KATAK 40
AL 30 Jema, Aõ Anij im M̦õtta
Jeova Ej “Kaenõm̦m̦an Ro Erup Bũrueer”
“Ej kaenõm̦m̦an ro erup bũrueer, im ej kori kinej ko kinjaer.”—SAM 147:3, UBS.
UNIN KATAK IN
Jeova elukkuun kea kake ro me erup bũrueer. Katak in enaaj kwal̦o̦k ewi wãween an kaenõm̦m̦an kõj ñe jej bũrom̦õj im wãween ad maroñ kaenõm̦m̦an ro jet.
1. Ta eñjake eo an Jeova kõn ri-karejar ro an?
TA EO Jeova ej loe ñe ej reilal̦tak ñan ri-karejar ro an ijin ioon lal̦? Eokwe, ej loi iien ko jej lañlõñ im iien ko jej bũrom̦õj. (Sam 37:18) El̦ap an buñbũruon Jeova ñe ej lo bwe jej kate kõj joñan wõt ad maroñ ilo ad karejar ñane meñe jej iioon wãween ko rekabũrom̦õjm̦õj ak rekõmmetak! Ejjab men in wõt, ak elukkuun kõn̦aan jipañ im kaenõm̦m̦an kõj.
2. Ta eo Jeova ej kõm̦m̦ane ñan ro erup bũrueer, im ewi wãween jemaroñ bõk tokjãn jãn kõjparok eo an?
2 Sam 147:3 (UBS) ej ba bwe Jeova ej “kori” ak kũtimi kinej ko an ro erup bũrueer. Ilo eoon in, ej kõmel̦el̦eik wãween an Jeova lukkuun jouj ilo an jipañ im kõjparoke ro erup bũrueer. Ta ko jej aikuj kõm̦m̦ani bwe jen maroñ bõk tokjãn jãn kõjparok eo an Jeova? L̦õmn̦ak kõn waanjoñak in. Juon taktõ me ekapeel emaroñ lukkuun jipañe juon eo ewõr jorrããn ilo ãnbwinnin. Ijoke bwe armej eo ejorrããn en bõk tokjãn, ej aikuj lukkuun l̦oore ta ko taktõ eo ej ba en kõm̦m̦ani. Ilo katak in, jenaaj lo ta ko Jeova ej ba ilo Naan eo an ñan ro erup bũrueer im jenaaj etale wãween jemaroñ jerbali naanin jipañ ko an.
JEOVA EJ KAALIKKAR ÑAN KÕJ BWE EL̦AP TOKJÃD
3. Etke ewõr ro rej l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãer?
3 Ekabũrom̦õjm̦õj bwe jej jokwe ilo juon lal̦ me ejjel̦o̦k yokwe ie. Kõn men in, elõñ armej rej l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãer. Juon jeid im jatid kõrã etan Helen a ej ba: “Iar dik im rũttol̦o̦k ilo juon baam̦le me ejjel̦o̦k yokwe ie. Jema ear juon eo elãj im aolep raan ear ba ñan kõm bwe ejjel̦o̦k tokjãd.” Ãinwõt Helen, bõlen em̦õj an ro jet kõm̦m̦ani men ko rejjab jim̦we ñan kwe, kõrraate eok, ak kõm̦m̦an am̦ eñjake bwe ejjel̦o̦k tokjam̦. El̦aññe aet, emaroñ pen am̦ tõmak bwe ewõr en̦ emaroñ yokwe eok.
4. Ekkar ñan Sam 34:18, ta eo Jeova ej kaalikkartok ñan kõj?
4 Meñe ewõr ro ear jab em̦m̦an aer kõm̦m̦an ñan kwe, ak kwõmaroñ lõke bwe Jeova ej yokwe im kaorõk eok. Ej “epaak ñan ro erup bũrueer.” (Riit Sam 34:18.) Ñe kwõj juon eo erup bũruon, keememej bwe Jeova ear lo men ko rem̦m̦an ilo bũruom̦ im ear karuwaakl̦o̦k eok ñan e. (Jon 6:44) Aolep iien epojakin jipañ eok kõnke el̦ap am̦ aorõk ippãn.
