1-2. Ta eo ear wal̦o̦k ke ruo iaan ri-kal̦oor ro an Jesus rar etal ñan Emmeõs?

 RAAN eo ej Nisan 16, 33 C.E. Ear obrak bũruon ri-kal̦oor ro an Jesus kõn bũrom̦õj im rar lukkuun mijak. Ruo iaan ri-kal̦oor ro an rej em̦m̦akũt jãn Jerusalem im rej jino etal ñan Emmeõs, juon bukwõn enañin 7 m̦ail̦ ettol̦o̦kin jãn Jerusalem. Em̦m̦aan rein rar lukkuun ebbweer kõnke ej kab m̦õj aer m̦an Jesus, eo me rar l̦oore. Rar kõjatdikdik bwe Messaia eo enaaj kar kõm̦m̦ani men ko rekabwilõñlõñ ñan ri-Ju ro, ijoke kiiõ em̦õj an mej. Bõtab, juon men ekabwilõñlõñ ear wal̦o̦k.

² Juon em̦m̦aan ej iioone erro ilo ial̦ eo im jino etetal ippãerro. Ri-kal̦oor ro ruo rej kwal̦o̦k ñan em̦m̦aan in kõn joñan aerro bũrom̦õj kõn men ko rar wal̦o̦k ñan Jesus. Innem, em̦m̦aan eo ejino kõnono kõn men ko me ri-kal̦oor rein reban mel̦o̦kl̦o̦ki. “Jino jãn men ko Moses ear jei im men ko aolep ri-Kanaan ro rar jei,” em̦m̦aan eo ear kõmel̦el̦eik etke Messaia eo ear aikuj eñtaan im mej. Ke em̦m̦aan rein jilu rej tõparl̦o̦k Emmeõs, ri-kal̦oor ro ruo rej kile bwe em̦m̦aan eo juon ej Jesus, eo me Anij ear kõjerkakpejeiki! Baj pijaikl̦o̦k m̦õk joñan aerro lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke rar kile bwe Messaia eo emour!—Luk 24:​13-35.

3-4. Ta eo ear wal̦o̦k ñan ri-kal̦oor ro an Jesus, im ta ko jenaaj etali ilo katak in? (Jerbal 1:3)

³ Jesus ear pãd 40 raan ijin ioon lal̦ m̦okta jãn an kar wanlõñl̦o̦k ñan lañ. Im ium̦win raan kein 40, ear wal̦o̦k ñan ri-kal̦oor ro an elõñ alen. (Riit Jerbal 1:3.) Ilo kar tõre in, ri-kal̦oor ro an Jesus me rar lukkuun bũrom̦õj im mijak rar oktak im erom juon kumi me relukkuun lañlõñ, peran, im repojakin kwal̦o̦k naan im  katakin armej ro kõn ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo. a

⁴ Jemaroñ bõk tokjãn jãn ad etali men ko Jesus ear kõm̦m̦ani ilo raan ko 40 ãliktata in an kar pãd ijin ioon lal̦. Ilo katak in, jenaaj lale wãween an kar Jesus kõjerbale iien in ñan (1) kõkajoore ri-kal̦oor ro an, (2) kam̦wilal̦l̦o̦k aer mel̦el̦e kõn Naanin Anij, im (3) katakin im kammineneik er ñan bõk eddo ko rel̦l̦apl̦o̦k. Ilo kajjojo iaan wãween kein, jenaaj lale ewi wãween jemaroñ anõke joñak eo an Jesus.

