Ilo kar iiõ in, doulul in ad ear kõm̦m̦ani jet oktak ko ñan kal̦apl̦o̦k an Rũkkatak Baibõl̦ ro bõrokuk ippãn doon ilo aer kabuñ ñan Jeova. The Watch Tower eo ear jino illik kõmel̦el̦e ko kõn eoon ko me rekõn etali ilo kweilo̦k eo aer kajjojo wiik etan Kweilo̦k ñan Jar im Nõbar Jeova. Bareinwõt, Rũkkatak Baibõl̦ ro rar kõm̦m̦ane juon kõl̦õn̦ta me ear kwal̦o̦k eoon ta eo renaaj etale kajjojo wiik ilo kweilo̦k in ekoba al ta eo remaroñ al kake ilo iien aer katak ippãer make ak kabuñ an baam̦le.

Ilo kar iien kweilo̦k ko aer, Rũkkatak Baibõl̦ ro rar kwal̦o̦k men ko rar wal̦o̦k ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, juon men rej kam̦m̦oolol Jeova kake, al juon al, ak jar ñan Jeova. Eva Barney, eo me ear peptaij ke ear 15 an iiõ ilo kar 1923 eo, ej ba: “El̦aññe kwaar kõn̦aan kõm̦m̦ani juon iaan men kein, kwaar aikuj jutak im jino ilo am̦ ba naan ko rej ãinl̦o̦kwõt in, ‘Ikõn̦aan kam̦m̦oolol Irooj kõn aolep men ko rem̦m̦an ear kõm̦m̦ani ñan ña.’” Jet iaan ro jeid im jatid ear lukkuun em̦m̦an ippãer bõk kun̦aaer ilo kweilo̦k kein. Jeid im Jatid Eva ej wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Ear lukkuun lõñ men ko Jeid im Jatid Godwin ear kõn̦aan kam̦m̦oolol Irooj kaki. Bõtab ke lel̦l̦ap eo pãleen ear kile bwe em̦m̦aan eo jeid im jatid me ear tõle kweilo̦k eo ear jino inepata jidik, ekõn kanõke jacket eo an l̦eo pãleen, innem l̦al̦l̦ap eo ej bõjrak jãn an kõnono im jijet.”

Ikijjeen kweilo̦k ko aer etan Kweilo̦k ñan Jar im Nõbar Jeova, kajjojo eklejia ear kõjenolo̦k juon iaan kweilo̦k kein bwe en oktak jãn kweilo̦k ko jet. The Watch Tower eo an April 1, 1923 ear kõmel̦el̦eik kweilo̦k in im ba: “Naaj kõjerbal jimattanin kweilo̦k in ñan kwal̦o̦k kõn men ko rar wal̦o̦k ilo jerbalin kwal̦o̦k naan ak naanin kõketak ko ñan ri-jerbal ro. . . . Kõmij lõke bwe kweilo̦k kein rekõketak renaaj kepaakel̦o̦k ro jeid im jatid ñan doon.”

Juon eo me ear lukkuun bõk tokjãn jãn kweilo̦k kein ej Charles Martin, juon ri-kwal̦o̦k naan jãn Vancouver, Canada me 19 an kar iiõ. Ej keememejtok kweilo̦k kein im ba: “Eñin kar ijo iar jino katak kõn ta ko imaroñ ba ñe ij kwal̦o̦k naan jãn em̦ ñan em̦. Ekkã an kar juon kwal̦o̦k juon wãween ear iioone ilo an kar kwal̦o̦k naan, im men in ear jipañ eõ ñan jel̦ã ta ko imaroñ ba im kilen aõ uwaak ñe ri-m̦weo ej kwal̦o̦k naanin jum̦ae ko.”