5. Ta eo jemaroñ katak jãn wãween an kar Jesus kõm̦m̦an ñan armej ro me ro jet rar reilal̦l̦o̦k ñan er?
5 Jemaroñ katak kõn eñjake ko an Jeova ikijjeen ad etale joñak eo an Jesus. Ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo an Jesus ijin ioon lal̦, ear kile armej ro me ro jet rar reilal̦l̦o̦k ñan er, im Jesus ear kwal̦o̦k tũriam̦o ñan rein. (Matu 9:9-12) Ke juon kõrã me ear kõn̦aan bar ãjmour jãn juon nañinmej enana ear jibwe tõrerein nuknuk eo an Jesus, Jesus ear kaenõm̦m̦ane kõrã in im nõbare kõn tõmak eo an. (Mark 5:25-34) Elukkuun jejjet im jim̦we wãween an Jesus anõke kadkad ko an Jemãn. (Jon 14:9) Kõn men in, kwõmaroñ lõke bwe Jeova ej kaorõk eok im ej lo kadkad ko am̦ rem̦m̦an, ekoba tõmak eo am̦ im yokwe eo am̦ ñane.
6. Ta eo juon emaroñ kõm̦m̦ane ñe ej eñjake bwe ejjel̦o̦k tokjãn?
6 Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane ñe kwõj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im bõk l̦õmn̦ak eo bwe ejjel̦o̦k tokjam̦? Riiti eoon ko ilo Baibõl̦ me rej kaalikkar ñan kwe bwe kwõaorõk ippãn Jeova, innem kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kaki. b (Sam 94:19) El̦aññe kwaar jab maroñ tõpare juon am̦ mejãnkajjik ak kwõj ebbweer kõnke ejjab lukkuun lõñ men ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ãinwõt ro jet, jouj im jab l̦õmn̦ak bwe edik tokjam̦. Jeova ejjab kõtmãne bwe kwõn lel̦o̦k ñane el̦ap jãn am̦ maroñ. (Sam 103:13, 14) El̦aññe em̦õj an juon kõjorrããne eok ilo juon wãween, jab n̦aruom̦ make kõn men eo enana armej in ear kõm̦m̦ane. Ejjab jim̦we men in ear wal̦o̦k ñan kwe! Keememej bwe Jeova enaaj ekajete ro rar kõm̦m̦an jorrããn, im eban ekajete ro kar kõjorrããn er. (1 Pit. 3:12) Sandra, eo me juon ear kõjorrããne ke ear dik, ej ba: “Ekkã aõ kajjitõk ippãn Jeova bwe in loi kadkad ko rem̦m̦an me ej loi ippa.”
7. Ñe jaar iioon wãween ko reppen ilo mour eo ad, ewi wãween an men in maroñ jipañ kõj ilo ad jerbal ñan Jeova?
7 Jab pere bwe Jeova emaroñ kõjerbale eok ñan jipañ ro jet. Em̦õj an lewaj ñan eok jeraam̦m̦an eo ñan jerbal ippãn ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. (1 Kor. 3:9) Ejjel̦o̦k pere bwe am̦ kar iioon wãween ko reppen ilo mour n̦e am̦ ekõm̦m̦an am̦ jel̦ã tũriam̦okake ro jet im kwõmaroñ mel̦el̦e kõn eñjake ko aer. Elõñ men ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ ro jet. Helen, eo kar kõnono kake m̦oktal̦o̦k, ear bõk jipañ jãn ro jet im kiiõ emaroñ bar jipañ ro jet. Ej ba: “Jeova ear ukote armej in me ear l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãn ñan juon eo me ej eñjake yokwe eo an im Ej kõjerbale ñan jipañ ro jet.” Helen ej kiiõ m̦õn̦õn̦õ ilo an jerbal ãinwõt juon rekũl̦ar bainier.
