M̦am̦a im Baba rar depdep in Katlik. Bõtab ke rar katak Baibõl̦ im lo bwe etan Anij in Jeova, rar jim̦or erom Ri-Kõnnaan ro an Jeova im rar lukkuun kijejeto. Ear jako an Baba ãeik ekjab ko in Jesus. Ijoke, ear kõjerbal kapeel eo an ãinwõt juon ri-kaam̦tõ ñan ukot lal̦in m̦weo im̦õmmim ñan juon Im̦õn Kweilo̦k. Eñin kar Im̦õn Kweilo̦k eo jinointata ilo San Juan del Monte, juon bukwõn ilo Manila, kiãptõl̦ eo an Philippine.

Ãlikin aõ kar l̦otak ilo 1952 eo, jinõ im jema rar jino katakin eõ kõn Jeova ãinwõt aer kar kõm̦m̦ane ñan l̦õm̦aro emãn jeiũ im lim̦aro jilu jeiũ. Ilo aõ kar rũttol̦o̦k, jema ear rõjañ eõ bwe in riiti juon jebta jãn Baibõl̦ eo kajjojo raan, im ear kõjerbal elõñ iaan bok ko an doulul in ñan katak ippa. Jãn iien ñan iien, jinõ im jema rar kũrtok em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko im ri-lotok ro jãn ra eo bwe ren kiki ippemmim ilo m̦weo im̦õmmim. Ãinwõt juon baam̦le, kõmar lukkuun lañlõñ im bõk kõketak jãn bwebwenato ko an rein jeid im jatid, im bwebwenato kein rar kõm̦akũt kõm ñan kõm̦m̦an bwe jerbalin kwal̦o̦k naan en men eo eaorõktata ilo mour ko ammim.

Elõñ men iar katak jãn jinõ im jema. Ãlikin an kar M̦am̦a mej jãn juon nañinmej, kõm̦ro Baba ar jino bainier ippãn doon ilo 1971 eo. Bõtab ilo kar 1973 eo ke ear 20 aõ iiõ, jema ear mej. Ke iar luuji jinõ im jema jim̦or, iar lukkuun bũrom̦õj im eñjake aõ make iaõ. Bõtab kõn wõt aõ kar “pen wõt im tõmak” ilo kõjatdikdik eo me Baibõl̦ ej kõnono kake, men in ear jipañ eõ bwe en kajoor wõt mourin jetõb e aõ im bwe en jab l̦e jãn joñan aõ bũrom̦õj. (Hib. 6:19) Ejjabto jãn iien eo jema ear mej, kar kũr eõ bwe in jerbal ãinwõt juon jipejel̦ bainier ilo juon ãne me ettol̦o̦k jãn enañin aolep armej ro etan Coron, ilo juon jikin etan Palawan.

Kar 21 aõ iiõ ke iar tõpar Coron. Kõnke iar dik im rũttol̦o̦k ilo bukwõn ko robrak kõn armej im elõñ m̦akũtkũt ie, iar lukkuun bwilõñ ke ear jab lukkuun wõr jarom im dãn rej to̦o̦r jãn baib ko, im  ear jab lukkuun lõñ wa ilo ial̦ ko. Meñe ear wõr jejjo em̦m̦aan ro jeid im jatid ilo kar ijin, ak ear ejjel̦o̦k m̦õtta bainier im jet iien iar kwal̦o̦k naan make iaõ. Ilo allõñ eo jinointata, iar lukkuun oñ kõn baam̦le eo aõ im ro m̦õtta. Ilo boñ, ikõn reilõñl̦o̦k ñan iju ko ilañ im ej to̦o̦r lal̦tak dãnnin kõmjaal̦al̦ jãn meja. Iar kõn̦aan kam̦õje jerbal eo aõ im ro̦o̦l.

Ilo kar tõre kein iar make iaõ, ikõn jar im lutõkl̦o̦k bũruõ ñan Jeova. Ekkã aõ kar ememejtok boin ko rekõketak me iar riiti ilo Baibõl̦ im ilo bok ko ad. Ekkã aõ kar kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn Sam 19:14. Iar kile bwe Jeova emaroñ “aõ dekã im aõ ri-Lo̦mo̦o̦r” el̦aññe inaaj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko rej kabuñbũruon, ãinwõt jerbal ko an im kadkad ko an. Katak eo etan “You Are Never Alone” a ilo juon iaan Naan in Keeañ ko ad ear lukkuun jipañ eõ. Elõñ alen aõ kar riiti katak in. Ilo bar juon wãween, ear ãinwõt ñe iar make iaõ ippãn Jeova. Iien rot kein rar kõpel̦l̦o̦k juon iien ñan aõ jar, katak, im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦.

