KATAK 31
AL 12 Jeova, Juon Anij El̦ap an Em̦m̦an
Men ko Jeova Ear Kõm̦m̦ani ñan Lo̦mo̦o̦rene Kõj Rijjerawiwi Ro
“Joñan an Anij yokwe lal̦ in, ear letok eo ej make wõt Nejin.”—JON 3:16.
UNIN KATAK IN
Wãween an Jeova jipañ kõj ñan ad maroñ tarin̦aeik jerawiwi, im wãween an kar kõpel̦l̦o̦k juon ial̦ bwe jen maroñ m̦õn̦õn̦õ kõn mour ñan indeeo im rõl̦o̦k jãn jerawiwi.
1-2. (1) Ta in jerawiwi, im ewi wãween jemaroñ anjo̦ ioon jerawiwi? (Bar lale “Mel̦el̦ein Naan Ko.”) (2) Ta ko jenaaj etali ilo katak in im ilo katak ko jet ilo Naan in Keeañ in? (Bar lale “Ñan Ro Rej Riit” ilo magazine in.)
KOKÕN̦AAN ke jel̦ã ewi joñan an Jeova Anij yokwe eok? Juon wãween kwõmaroñ jel̦ã uwaakin kajjitõk in ej ikijjeen am̦ katak kõn ta ko em̦õj an Jeova kõm̦m̦ani bwe kwõn maroñ bõk lo̦mo̦o̦r jãn jerawiwi im mej. Jerawiwi a ej juon ri-kõjdat elukkuun nana me kwõjjab maroñ anjo̦ ioon make iaam̦. Kõj aolep jej jerawiwi aolep raan, im jej mej kõn wõt jerawiwi. (Rom 5:12) Meñe ãindein ak ewõr ad kõjatdikdik. Ikijjeen jipañ eo jãn Jeova, jemaroñ anjo̦ ioon jerawiwi. Ilo m̦ool, jemaroñ lukkuun lõke men in!
2 Enañin 6,000 de iiõ in an Jeova Anij jipañ armej ñan tarin̦aeik jerawiwi. Etke ej kõm̦m̦ane men in? Kõnke ej yokwe kõj. Ear yokwe armej jãn jinoin men otemjej, im eñin unin elõñ men ko ear kõm̦m̦ani bwe en maroñ jipañ kõj ñan tarin̦aeik jerawiwi. Anij ejel̦ã bwe jerawiwi ej tõll̦o̦k ñan mej, im ejjab kõn̦aan bwe en jem̦l̦o̦k eo ad in. Ilo m̦ool, ekõn̦aan bwe jen bõk mour indeeo. (Rom 6:23) Eñin men eo ekõn̦aan ñan kwe. Ilo katak in, jenaaj etale jilu kajjitõk ko: (1) Ewi wãween an kar Jeova letok kõjatdikdik ñan kõj armej rijjerawiwi? (2) Ewi wãween an kar armej ro ilo Baibõl̦ maroñ kabuñbũruon Jeova meñe er rijjerawiwi? (3) Ewi wãween an kar Jesus lo̦mo̦o̦ren kõj armej rijjerawiwi?
EWI WÃWEEN AN KAR JEOVA LETOK KÕJATDIKDIK ÑAN KÕJ ARMEJ RIJJERAWIWI?
3. Ewi wãween an kar rũtto ro jemãd im jined jinointata erom rijjerawiwi?
3 Ke Jeova ear kõm̦anm̦an em̦m̦aan im kõrã eo jinointata, ear kõn̦aan bwe erro en m̦õn̦õn̦õ. Ear lel̦o̦k ñan erro juon jikin jokwe eaiboojoj, mourin m̦are ãinwõt juon menin lel̦o̦k, im juon jerbal ejejuwaan. Jeova ear kajjitõk bwe erro en koobrak lal̦ in kõn ro ineer im kõm̦m̦an bwe aolepen lal̦ in en erom juon pedetaij ãinwõt jikin kallibin Iden. Ijoke, juon wõt men ear kajjitõk bwe ren jab kõm̦m̦ane. Im ear kakkõl erro bwe ñe renaaj kããlõt ñan rupe kien in, jerawiwi in enaaj tõll̦o̦k erro ñan mej. Jejel̦ã ta eo ear wal̦o̦k. Juon enjel̦ me ear jab yokwe Anij im jab yokwe erro, ear kapoiki erro ñan jerawiwi. Im Adam im Iv rar po ippãn kõn aerro kar likjab in lõke Jemãerro ilañ. Im jejel̦ã bwe Jeova ear kam̦oole naan ko an. Jãn raan eo m̦aanl̦o̦k, erro ar iioon men ko rekabũrom̦õjm̦õj itok wõt jãn pepe eo aerro: rar rũttol̦o̦k, innem tokãlik mej.—Jen. 1:28, 29; 2:8, 9, 16-18; 3:1-6, 17-19, 24; 5:5.