KÕKAJOOR RO JET

5. Etke ri-kal̦oor ro an Jesus rar aikuj bõk kõkajoor?

⁵ Ri-kal̦oor ro an Jesus rar aikuj bõk kõkajoor. Etke? Jet iaaer rar etal jãn m̦õko im̦weer, baam̦le ko aer, im peejnej ko aer bwe ren maroñ l̦oore Jesus full-time. (Matu 19:27) Ro jet rar iioon kalijekl̦o̦k im wãween ko rejjab jim̦we kõn wõt aer erom ri-kal̦ooran. (Jon 9:22) Ri-kal̦oor rein rar m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦an oktak ilo mour ko aer im iioon eñtaan jãn ro jet kõnke rar tõmak bwe Jesus ear Messaia eo me kar kallim̦ur kake. (Matu 16:16) Bõtab ke kar m̦an Jesus, rar lukkuun bũrom̦õj im ebbweer kõnke rar l̦õmn̦ak bwe eban jejjet aolep kõjatdikdik ko aer.

6. Ta eo Jesus ear kõm̦m̦ane ãlikin an kar jerkakpeje?

⁶ Ejjel̦o̦k pere bwe Jesus ear mel̦el̦e kõn unin an ri-kal̦oor ro an bũrom̦õj ãlikin an kar mej. Ear jel̦ã bwe rar bũrom̦õj, ejjab kõnke edik aer tõmak, ak ej kõnke ãindein ñe jej iioon wãween rot kein. Kõn men in, ilo ejja raan eo wõt ke ear jerkakpeje, ear jino kõkajoore ro m̦õttan. Ñan waanjoñak, ear wal̦o̦kl̦o̦k ñan Meri Magdalini ke ear jañ ilo lõb eo an. (Jon 20:​11, 16) Ear bareinwõt wal̦o̦kl̦o̦k ñan ruo iaan ri-kal̦oor ro an, ro me kar kwal̦o̦k kake ilo jinoin katak in. Im ear wal̦o̦kl̦o̦k ñan rijjilõk Piter. (Luk 24:34) Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an Jesus? L̦õmn̦ak kõn ta eo ear wal̦o̦k ke ear wal̦o̦kl̦o̦k ñan Meri Magdalini.

7. Ãinwõt an wal̦o̦k ilo Jon 20:​11-16, ta eo Jesus ear lo an Meri kõm̦m̦ane ilo jibboñtata in raanin Nisan 16, im ta eo men in ear kõm̦akũt Jesus ñan kõm̦m̦ane? (Bar lale pija eo.)

⁷ Riit Jon 20:​11-16. Ilo jibboñtata in raanin Nisan 16, jet iaan kõrã ro retiljek rar etal ñan  lõb eo me kar likũt ãnbwinnin Jesus ie. (Luk 24:​1, 10) Juon iaan kõrã rein ear Meri Magdalini. Ke Meri ear tõparl̦o̦k lõb eo, ear kile bwe ejjel̦o̦k kobban. Ear ettõrl̦o̦k ñan ippãn Piter im Jon bwe en kõnnaanek erro. Im ke em̦m̦aan rein rar ettõrl̦o̦k ñan lõb eo, Meri ear l̦oore erro. Ãlikin an em̦m̦aan rein lo bwe ejjel̦o̦k kobban lõb eo, rar jepl̦aak ñan m̦õko im̦weer. Bõtab, Meri ear jab ro̦o̦l. Ear pãdwõt ijo im jañ. Ijoke, ear jab kile bwe Jesus ear pãd ijo. Jesus ear lale an kõrã in etiljek jañ kõn e im ear lukkuun kõn̦aan kaenõm̦m̦an e. Kõn men in, ear wal̦o̦kl̦o̦k ñan Meri, innem ear kõm̦m̦ane juon men me ear lukkuun kõkajoor e. Ear lel̦o̦k ñan e juon jerbal elukkuun aorõk—ear jiroñ Meri bwe en etal ñan ippãn ri-kal̦oor ro m̦õttan im kõnnaanek er bwe em̦õj an bar mour.—Jon 20:​17, 18.

