1. Ta jet iaan menin letok ko em̦õj an Jesus litok ñan kõj?

 EJJEL̦O̦K juon armej el̦apl̦o̦k an jouj ilo an lel̦o̦k jãn Jesus. Ke ear pãd ijin ioon lal̦, ekkã an kar kõm̦m̦ani menin bwilõñ ko ñan jipañ ro jet. (Luk 9:​12-17) Ear letok menin letok eo em̦m̦antata ilo an kar mej kõn kõj. (Jon 15:13) Ãlikin an kar jerkakpeje, Jesus ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k jouj ilo an m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k. Ãinwõt an kar kallim̦ur, ear kajjitõk ippãn Jeova bwe en lutõk tok jetõb kwõjarjar eo an ñan katakin im kaenõm̦m̦an kõj. (Jon 14:​16, 17, ftn.; 16:13) Im ikijjeen iien kweilo̦k ko ad, Jesus ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im letok men ko jej aikuji bwe jen maroñ katakin armej ro im kõm̦m̦an ri-kal̦oor ipel̦aakin lal̦ in.—Matu 28:​18-20.

2. Wõn em̦m̦aan ro me rej “menin letok” me Epesõs 4:​7, 8 ej kõnono kake?

² L̦õmn̦ak kõn bar juon menin letok jãn Jesus. Rijjilõk Paul ear je im ba bwe ãlikin an kar Jesus wanlõñl̦o̦k ñan lañ, Jesus ear “letok ro eoktak kapeel ko aer jãn doon ãinwõt menin letok ko.” (Riit Epesõs 4:​7, 8.) Paul ear kõmel̦el̦e bwe Jesus ear letok em̦m̦aan rein ãinwõt menin letok ko bwe ren maroñ rejetake eklejia ko ilo elõñ wãween. (Eps. 1:​22, 23; 4:​11-13) Ilo raan kein, em̦m̦aan rein me rej menin letok rej kitibuj rijjipañ ro, em̦m̦aan ro rej lale eklejia, im ro rej lol̦o̦k eklejia ko. a Alikkar bwe em̦m̦aan rein rejjab weeppãn. Kõn men in, rej kõm̦m̦an likjab. (Jem. 3:2) Bõtab, Irooj eo ad Jesus Christ ej kõjerbale rein ñan jipañ kõj; rej juon menin letok jãne.

3. Kõmel̦el̦e ewi wãween kõj aolep jemaroñ rejetake jerbal eo an em̦m̦aan ro me rej “menin letok.”

 ³ Jesus ear jitõñ em̦m̦aan rein rej “menin letok” ñan kõkajoore eklejia eo. (Eps. 4:12) Bõtab kõj aolep jemaroñ jipañ er kajejjete eddo in aer. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak m̦õk kõn jerbalin ekkal Im̦õn Kweilo̦k ko. Jet iaad jej bõk kun̦aad im kõm̦m̦ani jerbalin ekkal ko ak ro jet rej rejetake jerbal kein. Rej kõm̦m̦ane men in ikijjeen aer kõm̦m̦an m̦õñã, kattõr im bõkto-bõktak rũkkal ro, im jipañ ilo wãween ko jet. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, kõj aolep jemaroñ rejetake im jipañ em̦m̦aan ro rej rijjipañ, em̦m̦aan ro rej lale eklejia, im ro rej lol̦o̦k eklejia ko ikijjeen men ko jej ba im kõm̦m̦ani. Jen lale ewi wãween jej bõk tokjãn jãn jerbal ko aer im ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol er im Jesus, eo ear letok em̦m̦aan rein ãinwõt “menin letok.”