JEOVA EKÕN̦AAN BWE JEN TÕMAK BWE EM̦ÕJ AN JEORL̦O̦K AD BÕD
8. Ta eo Aiseia 1:18 ej kaalikkar ñan kõj?
8 Jet iaan ri-karejar ro an Jeova ej nana wõt aer mour kõn jerawiwi ko rar kõm̦m̦ani m̦okta jãn aer kar peptaij im bareinwõt ãlikin aer peptaij. Bõtab jekõn̦aan kate kõj ñan keememej bwe Jeova ear letok katok in mour eo an Jesus kõnke Ej lukkuun yokwe kõj. Ejjel̦o̦k pere bwe ekõn̦aan bwe jen tõmak bwe menin letok in ej jerbal ñan kõj. Jeova ej kaalikkar ñan kõj bwe ãlikin ad “etale” c ak kajim̦weik bõd eo ad ippãn, ej lukkuun jeorl̦o̦k ad bõd. (Riit Aiseia 1:18, UBS.) Elukkuun l̦ap an Jeova yokwe kõnke ej mel̦o̦kl̦o̦ki bõd ko jaar kõm̦m̦ani m̦oktal̦o̦k! Ilo ejja iien eo wõt, ejjab mel̦o̦kl̦o̦k men ko rem̦m̦an jaar kõm̦m̦ani m̦oktal̦o̦k.—Sam 103:9, 12, UBS; Hib. 6:10.
9. Etke jejjab aikuj l̦õmn̦ak wõt kõn jerawiwi ko jaar kõm̦m̦ani m̦oktal̦o̦k?
9 Ñe enana am̦ mour kõn am̦ ajl̦o̦k kõn bõd ko kwaar kõm̦m̦ani m̦oktal̦o̦k, kate eok ñan l̦õmn̦ak wõt kõn men ko kwõj kõm̦m̦ani kiiõ im ilo naaj ilju im jekl̦aj im jab l̦õmn̦ak kõn men ko m̦oktal̦o̦k. L̦õmn̦ak kõn joñak eo an rijjilõk Paul. Ear ajl̦o̦k kõn an kar lukkuun lãj ilo an kar jum̦ae im kaeñtaane Kũrjin ro. Meñe ãindein, ak ear jel̦ã bwe em̦õj an Jeova jeorl̦o̦k an bõd. (1 Tim. 1:12-15) Ear ke wõnm̦aanl̦o̦k im l̦õmn̦ak wõt kõn jerawiwi ko ear kõm̦m̦ani m̦oktal̦o̦k? Ealikkar bwe ear kããlõt ñan jab l̦õmn̦ak wõt kõn men kein, ãinwõt an kar jab l̦õmn̦ak wõt kõn tõprak ko ear loi ilo kabuñ eo an ri-Ju ro. (Pil. 3:4-8, 13-15) Ijello̦kun an kar ãindein, ear lukkuun kate ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo an im ear reim̦aanl̦o̦k wõt ñan ilju im jekl̦aj. Ãinwõt Paul, kwõjjab maroñ ukot men ko rar wal̦o̦k m̦oktal̦o̦k. Ak kwõmaroñ nõbar Jeova im kabuñbũruon kiiõ. Im kwõmaroñ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko rem̦m̦an ej kallim̦ur kaki ilju im jekl̦aj.
10. Ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñe kwaar kõmetak ro jet m̦oktal̦o̦k?
10 Bõlen emaroñ nana am̦ mour kõn men ko kwaar kõm̦m̦ani m̦oktal̦o̦k me rar kõmetak ro jet. Ta eo emaroñ jipañ? Kate eok joñan wõt am̦ maroñ bwe en bar em̦m̦an kõtaan eo am̦ ippãer, im kwõmaroñ lukkuun jol̦o̦k am̦ bõd ippãer. (2 Kor. 7:11) Kajjitõk ippãn Jeova bwe en jipañ ro me rar jorrããn jãn kõm̦m̦an ko am̦. Emaroñ jipañ eok im ro kwaar kõmetak er ñan kijenmej wõt im bar lo aenõm̦m̦an.
11. Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an ri-kanaan Jona? (Bar lale pija eo.)