8. Ewi wãween jemaroñ anõke Jesus?

⁸ Ewi wãween jemaroñ anõke Jesus? Jemaroñ rõjañ ro jeid im jatid ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñan Jeova. Ãinwõt Jesus, jej aikuj lukkuun lale ta apañ ko rej iiooni, kate kõj ñan mel̦el̦e wãween aer eñjake, im kaenõm̦m̦an er. L̦õmn̦ak kõn bwebwenato eo an juon jeid im jatid kõrã etan Jocelyn, eo me ledik eo jatin ear mej ilo juon ãkjitõn. Ej ba: “Ium̦win elõñ allõñ, iar bũrom̦õj wõt aolep iien.” Bõtab, juon jeid im jatid em̦m̦aan im kõrã eo pãleen rar kũrl̦o̦k e ñan m̦weo im̦weerro, rar roñjake im kajjioñ mel̦el̦e kõn eñjake ko an, im rar kakeememeje kõn joñan an aorõk ippãn Jeova. Jocelyn ej ba: “Joñan aõ bũrom̦õj, ear ãinwõt ñe iar itõn mal̦oñ ilo juon l̦añ el̦ap ilo̦meto. Bõtab Jeova ear kõjerbal rein jeid im jatid ñan lo̦mo̦o̦ren eõ. Rar jipañ eõ bwe in bar kõn̦aan wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo aõ karejar ñan Jeova.” Kõj bareinwõt jemaroñ kõkajoore ro jet ikijjeen ad kõtl̦o̦k aer kwal̦o̦k bũrueer im lukkuun roñjaki men ko rej ba. Ilo ad ãindein, jemaroñ kaenõm̦m̦an er im jipañ er ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo aer karejar ñan Jeova.—Rom 12:15.

KÕL̦MÃNL̦O̦KJEN̦ IM MEL̦EL̦E KÕN NAANIN ANIJ

9. Ta wãween eo epen ri-kal̦oor ro an Jesus rar iioone, im ewi wãween an kar Jesus jipañ er?

⁹ Ri-kal̦oor ro an Jesus rar tõmak ilo Naanin Anij im rar lukkuun kate er ñan jerbali katak ko ie ilo mour ko aer. (Jon 17:6) Meñe ãindein, ak rar jab mel̦el̦e etke Jesus ear mej ãinwõt juon ri-nana ioon juon al̦al̦ in eñtaan. Jesus ear jel̦ã bwe ear wõr an ri-kal̦oor ro an tõmak im bwe rar yokwe Jeova, bõtab ear kile bwe rar aikuj kam̦wilal̦l̦o̦k aer mel̦el̦e kõn Naanin Anij. (Luk 9:​44, 45; Jon 20:9) Kõn men in, ear katakin er ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ im mel̦el̦e kõn men ko rej riiti ilo Naanin Anij. L̦õmn̦ak kõn wãween an kar kõm̦m̦ane men in ke ear wal̦o̦kl̦o̦k ñan ri-kal̦oor ro ruo me rar etetal ñan Emmeõs.

10. Ewi wãween an kar Jesus jipañ ri-kal̦oor ro an ñan kile bwe ej lukkuun Messaia eo? (Luk 24:​18-27)

¹⁰ Riit Luk 24:​18-27. Jesus ear jab m̦õkaj im kajju kwal̦o̦k ñan ri-kal̦oor ro ruo wõn e. Ijello̦kun an ãindein, ear kwal̦o̦k kajjitõk ko ñan er. Etke? Bõlen ear kõn̦aan bwe ren kwal̦o̦k ñan e l̦õmn̦ak ko aer im wãween aer eñjake. Im eñin men eo em̦m̦aan rein rar kõm̦m̦ane. Rar ba ñan e bwe rar kõtmãne bwe Jesus enaaj kar lo̦mo̦o̦ren er jãn pein ri-Rom ro. Ãlikin aer kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko aer, Jesus ear kõjerbal Naanin Anij ñan jipañ em̦m̦aan rein ñan mel̦el̦e ta ko rar wal̦o̦k. b Tokãlik ilo jo̦teenin l̦o̦k raan eo, Jesus ear jol̦o̦k iien ippãn ri-kal̦oor ro an jet im bar jipañ er ñan mel̦el̦e kõn katak kein rem̦ool. (Luk 24:​33-48) Ta eo jemaroñ katak jãn bwebwenato in?

