1. Ta eo Jesus ear ba ñan ri-kal̦oor ro an kõn iien eo enaaj itok jem̦l̦o̦kin, im ta naanin kakkõl eo ear lel̦o̦k ñan er?

 JEJJO raan m̦okta jãn an kar Jesus mej, emãn iaan ri-kal̦oor ro an rar kajjitõk ippãn: “Ta kõkal̦l̦e eo enaaj kaalikkar . . . bwe epaak jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in?” (Matu 24:3) Ri-kal̦oor rein remaroñ kar l̦õmn̦ak kõn ewi wãween aer nãj maroñ kile bwe epaaktok iien eo naaj jeepepl̦o̦k Jerusalem im tampel̦ eo ie. Ilo an kar Jesus uwaake er, ear jab kõnono wõt kõn an nãj jeepepl̦o̦k Jerusalem im tampel̦ eo ie, ak ear bareinwõt kõnono kõn “jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in” me jej mour ie kiiõ. Ke Jesus ear kõnono kõn iien in enaaj itok jem̦l̦o̦kin, ear ba: “Ikijjeen raan eo ak awa eo, ejjel̦o̦k en̦ ejel̦ã. Enjel̦ ran̦ ilañ kab Nejin rejaje, ak Jemãn wõt ejel̦ã.” Innem, ear kakkõl aolep ri-kal̦oor ro an bwe ren “ruj wõt” im “ekkõl wõt.”—Mark 13:32-37.

2. Etke ear aorõk bwe Kũrjin ro ilo jinoin ren ekkõl wõt?

² Kũrjin ro ilo jinoin me rar ri-Ju, rar aikuj ekkõl wõt bwe ren maroñ kõjparok mour ko aer. Jesus ear ba ñan ri-kal̦oor ro an kõn kõkal̦l̦e ta ko ren pukoti bwe ren maroñ jel̦ã bwe epaaktok an nãj jeepepl̦o̦k Jerusalem im tampel̦ eo ie. Ear ba: “Ñe kom̦ naaj lo an jarin tarin̦ae ko kaapool̦e Jerusalem, kom̦ naaj jel̦ã bwe epaaktok iien an jeepepl̦o̦k.” Ilo iien eo enaaj wal̦o̦k men in, rar aikuj pokake naanin kakkõl eo an Jesus im “jino ko ñan tol̦ ko.” (Luk 21:20, 21) Ro rar pokake naanin kakkõl in rar maroñ el̦l̦ã im mour ke ri-Rom ro rar ko̦kkure Jerusalem.

3. Ta ko jenaaj kõnono kaki ilo katak in?

 ³ Jej mour ilo juon tõre me epaaktok jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in enana. Kõn men in, kõj bareinwõt jej aikuj ekkõl im kõjparok wõt. Ilo katak in, jenaaj kõnono kõn wãween ad maroñ pel̦an ilo ad lukkuun lale ta ko rej wal̦o̦k ilo lal̦ in, wãween ad maroñ etale kõj make, im wãween ad maroñ kõjerbal iien in ej wõr wõt ippãd ilo mãlõtlõt.

4. Etke jej aikuj itoklimo kõn wãween an men ko rej wal̦o̦k ilo lal̦ in kiiõ kajejjete kanaan ko ilo Baibõl̦?

⁴ Ewõr un ko rem̦m̦an unin ad itoklimo in loe wãween an men ko rej wal̦o̦k ilo lal̦ in kiiõ kajejjete kanaan ko ilo Baibõl̦. Ñan waanjoñak, Jesus ear letok juon laajrak kõn men ko renaaj wal̦o̦k ñan jipañ kõj jel̦ã ñããt eo epaaktok jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in an Setan. (Matu 24:3-14) Rijjilõk Piter ear rõjañ kõj ñan lukkuun lale an jejjet kũtien kanaan ko bwe tõmak eo ad en kajoor wõt. (2 Pit. 1:19-21) Bok eo ãliktata ilo Baibõl̦ ej jino kõn naan kein: “Men ko kar kwal̦o̦ki ikijjeen Jesus Christ, im Anij ear lel̦o̦k bwe en kwal̦o̦ki ñan ri-karejar ro an im epaak aer naaj wal̦o̦k.” (Rev. 1:1) Kõn men in jej lukkuun itoklimo kõn men ko rej wal̦o̦k ilo lal̦ in kiiõ im jekõn̦aan jel̦ã wãween aer maroñ kajejjete kanaan ko ilo Baibõl̦. Im jemaroñ kijooror in bwebwenato kake men kein ippãn doon.

