Em̦m̦aan ro jeid im jatid ilo Betel̦ rar jerbal elõñl̦o̦k jãn juon iiõ ñan kalõke jikin retio eo etan WBBR ilo Staten Island, ilo New York City. Ãlikin aer kar karreoiki jikin in, rar kalõke juon em̦ killep ñan an ri-jerbal ro jokwe ie im bar juon em̦ ñan kein jerbal ko aer. Ke ear dedel̦o̦k jerbal in, em̦m̦aan ro jeid im jatid rar jino aini im karõke kein jerbal ko rar aikuji bwe ren maroñ jino kwal̦o̦k naan ilo retio. Bõtab ewõr jet apañ ko rar aikuj anjo̦ ioer.

Em̦m̦aan ro jeid im jatid rar lo bwe epen ñan kajutake antena eo el̦ap an jikin retio eo. Antena in me 300 ne aetokin ear aikuj ettoto ikõtaan ruo joor kõm̦m̦an jãn al̦al̦ me 200 ne aetokier. Jinoin aer kajjioñ kõm̦m̦ane men in, rar jab lo tõprak. Bõtab rar lõke bwe Jeova enaaj jipañ er, innem tokãlik rar lo tõprak. Calvin Prosser, eo ear bõk kun̦aan ilo jerbal in, ej ba, “Ñe kõm en kar lo tõprak ilo iien eo jinoin kõmar kajjioñ kajutake antena eo, kõm en kar lañlõñ im ba: ‘Lale men in kõjeañ ear katõprake!’” Em̦m̦aan ro jeid im jatid rar lel̦o̦k nõbar ñan Jeova kõn aer kar lo tõprak. Bõtab ear lõñ wõt apañ ko renaaj kar iiooni.

Ilo kar tõre in, ear jinointata in aer jino kõm̦m̦an retio. Kõn men in, ekar jab pidodo ñan wiaiki kein jerbal ko rar aikuji. Bõtab, ro jeid im jatid rar ellolo juon kein jerbal ejjab kããl me juon armej ear kalõke. Ijello̦kun aer wiaiki juon microphone, rar kõjerbale juon talboon. Juon jota ilo allõñin Pãpode, em̦m̦aan ro jeid im jatid rar pepe ñan etale kein jerbal ko aer me rar ãeiki ñan lale ñe rej jerbal. Rar aikuj lale ta eo remaroñ kõjo̦e ilo retio bwe ren etale im lale ñe ej jerbal. Kõn men in, rar  al kõn alin kweilo̦k ko. Ernest Lowe ej keememejtok iien in im ekõjak ippãn kõnke ke em̦m̦aan ro jeid im jatid rar al, Judge Rutherford b ear call e er kõnke ear roñ aer al ilo retio jãn Brooklyn me tarrin 15 m̦ail̦ ettol̦o̦k jãn er.

Jeid im Jatid Rutherford ear ba: “Ebwe n̦e amiiañ kõm̦m̦an kauwaroñroñ. Ãinwõt komi ej ainikien kuuj!” Em̦m̦aan ro jeid im jatid rar jook im rekajju kabõjrake bũrookraam̦ eo aer. Bõtab, men in ear kaalikkar bwe ejerbal retio eo im kiiõ repojakin jino kõm̦m̦an bũrookraam̦ ilo retio.

Ilo Pãpode 24, 1924, ilo bũrookraam̦ eo aer jinointata, Jeid im Jatid Rutherford ear ba bwe “jenaaj kõjerbale jikin retio in ñan kõm̦m̦ane jerbal eo me Messaia eo ear letok bwe jen kõm̦m̦ane.” Ear ba bwe unin jikin retio eo ej “ñan jipañ armej ro ñan mel̦el̦e kõn ennaan eo ilo Baibõl̦ kõn tõre in jej jokwe ie, jekdo̦o̦n ta tõmak ak kabuñ eo aer.”

Rar lo el̦ap tõprak ilo bũrookraam̦ eo aer jinointata. Kar kõjerbale jikin retio in ium̦win 33 iiõ ko ñan kõm̦m̦ani bũrookraam̦ ko an armej ro an Jeova.