RIJJIPAÑ RO ILO EKLEJIA EO REJ “KÕM̦M̦ANI JERBAL KO ÑAN JIPAÑ RO JET”

4. Ta jet iaan wãween ko rijjipañ ro rar jipañ ro jet ilo tõre ko an Kũrjin ro jinoin?

⁴ Ilo tõre ko an rijjilõk ro, kar jitõñ jet em̦m̦aan ro bwe ren rijjipañ. (1 Tim. 3:8) Emaroñ kar er eo me rar “kõm̦m̦ani jerbal ko ñan jipañ ro jet” me Paul ear kwal̦o̦k kake. (1 Kor. 12:28) Rijjipañ rein remaroñ kar kõm̦m̦ani jerbal ko raorõk bwe em̦m̦aan ro rar lale eklejia ren maroñ l̦õmn̦ak wõt kõn aer katakin im jabõte jiip ro. Ñan waanjoñak, bõlen rijjipañ ro rar jipañ kõm̦m̦an kaape in Naanin Anij ak remaroñ kar wiaik kein jerbal ko ñan kõm̦m̦ani kaape kein.

5. Ta jet iaan men ko rijjipañ ro rej kõm̦m̦ani me el̦ap aer jipañ eklejia eo?

⁵ L̦õmn̦ak kõn jet iaan men ko raorõk rijjipañ ro rej kõm̦m̦ani ilo eklejia eo am̦ ñan jipañ ro jet. (1 Pit. 4:10) Bõlen em̦õj jitõñ er ñan loloodjake jããn eo an eklejia eo ak teretore ko, order bok ko an eklejia eo, loloodjake jikin kõjañjañ eo, lale kõjãm ko ilo iien kweilo̦k ko, ak ñan jipañ kõjparok Im̦õn Kweilo̦k eo ikijjeen aer karreo im kõm̦m̦ani jerbal ko ãierl̦o̦kwõt. Aolep jerbal kein rej menin aikuj bwe eklejia eo en maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jerbal. (1 Kor. 14:40) Kobal̦o̦k ippãn men kein, jet iaan rijjipañ rein rej kõm̦m̦ani jet iaan katak ko ilo kweilo̦k eo an lukwõl̦pãn wiik im rej bar kõm̦m̦ani public talk ko. Remaroñ bar jitõñ juon iaan rijjipañ rein bwe en jipañ em̦m̦aan eo ej loloodjake juon iaan kumi in kwal̦o̦k naan ko. Ewõr iien, jet rijjipañ ro rej kobal̦o̦k ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia ñan lol̦o̦k ro ilo eklejia eo im kõkajoore er.

6. Ta jet iaan un ko unin ad kam̦m̦oolol kõn rijjipañ ro ad me el̦ap aer jerbal ilo eklejia eo?

⁶ Ewi wãween an eklejia eo bõk tokjãn jãn jerbal ko an rijjipañ ro? Beberly, b juon jeid im jatid kõrã ilo Bolivia ej ba: “Ij kam̦m̦oolole rijjipañ ro kõnke imaroñ lukkuun bõk tokjãn jãn kweilo̦k ko ad. Kõn wõt jerbal ko aer, imaroñ al, uwaak, roñjaki katak ko, im katak jãn pijain alwõj ko im pija ko ilo iien kweilo̦k ko. Rej lale bwe ejjel̦o̦k jorrããn en wal̦o̦k ñan ri-kweilo̦k ro im rej lale ro rej kweilo̦k ippãn eklejia eo ilo online. Ãlikin kweilo̦k ko rej jipañ karreo, jipañ kõn jããn ko an eklejia eo, im rej jipañ ilo jikin bok eo. El̦ap aõ kam̦m̦oolol kõn rein!” Leslie, juon jeid im jatid me ej jokwe ilo Colombia im l̦eo ippãn ej juon iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia, ej ba: “L̦eo ippa ej atartar ioon rijjipañ ro bwe ren loloodjake elõñ iaan eddo ko ilo eklejia eo. Ñe en kar jab rein, en kar l̦apl̦o̦k an l̦eo ippa poub. Kõn men in, el̦ap aõ kam̦m̦oolol er kõn aer kijejeto im m̦õn̦õn̦õ in jipañ.” Ejjel̦o̦k pere eñin wãween am̦ bar eñjake.—1 Tim. 3:13.

7. Ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol kõn rijjipañ ro? (Bar lale pija eo.)