“Raanin kwal̦o̦k naan” ko rar bareinwõt jipañ ro jeid im jatid ñan bõrokuk ippãn doon. The Watch Tower eo an April 1, 1923 ear kwal̦o̦k kõjjel̦ã in:  “Bwe jen maroñ aolep bõrokuk ippãn doon ilo ad jerbal . . . , em̦õj kããlõte Juje, Mãe 1, 1923 bwe en juon raanin kwal̦o̦k naan ñan aolep. Im jãn iien in m̦aanl̦o̦k, Juje eo jinointata ilo kajjojo allõñ, enaaj raanin kwal̦o̦k naan . . . Aolep ro ilo eklejia eo rej aikuj kate er ñan bõk kun̦aaer ilo jerbal in.”

Rũkkatak Baibõl̦ ro me edik dettaer rar bareinwõt bõk kun̦aaer ilo jerbal in. Hazel Burford, eo me ear 16 wõt an iiõ ilo kar tõre in, ej keememejtok iien in im ba: “Ilo kar Bulletin eo, ear wõr waanjoñak ko kõn kilen ad maroñ bwebwenato ippãn armej ro bwe jen lali im kiili. a Kõm̦ro Jim̦m̦a ar lukkuun kate kõm̦ro ilo aolep jerbal kein.” Bõtab, Jeid im Jatid Hazel ear jab kõtmãne bwe enaaj iioon jum̦ae jãn juon ilo eklejia eo. Ej ba: “Juon jeid im jatid l̦al̦l̦ap ilo eklejia eo ear jab errã ñan jidik kõn aõ etal im bwebwenato ippãn armej ro. Ilo kar tõre in, ewõr jet rar jab mel̦el̦e bwe aolep Rũkkatak Baibõl̦ ro, ekoba ‘likao ro kab jiroñ ro,’ rej aikuj bõk kun̦aaer ilo aer nõbar ri-Kõm̦anm̦an eo ad El̦ap.” (Sam 148:​12, 13, UBS) Bõtab Jeid im Jatid Hazel ear jab ebbweer jãn an kwal̦o̦k naan. Tokãlik, ear etal ñan kilaaj eo kein karuo ilo Jikuul̦in Giliad im ear jerbal ãinwõt juon mijinede ilo Panama. Ãlikin jet iien, rein jeid im jatid rar maroñ kajim̦we wãween aer l̦õmn̦ak kõn an ro reddik bõk kun̦aaer ilo jerbalin kwal̦o̦k naan.

Kweilo̦k el̦ap ko rar bareinwõt jipañ bwe en l̦apl̦o̦k an ro jeid im jatid bõrokuk ippãn doon. Ilo kar elõñ iaan kweilo̦k el̦ap kein, kar kõjenolo̦k raanin kwal̦o̦k naan ko. Ñan waanjoñak, ilo kar kweilo̦k el̦ap eo ilo Winnipeg, Canada, kar kũr aolep ro rar etal ñan kweilo̦k el̦ap in ñan kwal̦o̦k naan ilo bukwõn eo ilo kar M̦aaj 31. Raanin kwal̦o̦k naan kein rar jipañ kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k wõnm̦aanl̦o̦k ko ilju im jekl̦aj. Ilo kar O̦kwõj 5, enañin 7,000 armej rar pãd ilo bar juon kweilo̦k el̦ap ilo Winnipeg. Ilo kar tõre in, ej kab tõn kein kajuon in an wõr joñan armej in ilo juon kweilo̦k el̦ap ilo Canada.

Ñan armej ro an Jeova, kweilo̦k el̦ap eo eaorõktata ilo kar iiõ eo 1923 ear wal̦o̦k ilo O̦kwõj 18-26, ilo Los Angeles, California. Ilo kar wiik ko m̦oktal̦o̦k jãn raanin kweilo̦k el̦ap eo, ear wõr kein karreelel ko ilo nuujpeba ko kõn iien in im Rũkkatak Baibõl̦ ro rar leto-letak elõñl̦o̦k jãn 500,000 peba jidikdik ko.  Ear bareinwõt wõr jain killep ko me rar kwal̦o̦k kõn kweilo̦k el̦ap eo ilo wa ko waan public im wa ko waer make.

