak ko ad im bõbraik kõj jãn ad kããlõt ñan mour ekkar ñan kõn̦aan ko ad make, juon men me emaroñ ko̦kkure jem̦jerã eo ad ippãn Jeova.​—1 Kor. 15:33, 34.

10. Ewi wãween an kõjatdikdik kõjparok kõj jãn l̦õmn̦ak ko reriab?

10 Kõjatdikdik eo ad ej ãinwõt juon el̦mõt me emaroñ bar kõjparok kõj jãn ad l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãn ad kate kõj ñan kabuñbũruon Jeova. Ñan waanjoñak, jet remaroñ l̦õmn̦ak im ba: ‘Iban juon iaan ro me renaaj bõk mour indeeo. Ña, ejjel̦o̦k tokja. Jekdo̦o̦n ewi joñan aõ kate eõ, ak iban maroñ mour ekkar ñan wãween eo Anij ekõn̦aan.’ Keememej bwe ri-kaenõm̦m̦an eo etao an Job etan Elipaz ear kwal̦o̦k ejja l̦õmn̦ak in ñan Job. Elipaz ear ba: “Ta armej, bwe en kwõjarjar?” Ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ba men in kõn Anij: “Lo, Ejjab lõke ro An ro kwõjarjar; aet, lañ ko rejjab erreo im̦aan mejãn.” (Job 15:14, 15) Naan kein rej naanin riab! Keememej wõn eo ej pãd ilikin l̦õmn̦ak rot kein—Setan. Ejel̦ã bwe ñe kwõnaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im l̦õmn̦ak ilo wãween in, kõjatdikdik eo am̦ enaaj jakol̦o̦k. Ijello̦kun men in, kwõn kõjekdo̦o̦n riab kein im l̦õmn̦ak wõt kõn kallim̦ur ko an Jeova. Jab pere bwe Jeova ekõn̦aan bwe kwõn mour indeeo im enaaj jipañ eok ñan tõpar mejãnkajjik in.​—1 Tim. 2:3, 4.

KÕKAJOOR WÕT KÕJATDIKDIK EO AM̦

11. Etke jej aikuj kijenmej wõt ilo ad kõttar an jejjet kũtien men ko jej kõjatdikdik kaki?

11 Ejjab aolep iien epidodo ñan kõkajoor wõt kõjatdikdik eo ad. Jemaroñ jino jaje kijenmej ilo ad kõttar an Anij kajejjet kallim̦ur ko an. Ijoke, Jeova ej pãd ñan indeeo im wãween an watõk iien, eoktak jãn wãween ad watõke. (2 Pit. 3:8, 9) Enaaj kajejjet karõk ko an ilo wãween eo em̦m̦antata, bõtab emaroñ jab em̦m̦akũt ilo iien eo jej kõtmãne bwe en em̦m̦akũt. Ta ko remaroñ jipañ kõj ñan kõkajoor wõt kõjatdikdik eo ad ilo ad kijenmej wõt im kõttar an Anij kajejjet kallim̦ur ko an?​—Jem. 5:7, 8.

12. Ekkar ñan Hibru 11:1, 6, ewi wãween an kõjatdikdik ekkejell̦o̦k ñan tõmak?

12 Jenaaj kõkajoor wõt kõjatdikdik eo ad el̦aññe jej pãd epaake wõt Jeova, eo me enaaj kajejjet aolep men ko jej kõjatdikdik kaki. Ilo m̦ool, Baibõl̦ ej kaalikkar bwe kõjatdikdik ej ekkejell̦o̦k ñan ad tõmak bwe em̦ool an Jeova pãd im bwe “ej ri-kõjeraam̦m̦an ñan ro rej kanooj kappukote.” (Riit Hibru 11:1, 6.) Ñe el̦apl̦o̦k ad tõmak bwe em̦ool an Jeova pãd, innem enaaj l̦apl̦o̦k ad lõke bwe enaaj kajejjet aolep men ko ear kallim̦ur kaki. Jen kiiõ etale wãween ko jemaroñ kõkajoorl̦o̦k kõtaan eo ad ippãn Jeova, im ilo ad ãindein jenaaj maroñ kõkajoor wõt kõjatdikdik eo ad.