Ilo Jul̦ae 1924 eo, Rũkkatak Baibõl̦ ro rar kuktok ippãn doon ilo juon kweilo̦k el̦ap ilo Columbus, ilo Ohio. Ro jeid im jatid me rar itok jãn jikin ko jet (delegates) rar itok jãn kajjojo jikin ko ipel̦aakin lal̦ in. Rar roñ katak ko ilo kajin Arab, Pãlle, French, German, Greek, Hungary, Italy, Lithuania, Poland, Russia, Ukraine, im aolep kajin ko ilo Scandinavia. Jidikin bũrookraam̦ eo ear jo̦ ilo retio, im kar karõk bwe jikin nuujpeba eo etan Ohio State Journal ren je kõn kajjojo raanin kweilo̦k el̦ap eo.

Ilo Taije, Jul̦ae 24, elõñl̦o̦k jãn 5,000 ri-kweilo̦k ro rar bõk kunaer ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Rar leto-letak enañin 30,000 bok ko ñan armej ro im rar jino katak Baibõl̦ ippãn elõñ to̦ujin armej ro. The Watch Tower eo ej ba bwe raan in ear “raan eo elem̦õn̦õn̦õ tata ilo iien kweilo̦k el̦ap eo.”

Bar juon men el̦ap me ear wal̦o̦k ilo kweilo̦k el̦ap eo, ear wal̦o̦k ilo Bõl̦aide, Jul̦ae 25 eo, ke Jeid im Jatid Rutherford ear riiti juon peba me ear kauweiki ri-tõlin kabuñ ko. Ear ba bwe ri-tõlin kien, kabuñ, im peejnej ro rar kabõjrake armej ro jãn aer katak kõn m̦ool eo kõn Aelõñ eo an  Anij, eo me Anij enaaj kõjerbale ñan kõjeraam̦m̦ane armej ro. Kobal̦o̦k ippãn men in, ear ba bwe “em̦m̦aan rein rar bõd kõnke rar rejetake League of Nations im ba bwe ‘eñin ej wãween an Anij tõl ioon lal̦ in.’” Rũkkatak Baibõl̦ ro rar aikuj kwal̦o̦k peran ñan kwal̦o̦k kõn ennaan in ñan armej ro.

Ilo juon iaan The Watch Tower ko, ej ba men in kõn kweilo̦k el̦ap eo: “Ke kumi jidikdik in an Irooj me rar kuktok ippãn doon ilo kweilo̦k el̦ap eo ilo Columbus rar jepl̦aak ñan kapijukuneer, ear kajoorl̦o̦k tõmak eo aer . . . , im rar pojak ñan jabdewõt kijeek im lippo̦n̦ ilo kõkkar me ri-kõjdat ro aer renaaj kar jol̦o̦k ñan er.” Leo Claus, eo ear pãd ilo kar kweilo̦k el̦ap in, ej ba: “Ãlikin kweilo̦k el̦ap eo, kõmar ro̦o̦l im kijooror in kõnono kõn ennaan in ñan armej ro ilo teretore eo ammim.”

Ilo Oktoba eo, Rũkkatak Baibõl̦ ro rar jino leto-letak elõñ milien kaape in tũrããk eo etan Ecclesiastics Indicted, tũrããk in ear kwal̦o̦k kõn ejja ennaan eo me Jeid im Jatid Rutherford ear kwal̦o̦ke ilo kweilo̦k el̦ap eo. Ilo juon bukwõn jidikdik ilo Cleveland, ilo Oklahoma, Frank Johnson ear kam̦õj an letok-letak tũrããk ko an 20 minit m̦okta jãn an kar ri-kwal̦o̦k naan ro m̦õttan ektake. Ear jab maroñ kõttar ilo̦bwilej kõnke em̦m̦aan ro jãn town eo rar illu kõn an kwal̦o̦k naan, im rar kajjioñ pukote. Jeid im Jatid Frank Johnson ear pepe ñan tilekek ilo juon im̦õn jar me epaak. Ke ear lo bwe ejjel̦o̦k kobban, ear likũt kaape in tũrããk in ilo Baibõl̦ eo an ri-tõlin kabuñ eo im ioon kajjojo iaan jea ko. Ear m̦õkaj an kõm̦m̦ane men in innem ear kajju diwõj. Kõnke ear wõr wõt iien, ear etal ñan bar ruo im̦õn jar ko im bar illik tũrããk ko ie.