⁷ Meñe jemaroñ eñjake ad kam̦m̦oolol kõn  rijjipañ ro, Baibõl̦ eo ej rõjañ kõj im ba: “Kwal̦o̦k ami kam̦m̦oolol.” (Kol. 3:15) Krzysztof, juon em̦m̦aan me ej lale eklejia ilo Finland ej kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol kõn rein ilo wãween in, “Ij jilkinl̦o̦k juon kaat ak text im ij kwal̦o̦k juon eoon im kwal̦o̦k ewi wãween an rijjipañ eo kar kõkajoore eõ ak etke el̦ap aõ kam̦m̦oolol kõn jerbal ko an.” Pascal im Jael, ro me rej jokwe ilo New Caledonia, ekkã aerro jar kõn rijjipañ ro. Pascal ej kõmel̦el̦e im ba: “Ilo raan kein ñe kõm̦ro ej jar, ekkã am̦ro kajjitõk, akwel̦ap, im kam̦m̦oolol kõn em̦m̦aan im likao rein jeid im jatid.” Jeova ej eo̦roñ jar rot in, im kõn men in aolep ro ilo eklejia eo rej bõk tokjãn.—2 Kor. 1:11.

EM̦M̦AAN RO REJ LALE EKLEJIA “REJ LUKKUUN KATE ER JERBAL IPPEMI”

8. Etke Paul ear maroñ je im ba bwe em̦m̦aan ro rej lale eklejia ilo tõre ko an rar “lukkuun kate er jerbal”? (1 Tessalonika 5:​12, 13)

⁸ Em̦m̦aan ro rar lale eklejia ilo tõre ko an rijjilõk ro rar lukkuun kate er jerbal ñan eklejia eo. (Riit 1 Tessalonika 5:​12, 13; 1 Tim. 5:17) Rar “tõl” eklejia eo ilo aer loloodjake iien kweilo̦k ko im kõm̦m̦an pepe ko ãinwõt juon kumi in em̦m̦aan ro rej lale eklejia. Rar “kakapilõk” ro jeier im jatier ilo aer lel̦o̦k ñan er naanin kauwe ko ralikkar ilo yokwe bwe ren maroñ kõjparoke eklejia eo. (1 Tes. 2:​11, 12; 2 Tim. 4:2) Alikkar bwe em̦m̦aan rein rar bar aikuj lukkuun kate er ñan kabwe aikuj ko an baam̦le ko aer im ñan kõm̦m̦an bwe ren kajoor wõt ilo tõmak.—1 Tim. 3:​2, 4; Tai. 1:​6-9.

9. Ta jet iaan eddo ko an em̦m̦aan ro rej lale eklejia ilo raan kein?

⁹ Ilo raan kein, em̦m̦aan ro rej lale eklejia el̦ap aer poub. Rej ri-kwal̦o̦k naan ro. (2 Tim. 4:5) Rej kijejeto ilo aer bõk kun̦aaer ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, rej loloodjake jerbalin kwal̦o̦k naan eo bwe en laajrak im kon̦, im rej katakin im kammineneik kõj bwe en em̦m̦an ad kwal̦o̦k naan im katakin. Rej bareinwõt jerbal ãinwõt ri-ekajet ro retũriam̦o im rejjab kalijekl̦o̦k. Ñe juon Kũrjin ej kõm̦m̦ane juon jerawiwi el̦ap, em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej kate er ñan jipañ armej in bwe en bar em̦m̦an jem̦jerã eo an ippãn Jeova. Ilo ejja iien eo wõt, rej kate er ñan kõm̦m̦an bwe eklejia eo en erreo. (1 Kor. 5:​12, 13; Gal. 6:1) El̦aptata, em̦m̦aan rein rej jabõt ro. (1 Pit. 5:​1-3) Rej kõm̦m̦ani katak ko rem̦m̦an me rej pedped ioon Baibõl̦, rej kate er ñan jel̦ã kajjien aolep ro ilo eklejia eo, im rej lol̦o̦k ro ilo eklejia eo bwe ren kõkajoore er. Im kobal̦o̦k ippãn eddo kein, jet iaan em̦m̦aan rein rej bar jipañ ilo karreo im jerbalin ekkal ko an Im̦õn Kweilo̦k ko, rej karõke iien kweilo̦k el̦ap ko, im rej pãd ilo kumi eo ej loloodjake ro renañinmej im kumi eo ej lol̦o̦k im kõkajoor ro jeid im jatid ilo aujpitõl̦. Aet, em̦m̦aan rein rej lukkuun kate er ilo aer jerbal ñan kõj!