Ejjabto jãn iien eo iar tõpar Coron, kar jitõñ eõ bwe in juon eo ej lale eklejia. Kõnke kar ña wõt iar lale eklejia eo, kajjojo wiik iar kõm̦m̦ane Jikuul̦in Kwal̦o̦k Naan eo, Kweilo̦kin Ad Jerbal ñan Anij, Katak Baibõl̦ an Eklejia, im Naan in Keeañ eo. Iar bareinwõt kõm̦m̦an public talk kajjojo wiik. Joñan aõ poub, ear ejjel̦o̦k iien ñan aõ eñjake aõ make iaõ!

Iar lo tõprak ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo aõ ilo Coron, tokãlik jet iaan rũkkatak ro aõ rar peptaij. Ijoke, ear bar wõr apañ ko iar iiooni. Jet iien, ekar bõk jimattanin juon raan in aõ etetal bwe in tõpar teretore eo, im ikõn jab jel̦ã ia eo inaaj kiki ie. Teretore eo an eklejia eo ear bar kitibuj elõñ ãne ko reddik. Ekkã aõ kar etal ñan ãne kein ilo juon l̦oon ak elim̦aajn̦on̦o im nana lañ, jekdo̦o̦n ñe iar jaje kilen aõ! Ilo aolep wãween kein reppen, Jeova ear kõjparok eõ im jipañ eõ bwe in jab ebbweer. Tokãlik, iar kile bwe Jeova ear kõpooj eõ ñan jelm̦ae apañ ko rel̦l̦apl̦o̦k ilo nãj jerbal eo aõ tok juon.

Ilo kar 1978 eo, kar jilkinl̦o̦k eõ bwe in jerbal ilo Papua New Guinea, ilo tuiõñin Australia. Papua New Guinea ej juon jikin elukkuun lõñ tol̦ ie, im eitõn joñan wõt aelõñin Spain. Iar lukkuun bwilõñ ke iar katak bwe enañin jilu milien armej ro ilo jikin in rar kõnono elõñl̦o̦k jãn 800 kajin ko. Kam̦m̦oolol bwe enañin aolep armej ro rar kõnono kajin Melanesian Pidgin, eo me ekkã aer n̦aetan Tok Pisin.

Kar jilkinl̦o̦k eõ bwe in pãd ilo juon eklejia in kajin Pãlle ium̦win jidik wõt iien ilo kiãptõl̦ eo etan Port Moresby. Bõtab tokãlik iar em̦m̦akũt ñan juon eklejia me rej kajin Tok Pisin im iar bõk juon kilaaj ñan katak kajin in. Iar jerbali men ko iar katak jãn kilaaj in ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Men in ear jipañ eõ bwe en m̦õkaj aõ jel̦ã kajin Tok Pisin. Ejjabto tokãlik, iar maroñ kõm̦m̦ane juon public talk ilo kajin in. Joñan aõ kar lukkuun bwilõñ ke ejjañin juon de iiõ in aõ jokwe ilo Papua New Guinea ak kar jitõñ eõ bwe in jerbal ãinwõt juon ri-lotok ñan eklejia ko an kajin Tok Pisin ilo bukwõn ko rel̦l̦ap.

Kõnke eklejia ko rar ettol̦o̦k jãn doon, iar aikuj loloodjake elõñ kweilo̦k el̦ap ko im ekkã aõ kar ito-itak jãn jikin ñan jikin. Ilo jinoin, iar lukkuun eñjake aõ make iaõ kõn an kããl aolep men—juon aelõñ ekããl, juon kajin ekããl, im m̦anit ko rekããl. Iar jab maroñ ito-itak ñan eklejia ko kõn wõt an lõñ tol̦ ko im nana ial̦ ko. Kõn men in, enañin aolep wiik iar aikuj uwe ilo bal̦uun bwe in etal ñan eklejia  kein. Jet iien, kar ña wõt bajinjea ilowaan juon bal̦uun jidikdik me ejjab lukkuun em̦m̦an an jerbal. Ilo m̦ool, aõ kar uwe ilo bal̦uun im ilo l̦oon rar joñan wõt juon kõnke rar jim̦or kaamijak ippa!