Frank ear ekkaiuriur l̦o̦k ñan ijo ren kar ektake. Ear tilekek ilikin juon m̦õn kiaj, im ear reito-reitak ñe ebaj jãde em̦m̦aan ro me rej kajjioñ pukote. Em̦m̦aan rein rar ettõr iturin ijo ear pãd ie ak rar jab lo eo jeid im jatid. Ãlikin wõt aer etal, ri-kwal̦o̦k naan ro m̦õttan me rar kwal̦o̦k naan ilo juon jikin epaak rar ektake innem rar ettõr jãn ijo.

Juon iaan em̦m̦aan ro jeid im jatid ej keememejtok iien in im ba: “Ke kõmar etal jãn bukwõn eo, kõmar ettõr iturinl̦o̦k im̦õn jar ko jilu. Ear wõr tarrin 50 armej ro rar jutak im̦aan kajjojo iaan im̦õn jar kein. Jet iaaer rar riiti tũrããk ko, im ro jet rar kwal̦o̦ki ñan ri-tõlin kabuñ eo aer. Elukkuun kar jejjet iien eo kõmar etal jãn bukwõn in! Bõtab kõmar kam̦m̦oolol Jeova ad Anij kõn kõjparok eo an im kõn mãlõtlõt eo ear letok bwe ri-kõjdat ro an Aelõñ eo ren jab jibwe kõm.”

Ilo aelõñ ko jet, Rũkkatak Baibõl̦ ro rar bar kwal̦o̦k peran rot in ilo aer kwal̦o̦k naan. Ilo ituiõñin France, Józef Krett ear kwal̦o̦k naan ñan ri-jerbal ro jãn Poland me rar jerbalin kũbwij ibul̦õn bwidej (miner). Kar karõk bwe en kõm̦m̦ane juon katak etan “The Resurrection of the Dead Soon.” Ke ro jeid im jatid rar leto-letak peba in kũr ñan katak in ilo bukwõn eo, ri-tõlin kabuñ eo an bukwõn in ear kakkõl armej ro an bwe ren jab etal im roñjake katak in. Bõtab armej ro rar jab roñjake naanin kakkõl eo an. Elõñl̦o̦k jãn 5,000 armej ro rar etal im roñjake katak eo, ekoba ri-tõlin kabuñ eo! Jeid im Jatid Krett ear kũrtok ri-tõlin kabuñ in bwe en jojomare tõmak eo an, bõtab ear m̦akoko. Jeid im Jatid Krett ear leto-letak aolep bok ko ippãn, im ear ba bwe aolep armej ro ear kwal̦o̦k naan ñan er rar lukkuun kõn̦aan jel̦ã kõn Naanin Anij.—Amos 8:​11, UBS.

Ilo Africa, Claude Brown ear bõktok ennaan eo em̦m̦an ñan jikin eo rej n̦aetan kiiõ Ghana. Katak ko an im bok ko ear lito-litak rar jipañ kajeeded  m̦ool eo ilo aelõñ in. John Blankson, eo ear katak bwe en erom juon ri-uno ak pharmacist, ear pãd ilo juon iaan katak ko an Jeid im Jatid Brown. Ear kajju kile bwe elo m̦ool eo. John ej keememejtok iien in im ba: “Iar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke iar katak kõn m̦ool eo, im iar kõnono kake ñan aolep armej ro ilo jikuul̦ eo iar katak kõn uno ie.”

John ear katak bwe Baibõl̦ ejjab katakin kõn jilu Anij ilo juon. Innem juon raan, John ear lol̦o̦k juon m̦õn jar bwe en kajjitõk ippãn bũrij eo kõn men in. Bũrij eo ear illu im ba ñane: “Ejjab kwe Kũrjin, kwe m̦õttan Tepil̦ eo. Diwõj jãn ijin!”