10. Ta jet iaan un ko unin jej kam̦m̦oolol em̦m̦aan ro rej lale eklejia me el̦ap aer kate er?

¹⁰ Jeova ear kanaan bwe jabõt ro renaaj kõjparok im lale kõj im ‘jeban bar mijak.’ (Jrm. 23:4) Johanna, juon jeid im jatid kõrã jãn Finland, ear lo an m̦ool naan kein ke jinen ear lukkuun nañinmej. Ej ba: “Meñe epen aõ kwal̦o̦k eñjake ko aõ ñan ro jet, ak juon em̦m̦aan ej lale eklejia me iar jab lukkuun jel̦ã kajjien ear lukkuun jel̦ã kijenmej ippa, jar ippa, im kaalikkar ñan ña bwe Jeova ej lukkuun yokwe eõ. Ijjab lukkuun keememej ta ko ear ba, ak ij keememej aõ kar eñjake aõ bõk kõjparok. Ij tõmak bwe Jeova ear jilkintok e bwe en jipañ ña ilo iien eo ejejjet.” Ewi wãween an kar em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo am̦ jipañ eok?

11. Ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol em̦m̦aan ro rej lale eklejia? (Bar lale pija eo.)

¹¹ Jeova ekõn̦aan bwe jen kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo jãn bũruod  “kõn jerbal ko aer.” (1 Tes. 5:​12, 13) Henrietta, eo ej bar jokwe ilo Finland, ej ba: “Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rem̦õn̦õn̦õ in jipañ ro jet, bõtab men in ejjab mel̦el̦ein bwe el̦apl̦o̦k aer iien im maroñ jãn ro jet. Im ejjab bar mel̦el̦ein bwe ejjel̦o̦k apañ ko rej iiooni ilo mour ko aer. Jet iien ij ba ñan er: ‘Kwõjel̦ã ta? Iar kõn̦aan wõt ba ñan kwe bwe kwõj juon em̦m̦aan elukkuun em̦m̦an an lale eklejia eo.’” Juon jeid im jatid kõrã etan Sera jãn Türkiye c ej ba: “Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej aikuj bõk kõkajoor bwe ren maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo jerbal eo aer. Kõn men in, jemaroñ jejel̦o̦k ñan er, kũrtok er bwe ren m̦õñã ippãd, ak jerbal ippãer ilo jerbalin kwal̦o̦k naan.” Ewõr ke juon em̦m̦aan ej lale eklejia me el̦ap am̦ kam̦m̦oolole kõn kate ko an? Kwõmaroñ pukot wãween ko repel̦l̦o̦k ñan kwal̦o̦k am̦ kam̦m̦oolol.—1 Kor. 16:18.

KÕKAJOORE EM̦M̦AAN RO REJ LOTOK EKLEJIA KO AD

12. Ta karõk eo me ear kõkajoore eklejia ko ilo kar tõre ko an rijjilõk ro? (1 Tessalonika 2:​7, 8)

¹² Jesus Christ ear jitõñ jet em̦m̦aan ro bwe ren jipañ eklejia ko ilo bar juon wãween. Ium̦win tõl eo an, ro rar lale eklejia eo ilo Jerusalem rar jilkinl̦o̦k Paul, Barnebas, im ro jet bwe ren kõm̦m̦ane jerbalin lol̦o̦k eklejia ko. (Jrb. 11:22) Etke? Kõn ejja un eo wõt kar jitõñ rijjipañ ro im em̦m̦aan ro rar lale eklejia: ñan kõkajoore eklejia ko. (Jrb. 15:​40, 41) Em̦m̦aan rein rar kaarmejjeteik elõñ men ko bwe ren maroñ kõm̦m̦ane jerbal in. Ewõr iien rar likũt mour ko aer ilo kauwõtata bwe ren maroñ katakin im kõkajoore ro jet.—Riit 1 Tessalonika 2:​7, 8.