11 Katak jãn bõd ko kwaar kõm̦m̦ani m̦oktal̦o̦k, im kwõn m̦õn̦õn̦õ in kõtl̦o̦k an Jeova kõjerbale eok ilo jabdewõt wãween ekõn̦aan. L̦õmn̦ak kõn joñak eo an ri-kanaan Jona. Ijello̦kun an kar etal ñan Nineva ãinwõt an kar Anij jiroñe, Jona ear ko ñan bar juon jikin. Jeova ear kajeiki Jona, im ear katak jãn bõd eo an. (Jona 1:1-4, 15-17; 2:7-10) Jeova ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõjerbale Jona ãinwõt juon ri-kanaan. Anij ear kõpel̦l̦o̦k bar juon ial̦ ñan an Jona maroñ etal ñan Nineva, im ear m̦õkaj im pokake. Meñe Jona ear ajl̦o̦k kõn bõd eo ear kõm̦m̦ane m̦oktal̦o̦k, ak ear kõm̦m̦ane jerbal eo Jeova ear lel̦o̦k ñane.—Jona 3:1-3.
JEOVA EJ KAENÕM̦M̦AN KÕJ IKIJJEEN JETÕB KWÕJARJAR EO AN
12. Ewi wãween an Jeova letok aenõm̦m̦an ñe juon men elukkuun nana ej wal̦o̦k ñan kõj? (Pilippai 4:6, 7)
12 Ñe ewal̦o̦k juon men elukkuun nana ñan kõj, Jeova ej kaenõm̦m̦an kõj ikijjeen jetõb kwõjarjar eo an. L̦õmn̦ak kõn bwebwenato eo an Ron im Carol. Ekabũrom̦õjm̦õj bwe l̦eo nejierro ear bõk mour eo an make. Rej ba: “Elõñ apañ ko kõm̦ro ear iiooni m̦oktal̦o̦k, bõtab men in ej men eo epentata kõm̦ro ear iioone. Kõm̦ro ar jar ilo boñ ko kõm̦ro ar jab maroñ kiki, im kõm̦ro ar lukkuun eñjake aenõm̦m̦an eo me Pilippai 4:6, 7 (Riit.) ej kõnono kake.” Ñe kwõj iioone juon wãween ekanooj in pen, kwõmaroñ lutõkl̦o̦k bũruom̦ ñan Jeova ilo jar jabdewõt iien im kwõmaroñ bareinwõt bõk am̦ iien ñe kwõj jar ñan E. (Sam 86:3; 88:1) Wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kajjitõk ippãn Jeova bwe en lewaj jetõb kwõjarjar eo an. Im ejjãmin kõjekdo̦o̦n men ko kwõj kajjitõk ippãn kaki.—Luk 11:9-13.
13. Ewi wãween an jetõb kwõjarjar maroñ jipañ kõj ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im tiljek ilo ad karejar ñan Jeova? (Epesõs 3:16)
13 Ewõr ke juon wãween elukkuun pen em̦õj am̦ iioone me ekõm̦m̦an am̦ m̦õjn̦o̦? Jetõb kwõjarjar emaroñ kõkajoor eok ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im tiljek ilo am̦ karejar ñan Jeova. (Riit Epesõs 3:16.) L̦õmn̦ak kõn bwebwenato eo an juon jeid im jatid etan Flora. Erro l̦eo ippãn rar jerbal ãinwõt mijinede ro, bõtab l̦eo ippãn ear ellolo jãn e innem erro ear kõm̦m̦an peba in jepel. Ej ba: “El̦ap an kar rup bũruõ kõn men eo l̦eo ippa ear kõm̦m̦ane, joñan iar jaje in ta. Iar jar ñan Jeova im kajjitõk kõn jetõb kwõjarjar eo an bwe en jipañ eõ ñan kijenmej wõt. Jeova ear letok ñan eõ men ko iar aikuji bwe en maroñ mo̦ bũruõ im bwe in kijenmej kõn juon men iar jab tõmak bwe imaroñ anjo̦ ioon.” Flora ej kile bwe Anij ear jipañe bwe en l̦apl̦o̦k an lõke im tõmak bwe Jeova enaaj jipañe ilo aolep apañ ko ej iiooni. Ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ba: “Naan ko ilo Sam 119:32 rej jerbal ñan ña. Rej ba: ‘Inaaj ettõr ilo ial̦an kien ko Am̦ [“kõnke kwõj kõm̦m̦an jikier ilo bũruõ,” NW].’”