Ejjab aolep armej ear wõr aer talboon, kõn men in iar tõpar eklejia ko ikijjeen aõ jeje lõta. Ekkã an m̦õkajl̦o̦k aõ tõpar eklejia ko jãn lõta ko aõ im iar aikuj kajjitõk ippãn armej ro ilo jikin eo, ia eo ro jeid im jatid rej jokwe ie. Bõtab kajjojo iien iar tõpar rein, rar lukkuun karwaineneik eõ im kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol. Aer ãindein ear kakeememej eõ unin aõ kar lukkuun kate eõ ñan tõpar er. Iar lo an Jeova jipañ eõ ilo elõñ wãween ko im ear kajoorl̦o̦k kõtaan eo aõ ippãn.

Ilo kweilo̦k eo aõ jinointata ilo juon ãne etan Bougainville, ear wõr ruo rippãlele rar ettõñdikdik ilo aerro wõnm̦aeik eõ im rar kajjitõk ippa, “Kwõj ke keememej kõm̦ro?” Ij keememej aõ kar kwal̦o̦k naan ñan rippãlele rein jinointata in aõ kar tõpar Port Moresby. Iar jino katak Baibõl̦ ippãer bõtab tokãlik iar lel̦o̦k erro ñan juon jeid im jatid em̦m̦aan ilo bukwõn in bwe en wõnm̦aanl̦o̦k wõt im katak ippãerro. Kiiõ rej jim̦or juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova! Eñin ej juon iaan jeraam̦m̦an ko rellõñ iar bũki ke iar jerbal ilo Papua New Guinea ium̦win jilu iiõ ko.

M̦okta jãn aõ kar etal jãn Coron ilo 1978 eo, iar iioone juon jeid im jatid kõrã elukkuun jouj im ejel̦ã kaarmejjeteik e make ñan ro jet, etan Adel. Ear rekũl̦ar bainier im ear lale ajri ro ruo nejin, Samuel im Shirley. Ilo ejja iien eo wõt, ear bar lale lel̦l̦ap eo jinen. Ilo kar Mãe 1981 eo, iar jepl̦aak ñan Philippine bwe in m̦areik Adel. Ãlikin am̦ro m̦are, kõm̦ro ear rekũl̦ar bainier im lale baam̦le eo am̦ro.

Meñe ear kiiõ wõr aõ baam̦le, ak ilo 1983 eo, kar bar jitõñ eõ bwe in jerbal ãinwõt juon jipejel̦ bainier im kar jilkinl̦o̦k eõ ñan juon ãne etan Linapacan Island me ej m̦õttan Palawan. Baam̦le eo ammim ear em̦m̦akũt ñan jikin in ettol̦o̦k jãn enañin aolep armej ro im ejjel̦o̦k Ri-Kõnnaan ro an Jeova ie. Enañin juon iiõ tokãlik, lel̦l̦ap eo jinen Adel ear jako ilo mej. Meñe ãindein, ak kõmar poub wõt ilo kwal̦o̦k naan im men in ear lukkuun jipañ kõm ilo iien in kõmar bũrom̦õj. Ear lukkuun lõñ ammim rũkkatak me em̦m̦an aer kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ilo Linapacan, joñan kõmar aikuj juon Im̦õn Kweilo̦k jidikdik. Kõn men in, kõmar make kalõk juon. Jilu iiõ ãlikin ammim em̦m̦akũt ñan ijin, kõmar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke 110 armej ro rar kobatok ilo iien Kwõjkwõj eo, im elõñ iaaer rar kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k im peptaij ãlikin ammim kar em̦m̦akũt jãn ijin.