13. Ta jet iaan eddo ko an em̦m̦aan ro rej pãd ilo jerbalin lol̦o̦k eklejia ko?

¹³ El̦ap an em̦m̦aan ro rej pãd ilo jerbalin  lol̦o̦k eklejia ko ito-itak. Jet rej ito-itak ium̦win elõñ bukwi m̦ail̦ ko ñan eklejia ko. Kajjojo wiik rej kõm̦m̦ani katak ko, lol̦o̦k ro jeid im jatid bwe ren kõkajoor er, kõm̦m̦ane kweilo̦k ko ñan bainier ro im em̦m̦aan ro rej lale eklejia, im rej kwal̦o̦k naan ippãn eklejia eo. Rej kõpooje katak ko aer, im rej karõke kweilo̦k el̦ap ko. Rej katakin ilo jikuul̦ eo an bainier ro, karõke kweilo̦k eo ejejuwaan ñan aolep bainier ro ilo jikin eo rej lol̦o̦ke, im rej kõm̦adm̦õde men ko jet me ra eo ej jitõñ er bwe ren kõm̦m̦ani, im jet iien men kein rej menin ekkaiuriur.

14. Ta jet iaan un ko unin ad kam̦m̦oolole ri-lotok ro ad me el̦ap aer jerbal?

¹⁴ Ewi wãween an eklejia ko bõk tokjãn jãn jerbal ko rel̦l̦ap an em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko? Juon jeid im jatid em̦m̦aan jãn Türkiye ej ba men in kõn em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko: “Kajjojo iien rej lotok eklejia eo, rej kõkajoore eõ ñan kal̦apl̦o̦k aõ jol̦o̦k iien ñan jipañ ro jeiũ im jatũ. Elukkuun lõñ ri-lotok ro em̦õj aõ iioone er; ijoke, ejjel̦o̦k juon iaaer rar kõm̦m̦an aõ l̦õmn̦ak bwe el̦ap aer poub ak epen aõ kepaake er.” Johanna, eo kar kõnono kake m̦oktal̦o̦k, ear jerbal ippãn juon ri-lotok ilo kwal̦o̦k naan, bõtab rar jab ellolo armej ilo m̦õko m̦weer. Meñe ãindein, ak Johanna ej ba: “Iban mel̦o̦kl̦o̦k raan eo. Lim̦aro ruo jeiũ im jatũ rej kab em̦m̦akũt ilo kar tõre in, im ilukkuun kar oñ kake erro. Ri-lotok eo ear lukkuun kõkajoore eõ im jipañ eõ ñan lo bwe ilo jerbal eo an Jeova, ad ettol̦o̦k jãn doon ej ñan jidik wõt iien, ak ilo lal̦ eo ekããl jenaaj maroñ jol̦o̦k iien ippãn doon ñan indeeo.” Elõñ iaad jaar iioon wãween rot kein ippãn ri-lotok ro ad.—Jrb. 20:37–21:1.

15. (1) Ekkar ñan 3 Jon 5-8, ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolole em̦m̦aan ro rej lotok eklejia eo ad? (Bar lale pija eo.) (2) Etke jej aikuj kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolole kõrã ro pãleen em̦m̦aan rein, im ewi wãween jemaroñ kõm̦m̦ane men in? (Lale bo̦o̦k eo etan “ Keememej Kõrã ro Pãleer.”)

