1. Ta men ko rem̦m̦an me elõñ jo̦dikdik ro em̦õj aer katõpraki?

 KAJJOJO iiõ, elõñ to̦ujin Kũrjin jo̦dikdik ro rej peptaij. Em̦õj ke am̦ bõk buñtõn ne in? El̦aññe aet, innem rũttõmak ro jeim̦ im jatũm̦, ekoba Jeova, rej m̦õn̦õn̦õ kõn kwe! (JK. 27:11) L̦õmn̦ak m̦õk kõn aolep men ko em̦õj am̦ katõpraki. Kwaar keini am̦ katak Baibõl̦, bõlen ium̦win jejjo iiõ ko. Men ko kwaar katak kaki rar kaalikkar ñan kwe bwe Baibõl̦ eo ej Naanin Anij. Bõtab men eo el̦apl̦o̦k, em̦õj am̦ jel̦ã kajjien im yokwe ri-Jeje eo an bok in eokkwõjarjar. Yokwe eo am̦ ñan Jeova em̦õj an eddekl̦o̦k ñan joñan eo me em̦õj am̦ kiiõ wũjlepl̦o̦k mour eo am̦ im peptaij. Juon pepe elukkuun em̦m̦an!

2. Ta eo jenaaj kõnono kake ilo katak in?

 ² Ejjel̦o̦k pere bwe m̦okta jãn am̦ kar peptaij, kar mãlejjoñe tõmak eo am̦ ilo elõñ wãween ko. Ijoke, ilo am̦ naaj rũttol̦o̦k, kwõnaaj iioon mãlejjoñ ko rekããl. Setan enaaj kajjioñ in kam̦õjn̦o̦ikl̦o̦k yokwe eo am̦ ñan Jeova im kõm̦m̦an bwe en jako am̦ karejar ñan E. (Eps. 4:14) Jab kõtl̦o̦k bwe men in en wal̦o̦k. Ta eo emaroñ jipañ eok ñan dãpij wõt am̦ tiljek ñan Jeova im kajejjet kallim̦ur eo am̦ ñan karejar ñane? Kwõj aikuj “wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kate [eok]” ñan am̦ rũttol̦o̦k ilo tõmak. (Hib. 6:1) Bõtab ewi wãween am̦ maroñ kõm̦m̦ane men in?

3. Ta eo Kũrjin ro rej aikuj kõm̦m̦ane ãlikin aer peptaij?

³ Ãlikin ad peptaij, kõj aolep jej aikuj l̦oore naanin kakapilõk eo an rijjilõk Paul ñan Kũrjin ro ilo Epesõs. Ear rõjañ er  bwe ren erom Kũrjin ro ‘rerũtto.’ (Eps. 4:13) Mel̦el̦ein bwe rar aikuj in ‘rũttol̦o̦k wõt ilo tõmak.’ Jemaroñ mel̦el̦e ta eo Paul ear ba ke ear keidi an juon Kũrjin rũttol̦o̦k ilo tõmak ñan wãween an juon ajri rũttol̦o̦k. Ro jemãn im jinen juon niñniñ me ej kab l̦otak rej lukkuun yokwe e im rej m̦õn̦õn̦õ kake. Bõtab eban juon niñniñ ñan indeeo. Tokãlik, enaaj aikuj “julo̦k aolep wãween ko an ajri.” (1 Kor. 13:11) Ejja ãindeinl̦o̦k wõt ippãn Kũrjin ro. Ãlikin ad peptaij, jej aikuj jab bõjrak jãn ad kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko. Jen etale jet iaan men ko remaroñ jipañ kõj ñan kõm̦m̦ane men in.