4. Etke Jeova edike jerawiwi im ej jipañ kõj ñan tarin̦aeik jerawiwi? (Rom 8:20, 21)
4 Jeova ear je bwebwenato in ekabũrom̦õjm̦õj bwe jen maroñ katak jãne. Ej jipañ kõj ñan lo unin an lukkuun dike jerawiwi. Jerawiwi ej kõjepel kõj jãn eo Jemãd ilañ, im ej tõll̦o̦k kõj ñan mej. (Ais. 59:2) Eñin unin Setan, ri-jum̦ae eo me ear kõm̦m̦an poktak, elukkuun em̦m̦an ippãn jerawiwi im ej kapo ro jet bwe ren bareinwõt kõm̦m̦an jerawiwi. Bõlen Setan ear l̦õmn̦ak bwe ear bõk anjo̦ ilo jikin kallibin Iden. Bõtab, ear jab mel̦el̦e kõn joñan yokwe eo an Jeova. Ear jab oktak karõk eo an ñan ro ineen Adam im Iv. Kõn an lukkuun yokwe armej, ear m̦õkaj im kõpel̦l̦o̦k juon ial̦ ñan aolep bwe en wõr aer kõjatdikdik. (Riit Rom 8:20, 21.) Jeova ear jel̦ã bwe jet iaan ro ineen Adam im Iv renaaj kããlõt ñan yokwe im renaaj reilo̦k ñan E bwe en jipañ er ñan tarin̦aeik jerawiwi. Im ãinwõt eo Jemãer im ri-Kõm̦anm̦an eo aer, ear pukot juon wãween ñan karõl̦o̦k er jãn jerawiwi im ñan aer maroñ ruwaakl̦o̦k ñan e. Ta eo Jeova ear kõm̦m̦ane ñan kajejjete men kein?
5. Ñããt eo Jeova ear letok kõjatdikdik ñan kõj rijjerawiwi ro? Jouj im kõmel̦el̦e. (Jenesis 3:15)
5 Riit Jenesis 3:15. Jeova ear letok kõjatdikdik ñan armej ro ke ear kwal̦o̦k ta eo enaaj wal̦o̦k ñan Setan. Anij ear kanaan bwe enaaj wõr juon ‘ine’ me enaaj lo̦mo̦o̦ren armej. Ine in enaaj ko̦kkure Setan im n̦amejal̦an aolep nana ko rar wal̦o̦k itok wõt jãn men eo ear wal̦o̦k ilo jikin kallibin Iden. (1 Jon 3:8) Bõtab m̦okta jãn an men in wal̦o̦k, ine in enaaj aikuj in eñtaan. Setan enaaj ko̦kkure ine in ilo an kõm̦m̦an bwe en mej. Men in enaaj kar lukkuun kabũrom̦õje Jeova. Meñe ãindein, ak enaaj kar l̦ap tokjãn kõnke elõñ armej renaaj maroñ bõk lo̦mo̦o̦r jãn jerawiwi im mej.
EWI WÃWEEN AN KAR ARMEJ RO ILO BAIBÕL̦ MAROÑ KABUÑBŨRUON JEOVA MEÑE ER RIJJERAWIWI?
