1. Ta naanin kakapilõk eo me rijjilõk Piter ear lel̦o̦k ñan ro jein im jatin, im etke naanin kakapilõk eo an emaroñ ãinwõt ñe epen ñan jerbale?

MEÑE kõjatdikdik eo ad ej ñan mour ilañ ak lal̦, jemaroñ bõk tokjãn jãn ad etale naanin kakapilõk eo rijjilõk Piter ear lel̦o̦k ñan rũkkapit ro ilo tõre ko an. Piter ear je: “Kom̦win kwõjarjar ilo aolep kõm̦m̦an ko ami ãinwõt Eo Eokkwõjarjar, eo ear kũr kom̦, bwe em̦õj je: ‘Kom̦ij aikuj kwõjarjar, kõnke ña ikkwõjarjar.’” (1 Pit. 1:15, 16) Jej katak jãn naan kein bwe jemaroñ anõke Jeova, eo me ej joñak eo em̦m̦antata kõn kwõjarjar. Jemaroñ im jej aikuj in kwõjarjar ilo kõm̦m̦an ko ad. Emaroñ ãinwõt ñe jejjab maroñ kwõjarjar kõnke jejjab weeppãn. Piter make ear kõm̦m̦an elõñ bõd ko; ijoke, waanjoñak eo an ej kwal̦o̦k bwe jemaroñ “kwõjarjar.”

2. Ta kajjitõk ko jenaaj etali ilo katak in?

² Ilo katak in, jenaaj etale uwaakin kajjitõk kein: Ta in kwõjarjar? Ta eo Baibõl̦ ej katakin kõj kõn kwõjarjar eo an Jeova? Ewi wãween jemaroñ kwõjarjar ilo kõm̦m̦an ko ad? Im ewi wãween an jem̦jerã eo ad ippãn Jeova im ad kwõjarjar ekkejell̦o̦k ippãn doon?

3. Ewi wãween an elõñ armej l̦õmn̦ak kõn kwõjarjar, ijoke ia eo jemaroñ lo mel̦el̦e ko rejim̦we ie?

³ Ñe armej rej l̦õmn̦ak kõn juon eo eokkwõjarjar, elõñ rej pijaikl̦o̦k juon eo me ejjab m̦õn̦õn̦õ me ej ekkõn̦ak nuknukin kabuñ im aolep iien ej mejãn serious ak ejjab ettõñ ñan jidik ñe ej reito reitak. Bõtab ejjab jim̦we mel̦el̦e in kõn juon eo eokkwõjarjar. Baibõl̦ eo ej kõmel̦el̦e kõn Jeova, eo im eokkwõjarjar, bwe ej juon “Anij in m̦õn̦õn̦õ.” (1 Tim. 1:11) Ro im rej kabuñ ñane kar ãñinñin er im ba bwe ‘rem̦õn̦õn̦õ.’ (Sam 144:15) Jesus ear kauweik ro rar ekkõn̦ak nuknuk ko me ñan kõjenolo̦k er jãn ro jet im kõwãnõk er ilo wãween aer kõm̦m̦an im̦aan mejãn ro jet. (Matu 6:1; Mark 12:38) Ãinwõt Kũrjin ro, wãween ad watõk kwõjarjar ej ekkar ñan ta ko jej katak kaki jãn Baibõl̦ eo. Jej tõmak im lõke bwe Anij eo ad me el̦ap yokwe ippãn im eokkwõjarjar,  ejjãmin letok juon kakien me enaaj lukkuun pen ñan ad maroñ pokake. Innem ñe Jeova ej ba: “Kom̦ij aikuj kwõjarjar,” jejjab pere bwe jemaroñ kõm̦m̦ane men in. Ealikkar bwe m̦okta jãn ad maroñ kwõjarjar ilo kõm̦m̦an ko ad, jej aikuj in mel̦el̦e ta in kwõjarjar.

4. Ta mel̦el̦ein “kwõjarjar”?

⁴ Ta in kwõjarjar? Ilo Baibõl̦, naan in “kwõjarjar” ej jitõñl̦o̦k ñan erreo ak kwõjarjar ilo kõm̦m̦an ko ad im ilo ad kabuñ. Naan in emaroñ bareinwõt letok mel̦el̦e eo kõn an m̦õj kõjenolo̦k juon ñan an karejar ñan Anij. Ilo bar juon wãween ba, naaj watõk bwe jekkwõjarjar ñe jej erreo ilo kõm̦m̦an ko ad, ñe jej kabuñ ñan Anij ilo wãween ko rej kabuñbũruon, im ñe epaak jem̦jerã eo ad ippãn. El̦ap an kõppal̦pal̦ ak kabwilõñlõñ ñe jej l̦õmn̦ak kõn ad maroñ jem̦jerãik Jeova, el̦aptata ñe jej l̦õmn̦ak kõn ta eo Baibõl̦ ej katakin kõj kõn an Jeova kwõjarjar.