4. Kadkad ta eo emaroñ jipañ eok ñan rũttol̦o̦k ilo tõmak? Jouj im kõmel̦el̦e. (Pilippai 1:9)

⁴ Kaddekl̦o̦k yokwe eo am̦ ñan Jeova. Em̦õj am̦ kadede lukkuun yokwe Jeova. Bõtab yokwe eo am̦ ñane emaroñ l̦apl̦o̦k an eddekl̦o̦k. Ewi wãween? Rijjilõk Paul ej kwal̦o̦k juon wãween ilo Pilippai 1:9. (Riit.) Paul ear jar bwe yokwe eo an ri-Pilippai ro “en l̦apl̦o̦k wõt.” Innem alikkar bwe jemaroñ kaddekl̦o̦k yokwe eo ad ñan Jeova. Jemaroñ kõm̦m̦ane men in ikijjeen ad bõk “jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo ejim̦we im . . . el̦ap lol̦o̦kjen̦.” Ñe enaaj l̦apl̦o̦k ad jel̦ã kajjien Jeova, enaaj l̦apl̦o̦k ad yokwe e im kaorõk kadkad ko kadkadin ekoba wãween an kõm̦adm̦õde men ko. Enaaj l̦apl̦o̦k ad kõn̦aan kabuñbũruon, im jeban kõn̦aan kõm̦m̦ane jabdewõt men me enaaj kabũrom̦õje. Jej kate kõj ñan jel̦ã ta ankilaan im wãween jemaroñ kõm̦anm̦an ankilaan.

5-6. Ewi wãween ad maroñ kaddekl̦o̦k yokwe eo ad ñan Jeova? Jouj im kõmel̦el̦e.

⁵ Jemaroñ kaddekl̦o̦k yokwe eo ad ñan Jeova ikijjeen ad kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã kajjien eo Nejin, eo me ejejjet im jim̦we wãween an anõke kadkad ko kadkadin Jemãn. (Hib. 1:3) Wãween eo em̦m̦antata ñan jel̦ã kajjien Jesus ej ñan katak kõn bokin Gospel ko emãn. El̦aññe kwõjjañin imminene in riiti Baibõl̦ eo kajjojo raan, kwõmaroñ ke jino kiiõ? Ilo am̦ riiti bwebwenato ko kõn Jesus, lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kadkad ko kadkadin. Ear pidodo kepaake; im ilo yokwe, ear jiburlepe ajri ro reddik. (Mark 10:13-16) Ear lukkuun jouj, im ri-kal̦oor ro an rar jab mijak in kwal̦o̦k ñane wãween aer lukkuun l̦õmn̦ak kõn juon men. (Matu 16:22) Ilo wãween in, Jesus ear anõke eo Jemãn ilañ. Elukkuun bar pidodo ñan kepaake Jeova, im jemaroñ kepaake ilo jar. Ñe jej jar, jemaroñ lutõkl̦o̦k bũruod ñane, im jej lõke bwe eban kajeik kõj. Ej yokwe kõj, im ej kaorõk kõj.​—1 Pit. 5:7.

⁶ Jesus ear tũriam̦okake armej ro. Rijjilõk Matu ear kwal̦o̦k im ba: “Ke ear lo armej ro, ear kanooj tũriam̦okake er kõnke rar ãinwõt jiip ko rekinejnej im jebwãbwe im ejjel̦o̦k aer jabõt.” (Matu 9:36) Ak ta kõn Jeova, ewi wãween an eñjake? Jesus ear ba: “Ãindein ippãn bar Jema, eo ej pãd ilañ. Ejjab kõn̦aan bwe juon iaan rein reddik ren jako.” (Matu 18:14) Men in ej lukkuun kaenõm̦m̦an bũruod! Ilo ad jel̦ãl̦o̦k kajjien Jesus, yokwe eo ad ñan Jeova enaaj eddekl̦o̦k.

7. Ewi wãween am̦ maroñ bõk tokjãn jãn am̦ jel̦ãl̦o̦k kajjien ro rerũtto ilo tõmak?

⁷ Kwõmaroñ bar katak kilen ñan kal̦apl̦o̦k am̦ kwal̦o̦k yokwe im kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ãinwõt juon Kũrjin ikijjeen am̦ jel̦ãl̦o̦k kajjien ro jeid im jatid me rerũtto ilo tõmak ilo eklejia eo am̦. Kile wãween aer lukkuun lañlõñ. Rejjab ajl̦o̦k ñan jidik kõn pepe eo aer ñan karejar ñan Jeova. Kajjitõk ippãer bwe ren bwebwenato waj kõn jet iaan men ko rar iiooni ilo aer karejar ñan Jeova. Ñe ewõr juon am̦ pepe eaorõk kwõj aikuj kõm̦m̦ane, kajjitõk ippãer ñan lewaj naanin jipañ.  Keememej bwe “ñe elõñ ri-pepe, ejjel̦o̦k uwõta.”​—JK. 11:14.

8. Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane ñe kwõj pere men ko Baibõl̦ ej ba?

⁸ Jol̦o̦k am̦ pere. Ãinwõt kar kwal̦o̦k kake ilo  pãrokõrããp 2, Setan enaaj kajjioñ kõm̦m̦an bwe kwõn bõjrak jãn am̦ kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko ilo tõmak. Juon wãween emaroñ kõm̦m̦ane men in ej ikijjeen an kõm̦m̦an am̦ pere jet iaan katak ko ilo Baibõl̦. Ñan waanjoñak, bõlen jet armej renaaj kajjioñ kõm̦m̦an bwe kwõn tõmak ilo katak eo bwe aolep men rar jide im wal̦o̦k (evolution). Ke kwaar dik, kwõmaroñ kar jab lukkuun l̦õmn̦ak kake katak in, ak kiiõ ke kwõrũttol̦o̦k, bõlen eñin ej juon men rej katakin kwe ilo jikuul̦. Mel̦el̦e ko me ri-kaki ro am̦ rej ba ñan rejetak evolution, remaroñ ãinwõt ñe ralikkar im rejim̦we. Bõtab, rein remaroñ kar jab etale kein kam̦ool ko kõn an wõr juon ri-Kõm̦anm̦an. Keememej naanin kakapilõk eo ilo Jabõn Kõnnaan 18:17 (UBS) me ej ba: “Ekkã an armej l̦õmn̦ak bwe armej eo ej kõnono m̦oktata ilo jikin ekajet ejim̦we m̦ae iien eo armej eo ej jum̦ae ej jino kajitũkini.” Ijello̦kun am̦ m̦õkaj im tõmake aolep men ko kwõj katak kaki ilo jikuul̦, lukkuun etale mel̦el̦e ko rem̦ool ilo Naanin Anij. Pukot mel̦el̦e ko ilo bok ko ad. Bwebwenato ippãn ro jeid im jatid me rar tõmak ilo evolution ilo jinoin. Kajjitõk ippãer ta eo ear kõm̦m̦an bwe ren tõmak bwe ewõr juon ri-Kõm̦anm̦an me ej yokwe kõj. Am̦ kõnono ippãn rein enaaj kõketak im jipañ eok ñan pukot mel̦el̦e ko rem̦ool.

9. Ta eo kwõj katak jãn bwebwenato eo an Melissa?

⁹ Juon jeid im jatid kõrã etan Melissa ear lukkuun bõk tokjãn jãn an kar lukkuun etale el̦aññe ewõr juon ri-Kõm̦anm̦an. * Ej ba: “Ilo jikuul̦, ri-kaki ro rej kwal̦o̦k kõn evolution ilo juon wãween me ej kõm̦m̦an an armej tõmak bwe em̦ool. Ilo jinoin, iar jab kõn̦aan pukot mel̦el̦e ko kõnke iar mijak ñe inaaj lo bwe em̦ool evolution. Bõtab iar kile bwe Jeova ekõn̦aan bwe en wõr pedpedin ad tõmak im karejar ñane. Kõn men in, iar jino kõm̦m̦an etale ko. Iar riiti bok eo etan Is There a Creator Who Cares About You? im brochure ko etaer Was Life Created? im The Origin of Life​—Five Questions Worth Asking. Eñin men eo iar aikuji. Ij ajl̦o̦k bwe iar jab kõm̦m̦ane men in jãn jinoin.”

