1. Etke Jesus ear kajjitõk ippãn Jeova ñan lale im kõjparok ri-kal̦oor ro an?

 ILO boñõn eo m̦okta jãn an kar Jesus mej, ear kwal̦o̦k juon kajjitõk ejejuwaan ñan eo Jemãn ilañ. Ear kajjitõk ippãn Jeova ñan lale im kõjparok ri-kal̦oor ro an. (Jon 17:15, 20) Ilo m̦ool, aolep iien Jeova ej lale im kõjparok armej ro An. Bõtab Jesus ear jel̦ã bwe ri-kal̦oor ro an renaaj kar jelm̦ae mãlejjoñ ko relukkuun pen jãn Setan. Im Jesus ear bar kile bwe renaaj aikuji jipañ eo an Jeova bwe ren maroñ kõjparok er jãn menin jum̦ae ko an Setan.

2. Ekkar ñan Sam 33:18-20, etke jejjab aikuj mijak ñe jej iioon mãlejjoñ ko?

² Jukjukun pãd in an Setan ej kõm̦m̦an bwe Kũrjin ro rem̦ool rainin ren iioon elõñ apañ ko. Jej iioon apañ ko me remaroñ kõm̦m̦an ad ebbweer im remaroñ mãlejjoñe ad tiljek ñan Jeova. Ak ãinwõt ad naaj loe ilo katak in, ejjel̦o̦k unin ad aikuj mijak. Jeova ej lale kõj—ej loi mãlejjoñ ko jej jelm̦aiki, im elukkuun pojakin jipañ kõj ñan jelm̦aiki apañ kein. Jen etale ruo joñak ko jãn Baibõl̦ me rej kaalikkar wãween an Jeova “lale ro rej mijak e.”​—Riit Sam 33:18-20, UBS.

3. Ñããt ko jemaroñ bõk eñjake eo bwe jemake iaad?

³ Meñe jej uwaan juon baam̦le el̦ap in ro me rej kabuñ ñan Jeova, ak ewõr iien jemaroñ bõk eñjake eo bwe jemake iaad. Ñan waanjoñak, ro reddik remaroñ bõk eñjake eo bwe remake iaaer ñe rej kõmel̦el̦e kõn tõmak eo aer im̦aan classmate ro aer ilo jikin jikuul̦ ak ñe rej em̦m̦akũt ñan juon eklejia ekããl. Jet iaad jemaroñ bũrom̦õj ak eddodo kõn eñjake ko rekabbweerer im l̦õmn̦ak bwe jemake iaad ilo ad jelm̦ae eñjake kein. Emaroñ pen ad kõnono ippãn ro jet kõn eñjake ko ad kõnke jekkõl ñe remaroñ jab mel̦el̦e. Im ewõr iien jemaroñ l̦õmn̦ak ippãd make el̦aññe ro jet rej yokwe im kea kõn kõj. Jekdo̦o̦n ta un eo unin ad bõk eñjake eo bwe jemake iaad, ak kain eñjake rot in  emaroñ kõm̦m̦an an ejjel̦o̦k ad kajoor ñan kõm̦m̦an jabdewõt im emaroñ kõm̦m̦an ad inepata. Jeova ejjab kõn̦aan bwe en ãindein eñjake eo ad. Etke jemaroñ ba men in?