5. Ta ko jemaroñ katak kõn Jeova jãn enjel̦ ro retiljek?

⁵ Jeova erreo im kwõjarjar ilo aolep wãween. Jej katak jãn juon kõmel̦el̦e kõn e jãn serap ko​—enjel̦ ro me repaake tũroon eo an. Jet iaaer rar ba: “Eokkwõjarjar, Eokkwõjarjar, Eokkwõjarjar, Jeova in inelep eo.” (Ais. 6:3) Innem, bwe en maroñ epaak jem̦jerã eo aer ippãn Anij eo aer eokkwõjarjar, enjel̦ ro make rej aikuj in kwõjarjar—​im rein rekkwõjarjar. Eñin unin jikin ko me enjel̦ ro rar ebbõkl̦o̦k ennaan ñane ilo lal̦ in rar maroñ oktak im kwõjarjar. Eñin men eo ear wal̦o̦k ke Moses ear pãd iturin wõjke eo ear urur.​—Ex. 3:2-5; Jos. 5:15.

6-7. (1) Ekkar ñan Exodus 15:1, 11, ewi wãween an kar Moses lukkuun kaalikkar bwe Anij eokkwõjarjar? (2) Ewi wãween kar kõm̦m̦an bwe aolep ri-Israel ro ren maroñ keememej bwe Anij eokkwõjarjar? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)

⁶ Ãlikin an kar Moses tõl ri-Israel ro ilujenl̦o̦k Lom̦al̦o eo Ekilmir, ear lukkuun kaalikkar ñan er bwe Anij eo aer Jeova, eokkwõjarjar. (Riit Exodus 15:1, 11.) Kõm̦m̦an ko an ro me rar kabuñ ñan anij ko rewaan ilo Ijipt el̦ap aer kar ettol̦o̦k jãn aer kwõjarjar ak rar jab eokkwõjarjar ñan jidik. Im ejja ãindeinl̦o̦k wõt ñan ro me rar kabuñ ñan anij ko rewaan ilo Kenan. Wãween aer kar kabuñ ekitibuj aer katok kõn ajri ro im kõm̦m̦ani wãween ko rekajjõjõ kõn mour ettoon. (Liv. 18:3, 4, 21-24; Dut. 18:9, 10) Ijoke, Jeova elukkuun oktak kõnke ejjãmin jiroñ ro rej kabuñ ñane bwe ren kõm̦m̦ane jabdewõt men me enaaj kattoon ak bõktok jook ioer. Ej juon eo eokkwõjarjar otem eokkwõjarjar. Im kar kaalikkar men in ilo naan ko kar jei ilo aen gold eo ilo at ak kein libobo eo an bõran bũrij eo eutiej. Ilo aen in kar je naan kein ie: “Eokkwõjarjar ñan Jeova.”​—Ex. 28:36-38.

⁷ Ennaan in me kar je ilo aen in enaaj kar kaalikkar ñan jabdewõt eo ej loe ennaan in bwe Jeova elukkuun eokkwõjarjar. Ak ta kõn ri-Israel ro me rejjab maroñ loe men in kõnke rar jab maroñ kepaake bũrij eo eutiej? Men in enãj ke kar kõm̦m̦an aer likjab jãn aer jel̦ã kõn ennaan in eaorõk? Jaab! Aolep ri-Israel ro rar maroñ roñ ennaan eo ilo iien eo ke kar riitil̦o̦k aolep Kien ko ñan er​—ñan em̦m̦aan im kõrã kab ajri ro jim̦or. (Dut. 31:9-12) Ñe kwe eo juon kwõn kar pãd ijin, kwõnãj kar roñ ennaan kein: “Ña Jeova ami Anij; kõn men in kom̦win . . . kwõjarjar bwe Ña ikkwõjarjar.” Bareinwõt ennaan kein: “Im kom̦win kwõjarjar ñan Eõ; bwe Ña Jeova, ikkwõjarjar.”​—Liv. 11:44, 45; 20:7, 26.

8. Etke jej aikuj itoklimo in l̦õmn̦ak kõn naan ko ilo Livitikõs 19:2 im 1 Piter 1:14-16?

⁸ Jen lale im l̦õmn̦ak kõn juon ennaan me kar je ilo Livitikõs 19:2 me kar riitil̦o̦k ñan aolep. Jeova ear jiroñ Moses: “Kwõn kõnono ñan aolepen jar an ro nejin Israel im ba ñan er,  ‘Kom̦win kwõjarjar, bwe Ña, Jeova ami Anij, ikkwõjarjar.’” Piter emaroñ kar ãlijitok naan ko jãn ennaan in ilo Livitikõs ke ear kakapilõk Kũrjin ro im ba, “Kom̦win kwõjarjar.” (Riit 1 Piter 1:14-16.) Em̦ool bwe jejjab mour ium̦win Kien Moses. Ijoke, men ko Piter ear jei ej lukkuun kaalikkar ta eo jej katak jãn Livitikõs 19:2, ej bwe Jeova eokkwõjarjar im ro rej yokwe E rej aikuj kate er bwe ren bar kwõjarjar. Im ej aikuj ãindein meñe kõjatdikdik eo ad ej ñan mour ilo lañ ak ñan mour ilo pedetaij eo ijin ioon lal̦.​—1 Pit. 1:4; 2 Pit. 3:13.