Ilo 1986 eo, kar jilkinl̦o̦k eõ bwe in jerbal ilo juon ãne etan Culion me kar jikin ri-lõba wõt. Ãlikin ammim em̦m̦akũtl̦o̦k ñan ijin, kar bar jitõñ Adel bwe en jerbal ãinwõt juon jipejel̦ bainier. Ilo jinoin, kõmar ikkũm̦kũm̦ in kwal̦o̦k naan ñan armej ro relõba. Bõtab ro jeid im jatid ilo ãnin rar kaenõm̦m̦an kõm im ba bwe em̦õj an ri-nañinmej rein bõk kein kõm̦adm̦õd ko im bwe ejjab lukkuun l̦ap aer kapopo. Jet iaan ri-nañinmej rein rar kobatok ilo iien kweilo̦k ko kõmar kõm̦m̦ani ilo m̦weo im̦õn juon jeid im jatid kõrã. Ejjabto tokãlik, kõmar imminene in kwal̦o̦k naan ñan armej rein im lo bwe ej  juon jeraam̦m̦an ñan kwal̦o̦k kõn kõjatdikdik in ad ilo Baibõl̦ ñan rein me rar bõk eñjake eo bwe em̦õj an Anij im armej ro kõjekdo̦o̦ne er. Ear lukkuun em̦m̦an ammim lo an armej rein me el̦ap aer nañinmej lo lañlõñ ilo aer jel̦ã bwe juon raan enaaj lukkuun em̦m̦an ãjmour ko aer.—Luk 5:​12, 13.

Ke kõmar em̦m̦akũtl̦o̦k ñan Culion, ewi wãween an kar men in jelõt ajri ro nejũm̦ro? Eokwe, kõm̦ro Adel ar kũrtok ruo jeid im jatid jiroñ jãn Coron ñan kobatok ippemmim bwe en maroñ wõr ro rem̦m̦an me ajri ro nejũm̦ro remaroñ aetõl er. Samuel, Shirley, im jiroñ rein ruo rar lo m̦õn̦õn̦õ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo aer im rar katak ippãn elõñ ajri ro ak kõm̦ro Adel ar katak ippãn jinen im jemãn ajri rein. Joñan, juon iien ear wõr 11 baam̦le ko kõmar katak ippãer. Ejjabto tokãlik, kõn an lukkuun lõñ rũkkatak ro rar kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k, kõmar maroñ ejaake juon eklejia ekããl!

Ilo jinoin, kar ña wõt em̦m̦aan ej lale eklejia ilo jikin in. Kõn men in, ra eo ear kajjitõk ippa bwe in tõl kweilo̦k ko an lukwõl̦pãn wiik ñan ri-kwal̦o̦k naan ro ralitõk ilo Culion ekoba ñan ri-kwal̦o̦k naan ro ratimjuon ilo juon bukwõn etan Marily, eo me ear bõk jilu awa ñan tõpare ikijjeen l̦oon. Ãlikin iien kweilo̦k ko, ña im baam̦le eo aõ, kõmar etetal ilo jikin ko rettol̦tol̦ ium̦win elõñ awa ko bwe kõmin katak Baibõl̦ ippãn rũkkatak ro ammim ilo juon bukwõn etan Halsey.

Tokãlik, joñan an l̦ap wõnm̦aanl̦o̦k ilo Marily im Halsey, kõmar kalõk ruo Im̦õn Kweilo̦k ko ilo jikin kein ruo. Ãinwõt ilo Linapacan, ro jeid im jatid ekoba ro ewõr aer itoklimo rar bõktok eitõn aolep kein kõbwebwein jerbalin ekkal eo im rar bar bõk kun̦aaer im jipañ. Ilo Im̦õn Kweilo̦k eo ilo Marily, ear maroñ wõr 200 armej ro ilowaan im kõmar maroñ kakilepl̦o̦k Im̦õn Kweilo̦k in. Kõn men in, kõmar maroñ kõm̦m̦ani kweilo̦k el̦ap ko ie.

Ilo 1993 eo, ke ajri ro nejũm̦ro rar rũtto, kõm̦ro Adel ear jino jerbalin lol̦o̦k eklejia ko ilo Philippine. Innem ilo 2000 eo, iar pãd ilo Jikuul̦in Baibõl̦ ñan L̦õm̦aro me Ejjel̦o̦k Pãleer bwe in bõk kamminene ñan aõ juon iaan ri-katakin ro ilo jikuul̦ in. Iar l̦õmn̦ak bwe ijjab ekkar ñan bõk jerbal in, ak aolep iien Adel ear rõjañ im kõkajoor eõ. Ear kakeememej eõ bwe Jeova enaaj letok kajoor eo ij aikuji ñan aõ  kajejjet jerbal in ekããl. (Pil. 4:13) Adel ear maroñ ba men in kõnke ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane jerbal eo an meñe ewõr an nañinmej.