Ñe jej jar im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦, men in enaaj kõkajoor wõt kõjatdikdik eo ad (Lale pãrokõrããp ko 13-15) b

13. Ewi wãween jemaroñ epaakel̦o̦k Anij?

13 Jar ñan Jeova, im riiti Naan eo an. Meñe jejjab maroñ loe Jeova, ak jemaroñ epaakel̦o̦k e. Jemaroñ kõnono ñane ilo jar, im jej lõke bwe enaaj eo̦roñ kõj. (Jrm. 29:11, 12) Jemaroñ roñjake Anij ilo ad riiti Naan eo an im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko jej riiti. Ñe jej riit kõn wãween an kar Jeova kõjparok ro rar tiljek ñane ilo iien ko etto, men in enaaj kõkajoorl̦o̦k wõt kõjatdikdik eo ad. Aolep men ko ilo Naanin Anij kar “jei ñan katakin kõj, kõnke en maroñ wõr ad kõjatdikdik ikijjeen ad kijenmej im ikijjeen naanin kaenõm̦m̦an ko jãn Jeje ko.”—Rom 15:4.

14. Etke em̦m̦an ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko em̦õj an Jeova kõm̦m̦ani ñan ro jet?

14 Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an Jeova kar kajejjet kallim̦ur ko an. L̦õmn̦ak kõn men eo Anij ear kõm̦m̦ane ñan Ebream im Sera. Em̦õj aerro kar tõpar iiõ ko me erro ejjab maroñ neje. Meñe ãindein, ak Anij ear kallim̦uri er bwe enaaj wõr juon nejierro ajri. (Jen. 18:10) Ewi wãween an kar Ebream eñjake? Baibõl̦ ej ba: “Ear kõjatdikdik wõt im tõmak bwe enaaj erom jemãn elõñ aelõñ.” (Rom 4:18) Meñe Ebream ear jab jel̦ã ewi wãween an kallim̦ur eo an Anij naaj jejjet, ak ear lõke bwe Jeova enaaj kajejjet kallim̦ur eo An. Em̦m̦aan in etiljek ear maroñ lo an men in wal̦o̦k. (Rom 4:19-21) Bwebwenato rot kein rej katakin kõj bwe aolep iien jemaroñ lõke bwe Jeova enaaj kajejjet kallim̦ur ko an, jekdo̦o̦n ñe jel̦ak lale ej ãinwõt ñe eban tõprak ñan jidik.

15. Etke jej aikuj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko em̦õj an Anij kõm̦m̦ani ñan kõj?

15 L̦õmn̦ak kõn men ko em̦õj an Jeova kõm̦m̦ani ñan kwe. L̦õmn̦ak kõn wãween am̦ kadede bõk tokjãn jãn an jejjet kũtien kallim̦ur ko ilo Naanin Anij. Ñan waanjoñak, Jesus ear kallim̦ur bwe Jemãn enaaj kabwe aikuj ko am̦. (Matu 6:32, 33) Jesus ear bar kaalikkar bwe Jeova enaaj lewaj ñan eok jetõb kwõjarjar ilo iien ko kwõj kajjitõk Ippãn. (Luk 11:13) Em̦õj an Jeova kajejjet kallim̦ur kein. Ejjel̦o̦k pere bwe kwõmaroñ bar l̦õmn̦ak kõn jet iaan kallim̦ur ko em̦õj an kajejjeti ñan kwe. Ñan waanjoñak, ej kallim̦ur bwe enaaj jol̦o̦k am̦ bõd, kaenõm̦m̦an eok, im naajdik eok ekkan ko ilo jetõb. (Matu 6:14; 24:45; 2 Kor. 1:3) Ñe kwõj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko em̦õj an Anij kadede kõm̦m̦ani ñan kwe, kwõnaaj kõkajoorl̦o̦k kõjatdikdik eo am̦ ilo men ko enaaj kõm̦m̦ani ñan kwe ilju im jekl̦aj.