14. Ewi wãween ad maroñ kõtl̦o̦k bwe jetõb kwõjarjar eo an Anij en jerbal ippãd?
14 Ewi wãween kwõmaroñ jerbal ippãn jar ko am̦ ñe kwõj kajjitõk kõn jetõb kwõjarjar? Bõk kun̦aam̦ ilo jerbal ko me renaaj kõm̦m̦an bwe jetõb kwõjarjar eo an Anij en jerbal ippam̦. Men kein rej kitibuj am̦ kobal̦o̦k ilo iien kweilo̦k ko im am̦ kwal̦o̦k naan ñan ro jet. Koobrak l̦õmn̦ak eo am̦ kõn l̦õmn̦ak ko an Jeova ikijjeen am̦ riiti Naan ko an aolep raan. (Pil. 4:8, 9) Ilo am̦ riiti Baibõl̦ eo, l̦õmn̦ak kõn ro rar iioon apañ ko im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an kar Jeova jipañ er ñan kijenmej wõt. Sandra, eo kar kõnono kake m̦oktal̦o̦k, ear iioon elõñ apañ ko rekanooj in pen. Ej ba: “Bwebwenato eo kõn Josep ear lukkuun tõpar bũruõ. Ear jab kõtl̦o̦k bwe jabdewõt apañ im men ko rejjab jim̦we me rar wal̦o̦k ñane, ren kam̦õjn̦o̦ik jem̦jerã eo an ippãn Jeova.”—Jen. 39:21-23.
JEOVA EJ KAENÕM̦M̦AN KÕJ IKIJJEEN RŨTTÕMAK RO M̦ÕTTAD
15. Wõn ro jemaroñ bõk kaenõm̦m̦an jãn er, im ewi wãween remaroñ jipañ kõj? (Bar lale pija eo.)
15 Ñe jej iioon apañ, rũttõmak ro m̦õttad remaroñ ‘kanooj l̦ap aer kaenõm̦m̦an’ kõj. (Kol. 4:11) Ro jeid im jatid rej juon iaan wãween ko Jeova ej kwal̦o̦k yokwe eo an ñan kõj. Rũttõmak ro m̦õttad remaroñ kaenõm̦m̦ane kõj ikijjeen aer roñjake kõj ñan kajjioñ mel̦el̦e kõn eñjake ko ad ak ikijjeen aer pãd iturid ñe jej iioon apañ. Remaroñ kwal̦o̦k juon eoon in kaenõm̦m̦an jãn Baibõl̦ ak remaroñ jar ippãd. d (Rom 15:4) Ewõr iien, juon jeid ak jatid emaroñ kakeememeje kõj ñan bõk l̦õmn̦ak ko an Jeova im men in emaroñ jipañ kõj ñan bõk l̦õmn̦ak ko rejim̦we. Kũrjin ro m̦õttad remaroñ bareinwõt jipañ kõj ikijjeen aer bõktok kijed ñe jej iioon wãween ko relukkuun pen.
16. Ta ko jemaroñ aikuj kõm̦m̦ani bwe jen maroñ bõk jipañ jãn ro jet?
16 El̦aññe jekõn̦aan bõk jipañ jãn ro jet, jemaroñ aikuj kajjitõk jipañ. Ro jeid im jatid rej yokwe kõj im rekõn̦aan jipañ kõj. (JK. 17:17) Bõtab, remaroñ jab jel̦ã ewi wãween ad eñjake ak ta ko jej aikuji. (JK. 14:10, UBS) El̦aññe kwõj metak ak inepata kõn juon men, kwõmaroñ kwal̦o̦k eñjake ko am̦ ñan ro m̦õttam̦ me rerũtto ilo tõmak. Kaalikkar ñan er ta ko remaroñ jipañ eok. Kwõmaroñ kõnono ippãn juon ak ruo iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia me kwõj epaake er. Jet kõrã ak jiroñ ro jeid im jatid rej bõk kaenõm̦m̦an jãn aer kõnono ippãn bar juon jeid im jatid kõrã ak jiroñ me erũtto ilo tõmak.