¹⁵ Rijjilõk Jon ear rõjañe Geiõs ñan kwal̦o̦k  karuwainene ñan em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k er im “jipañ er ekkar ñan wãween eo Anij ej buñbũruon kake.” (Riit 3 Jon 5-8.) Juon wãween jemaroñ kõm̦m̦ane men in ej ikijjeen ad kũrtok em̦m̦aan eo ej lotok eklejia eo ad ñan m̦õñã ippãd. Bar juon wãween ej ikijjeen ad rejetake karõk ko ñan kwal̦o̦k naan ñe ej lotok eklejia eo ad. Leslie, eo kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k ej bar kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol ilo wãween ko jet. Ej ba: “Ij jar bwe Jeova en kabwe aikuj ko an em̦m̦aan rein. Bareinwõt, kõm̦ro l̦eo ippa ear je lõta ko ñan er im ba ñan er joñan an kar lotok eo aer jipañ kõm̦ro.” Keememej bwe ri-lotok rein rej ãinwõt kõj im rej iiooni wãween ko reppen. Ewõr iien rej iioon nañinmej, inepata, im jet iien rej bar ebbweer. Naan ko am̦ rejouj im am̦ lel̦o̦k menin lel̦o̦k ko reddik remaroñ uwaakin jar ko an em̦m̦aan rein bwe Jeova en jipañ er!—JK. 12:​25, UBS.

JEJ AIKUJI EM̦M̦AAN RO ME REJ “MENIN LETOK”

16. Ekkar ñan Jabõn Kõnnaan 3:​27, ta kajjitõk ko em̦m̦aan ak likao ro jeid im jatid remaroñ kajitũkini er make?

¹⁶ Ipel̦aakin lal̦ in, ewõr juon aikuj bwe en lõñl̦o̦k em̦m̦aan ak likao ro ñan jipañ. Ñe kwõj juon jeid im jatid em̦m̦aan ak likao me em̦õj an peptaij, ewõr ke “maroñ in peim̦” ñan jipañ? (Riit Jabõn Kõnnaan 3:27.) Kwõj ke kate eok bwe kwõn maroñ erom juon rijjipañ ilo eklejia eo? El̦aññe kwõj juon rijjipañ, kwõm̦õn̦õn̦õ ke in kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko bwe kwõn maroñ erom juon eo ej lale eklejia? d Ewõr ke am̦ maroñ ñan kõm̦m̦an oktak ko ilo mour eo am̦ bwe kwõn maroñ kanne am̦ peba in pãd ilo Jikuul̦ eo ñan Ri-Kwal̦o̦k Naan ro an Aelõñ Eo? Jikuul̦ in enaaj kammineneik im jipañ eok bwe en l̦apl̦o̦k an Jesus maroñ kõjerbale eok. Ñe kwõj pere bwe ejjel̦o̦k am̦ maroñ, jar ñan Jeova kake men in. Kajjitõk ippãn bwe en lewaj jetõb kwõjarjar eo an ñan jipañ eok bwe kwõn maroñ kajejjeti jabdewõt jerbal ej liwaj ñan kwe.—Luk 11:13; Jrb. 20:28.

17. Em̦m̦aan ro rej “menin letok,” rej kam̦ool ta kõn Kiiñ eo ad Jesus Christ?

¹⁷ Em̦m̦aan ro jeid im jatid me Jesus ear jitõñ er ãinwõt em̦m̦aan ro rej “menin letok,” rej kein kam̦ool bwe ej tõl kõj ilo raan kein ãliktata. (Matu 28:20) Kwõj ke kam̦m̦oolol bwe ewõr ad Kiiñ me el̦ap an yokwe, jouj, im ej loi ta ko jej iiooni im ej jitõñ em̦m̦aan ro rekkar bwe ren lale aikuj ko ad? El̦aññe aet, kwõmaroñ pukot wãween ko repel̦l̦o̦k ñan kwal̦o̦k am̦ kam̦m̦oolol kõn em̦m̦aan rein me el̦ap aer kate er. Im jab mel̦o̦kl̦o̦k in kam̦m̦oolole Jeova, eo ej Wũnjãn “aolep menin letok ko rem̦m̦an im reweeppãn.”—Jem. 1:17.