4. Etke ri-kanaan Ilaija ear ba: “Ña wõt juon, ij pãd wõt”?

⁴ L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an Ilaija, juon em̦m̦aan me etiljek. Jezebel ear kallim̦ur bwe enaaj m̦ane, innem ear ko kõn mour eo an ium̦win elõñl̦o̦k jãn 40 raan ko. (1 Kñ. 19:1-9) Tokãlik, ke ear make iaan ilowaan juon ro̦ñin tol̦, ear ba ñan Jeova: “Ña wõt [ri-kanaan], ij pãd wõt.” (1 Kñ. 19:10) Ekar wõr ri-kanaan ro jet ilo ãneo; Obedaia ear maroñ lo̦mo̦o̦ren 100 iaan ri-kanaan ro jet jãn pein Jezebel jãn an kar kajjioñ m̦an er. (1 Kñ. 18:7, 13) Innem etke Ilaija ear eñjake an make iaan? Ear ke l̦õmn̦ak bwe aolep ri-kanaan ro me Obedaia ear lo̦mo̦o̦ren er rar kiiõ mej? Ear ke l̦õmn̦ak bwe ej make iaan kõnke ro jet rar jab kobal̦o̦k ippãn im kabuñ ñan Jeova ãlikin kar mãlejjoñe Beal ilo Tol̦ Karmel? Emaroñ ke kar l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k en̦ ear jel̦ã kõn joñan an mour eo an pãd ilo kauwõtata, ak bwe ejjel̦o̦k rej kea kake e? Meñe bwebwenato eo ilo Baibõl̦ kõn Ilaija ejjab lukkuun kõmel̦el̦e kõn aolep eñjake ko an, ak men eo wõt jejel̦ã ej bwe Jeova ear mel̦el̦e kõn unin an kar Ilaija eñjake an make iaan im ear jel̦ã ta eo emaroñ kõm̦m̦ane ñan jipañe.

5. Ewi wãween an kar Jeova kaenõm̦m̦an im kaalikkar ñan Ilaija bwe ejjab make iaan?

⁵ Jeova ear jipañ Ilaija ilo elõñ wãween ko. Ear jipañ Ilaija bwe en kõnono. Ruo alen ear kajjitõk ippãn: “Kwõj et ijin, Ilaija?” (1 Kñ. 19:9, 13) Kajjojo iien, Jeova ear roñjake an Ilaija lutõkl̦o̦k bũruon ñane. Jeova ear uwaake ilo an kar kaalikkar bwe Ej pãd im bwe el̦ap An kajoor. Ear bareinwõt kaenõm̦m̦an im kaalikkar ñan Ilaija bwe ej lõñ wõt rũttõmak ro m̦õttan. (1 Kñ. 19:11, 12, 18) Ejjel̦o̦k pere bwe ear meral̦o̦k bũruon Ilaija ãlikin an kar lutõkl̦o̦k bũruon ñan Jeova im an kar Jeova uwaake. Jeova ear lel̦o̦k ñan Ilaija jet jerbal ko raorõk. Ear kajjitõk bwe en kapit Hazael bwe en kiiñ in Siria, Jihu bwe en kiiñ in Israel, im Ilaisha bwe en juon ri-kanaan. (1 Kñ. 19:15, 16) Ilo an kar Jeova lel̦o̦k jerbal kein ñan Ilaija, ear jipañe bwe en l̦õmn̦ak wõt kõn men ko rem̦m̦an. Bareinwõt, Anij ear lel̦o̦k juon m̦õttan me el̦ap an  kar epaake, Ilaisha. Ewi wãween am̦ maroñ bõk jipañ jãn Jeova ñe kwõj eñjake am̦ make iaam̦?