10-11. Ta eo emaroñ jipañ eok ñan dãpij wõt am̦ mour erreo? (1 Tessalonika 4:3, 4)

 ¹⁰ Jum̦ae kõm̦m̦an ko rettoon. Ilo iien am̦ jo̦dikdik, emaroñ lukkuun kajoor kõn̦aan eo ippam̦ ñan babu ippãn juon, im kwõmaroñ iioon ijjiped ko kõn mourin l̦õñ. Setan ekõn̦aan bwe kwõn l̦oor kõn̦aan kein am̦. Ta eo emaroñ jipañ eok ñan dãpij wõt am̦ mour erreo? (Riit 1 Tessalonika 4:3, 4.) Ilo iien am̦ jar, kwal̦o̦k eñjake ko am̦ ñan Jeova. Ba ñane wãween am̦ lukkuun eñjake, im kajjitõk ippãn bwe en kõkajoor eok. (Matu 6:13) Keememej bwe Jeova ejjab kõn̦aan kajeik eok, ak ekõn̦aan jipañ eok. (Sam 103:13, 14) Kwõmaroñ bar bõk jipañ jãn Naanin Anij. Melissa, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ear pen ñan an jol̦o̦k l̦õmn̦ak ko rettoon. Ej ba: “Aõ kar riiti Baibõl̦ aolep raan ear jipañ eõ bwe in jab ebbweer. Ear kakeememej eõ bwe ij doon Jeova im bwe ikõn̦aan karejar ñane.”​—Sam 119:9.

¹¹ Jab kajjioñ in kõm̦adm̦õde apañ ko am̦ make iaam̦. Kõnono kake apañ eo kwõj iioone ippãn jem̦am̦ im jinõm̦. Alikkar bwe ejjab pidodo ñan kõm̦m̦ane men in, bõtab ej juon men elukkuun aorõk ñan kõm̦m̦ane. Melissa ej ba: “Iar jar kõn peran, innem iar kõnono ippãn jema kõn apañ eo aõ. Tokãlik, ear lukkuun em̦m̦an aõ mour. Iar jel̦ã bwe Jeova ear m̦õn̦õn̦õ ippa.”

12. Ewi wãween kwõmaroñ kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an?

¹² Kõtl̦o̦k bwe naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ ren tõl eok. Jidik kõn jidik, jem̦am̦ im jinõm̦ renaaj jino kõtl̦o̦k am̦ make kõm̦m̦ani pepe ko. Bõtab ej lõñ wõt men ko kwõjjañin jel̦ã kõn mour. Ewi wãween kwõmaroñ kõjparok bwe kwõn jab kõm̦m̦ane juon pepe enana me emaroñ jelõt jem̦jerã eo am̦ ippãn Jeova? (JK. 22:3) Juon jeid im jatid kõrã etan Kari ej kõmel̦el̦e kõn ta eo ear jipañe ñan kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an. Ear kile bwe Kũrjin ro rerũtto ilo tõmak rejjab aikuj kakien ko ñan jel̦ã ta eo ren kõm̦m̦ane ilo jabdewõt wãween rej iioone. Ej ba: “Iar aikuj in mel̦el̦e kõn naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ ijello̦kun wõt aõ jel̦ã kakien ko.” Ñe kwõj riiti Baibõl̦ eo, kajjitõk ippam̦ make: ‘Ta eo men in ej kwal̦o̦k kõn wãween an Jeova l̦õmn̦ak? Ewõr ke naanin kakapilõk ko ie me renaaj jipañ eõ ñan kõm̦m̦ani men ko rejim̦we? El̦aññe aet, ewi wãween aõ naaj bõk tokjãn ñe inaaj jerbali?’ (Sam 19:7; Ais. 48:17, 18) Ilo am̦ riiti Baibõl̦ eo im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn naanin kakapilõk ko ie, kwõnaaj lo bwe enaaj pidodol̦o̦k am̦ kõm̦m̦ani pepe ko me rej kabuñbũruon Jeova. Ilo am̦ kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko, kwõnaaj kile bwe kwõjjab aikuj kakien ko ñan jel̦ã ta eo kwõn kõm̦m̦ane ilo jabdewõt wãween kwõj iioone kõnke kwõnaaj jel̦ã wãween an Jeova l̦õmn̦ak kake.