5. Ta eo jej aikuj kõjparok bwe jen jab kõm̦m̦ane, im ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane? (Bar lale pija ko.)

⁵ Bõtab, ñe jej kõnono kõn kanaan ko ilo Baibõl̦ jej aikuj kõjparok bwe jen jab kajjidede kõn men ko renaaj wal̦o̦k. Etke? Kõnke jejjab kõn̦aan ba jabdewõt men me enaaj ko̦kkure bõrokuk eo an eklejia eo. Ñan waanjoñak, jemaroñ roñ an ri-tõl ro an lal̦ in kõnono kõn wãween aer maroñ kõm̦adm̦õde juon apañ im bõktok aenõm̦m̦an im jokwane. Ijello̦kun ad kajjidede im ba bwe men in ej kajejjet kanaan eo ilo 1 Tessalonika 5:3, jej aikuj bõk mel̦el̦e ko rekããltata jãn doulul in. Ñe jej kõm̦m̦an bwe men ko jej kõnono kaki rej pedped ioon men ko rej itok jãn doulul eo an Jeova, jej jipañ eklejia eo bwe en bõrokuk wõt im “juon wõt ilo l̦õmn̦ak.”—1 Kor. 1:10; 4:6.

6. Ta eo jemaroñ katak jãn 2 Piter 3:11-13?

⁶ Riit 2 Piter 3:11-13. Rijjilõk Piter ej jipañ kõj ñan bõk juon l̦õmn̦ak epel̦an ñe jej etale kanaan ko ilo Baibõl̦. Ej rõjañ kõj ñan “keememej wõt iien eo enaaj itok raan eo an Jeova.” Etke? Ejjab kõnke jekõn̦aan jel̦ã “raan eo im awa eo” Jeova enaaj bõktok Armagedon, ak kõnke jekõn̦aan kõjerbal iien eo ej wõr wõt ippãd bwe jen ‘kwõjarjar ilo m̦wil im kõm̦m̦ani men ko rej kaalikkar ad mour ñan Anij.’ (Matu 24:36; Luk 12:40) Mel̦el̦ein bwe jekõn̦aan bwe en jim̦we wõt kõm̦m̦an ko ad im jekõn̦aan lale bwe ad kate kõj ilo ad jerbal ñan Jeova ej kaalikkar joñan m̦wilal̦in yokwe eo ad ñane. Bwe jen maroñ kõm̦m̦ane men in, jej aikuj etale kõj make.

7. Ewi wãween ad kaalikkar bwe jej etale kõj make? (Luk 21:34)

⁷ Jesus ear ba ñan ri-kal̦oor ro an bwe ren jab baj etale men ko rej wal̦o̦k ilo lal̦ in ak ren bareinwõt etale er make. Ear kaalikkar men in ilo naanin kakkõl eo an ilo Luk 21:34. (Riit.) L̦õmn̦ak kõn naan kein an Jesus: “Kom̦win kõjparok [ak “etale,” NW] kom̦ make.” Juon eo me ej etale e make ej kile men ko rekauwõtata me remaroñ ko̦kkure jem̦jerã eo an ippãn Jeova, im ej kate ñan kõjparok e jãn men kein. Ilo an kõm̦m̦ane men in, ej kõm̦m̦an  bwe en pãdwõt ilo yokwe eo an Anij.—JK. 22:3; Jud 20, 21.

8. Ta naanin rõjañ eo rijjilõk Paul ear lel̦o̦k ñan Kũrjin ro?

⁸ Rijjilõk Paul ear lukkuun rõjañ Kũrjin ro ñan etale er make. Ñan waanjoñak, ear ba ñan Kũrjin ro ilo Epesõs: “Kom̦win kanooj lale wãween ami etetal bwe en jab ãinwõt ri-jajel̦o̦kjen̦, ak en ãinwõt ro remãlõtlõt.” (Eps. 5:15, 16) Aolep iien Setan ej lukkuun kate e ñan kajjioñ ko̦kkure jem̦jerã eo ad ippãn Jeova, kõn men in Baibõl̦ ej rõjañ kõj ñan “kate wõt [kõj] ñan jel̦ã ta ankilaan Jeova” bwe jen maroñ kõjparok kõj jãn jabdewõt men me emaroñ ko̦kkure jem̦jerã eo ad ippãn Anij.—Eps. 5:17.