11-12. (1) Ta eo jemaroñ katak jãn wãween an kar Jesus katakin ro jet kõn Naanin Anij? (Bar lale pija ko.) (2) Ewi wãween an kar Nortey bõk jipañ jãn em̦m̦aan eo jeid im jatid me ear katak ippãn?

¹¹ Ewi wãween jemaroñ anõke Jesus? M̦oktata,  ñe jej katak ippãn rũkkatak ro ad, kwal̦o̦k kajjitõk ko me renaaj jipañ er ñan kwal̦o̦k ta ko ilo l̦õmn̦ak ko aer im ilo bũrueer. (JK. 20:5) Ãlikin am̦ mel̦el̦e kõn eñjake ko aer, kwal̦o̦k kilen aer maroñ lo eoon ko rejejjet me remaroñ jipañ er ilo wãween eo rej iioone. Innem, kõjparok ñan jab ba ñan er ta eo ren kõm̦m̦ane. Ijello̦kun am̦ ãindein, jipañ er ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn eoon ko ilo Baibõl̦ im lale wãween aer maroñ jerbali naanin kakapilõk ko ie ilo mour ko aer. L̦õmn̦ak kõn bwebwenato eo an juon jeid im jatid em̦m̦aan jãn Ghana etan Nortey.

¹² Ke ear 16 an Nortey iiõ, ear jino katak Baibõl̦. Bõtab ejjabto tokãlik, baam̦le eo an rar jum̦aiki. Ta eo ear jipañe ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im katak Baibõl̦? Em̦m̦aan eo jeid im jatid me ear katak ippãn ear kõjerbal Matu jebta 10 ñan kõmel̦el̦eiki bwe armej ro renaaj jum̦ae im kaeñtaan Kũrjin ro rem̦ool. Nortey ej ba: “Ke baam̦le eo aõ ear jino jum̦aik eõ, iar lukkuun tõmak bwe em̦õj aõ lo m̦ool eo.” Eo jeid im jatid me ear katak ippãn ear bareinwõt jipañ Nortey ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn Matu 10:16 im lale wãween an eoon in maroñ jipañ e ñan kõmel̦el̦eik baam̦le eo an kõn men ko ej tõmaki ilo kautiej im ilo an ekkõl wõt. Ãlikin an kar Nortey peptaij, ear kõn̦aan bainier, bõtab jemãn ear kõtmãne bwe en etal ñan juon university. Ijello̦kun an eo jeid im jatid me ear katak ippãn kwal̦o̦k ñan Nortey ta eo en kõm̦m̦ane, ear kwal̦o̦k kajjitõk ko ñan jipañe kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦. Ta eo ear wal̦o̦k? Nortey ear kããlõt ñan jino jerbalin full-time. Kõn men in, jemãn ear kadiwõjl̦o̦ke jãn m̦weo. Ewi wãween an Nortey eñjake kõn men ko rar wal̦o̦k ñan e? Ej ba: “Ij lukkuun tõmak bwe ejim̦we jokãlõt eo iar kõm̦m̦ane.” Ñe jej bareinwõt bõk iien ñan jipañ ro jet ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ im mel̦el̦e kõn Naanin Anij, jemaroñ jipañ er ñan erom Kũrjin ro rerũtto ilo tõmak.—Eps. 3:​16-19.