Ilo 2006 eo, ke iar jerbal ãinwõt juon iaan ri-katakin ro ilo jikuul̦ eo, kar lo bwe Adel ear bõk nañinmejin Parkinson’s disease. Kõm̦ro ar lukkuun bwilõñ! Ke iar ba ñan Adel bwe kõm̦ro maroñ bõjrak jãn jerbal e am̦ro bwe in lale, Adel ear ba, “Jouj im pukot juon taktõ me emaroñ jipañ eõ kõn nañinmej e aõ, im ijel̦ã bwe Jeova enaaj jipañ kõjro ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt.” Ilo iiõ ko jijino tokãlik, Adel ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo jerbal eo an ñan Jeova im ear jab aol̦ ñan jidik. Ke ear jab maroñ etetal, ear kwal̦o̦k naan ilo wiil̦jea eo an. Ke ear jab maroñ kõnono, ear uwaak juon ak ruo wõt naan ilo iien kweilo̦k ko. Aolep iien ro jeid im jatid rar jejel̦o̦k ñan Adel im kam̦m̦oolole kõn joñak eo an elukkuun em̦m̦an m̦ae iien ear mej ilo 2013 eo. Ium̦win elõñl̦o̦k jãn 30 iiõ ko, ear wõr juon rejeta me etiljek im elukkuun jouj. Innem ke Adel ear jako, iar bar jino eñjake aõ lukkuun bũrom̦õj im make iaõ.

Adel ear kõn̦aan bwe in wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo jerbal eo aõ ñan Jeova, im eñin men eo iar kõm̦m̦ane. Kõn aõ poub wõt, men in ear jipañ eõ bwe en dikl̦o̦k aõ eñjake aõ make iaõ. Jãn 2014 ñan 2017 eo, kar jilkinl̦o̦k eõ bwe in lol̦o̦k eklejia ko me rej kajin Tagalog ilo aelõñ ko me kar kõmo̦ jet iaan jerbal ko ad ie. Tokãlik, iar lol̦o̦k eklejia ko me rej kajin Tagalog ilo Taiwan, America, im Canada. Ilo 2019 eo, iar katakin ilo Jikuul̦ eo ñan Ri-Kwal̦o̦k Naan ro an Aelõñ Eo ilo kajin Pãlle ilo India im Thailand. El̦ap aõ kar lañlõñ ke iar kõm̦m̦ani aolep jerbal kein. Ij kile bwe el̦apl̦o̦k aõ m̦õn̦õn̦õ ñe ij lukkuun poub ilo jerbal ko an Jeova.

Ilo aolep jerbal ko rekããl iar bũki, iar maroñ epaakel̦o̦k ro jeid im jatid me iar iioone er, kõn men in ear jab pidodo ñe iar aikuj em̦m̦akũt ñan bar juon jikin. Ilo iien rot kein, iar katak ñan lukkuun lõke Jeova kõn aolepen bũruõ. Elõñ alen aõ kar lo an jipañ eõ ilo mour e aõ, im men in ear jipañ eõ ñan m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦an ukoktak ñe ewõr oktak ko rekããl. Rainin, ij juon jipejel̦ bainier ilo Philippine. Kiiõ em̦õj aõ jino imminene ilo eklejia eo aõ ekããl, im elukkuun em̦m̦an an rein jeid im jatid jipañ im lale eõ. Im ilukkuun m̦õn̦õn̦õ in lo an Samuel im Shirley anõke joñak eo an jineer.—3 Jon 4.

Aet, em̦õj aõ iioon elõñ wãween ko reppen ilo mour e aõ, ekitibuj aõ kar lo an kõrã eo pãleõ me ejitõnbõro ippa eñtaan im mej jãn juon nañinmej ekaeñtaanan. Bareinwõt, iar aikuj kõm̦m̦an ukoktak ke iar iiooni elõñ wãween ko rekããl. Meñe ãindein, ak iar lo bwe Jeova “ejjab ettol̦o̦k jãn kõj kajjojo.” (Jrb. 17:27) Pein Jeova ‘ejjab m̦õjn̦o̦’ ñan an jipañ im kõkajoore ri-karejar ro an, meñe rej jokwe ilo jikin ko rettol̦o̦k jãn armej ro. (Ais. 59:​1, UBS) Jeova, aõ Dekã, ear pãd ippa ilo aolepen mour e aõ, im el̦ap aõ kam̦m̦oolol E. Ijjañin kar make iaõ.