9. Ewi wãween jemaroñ jel̦ã ta ankilaan Anij ñan kõj?

⁹ Baibõl̦ eo ejjab kwal̦o̦k aolep men ko rekauwõtata me remaroñ ko̦kkure jem̦jerã eo ad ippãn Jeova. Ekkã ad aikuj kõm̦m̦ani pepe ko kõn men ko me Baibõl̦ ejjab lukkuun kaalikkar kaki. Ñan kõm̦m̦ani jokãlõt ko remãlõtlõt, jej aikuj jel̦ã ak kile “ankilaan Jeova.” Jemaroñ kõm̦m̦ane men in ilo ad keini ad katak Naanin Anij im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake. Ñe el̦apl̦o̦k ad jel̦ã ankilaan Anij im jej kate kõj ñan bõk “l̦õmn̦ak ko an Christ,” jenaaj maroñ etetal “ãinwõt ro remãlõtlõt,” meñe ejjel̦o̦k kakien ko me rej kaalikkar ta ko jen kõm̦m̦ani. (1 Kor. 2:14-16) Jet iien emaroñ pidodo ñan kile men ko jej aikuj kõjparok kõj jãni. Bõtab jet iien emaroñ jab pidodo ñan kile men kein.

10. Ta jet iaan men ko rekauwõtata jej aikuj kõjparok kõj jãni?

¹⁰ Jet iaan men ko rekauwõtata jej aikuj kõjparok kõj jãni ej kitibuj kattoojoj, l̦e jãn joñan ad idaak arkool̦, l̦e jãn joñan ad m̦õñã, ad ba naan ko rekõmmetak, bareinwõt ad alwõji pija ko relãj, pija ko rekeelwaan, im men ko ãierl̦o̦kwõt. (Sam 101:3, UBS) Ri-kõjdat eo ad, Tepil̦ eo, ej aolep iien pukot iien ko repel̦l̦o̦k ñan kajjioñ ko̦kkure jem̦jerã eo ad ippãn Jeova. (1 Pit. 5:8) Ñe jejjab kõjparok, Setan emaroñ jeor ilo l̦õmn̦ak ko ad im bũruod ineen ebbanban, jab kwal̦o̦k m̦ool, arõk, dike ro jet, utiej bõro, im dãpij ad illu. (Gal. 5:19-21) Ilo jinoin, eñjake kein remaroñ jab lukkuun kajoor. Bõtab ñe jejjab m̦õkaj im julo̦ki jãn kõj, renaaj eddekl̦o̦k ãinwõt juon menin eddek ebaijin im kõm̦m̦an jorrããn.—Jem. 1:14, 15.

11. Ta juon iaan men ko rekauwõtata jej aikuj kõjparok kõj jãne me emaroñ jab pidodo ad kile, im etke?

¹¹ Juon iaan men ko rekauwõtata me emaroñ jab pidodo ad kile ej kõm̦m̦ao ko renana. L̦õmn̦ak kõn waanjoñak in. Kwõj jerbal ippãn juon eo ejjab juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Kokõn̦aan bwe ri-jerbal eo m̦õttam̦ en em̦m̦an an watõk Ri-Kõnnaan ro an Jeova, kõn men in kwõj kwal̦o̦k am̦ jouj ñane im m̦õn̦õn̦õ in jipañe. Kwõmaroñ bareinwõt m̦õñã in raelep ippãn jãn iien ñan iien. Ejjabto, ekkutkutl̦o̦k am̦ m̦õñã ippãn. Ewõr iien ri-jerbal eo m̦õttam̦ ej kõnono kõn men ko rejekkar, im ilo jinoin ejjab em̦m̦an ippam̦. Bõtab ãlikin jet iien, joñan am̦ imminene kõn an bwebwenato kõn men kein, ejako am̦ abn̦õn̦õ kaki. Innem juon raan, ri-jerbal eo m̦õttam̦ ej kũrwaj eok bwe komiro en etal im idaak ãlikin jerbal, im kwõj etal ippãnl̦o̦k. Jidik kõn jidik, kwõj jino l̦õmn̦ak ãinwõt ri-jerbal eo m̦õttam̦. Alikkar bwe kõn am̦ ãindein, ejjabto kwõnaaj oktak im jino kõm̦m̦ani men ko ej kõm̦m̦ani. Em̦ool bwe jej kwal̦o̦k jouj im kautiej ñan aolep, ak jej aikuj keememej bwe ro me jej kããlõt ñan jol̦o̦k iien ko ad ippãer, renaaj lukkuun jelõte kõj. (1 Kor. 15:33) El̦aññe jej etale kõj make, ãinwõt an kar Jesus rõjañ kõj ñan kõm̦m̦ane, jenaaj kõjparok jãn ad aetõle ro rejjab mour ekkar ñan kien ko an  Jeova. (2 Kor. 6:15) Jenaaj kile men in ekauwõtata im kõjparok kõj jãne.