6. Ta ko kwõmaroñ jar kaki ñe kwõj eñjake am̦ make iaam̦? (Sam 62:8)

⁶ Jeova ej kũr eok ñan jar ñane. Ej lo wãween ko reppen kwõj iiooni, im ej kaalikkar ñan eok bwe jabdewõt iien enaaj roñjaki jar ko am̦. (1 Tes. 5:17) Em̦m̦an ippãn roñjake jar ko an ri-karejar ro an. (JK. 15:8) Ta ko kwõmaroñ jar kaki ñe kwõj eñjake am̦ make iaam̦? Lutõkl̦o̦k bũruom̦ ñan Jeova ãinwõt an kar Ilaija kõm̦m̦ane. (Riit Sam 62:8.) Ba ñane kõn men ko kwõj inepata kaki im wãween an men kein kõm̦m̦an am̦ eñjake. Kajjitõk ippãn Jeova bwe en jipañ eok ñan kijenmej wõt kõn eñjake ko am̦. Ñan waanjoñak, ñe kwõj eñjake am̦ make iaam̦ im kwõkkũm̦kũm̦ in kwal̦o̦k kõn tõmak eo am̦ ilo jikuul̦, kajjitõk ippãn Jeova bwe en jipañ eok bwe kwõn peran in kwal̦o̦k kõn tõmak eo am̦. Kwõmaroñ bareinwõt kajjitõk bwe en lewaj mãlõtlõt bwe kwõn maroñ kõmel̦el̦eik tõmak eo am̦ ilo juon wãween em̦m̦an im ejouj. (Luk 21:14, 15) El̦aññe kwõj bõk eñjake ko rekabbweerer, kajjitõk ippãn Jeova bwe en jipañ eok ñan kõnnaan kõn men in ippãn juon Kũrjin erũtto ilo tõmak. Kwõmaroñ kajjitõk bwe Jeova en jipañ eo kwõnaaj kõnnaan ippãn ñan roñjake im mel̦el̦e kõn eñjake ko am̦. Lutõkl̦o̦k bũruom̦ ñan Jeova, lale wãween an uwaaki jar ko am̦, im kwõn m̦õn̦õn̦õ in bõk jipañ jãn ro jet; enaaj dikl̦o̦k am̦ eñjake am̦ make iaam̦.

7. Ta eo kwõj katak jãn joñak eo an Mauricio?

⁷ Em̦õj an Jeova letok juon jerbal el̦ap tokjãn ñan kõj aolep. Kwõmaroñ lõke bwe ej kile im el̦ap an kam̦m̦oolol kõn aolep jerbal ko kwõj kõm̦m̦ani ilo eklejia eo im ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. (Sam 110:3) Ñe kwõj poub wõt ilo jerbal eo am̦ ñan Jeova, ewi wãween an men in maroñ jipañ eok bwe kwõn jab eñjake am̦ make iaam̦? L̦õmn̦ak kõn joñak in an juon jeid im jatid likao etan Mauricio. * Ejjabto tokãlik jãn iien eo ear peptaij, juon iaan ro m̦õttan me el̦ap an epaake ear jidik kõn jidik jino ilo̦k jãn m̦ool eo. Ej ba: “Ilo aõ kar lo an jidik kõn jidik ilo̦k jãn m̦ool eo, men in ear jelõte wãween aõ lõke eõ make. Iar l̦õmn̦ak el̦aññe imaroñ kajejjete aõ kar ajel̦o̦k mour e aõ ñan Jeova im pãdwõt ilo baam̦le eo An ak jaab. Iar bõk eñjake eo bwe ij make iaõ im bwe ejjel̦o̦k en̦ enaaj mel̦el̦e kõn eñjake ko aõ.” Ta eo ear jipañ Mauricio? Ej ba: “Iar kal̦apl̦o̦k kun̦aõ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Men in ear jipañ eõ ñan jab l̦õmn̦ak wõt kõn ña make im l̦õmn̦ak ko aõ rekabbweerer. Iar m̦õn̦õn̦õ im ear dikl̦o̦k aõ eñjake aõ make iaõ ke iar jerbal ippãn ro jet ilo kwal̦o̦k naan.” Aet, meñe jejjab maroñ iioon rũttõmak ro m̦õttad im kwal̦o̦k naan ippãer, ak jej bõk kõkajoor ilo ad kwal̦o̦k naan ippãer ikijjeen ad jeje lõta ak ikijjeen talboon. Ta ko jet rar jipañ  Mauricio? Ej ba: “Iar bareinwõt poub wõt ilo jerbal ko an eklejia eo. Iar likũt bũruõ ilo aõ kõpooj im kõm̦m̦ani katak ko aõ ilo m̦aan. Aõ bõk kun̦aõ ilo men kein rej kõm̦m̦an aõ eñjake bwe Jeova im ro jet rej kaorõk ña.”