13. Ewi wãween an ro m̦õttam̦ me rem̦m̦an maroñ jelõt eok? (Jabõn Kõnnaan 13:20)

¹³ Kããlõt ñan m̦õttãik ro rej yokwe Jeova. Ãinwõt kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ro kwõj kããlõt ñan m̦õttãiki er renaaj lukkuun jelõt wãween am̦ rũttol̦o̦k ilo tõmak. (Riit Jabõn Kõnnaan 13:20.) Juon jeid im jatid kõrã etan Sara ear jino jakol̦o̦k an lañlõñ. Innem ewõr juon men ear wal̦o̦k me ear jipañe ñan bar lo lañlõñ. Sara ej ba: “Ilo iien eo ejejjet, iar maroñ lo ro m̦õtta me rem̦m̦an. Ña im juon jeid im jatid jiroñ, kõm̦ro ear katak kõn Naan in Keeañ eo ippãn doon kajjojo wiik. Bar juon m̦õtta ear jipañ eõ ñan jino uwaak ilo iien kweilo̦k ko. Kõn jipañ eo an ro m̦õtta, iar jino keini aõ katak Baibõl̦ ippa make im jar. Ear jino kajoorl̦o̦k kõtaan eo aõ ippãn Jeova, im iar bar lo lañlõñ.”

14. Ewi wãween an kar Julien ellolo ro m̦õttan rem̦m̦an?

¹⁴ Ewi wãween am̦ maroñ m̦õttãik ro me renaaj juon joñak em̦m̦an ñan kwe? Julien,  eo me ej kiiõ juon iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia, ej ba: “Ke iar juon jo̦dikdik, iar maroñ lo ro m̦õtta me rem̦m̦an ke iar bõk kun̦aõ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Rein rar lukkuun kijejeto, im rar jipañ eõ ñan kile joñan an limo im em̦m̦an jerbalin kwal̦o̦k naan. Iar jino likũt bwe jerbalin full-time en juon aõ mejãnkajjik. Iar bar kile bwe unin an jab lõñ ro m̦õtta me rem̦m̦an ej kõnke iar m̦õttãik wõt ro me rar joñan wõt ña. Tokãlik, iar bareinwõt lo ro m̦õtta me rem̦m̦an ilo Betel̦. Joñak ko aer rem̦m̦an rar jipañ eõ ñan kããlõt kein kam̦õn̦õn̦õ ko me rem̦m̦anl̦o̦k, im men in ear kõm̦m̦an bwe in epaakel̦o̦k Jeova.”

15. Ta naanin kakkõl eo kõn aetõl me Paul ear lel̦o̦k ñan Timote? (2 Timote 2:20-22)

¹⁵ Ta el̦aññe kwõj kile bwe ewõr juon ilo eklejia eo me ejjab em̦m̦an ñan am̦ aetõle? Paul ear jel̦ã bwe ewõr ro ilo eklejia eo m̦okta me rar jab l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ãinwõt juon Kũrjin, innem ear kakkõl Timote bwe en jab aetõl er. (Riit 2 Timote 2:20-22.) Jem̦jerã eo ad ippãn Jeova elukkuun aorõk. Jen jab kõtl̦o̦k bwe jabdewõt armej en kam̦õjn̦o̦ik jem̦jerã in ad me jaar lukkuun kate kõj ñan ejaake ippãn eo Jemãd ilañ.​—Sam 26:4.

16. Kain mejãnkajjik rot ko kwõj aikuj kõm̦m̦ani?

¹⁶ Kõm̦m̦an mejãnkajjik ko me remaroñ jipañ eok. Kõm̦m̦an mejãnkajjik ko renaaj kõkajoor tõmak eo am̦ im jipañ eok ñan rũttol̦o̦k ilo tõmak. (Eps. 3:16) Ñan waanjoñak, kwõmaroñ pepe ñan kakõm̦anm̦anl̦o̦k am̦ ekkeini am̦ katak ippam̦ make im riit Baibõl̦. (Sam 1:2, 3) Ak kwõmaroñ lo bwe kwõj aikuj kal̦apl̦o̦k joñan ikkutkut in am̦ jar im kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween am̦ jar. Bõlen kwõj aikuj kal̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã irooj ioom̦ make ñe kwõj kããlõt menin kam̦õn̦õn̦õ ko im kõjerbal iien ko am̦. (Eps. 5:15, 16) Ñe Jeova ej lo am̦ kate eok ñan kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko, enaaj buñbũruon.