JIPAÑ EM̦M̦AAN RO BWE REN “ÃINWÕT MENIN LETOK KO”

13. Ta eo Jesus ear kõm̦m̦ane bwe jerbalin kwal̦o̦k naan eo en maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt ãlikin an wanlõñl̦o̦k ñan lañ? (Epesõs 4:8)

¹³ Ke Jesus ear pãd ijin ioon lal̦, ear lukkuun em̦m̦an im jejjet wãween an kar kõm̦m̦ane jerbal eo Jemãn ear jiroñ e bwe en kõm̦m̦ane. (Jon 17:4) Bõtab Jesus ear jab l̦õmn̦ak bwe e wõt emaroñ kajejjete jerbal eo jãn Jemãn. Ilo aolepen jilu jimattan iiõ ko in an kar kwal̦o̦k naan, ear katakin im kammineneik ro jet. M̦okta jãn an kar jepl̦aak ñan lañ, Jesus ear lel̦o̦k  ñan ri-kal̦oor ro an jerbal eo ñan lale im kõjparok jiip ro raorõk nejin Jeova im bareinwõt ñan tõle jerbalin kwal̦o̦k naan im katakin eo. Jet iaan ri-kal̦oor ro me rar tõle jerbal in emaroñ kar 20 jim̦a aer iiõ. (Riit Epesõs 4:8.) Ewi wãween an kar Jesus kõjerbal raan ko 40 ãliktata in an kar pãd ijin ioon lal̦ ñan jipañ em̦m̦aan rein retiljek bwe ren “ãinwõt menin letok ko”?

14. Ilo raan ko 40 ãliktata in an kar Jesus pãd ijin ioon lal̦, ewi wãween an kar jipañ ri-kal̦oor ro an ñan rũttol̦o̦k ilo tõmak? (Bar lale pija eo.)

¹⁴ Jesus ear lel̦o̦k ñan ri-kal̦oor ro an naanin kauwe ko rekajju bõtab ear kõm̦m̦ane men in ilo juon wãween ejouj. Ñan waanjoñak, ear kile bwe jet iaaer eitok wõt bwe ren pere, kõn men in ear kauweik er. (Luk 24:​25-27; Jon 20:27) Ear bareinwõt jiroñ er ñan kal̦apl̦o̦k aer lale im kõjparok armej ro an Jeova ijello̦kun aer poub ilo jikin jerbal ko aer. (Jon 21:15) Ear kakeememej er bwe en jab l̦e jãn joñan aer inepata kõn ta ko ro jet rej kõm̦m̦ani ilo aer jerbal ñan Jeova im bwe ren jab keidi er make ñan rein. (Jon 21:​20-22) Im ear kajim̦we jet iaan l̦õmn̦ak ko rebõd rar bũki kõn Aelõñ eo im jipañ er ñan l̦õmn̦ak wõt kõn aer kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an. (Jrb. 1:​6-8) Ta eo em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ katak jãn Jesus?

15-16. (1) Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia maroñ anõke Jesus? Jouj im kõmel̦el̦e. (2) Ewi wãween an kar Patrick bõk tokjãn jãn an bõk kauwe?

¹⁵ Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia maroñ anõke Jesus? Rej aikuj katakin im kammineneik em̦m̦aan ro jeid im jatid, ekitibuj likao ro reddik, ñan bõk eddo ko rel̦l̦apl̦o̦k ilo eklejia eo. c Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rejjab kõtmãne bwe em̦m̦aan im likao rein me rej katakin er ren weeppãn. Rej aikuj lel̦o̦k naanin kauwe ko ñan likao rein ilo juon wãween ejouj bwe ren maroñ kal̦apl̦o̦k aer jel̦ã im kapeel, im bareinwõt bwe ren kile aorõkin aer kwal̦o̦k ettã bõro, erom juon eo ro jet remaroñ lõke, im aer m̦õn̦õn̦õ in jerbal ñan ro jet.—1 Tim. 3:1; 2 Tim. 2:2; 1 Pit. 5:5.