17. Ta jet iaan apañ ko remaroñ bõbraik kõj jãn ad bõk kõketak, im ewi wãween ad maroñ anjo̦ ioer?
17 Kate eok ñan jab kamakeikl̦o̦k iaam̦. Kõnke kwõj bũrom̦õj ak metak, kwõmaroñ m̦akoko in kõnono ippãn ro jet. Ewõr iien ro jeid im jatid emaroñ bõd aer l̦õmn̦ak kõn kwe ak remaroñ likjab in kwal̦o̦k naan ko rem̦m̦an. (Jem. 3:2) Meñe ãindein, ak jab kõtl̦o̦k bwe wãween kein ren bõbraik eok jãn am̦ bõk kõketak eo kwõj aikuji. Juon jeid im jatid em̦m̦aan ej lale eklejia etan Gavin me ewõr an nañinmejin bũrom̦õj, ej ba: “Elõñ iien im̦akoko in kobal̦o̦k ippãn ro m̦õtta ak kõnono ippãer.” Meñe ãindein, ak Gavin ej jum̦ae eñjake kein im ekõn em̦m̦anl̦o̦k an mour ãlikin an jol̦o̦k iien ippãn ro jein im jatin. Juon jeid im jatid kõrã etan Amy ej ba: “Kõn wõt men ko iar iiooni m̦oktal̦o̦k, epen aõ lõke ro jet. Bõtab ij katak ñan yokwe im lõke ro jeiũ im jatũ ãinwõt Jeova. Ijel̦ã bwe men in ej kam̦õn̦õn̦õik Jeova, im ej bar kam̦õn̦õn̦õik eõ.”
KALLIM̦UR KO AN JEOVA KÕN ILJU IM JEKL̦AJ REMAROÑ KAENÕM̦M̦AN KÕJ
18. Ta eo jemaroñ reim̦aanl̦o̦k ñane ilju im jekl̦aj, im ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane kiiõ?
18 M̦õttan jidik, Jeova enaaj kamoik bũruod im ãnbwinnid jãn jabdewõt metak jaar iiooni. (Rev. 21:3, 4) Ilo naaj iien en̦, ‘jejãmin keememeji’ men ko rekõmmetak jaar iiooni. (Ais. 65:17) Ãinwõt ad kar etale, Jeova ej bareinwõt “kori” ak kũtimi kinej ko ad ilo raan kein. Jekõn̦aan lukkuun kortokjãn men ko Jeova ej litok ñan jipañ im kaenõm̦m̦an kõj. Jen jab pere ñan jidik bwe “ej kaorõk [kõj].”—1 Pit. 5:7.
AL 7 Jeova, Am Kajoor
a Em̦õj ukot ãt ko etan armej ro ilo katak in.
b Lale bo̦o̦k eo etan “ Jeova ej Kaorõk Eok.”
c Ñan “etale” ak kajim̦weik bõd eo ad ippãn Jeova, jej aikuj kam̦ool bwe jej ukel̦o̦k ikijjeen ad kajjitõk bwe en jeorl̦o̦k ad bõd im kõm̦m̦an oktak ilo kõm̦m̦an ko ad. Ñe jaar kõm̦m̦ane juon jerawiwi el̦ap, jej aikuj bareinwõt kappok jipañ jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo ad.—Jem. 5:14, 15.
d Ñan waanjoñak, etale katak ko me rej pãd ium̦win unin tõl eo etan “Eñjake, M̦wil, im Kain Armej Rot Kõj” im etal ñan ijo ej ba “Inepata im Mijak” ilo bok eo etan Bok in Jipañ Ri Kõnnaan ro an Jeova ñan Kappok Mel̦el̦e.