17. Ta eo enaaj wal̦o̦k ñe kwõnaaj jipañ ro jet?

¹⁷ Ilo am̦ jipañ ro jet, men in enaaj kõm̦m̦an bwe kwõn rũttol̦o̦k ilo tõmak. Jesus ear ba: “El̦apl̦o̦k m̦õn̦õn̦õ ilo lel̦o̦k jãn bõk.” (Jrb. 20:35) Kwõmaroñ lukkuun bõk tokjãn ñe kwõj kõjerbal jet iaan iien ko am̦ im kajoor eo am̦ ãinwõt juon jo̦dikdik ñan jipañ ro jet. Ñan waanjoñak, kwõmaroñ kõm̦m̦an bwe en juon am̦ mejãnkajjik ñan jipañ ro rerũtto im ro  ewõr m̦õjn̦o̦ ko ilo ãnbwinnier ilo eklejia eo am̦. Bõlen kwõmaroñ jipañ er pukotl̦o̦k aikuj ko aer ak jipañ er kõn kilen kõjerbal device ko nejier. Ñe kwõj juon likao, kõm̦m̦an mejãnkajjik eo ñan erom juon rijjipañ ilo eklejia eo bwe kwõn maroñ kal̦apl̦o̦k am̦ jipañ rũttõmak ro jeim̦ im jatũm̦. (Pil. 2:4) Kwõmaroñ bareinwõt kwal̦o̦k yokwe ñan ro ilikin eklejia eo ikijjeen am̦ kwal̦o̦k ñan er ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo. (Matu 9:36, 37) Im ñe kwõmaroñ, kõm̦m̦an bwe en am̦ mejãnkajjik ñan bõk kun̦aam̦ ilo jerbalin full-time.

18. Ewi wãween an jerbalin full-time maroñ jipañ eok ñan rũttol̦o̦k ilo tõmak?

¹⁸ Jerbalin full-time emaroñ kõppel̦l̦o̦k elõñ wãween ko ñan jipañ eok rũttol̦o̦k ilo tõmak. Jerbalin bainier emaroñ kõppel̦l̦o̦k jeraam̦m̦an eo ñan am̦ maroñ pãd ilo Jikuul̦ eo ñan Ri-Kwal̦o̦k Naan ro an Aelõñ Eo. Kwõmaroñ jerbal ilo Betel̦ ak ilo jerbalin ekkal ko an doulul in. Juon jeid im jatid jiroñ me ej bainier etan Kaitlyn ej ba: “Ãlikin aõ kar peptaij, aõ kar jol̦o̦k iien im kwal̦o̦k naan ippãn ro jeid im jatid me el̦ap imminene ko ippãer ear juon men me ear lukkuun jipañ eõ ñan rũttol̦o̦k ilo tõmak. Joñak ko aer rar kõm̦akũt eõ ñan kam̦wilal̦l̦o̦k jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo aõ kõn Baibõl̦ im ñan kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween aõ katakin.”

19. Ta jeraam̦m̦an ko kwõnaaj bũki ilo am̦ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im rũttol̦o̦k ilo tõmak?

¹⁹ Ilo am̦ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im rũttol̦o̦k ilo tõmak, kwõnaaj bõk elõñ jeraam̦m̦an ko. Kwõnaaj maroñ kõjparok eok jãn am̦ kõjerbal iien am̦ jo̦dikdik ñan jibadek mejãnkajjik ko ejjel̦o̦k tokjãer. (1 Jon 2:17) Kwoban aikuj bũrom̦õj jãn am̦ nãj kar kõm̦m̦ani pepe ko me rejjab em̦m̦an. Ijello̦kun men in, kwõnaaj lo tõprak im m̦õn̦õn̦õ eo em̦ool. (JK. 16:3) Joñak eo am̦ em̦m̦an enaaj juon menin kõketak ñan rũttõmak ro jeim̦ im jatũm̦, ñan ro reddik ekoba ro rerũtto. (1 Tim. 4:12) Im men eo el̦aptata, kwõnaaj lo aenõm̦m̦an im jubõro eo ej itok jãn am̦ kabuñbũruon Jeova im an wõr juon am̦ kõtaan epaak ippãn.​—JK. 23:15, 16.