¹⁶ L̦õmn̦ak kõn wãween an kar juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Patrick bõk tokjãn jãn an bõk kauwe. Ke ear juon likao, ekkã an kar nana an  kõnnaan im kõm̦m̦an ñan ro jet, ekitibuj jiroñ im kõrã ro jeid im jatid. Juon em̦m̦aan ej lale eklejia me erũtto ilo tõmak ear kile m̦õjn̦o̦ kein an Patrick im ear lel̦o̦k naanin kauwe ko rekajju bõtab ilo jouj. Patrick ej ba: “Ilukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe ear kauweik eõ. Ekijoñ nana aõ mour ñe ij lo an likao im em̦m̦aan ro jet bõk eddo ko me iar kõn̦aan bũki. Bõtab naanin kauwe eo an em̦m̦aan in ear jipañ eõ ñan kile aorõkin aõ aikuj kõttãik bũruõ im kwal̦o̦k yokwe ñan ro jeiũ im jatũ ijello̦kun aõ l̦õmn̦ak wõt kõn aõ bõk juon jeraam̦m̦an ak eddo ilo eklejia eo.” Tokjãn men in, kar jitõñ Patrick bwe en juon eo ej lale eklejia ke ear 23 an iiõ.—JK. 27:9.

17. Ewi wãween an kar Jesus kwal̦o̦k bwe ej lõke ri-kal̦oor ro an?

¹⁷ Jesus ear lel̦o̦k ñan ri-kal̦oor ro an eddo eo ñan kwal̦o̦k ennaan eo em̦m̦an ñan armej ro im ñan katakin er kake. Ri-kal̦oor rein remaroñ kar l̦õmn̦ak bwe rejjab maroñ kõm̦m̦ane jerbal in kar lel̦o̦k ñan er. Bõtab, Jesus ear jab pere er ñan jidik. Joñan an kar lukkuun lõke er, ear ba: “Ãinwõt an kar Jema jilkintok eõ, ãindein ij bar jilkinl̦o̦k kom̦.”—Jon 20:21.

18. Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia maroñ anõke Jesus?

¹⁸ Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia maroñ anõke Jesus? Em̦m̦aan ro rej lale eklejia me el̦ap imminene ko ippãer rej lel̦o̦k jerbal ko ñan ro jet. (Pil. 2:​19-22) Ñan waanjoñak, em̦m̦aan rein remaroñ kajjitõk ippãn jo̦dikdik ro bwe ren jipañ ilo jerbalin karreo im kõjparok Im̦õn Kweilo̦k eo. Ãlikin aer lel̦o̦k juon jerbal, remaroñ kwal̦o̦k aer lõke ro rar kããlõt er ikijjeen aer katakin er jerbal eo, innem kõtl̦o̦k bwe ren make kadedeikl̦o̦k. Juon em̦m̦aan me ej kab jino jerbalin lale eklejia etan Matthew ej ba bwe el̦ap an kam̦m̦oolol ñe em̦m̦aan ro rej lale eklejia me el̦ap imminene ko ippãer, rej lukkuun katakini kõm̦m̦ane juon jerbal innem rej kwal̦o̦k aer lõke e ikijjeen aer kõtl̦o̦k bwe en make kadedeikl̦o̦k jerbal eo. Ej ba, “Ke iar kõm̦m̦an likjab, rar jipañ eõ ñan lale wãween aõ maroñ katak jãn bõd ko iar kõm̦m̦ani im kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween aõ jerbal.” d

19. Ta eo jej aikuj jek ippãd make ñan kõm̦m̦ane?

¹⁹ Jesus ear kõjerbal raan ko 40 ãliktata in an kar pãd ijin ioon lal̦ ñan kõkajoor, katakin, im kammineneik ro jet. Jen jek ippãd make ñan kanooj anõke joñak eo an. (1 Pit. 2:21) Im enaaj jipañ kõj ñan kõm̦m̦ane men in. El̦aptata kõnke ear kallim̦ur im ba: “Inaaj pãd ippemi iien otemjej, ñan jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in.”—Matu 28:20.