8. Ewi wãween an apañ ko rel̦l̦ap maroñ jelõt kõj?

⁸ Jej kõtmãne bwe jenaaj iioon apañ ko ilo raan kein ãliktata. (2 Tim. 3:1) Meñe ãindein, ak jemaroñ ilbõk ñe jej iioon juon kain apañ me jaar jab kõtmãne kake. Bõlen ilo jidimkij, jemaroñ iioon apañ kõn jããn, taktõ eo ad emaroñ kwal̦o̦k bwe ewõr juon ad nañinmej el̦ap, ak jemaroñ luuji juon eo ejitõnbõro ippãd ilo mej. Ilo iien rot kein, jemaroñ lukkuun inepata im eddodo, el̦aptata ñe jej eñjake bwe ejjab jem̦l̦o̦k an apañ ko wal̦o̦k ak bwe jej iioon elõñ kain apañ ko ilo juon wõt iien. Meñe ãindein ak keememej bwe Jeova ej lale im kõjparok kõj, im kõn jipañ eo an, jemaroñ peran ilo ad kijenmej ium̦win jabdewõt apañ jej iioone.

9. Kõmel̦el̦eik jet iaan apañ ko Job ear iiooni.

⁹ L̦õmn̦ak kõn wãween an kar Jeova jipañ em̦m̦aan eo etiljek, Job. Ear iioon elõñ kain apañ ko rel̦l̦ap ium̦win juon iien ekadu. Ilowaan juon wõt raan, kar ba ñan Job bwe em̦õj ko̦o̦ti ak m̦an menninmour ko nejin, em̦õj m̦an ri-jerbal ro an, im men eo ekabũrom̦õjm̦õj tata, em̦õj an mej aolep ajri ro nejin. (Job 1:13-19) Ejjabto tokãlik, ke Job ej bũrom̦õj wõt kõn men ko rar wal̦o̦k, ear wõr juon an nañinmej me elukkuun kõmmetak im eko̦kkure aolepen ãnbwinnin. (Job 2:7) Joñan an lukkuun nana wãween eo Job ear iioone, ear ba: “Ij dike aõ mour; Ijjab kõn̦aan mour.”—Job 7:16.

10. Ewi wãween an kar Jeova lel̦o̦k ñan Job men ko ear aikuji bwe en maroñ kijenmej ium̦win apañ ko an? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)

¹⁰ Jeova ear lale im kõjparok Job. Kõnke Jeova ear yokwe Job, Ear lel̦o̦k ñane men ko ear aikuji bwe en maroñ kijenmej im anjo̦ ioon apañ ko ear iiooni. Jeova ear kõnono ñan Job im kakeememeje kõn mãlõtlõt eo An el̦ap im wãween An lale menin kõm̦anm̦an ko An ilo yokwe. Ear kõnono ñane kõn elõñ menninmour ko rekabwilõñlõñ. (Job 38:1, 2; 39:9, 13, 19, 27; 40:15; 41:1, 2) Jeova ear bareinwõt kõjerbal juon likao etiljek etan Ilaihu ñan kõkajoor im kaenõm̦m̦an Job. Ilaihu ear rõjañ Job im ba ñane bwe aolep iien Jeova ej kõjeraam̦m̦an ri-karejar ro An kõn aer kijenmej wõt. Bõtab Jeova ear bar kõm̦akũt Ilaihu ñan lel̦o̦k ñan Job jet naanin kauwe ko ilo yokwe. Ilaihu ear jipañ Job ñan jab l̦õmn̦ak wõt kõn e make ilo an kakeememeje bwe jelukkuun dik ñe keidi kõj ñan Jeova, ri-Kõm̦anm̦an eo an lañ im lal̦. (Job 37:14) Jeova ear bar lel̦o̦k ñan Job juon jerbal; ear aikuj jar kõn l̦õm̦aro jilu m̦õttan me rar jerawiwi. (Job 42:8-10) Ewi wãween an Jeova jipañ kõj rainin ñe jej iiooni apañ ko rel̦l̦ap?