Ilo kar O̦kwõj 25 ilo raanin Jãdede, Jeid im Jatid Rutherford ear kwal̦o̦k katak eo etan “Jiip ko im Koot Ko,” im ear lukkuun kaalikkar bwe “jiip” ko ej jitõñl̦o̦k ñan ro em̦ool bũrueer me renaaj mour indeeo ilo Pedetaij ijin ioon lal̦. Ear bareinwõt kwal̦o̦k juon katak etan “Juon Naanin Kakkõl.” Katak in ear kajedmatmat kabuñ ko me rej ba er Kũrjin im ear rõjañ ro em̦ool bũrueer ñan kõjenolo̦k er make jãn “Babil̦on El̦ap.” (Rev. 18:​2, 4) Tokãlik, Rũkkatak Baibõl̦ ro rekijejeto ilo aolepen pel̦aakin lal̦ in rar leto-letak elõñ milien tũrããk ko kõn katak in.

Ilo kar raan eo ãliktata an kweilo̦k el̦ap in, juon jarlepju in armej me elõñl̦o̦k jãn 30,000 oraer rar rõn an Jeid im Jatid Rutherford kwal̦o̦k katak eo etan “Aolep Aelõñ Rej M̦aajl̦o̦k ñan Armagedon, Bõtab Milien Ro Rej Mour Kiiõ Rejjãmin Mej.” Rũkkatak Baibõl̦ ro rar kõtmãne bwe enaaj kar lukkuun lõñ ri-kweilo̦k ro, kõn men in rar rent e juon em̦ killep ekããl etan Los Angeles Coliseum. Em̦m̦aan ro jeid im jatid rar lale bwe aolep ren maroñ roñ katak eo, innem rar kõjerbale speaker ko an m̦wiin, juon men me ekar juon kein jerbal ekããl ilo kar tõre in. Elukkuun lõñ armej ro jet me rar roñjake katak in ilo retio eo.

Ilo kar iiõ eo 1923, ear ajeededl̦o̦k jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad ilo Africa, Europe, India, im South America. Ilo India, A. J. Joseph ear jipañ kõm̦m̦ani bok ko ad ilo kajin Hindi, Tamil, Telugu, im Urdu meñe ear poub ilo an lale im kabwe aikuj ko an lio pãleen im ajri ro 6 nejierro.

Ilo Sierra Leone, Rũkkatak Baibõl̦ ro etaer Alfred Joseph im Leonard Blackman rar jejel̦o̦k ñan ra eo el̦ap ilo Brooklyn, New York im kajjitõk jipañ. Ilo Eprõl̦ 14, 1923, kar uwaake kajjitõk eo aer. Alfred ej keememejtok iien in im ba, “Ilo juon jo̦teenin Jãdede, ear ring talboon eo.” Ke ear uwaak, ear roñ an juon ainikien eperan ba, “Ejim̦we ke kwe eo kwaar jejel̦o̦k ñan ra eo el̦ap im kajjitõk bwe ren jilkinwaj ri-kwal̦o̦k naan ro?” Alfred euwaak im ba, “Aet.” Innem armej eo eba, “Eokwe, rar jilkintok ña.” Etan armej in ear call ej William R. Brown. Ear tõpare ijin ilo ejja raan eo wõt jãn Caribbea ippãn lio pãleen, Antonia, im ledik ro ruo nejierro, Louise im Lucy. Ro jeid im jatid rar jab aikuj kõttar ñan aer iioone Jeid im Jatid William im baam̦le eo an.

Alfred ej wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Jibboñõn raan eo tok juon, kõm̦ro Leonard ear katak Baibõl̦ ippãn doon ãinwõt am̦ro kõn kõm̦m̦ane kajjojo wiik. Innem jel̦ak ilbõk, juon em̦m̦aan eaetok ej jutak ilo  kõjãm eo. Em̦m̦aan in ej Jeid im Jatid William. Joñan an in jeid im jatid lukkuun kijejeto, ear kon̦aan kwal̦o̦k juon public talk ilo raan eo tok juon.” Ium̦win juon wõt allõñ, Jeid im Jatid William ear maroñ leto-letak aolep bok ko me ear bõktok ippãn. Tokãlik, kar bar jilkintok 5,000 bok ko ñane, im ejjabto tokãlik ear bar aikuj an bok kõnke rar maat. Bõtab ro jet rar jab watõke Jeid im Jatid William ãinwõt juon eo ej leto-letak bok. Ilo aolepen iiõ ko rellõñ in an kijejeto ilo an jerbal ñan Jeova, ekkã an kar ãlijtok Baibõl̦ eo ñe ej kõm̦m̦ani katak ko an. Kõn men in, armej ro rar n̦aetan Baibõl̦ Brown.