LAÑLÕÑ KÕN KÕJATDIKDIK EO

16. Etke kõjatdikdik eo ad ej juon menin letok elukkuun aorõk?

16 Kõjatdikdik eo ad kõn mour indeeo ej juon menin letok elukkuun aorõk jãn Anij. Jej reim̦aanl̦o̦k ñan juon ilju im jekl̦aj elukkuun em̦m̦an, im ej juon ilju im jekl̦aj me jemaroñ lukkuun lõke bwe enaaj wal̦o̦k. Ej ãinwõt juon añkõ ñan kõj me ej jipañ kõj ñan jutak wõt pen bwe jen maroñ kijenmej ium̦win apañ ko, an ro jet jum̦ae im kaeñtaan kõj, im bareinwõt mej. Ej ãinwõt juon el̦mõt ñan kõj me ej kõjparok l̦õmn̦ak ko ad bwe jen jum̦ae men ko renana im kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an. Kõjatdikdik in ad me ej pedped ioon Baibõl̦ ej kepaakel̦o̦k kõj ñan Anij im ej kaalikkar joñan m̦wilal̦in yokwe eo an ñan kõj. Alikkar bwe elukkuun l̦ap tokjãn ko jej bũki ñe jej kõkajoor wõt kõjatdikdik eo ad.

17. Etke kõjatdikdik eo ad ej tõll̦o̦k kõj ñan ad lañlõñ?

17 Ilo lõta eo an rijjilõk Paul ñan ri-Rom ro, ear rõjañ er bwe ren “lañlõñ kõn kõjatdikdik eo.” (Rom 12:12) Paul ear maroñ lañlõñ kõnke ear lukkuun tõmak bwe el̦aññe enaaj dãpij wõt an tiljek, enaaj maroñ bõk mour indeeo ilañ. Kõj bareinwõt jemaroñ lañlõñ kõn kõjatdikdik eo ad kõnke jej lukkuun lõke bwe Jeova enaaj kajejjet kallim̦ur ko an. Ãinwõt an ri-jeje sam eo ba: “Em̦õn̦õn̦õ armej eo . . . ej likũt an kõjatdikdik ioon [Jeova] an Anij, . . . [Eo] ej kõjparok kallim̦ur ko an iien otemjej.”—Sam 146:5, 6, UBS.

AL 139 Pijaikl̦o̦k Am̦ Pãd Ñe Aolep Men Renaaj Kããl

a Em̦õj an Jeova letok ñan kõj juon kõjatdikdik ekanooj in em̦m̦an ñan ilju im jekl̦aj. Kõjatdikdik in ej kõketak kõj im jipañ kõj ñan jab l̦õmn̦ak wõt kõn apañ ko jej iiooni kiiõ. Ej kõkajoor kõj ñan dãpij wõt ad tiljek jekdo̦o̦n ta wãween ko reppen jej iiooni. Im emaroñ kõjparok kõj jãn mel̦el̦e ko me remaroñ tõll̦o̦k kõj ñan bõk l̦õmn̦ak ko rejjab jim̦we. Ãinwõt ad nãj loe ilo katak in, erkein ej un ko rem̦m̦an unin ad aikuj kõkajoor wõt kõjatdikdik eo ad.

b KÕMEL̦EL̦E KO KÕN PIJA EO: Ãinwõt an juon el̦mõt kõjparok bõran juon rũttarin̦ae im an juon añkõ dãpij juon tim̦a, kõjatdikdik eo ad ej kõjparok l̦õmn̦ak ko ad im jipañ kõj ñan jutak wõt pen ñe jej iioon apañ ko. Juon jeid im jatid kõrã ej jar ñan Jeova ilo tõmak. Juon jeid im jatid em̦m̦aan ej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an kar Anij kajejjet kallim̦ur ko An ñan Ebream. Bar juon jeid im jatid em̦m̦aan ej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween ko em̦õj an Jeova kõjeraam̦m̦ane.