12. Ta eo ri-kal̦oor ro an Jesus rar aikuj kõm̦m̦ane ilo aer kõttaretok jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in?

¹² Ri-kal̦oor ro an Jesus rar jab aikuj in kar pãd bajjek ilo aer kõttaretok jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in. Jesus ear lel̦o̦k ñan er juon jerbal bwe ren kõm̦m̦ane. Ear jiroñ er bwe ren kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an “ilo Jerusalem, ilo aolepen Judia im Sameria, im ñan ãne ko rettol̦o̦ktata ilo lal̦.” (Jrb. 1:6-8) Alikkar bwe ri-kal̦oor ro an Jesus rar bõk juon jerbal elukkuun l̦ap! Ilo aer kar lel̦o̦k aolepen aer ilo jerbal in, rar maroñ kõjerbal iien ko aer ilo mãlõtlõt.

13. Etke jej aikuj kõjerbal iien ko ad ilo mãlõtlõt? (Kolosse 4:5)

¹³ Riit Kolosse 4:5. Bwe jen maroñ etale kõj make, jej aikuj in lukkuun l̦õmn̦ak kõn wãween ad kõjerbal iien ko ad. “Jerata” emaroñ wal̦o̦k ñan jabdewõt iaad. (Ekl. 9:11, UBS) Jemaroñ mej ilo jidimkij.

14-15. Ewi wãween jemaroñ kõjerbale iien ko ad ilo mãlõtlõt? (Hibru 6:11, 12) (Bar lale pija eo.)

¹⁴ Jemaroñ kõjerbale iien ko ad ilo mãlõtlõt ilo ad kõm̦anm̦an ankilaan Jeova im kõkajoore jem̦jerã eo ad ippãn. (Jon 14:21) Jej aikuj ‘jutak pen im tõt wõt, im aolep  iien poub wõt ilo jerbal eo an Irooj.’ (1 Kor. 15:58) Innem ñe enaaj itok jem̦l̦o̦kin—meñe jem̦l̦o̦kin mour eo ad ak jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in—enaaj ejjel̦o̦k men en̦ jej ajl̦o̦k kake.—Matu 24:13; Rom 14:8.

¹⁵ Rainin, Jesus ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im tõl ri-kal̦oor ro an ilo aer kwal̦o̦k naan kõn Aelõñ eo an Anij ilo aolepen lal̦ in. Em̦õj an kõm̦m̦ane ijo kun̦aan im kajejjete kallim̦ur eo an. Ikijjeen doulul eo an Jeova, Jesus ej katakin im kammineneik kõj kõn kilen kwal̦o̦k naan im ej letok kein jerbal ko jej aikuji ñan kajeedede ennaan eo em̦m̦an. (Matu 28:18-20) Jej kõm̦m̦ane ijo kun̦aad ikijjeen ad lukkuun kate kõj ñan kwal̦o̦k naan ñan ro jet im katakin er, im ikijjeen ad bar ekkõl wõt ilo ad kõttar an Jeova bõktok jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in. Ñe jenaaj jerbale naanin kakapilõklõk eo ilo Hibru 6:11, 12, jenaaj maroñ dãpij wõt kõjatdikdik eo ad “ñan jem̦l̦o̦kin.”—Riit.

16. Ta eo jej jek ippãd make ñan kõm̦m̦ane?

¹⁶ Em̦õj an Jeova kããlõt raan eo im awa eo enaaj bõktok jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in an Setan. Ñe enaaj itok raan eo an, Jeova enaaj kajejjet aolep kanaan ko an me repãd ilo Naan eo an. Bõtab ilo tõre kein ad, ewõr iien jemaroñ l̦õmn̦ak bwe eto an itok jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in. Meñe jemaroñ bõk l̦õmn̦ak in, ak raan eo an Jeova ‘eban aepedped’! (Hab. 2:3) Kõn men in, jen jek ippãd make ñan ekkõl wõt im “reilo̦k ñan Jeova” im “kõttar Anij in [ad] lo̦mo̦o̦r.”—Mai. 7:7.