Ke John ear tõpar m̦weo im̦õn, ear je juon lõta ñan bũrij eo im kũrtok e bwe en jojomare katak eo kõn jilu Anij ilo juon ilo juon iien el̦ap. Bũrij eo ear uwaake John im ba bwe en etal ñan opij eo an ri-kaki eo el̦ap an jikuul̦ eo, ijo me ri-kaki eo ear kajjitõk ñe John ear jejel̦o̦k ñan bũrij eo.

John ear uwaak im ba: “Aet, iar jejel̦o̦k ñane.”

Ri-kaki in ear ba ñan John bwe en jejel̦o̦k ñan bũrij eo im jol̦o̦k an bõd ippãn. Kõn men in, John ear jejel̦o̦k ñane im ba:

“Ri-kaki eo aõ ear kajjitõk bwe in jejewaj im jol̦o̦k aõ bõd ippam̦, im inaaj jejewaj im jol̦o̦k aõ bõd ñe kwõnaaj kwal̦o̦k m̦ool bwe kwõj katakin armej ro katak ko reriab.”

Ri-kaki eo ear ilbõk im ear kajjitõk ippãn: “Blankson, eñin men eo kokõn̦aan jejel̦o̦k ñane?”

“Aet. Ede in men imaroñ je im ba ñane.”

“Renaaj kadiwoje eok jãn m̦õn jikuul̦ in. Kwõjjab maroñ pãdwõt ilo jikuul̦ in ñe kwõnaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõnono ilo wãween in ñan bũrij eo an kabuñ eo me kien eo ej rejetake!”

“Jol̦o̦k bõd ak ñe kwõj katakin kõm im ewõr boin ko kõmij jab mel̦el̦e kaki, ejim̦we ke kwõj kõtl̦o̦k ammim kwal̦o̦k kajjitõk ko?”

“Aet, ejim̦we.”

“Eokwe, eñin men eo ij kõm̦m̦ane. Em̦m̦aan in ear katakin kõm Baibõl̦ eo im iar kwal̦o̦k juon kajjitõk ñane. Ñe ejjab maroñ uwaake kajjitõk in, etke ij aikuj jejel̦o̦k ñane im jol̦o̦k aõ bõd ippãn?”

Ãlikin iien in, rar jab kadiwoje Blankson jãn m̦õn jikuul̦ eo. Im ear jab aikuj jejel̦o̦k ñan bũrij eo im jol̦o̦k an bõd.

The Watch Tower ej ba men in kõn kar iiõ in: “Jemaroñ ba naan kein ãinwõt kar Devid: ‘Kwaar kanuknuk eõ kõn kajoor ñan tarin̦ae.’ (Sam 18:39) Iiõ in ej juon iaan iiõ ko me jaar bõk el̦ap kõketak kõnke jaar lo pein Irooj . . . ro ri-karejeran me retiljek rar lañlõñ ilo aer kwal̦o̦k naan.”

Ilo jem̦l̦o̦kinl̦o̦k iiõ in, em̦m̦aan ro jeid im jatid rar kõm̦m̦an karõk ñan bar kalõk juon jikin retio. Rar kalõk jikin retio in ilo juon jikin epaake Chicago. Kar n̦aetan jikin retio in ekããl WORD. Ilo jikin retio in, rar kõjerbale juon kein jerbal ekajoorl̦o̦k im ear kõmaroñ an armej ro ilo jikin ko rettol̦o̦k roñ kõn ennaan eo kõn Aelõñ eo, joñan ear tõpar ituiõñin Canada.

Ilo iiõ eo 1925, Jeova ear jipañ ro jeid im jatid ñan mel̦el̦e kõn mel̦el̦e ko rekããl kõn Revelesõn jebta 12. Ewõr jet rar l̦õkatip kõn mel̦el̦e kein. Bõtab elõñ iaan ro jet rar m̦õn̦õn̦õ in kal̦apl̦o̦k aer mel̦el̦e kõn men ko renaaj wal̦o̦k ilañ im wãween an men in jelõte armej ro an Anij ijin ioon lal̦.