6. Ta eo em̦m̦aan ro retiljek, ãinwõt Ebel im Noa, rar kõm̦m̦ane bwe ren maroñ ruwaakl̦o̦k ñan Jeova?
6 Ium̦win elõñ bukwi iiõ ko tokãlik, jidik kõn jidik Jeova ear kaalikkarl̦o̦k ewi wãween an armej ro maroñ ruwaakl̦o̦k ñane meñe er rijjerawiwi. Ebel, l̦eo kein karuo nejin Adam im Iv, ear armej eo jinointata me ear likũt an tõmak ilo Jeova ãlikin jorrããn eo ear wal̦o̦k ilo jikin kallibin Iden. Kõnke Ebel ear yokwe Jeova im ear kõn̦aan kabuñbũruon im ruwaakl̦o̦k ñane, ear lel̦o̦k juon menin joortak. Ebel ear juon jabõt, innem ear bõk jet iaan l̦aam̦ ko nejin im ear m̦an er im katok kaki ñan Jeova. Ewi wãween an kar Jeova eñjake? Ear “m̦õn̦õn̦õ kake Ebel im joortak eo an.” (Jen. 4:4) Jeova ear kwal̦o̦k an buñbũruon kõn menin joortak ko an armej ro rar yokwe im lõke e—ãinwõt Noa. (Jen. 8:20, 21) Ilo an kar Jeova m̦õn̦õn̦õ kõn menin katok rot kein, ej kaalikkar bwe meñe armej ro rej rijjerawiwi ak remaroñ kabuñbũruon im ruwaakl̦o̦k ñane. b
7. Ta eo jej katak jãn an kar Ebream m̦õn̦õn̦õ in katok kõn l̦eo ej make wõt nejin?
7 Jeova ear kajjitõk ippãn Ebream, juon em̦m̦aan el̦ap an tõmak, bwe en kõm̦m̦ane juon men ekanooj in pen—ñan katok kõn l̦eo nejin etan Aisak. Ejjel̦o̦k pere bwe men in ear men eo epentata Ebream ear aikuj kõm̦m̦ane. Meñe ãindein, ak ear pojak ñan an kõm̦m̦ane. Bõtab, Anij ear kabõjrake Ebream m̦okta wõt jãn an kar m̦ane Aisak. Mekarta, ak waanjoñak in ej kwal̦o̦k ñan kõj ta eo Jeova enaaj kar kõm̦m̦ane tokãlik—Jeova enaaj kar ajel̦o̦k eo Nejin ejitõnbõro ippãn ãinwõt juon menin katok. Men in ej kaalikkar joñan an Jeova lukkuun yokwe armej.—Jen. 22:1-18.
8. Ta eo jej katak jãn an kar Kien eo kakien armej ro ñan katok kõn menninmour ko? (Livitikõs 4:27-29; 17:11)
8 Elõñ bukwi iiõ ko tokãlik, ke Jeova ear lel̦o̦k Kien eo ñan ri-Israel ro, ear ba ñan er bwe ren katok kõn menninmour ko bwe en maroñ jeorl̦o̦k jerawiwi ko aer. (Riit Livitikõs 4:27-29; 17:11, UBS.) Menin katok kein rar kaalikkar bwe enaaj wõr juon menin katok el̦apl̦o̦k me enaaj lukkuun lo̦mo̦o̦rene armej ro jãn jerawiwi. Kar kõm̦akũt ri-kanaan ro an Anij bwe ren je kõn ine eo kar kallim̦ur kake. Rar kanaan bwe eo ejitõnbõro Nejin Anij enaaj aikuj eñtaan im mej. Naaj m̦ane ãinwõt aer m̦ane juon jiip m̦okta jãn aer katok kake. (Ais. 53:1-12) Baj pijaikl̦o̦k m̦õk: Jeova ear karõk bwe eo Nejin ejitõnbõro ippãn en katok kõn mour eo an bwe En maroñ lo̦mo̦o̦ren armej otemjej jãn jerawiwi im mej—ekoba kwe!
EWI WÃWEEN AN KAR JESUS LO̦MO̦O̦REN KÕJ?