11. Ewi wãween an Baibõl̦ eo kaenõm̦m̦an kõj ñe jej iioon apañ ko?

¹¹ Jeova ejjab kajju kõnnaan ñan kõj ãinwõt an kar kõnnaan ñan Job, ak ej kõnono ñan kõj ikijjeen Naan eo an, Baibõl̦ eo. (Rom 15:4) Ej kaenõm̦m̦an kõj ikijjeen an letok juon kõjatdikdik em̦m̦an kõn ilju im jekl̦aj. L̦õmn̦ak kõn jet iaan naan ko ilo Baibõl̦ me remaroñ kaenõm̦m̦an kõj ñe jej iioon apañ ko. Ilo Baibõl̦, Jeova ej kaenõm̦m̦an kõj im ba bwe ejjel̦o̦k juon men—ekoba apañ ko rel̦l̦ap—“enaaj maroñ kõjepel kõj jãn yokwe eo an.” (Rom 8:38, 39) Ej bar kaenõm̦m̦an kõj im ba bwe “ej epaak ñan [ro] otemjej rej kũr ñan E” ilo jar. (Sam 145:18) Jeova ej ba ñan kõj bwe el̦aññe jenaaj atartar ioon, jenaaj maroñ kijenmej ium̦win jabdewõt apañ im jenaaj m̦õn̦õn̦õ jekdo̦o̦n ñe jej eñtaan. (1 Kor. 10:13; Jem. 1:2, 12) Naanin Anij ej bar kakeememej kõj bwe apañ ko ad rej ñan jidik wõt iien ñe keidi ñan  jeraam̦m̦an ko Jeova enaaj litok ñan kõj me rej ñan indeeo. (2 Kor. 4:16-18) Jeova ej kallim̦ur ñan kõj bwe enaaj ko̦kkure ro rej wũnjãn aolep apañ ko ad—Setan Tepil̦ eo im aolep ro rej anõke wãween ko an renana. (Sam 37:10) Em̦õj ke am̦ kiili jet iaan eoon ko rekaenõm̦m̦an ilo Baibõl̦ ñan jipañ eok kijenmej ium̦win apañ ko renaaj wal̦o̦k ilju im jekl̦aj?

12. Ta eo Jeova ej kõtmãne bwe jen kõm̦m̦ane el̦aññe jekõn̦aan bõk jipañ jãn Naan eo an?

¹² Jeova ej kõtmãne bwe jen kõm̦m̦an iien ñan keini ad katak Baibõl̦ im ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko jej riiti. Ñe jej jerbali men ko jej katak kaki, enaaj kajoorl̦o̦k tõmak eo ad im jenaaj epaakel̦o̦k eo Jemãd ilañ. Ad kõm̦m̦ani men kein, ej kõkajoor kõj ñan kijenmej wõt kõn apañ ko jej iiooni. Jeova ej bar lel̦o̦k jetõb kwõjarjar eo an ñan ro rej atartar ioon Naan eo an. Im jetõb kwõjarjar in ej letok ñan kõj “kajoor eo . . . el̦ap jãn joñan” ñan jipañ kõj kijenmej ium̦win jabdewõt apañ.​—2 Kor. 4:7-10.

13. Ewi wãween an ekkan ko ilo jetõb jãn “ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt” jipañ kõj ñan kijenmej ium̦win apañ ko?

¹³ Kõn jipañ eo an Jeova, “ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt” ej kõm̦m̦ane elõñ katak ko, pijain alwõj ko, im al ko me remaroñ jipañ kõj ñan kõkajoorl̦o̦k tõmak eo ad im ekkõl wõt ilo tõmak. (Matu 24:45) Jej aikuj lukkuun kortokjãn aolep menin letok kein jãn Jeova. Juon jeid im jatid kõrã jãn America ej kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol kõn aolep ekkan kein ilo jetõb. Ej ba: “Ium̦win iiõ ko 40 in aõ karejar ñan Jeova, iar iioon mãlejjoñ ko kõn tõmak e aõ elõñ alen.” Ear iioon apañ ko rel̦l̦ap—juon ri-kattõr me ekadek ear dibõje l̦al̦l̦ap eo jim̦m̦aan im emej, jinen im jemãn rar lukkuun nañinmej kõn juon nañinmej ekauwõtata im tokãlik rar mej, im ruo alen an kar bõk nañinmej in kããnjer. Ta eo ear jipañe ñan kijenmej? Ej kõmel̦el̦e im ba: “Aolep iien Jeova ear lale im kõjparok eõ. Ekkan ko ilo jetõb me ej litok ikijjeen ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt rej jipañ eõ ñan kijenmej wõt. Kõn wõt men kein, imaroñ bõk ejja eñjake eo wõt an Job, eo me ear ba: ‘Ñan iien aõ mej ijãmin jol̦o̦k aõ jim̦we jãn ña’!”—Job 27:5.