Ilo Germany, ro jeid im jatid rar pepe in em̦m̦akũt jãn ra eo ilo Barmen kõnke ear dik ra eo ñan er. Bareinwõt, rar roñ bwe jarin tarin̦ae eo an France ear kon̦aan del̦o̦ñel̦o̦k bukwõn in im ko̦kkure. Rũkkatak Baibõl̦ ro rar lo juon em̦ killep ilo Magdeburg me ear jejjet ñan aer bũriini bok ko ad. Ilo Juun 19, ear dedel̦o̦k an ro jeid im jatid bõk aolepen kein bũriin ko aer im men ko jet ilowaan m̦weo, im rar em̦m̦akũt ñan Betel̦ eo ekããl ilo Magdeburg. Ilo raan eo tok juon ãlikin aer kar ba ñan ra eo el̦ap bwe ededel̦o̦k aer em̦m̦akũt jãn bukwõn in, nuujpeba ko rar kõjjel̦ã im ba bwe em̦õj an France anjo̦ ioon Barmen. Ro jeid im jatid rar watõk aer em̦m̦akũt ãinwõt juon kein kam̦ool bwe Jeova ear kõjeraam̦m̦an im kõjparok er.

Ilo Brazil, George Young, eo me ear ito-itak ñan elõñ jikin ko bwe en maroñ kajeedede ennaan eo em̦m̦an, ear kajutak juon ra ekããl im ear jino kõm̦m̦ane The Watch Tower eo ilo kajin Portuguese. Ium̦win jejjo wõt allõñ, ear leto-letak elõñl̦o̦k jãn 7,000 bok ko im magazine ko. An kar in jeid im jatid etal ñan Brazil, men in ear kõpel̦l̦o̦k juon ial̦ ñan an Sarah Ferguson kõm̦m̦ane juon men eaorõk. Sarah ear jino riiti The Watch Tower jãn kar 1899 eo, bõtab ejjañin kar peptaij ilo dãn ñan kwal̦o̦k bwe em̦õj an wũjlepl̦o̦k mour eo an ñan Jeova. Jejjo allõñ tokãlik, Jeid im Jatid Sarah im ajri ro emãn nejin rar maroñ bõk buñtõn ne in eaorõk im peptaij.

Ilo jem̦l̦o̦kinl̦o̦k iiõ eo, The Watch Tower eo an December 15, 1923 ear kwal̦o̦k kõn tokjãn ko Rũkkatak Baibõl̦ ro rar loi itok jãn aer bõrokuk ippãn doon ilo aer kabuñ, ear ba: “Epidodo ñan lo bwe ekajoor tõmak eo an eklejia ko . . . Jen kiiõ pojak ñan jerbal ko rej pãd im̦aan im wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo ad karejar ñan Anij ilo kijejeto im lañlõñ ilo iiõ eo 1924.”

Iiõ eo 1924 ear bar juon iiõ elukkuun kãitoktoklimo ñan Rũkkatak Baibõl̦ ro. Ium̦win elõñ allõñ in an ro jeid im jatid ilo Betel̦ kar jerbal ilo juon bwidej ilo Staten Island, juon jikin me epaake ra eo el̦ap ilo Brooklyn. Ear dedel̦o̦k aer kalõke em̦ ko ilo jikin in ilo jinoin 1924 eo, im m̦õkein rar maroñ jipañ aolep ro jeid im jatid ipel̦aakin lal̦ in bwe ren bõrokuk ippãn doon im ñan kajeedede ennaan eo em̦m̦an ilo wãween ko rekããl me rejjañin kar kõm̦m̦ani.