9. Ta eo Jon ri-Peptaij ear ba kõn Jesus? (Hibru 9:22; 10:1-4, 12)
9 Ilo raan ko an rijjilõk ro, Jon ri-Peptaij ear jitõñ Jesus ri-Nazeret eo im ba: “Eñin ej L̦aam̦ eo an Anij im ej jol̦o̦k jerawiwi ko an lal̦!” (Jon 1:29) Naan kein rar kaalikkar bwe Jesus ear ine eo kar kanaan kake jãn jinoin, im bwe naaj kar ajel̦o̦k mour eo an ãinwõt juon menin katok. Kiiõ ej kab alikkarl̦o̦k wõt an m̦ool kõjatdikdik eo ñan armej rijjerawiwi—eñin bwe remaroñ lukkuun m̦oolin anemkwõj jãn jerawiwi.—Riit Hibru 9:22; 10:1-4, 12.
10. Ewi wãween an kar Jesus kwal̦o̦k bwe ear itok ‘bwe en pukot’ rijjerawiwi ro?
10 El̦ap an kar Jesus l̦õmn̦ak kõn armej ro rar eddodo kõn aer jerawiwi im ear kũr er bwe ren erom ri-kal̦ooran. Ear jel̦ã bwe unin an aolep armej eñtaan ej kõn jerawiwi. Eñin unin ear kõn̦aan jipañ em̦m̦aan im kõrã ro me el̦ap aer kar iioon apañ kõn wõt jerawiwi ko aer. Ear kõjerbale juon waanjoñak ñan kõmel̦el̦eik men in, ear ba: “Ro rãjmour rejjab aikuji juon taktõ, ro renañinmej wõt.” Im ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Iar jab itok bwe in pukot ro rewãnõk, ak iar itok bwe in pukot rijjerawiwi ro.” (Matu 9:12, 13) Jesus ear jerbali naan kein. Ñan waanjoñak, ear kwal̦o̦k jouj im jol̦o̦k jerawiwi ko an kõrã eo ear kwal̦ neen kõn dãnnin kõmjaal̦al̦ ko an. (Luk 7:37-50) Ear kwal̦o̦k katak ko raorõk ñan kõrã in Sameria eo ilo aebõj lal̦ eo meñe ear jel̦ã bwe kõrã in ear mourin l̦õñ. (Jon 4:7, 17-19, 25, 26) Joñan, Anij ear lel̦o̦k kajoor ñan Jesus bwe en maroñ jol̦o̦k men eo ej wal̦o̦k itok jãn jerawiwi—mej. Ewi wãween? Eokwe ilo an kar Jesus kõjerkakpejeik armej ro—em̦m̦aan im kõrã ro, ajri ro, im rũtto ro.—Matu 11:5.
11. Etke rijjerawiwi ro rar jab mijak in kepaake Jesus?
11 Jemel̦el̦e unin an armej ro me el̦ap aer kõm̦m̦ani men ko renana kõn̦aan kepaake Jesus. Jesus ear kwal̦o̦k jouj im tũriam̦o ñan er. Eñin unin rein rar jab mijak in kepaake. (Luk 15:1, 2) Im Jesus ear nõbar rein im kõjeraam̦m̦an er kõn aer kwal̦o̦k aer tõmak ilo e. (Luk 19:1-10) Ear jejjet im jim̦we wãween an kar Jesus kwal̦o̦k tũriam̦o eo an Jemãn ñan armej ro. (Jon 14:9) Ikijjeen naan im kõm̦m̦an ko an, ear kaalikkar bwe Jemãn, eo im el̦ap tũriam̦o ippãn, elukkuun yokwe armej im ekõn̦aan jipañ er kajjojo ñan tarin̦aeik jerawiwi. Jesus ear jipañ armej rijjerawiwi ñan kõn̦aan kõm̦m̦an oktak ko ilo mour ko aer im ñan l̦oore.—Luk 5:27, 28.