14. Ewi wãween an Jeova kõjerbal rũttõmak ro jeid im jatid ñan jipañ kõj ilo iien ko jej iioon apañ? (1 Tessalonika 4:9)

¹⁴ Em̦õj an Jeova katakin im kammineneik armej ro an ñan kwal̦o̦k yokwe im kaenõm̦m̦an doon ilo iien ko reppen. (2 Kor. 1:3, 4; riit 1 Tessalonika 4:9.) Ilo aer anõke Ilaihu, rũttõmak ro jeid im jatid rem̦õn̦õn̦õ im repojak in jipañ kõj ñan dãpij wõt ad tiljek ñe jej iioon wãween ko reppen. (Jrb. 14:22) Ñan waanjoñak,  l̦õmn̦ak kõn wãween an eklejia eo an Diane kar kõkajoore im jipañe bwe en kajoor wõt tõmak eo an ãlikin an kar wõr juon an l̦eo pãleen nañinmej el̦ap. Ej ba: “Ear lukkuun pen. Ak kõmar eñjake an Jeova lukkuun yokwe im kõjparok kõm̦ro ilo allõñ ko me rar lukkuun pen. Eklejia eo am̦ro ear kõm̦m̦ani elõñ men ko ñan jipañ kõm̦ro. Aer kar lotok kõm̦ro, call tok, im atbo̦kwõj kõm ear jipañ kõm̦ro ñan kijenmej wõt. Im kõnke ijjab kattõr, ro jeid im jatid rar loloodjake aõ etal ñan iien kweilo̦k ko im kwal̦o̦k naan ilo iien ko me imaroñ.” Ej juon jeraam̦m̦an bwe jej m̦õttan juon baam̦le ilo tõmak me el̦ap yokwe ippãer!

15. Etke jej lukkuun tõmak bwe jemaroñ kijenmej wõt ium̦win apañ ko reppen?

¹⁵ Kõj aolep jenaaj baj iioon wõt apañ. Bõtab, ãinwõt ad kar katak kake, jejjab aikuj make iaad ilo ad jelm̦aiki juon apañ. Ãinwõt juon jemãn me el̦ap yokwe ippãn, aolep iien Jeova ej lale im kõjparok kõj. Ej pãd ippãd, im epojakin roñjake kajjitõk ko ad im em̦õn̦õn̦õ in jipañ kõj. (Ais. 43:2) Jej lukkuun tõmak bwe jemaroñ kijenmej ium̦win apañ ko kõnke em̦õj an letok ñan kõj aolep men ko jej aikuji ñan kijenmej wõt. Em̦õj an letok ñan kõj jeraam̦m̦an eo ñan jar, Baibõl̦ eo, elõñ ekkan ko ilo jetõb, im ro jeid im jatid me el̦ap yokwe ippãer ñan jipañ kõj ilo iien ko reppen.

16. Ewi wãween jemaroñ pãdwõt ium̦win kõjparok eo an Jeova?

¹⁶ El̦ap ad kam̦m̦oolol bwe ewõr juon Jemãd ilañ me ej lale im kõjparok kõj! ‘Bũruod ej lañlõñ ilo E.’ (Sam 33:21) Jemaroñ kwal̦o̦k ñan Jeova bwe jej kam̦m̦oolole kõn an lale im kõjparok kõj ilo yokwe ikijjeen ad kortokjãn aolep menin letok ko ej litok ñan jipañ kõj. Jej aikuj bareinwõt kõm̦m̦ane ijo kun̦aad ñan pãdwõt ium̦win kõjparok eo an Anij. Ilo bar juon wãween ba, el̦aññe jej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan pokake Jeova im kõm̦m̦ani men ko rejim̦we im̦aan mejãn, enaaj lale im kõjparok kõj ñan indeeo!—1 Pit. 3:12.