12. Ta eo Jesus ear katakin kõn mej eo an?
12 Jesus ear jel̦ã bwe enaaj kar katok kõn mour eo an. Elõñ alen an kar ba ñan ri-kal̦oor ro an bwe naaj ketake im m̦ane ilo juon juron al̦al̦. (Matu 17:22; 20:18, 19) Ear jel̦ã bwe katok eo an enaaj jol̦o̦k jerawiwi ko an lal̦, ãinwõt an kar Jon kar ba im kanaan kake. Jesus ear bareinwõt katakin bwe ãlikin an katok kõn mour eo an, enaaj “[karuwaaktok, NW] jabdewõt armej” ñan e. (Jon 12:32) Meñe armej ro rej rijjerawiwi, ak remaroñ kabuñbũruon Jeova ikijjeen aer tõmak ilo Jesus im anõke jenkwan neen. Ñe renaaj ãindein, renaaj maroñ ‘anemkwõj jãn jerawiwi.’ (Rom 6:14, 18, 22; Jon 8:32) Kõn men in, Jesus ear kwal̦o̦k peran ilo an kar m̦õn̦õn̦õ in eñtaan im mej bwe en maroñ lo̦mo̦o̦rene armej.—Jon 10:17, 18.
13. Ewi wãween an kar Jesus mej, im ta eo mej eo an ej katakin kõj kõn Jeova? (Bar lale pija eo.)
13 Kar ketake, kalbuuji, kõnanaiki, ruruweiki, liaakel̦o̦k, im kaeñtaane Jesus. Rũttarin̦ae ro rar bõkl̦o̦ke ñan ijo renaaj m̦ane im rar dilaiki ilo juon juron al̦al̦. Ilo an kar Jesus tiljek im kijenmej wõt meñe ear lukkuun eñtaan, ear wõr juon eo me el̦apl̦o̦k an kar eñtaan—Jeova Anij. Ear jab kõjerbal kajoor eo An im kabõjrak aer kaeñtaane Jesus. Ñe Jeova elukkuun yokwe eo Nejin, innem etke ear kõtl̦o̦k bwe en eñtaan im mej? Eokwe, kõn wõt yokwe. Jesus ear ba: “Joñan an Anij yokwe lal̦ in, ear letok eo ej make wõt Nejin, bwe jabdewõt eo ej kwal̦o̦k an tõmak ilo e, en jab jako ak en bõk mour indeeo.”—Jon 3:16.
14. Ta eo katok in mour eo an Jesus ej katakin eok?
14 An kar Jesus katok kõn mour eo an ej lukkuun kaalikkar joñan an Jeova yokwe ro ineen Adam im Iv. Men in ej kam̦ool joñan an Jeova yokwe eok. Meñe ear lukkuun rup bũruon, ak ear katok kõn eo Nejin ejitõnbõro ippãn bwe en maroñ lo̦mo̦o̦ren eok jãn jerawiwi im mej. (1 Jon 4:9, 10) Aet, ekõn̦aan jipañ kajjojo iaad bwe jen tarin̦aeik jerawiwi im bõk anjo̦!
15. Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane bwe jen maroñ bõk tokjãn jãn menin letok eo an Anij, katok in mour eo an Jesus?
15 Unin an Jeova maroñ jeorl̦o̦k jerawiwi ko ad ej kõn menin letok eo an ñan kõj—katok in mour eo an eo Nejin ej make wõt. Bõtab bwe Jeova en jeorl̦o̦k ad bõd, ewõr men en̦ jej aikuj kõm̦m̦ane. Ta in? Jon ri-Peptaij im tokãlik Jesus Christ rar letok uwaak eo im ba: “Kom̦win ukel̦o̦k bwe Aelõñin lañ epaaktok.” (Matu 3:1, 2; 4:17) Kõn men in, ñe jekõn̦aan tarin̦aeik jerawiwi im ruwaakl̦o̦k ñan eo Jemãdwõj me el̦ap yokwe ippãn, jej aikuj ukel̦o̦k. Bõtab ta mel̦el̦ein ukel̦o̦k, im ewi wãween an jipañ kõj tarin̦aeik jerawiwi? Katak eo tok juon enaaj uwaake kajjitõk in.
AL 18 Kam̦m̦oolol kõn Katok in Mour eo an Jesus
a MEL̦EL̦EIN NAAN KO: Ilo Baibõl̦, naan eo “jerawiwi” emaroñ jitõñl̦o̦k ñan jerbal ko renana, ak an juon likjab in mour ekkar ñan kien ko an Jeova. Bõtab naan eo “jerawiwi” emaroñ bar jitõñl̦o̦k ñan jab weeppãn eo jaar jolõte jãn Adam. Eñin unin kõj aolep jej mej.