9. Enaaj ewi wãween ad bõk tokjãn jãn ad etale Livitikõs jebta 19?

⁹ Kõnke jekõn̦aan kabuñbũruon Anij eo ad eokkwõjarjar, jelukkuun kõn̦aan ekkatak ñan jel̦ã ewi wãween bwe jen maroñ kwõjarjar. Em̦õj an Jeova letok jet naanin kakapilõklõk ko rejejjet kõn wãween ad maroñ kõm̦m̦ane men in. Juon jikin ejejjet ñan bõk naanin kakapilõklõk kein jãne ej ilo Livitikõs jebta 19. Juon rimmãlõtlõt in Hibru etan Marcus Kalisch ear je im ba: “Jebta in me ebwe an kabwilõñlõñ bõlen ej make wõt l̦ap an iio im tipdik mel̦el̦e ko ie, im lõñ kain mel̦el̦e ko ie. Bareinwõt ilo jet wãween, bõlen ej make wõt aorõktata iaan jebta ko lo bokin Livitikõs im iaan bok ko l̦alem m̦oktata ilo Baibõl̦.” Jen lale jet eoon ko jãn jebta in me elõñ men ko raorõk jemaroñ katak jãni kõn wãween ko ilo mour ko ad kajjojo raan. Ilo ad nãj etali, keememej bwe men ko jenãj katak rej l̦oore naanin kõpel̦l̦o̦k eo me ej ba: “Kom̦win Kwõjarjar.”

10-11. Ta juon iaan men ko me rej m̦õttan kõm̦m̦an ko rekkwõjarjar me naanin kõpel̦l̦o̦k ko ilo Livitikõs jebta 19 rej kwal̦o̦k kake, im en kar ewi wãween ad watõke naanin tõl in?

¹⁰ Ãlikin an kar Jeova ba bwe ri-Israel ro rej aikuj kwõjarjar, ear bar ba: “Kajjojo iaami en kautiej jemãn im jinen . . . Ña ij [Jeova] ami Anij.”—Liv. 19:2, 3, UBS.

¹¹ Alikkar, elukkuun aorõk bwe jen bõk ñan bũruod naanin tõl eo jãn Anij ñan kautiej jemãd im jined. L̦õmn̦ak kõn iien eo juon em̦m̦aan ear kajjitõk ippãn Jesus im ba: “Ta eo em̦m̦an ij aikuj kõm̦m̦ane bwe in maroñ bõk mour indeeo?” M̦õttan uwaak eo an Jesus ñan em̦m̦aan in ej bwe en kautiej jemãn im jinen. (Matu 19:16-19) Jesus ear bareinwõt kauweik  Parisi ro im Skraib ro kõn aer kajjioñ jab kautiej ak lale rũtto ro jemãer im jineer. Ilo aer kar ãindein, rar “kajejtokjãn naan ko an Anij.” (Matu 15:3-6) “Naan ko an Anij” rar kitibuj kien eo kein kal̦alem ilo Kien ko Joñoul ekoba men eo jej riiti ilo Livitikõs 19:3. (Ex. 20:12) Bar juon alen, keememej bwe naanin tõl eo ilo Livitikõs 19:3—ñan an juon kautiej jinen im jemãn—ej wal̦o̦k ãlikin naan kein: “Kom̦win kwõjarjar, bwe Ña, Jeova ami Anij, Ikkwõjarjar.”

12. Ekkejell̦o̦k ippãn naanin kakapilõk ko ilo Livitikõs 19:3, kajjitõk ta eo jemaroñ kajjitõk ippãd make?

¹² Ñe jej l̦õmn̦ak kõn naanin kakapilõk eo an Jeova ñan kautiej jemãd im jined, jemaroñ kajjitõk ippãd make, ‘Ejet aõ kõm̦m̦ane men in?’ El̦aññe kwõj l̦õmn̦ak bwe en kar lõñl̦o̦k men ko kwaar kõm̦m̦ani ñan rũtto ro jem̦am̦ im jinõm̦, kwõmaroñ pepe kiiõ ñan kakõm̦anm̦anl̦o̦k jet men ko. Kwõjjab maroñ ukot men ko rar wal̦o̦k ilo m̦okta ak kwõmaroñ jek ippam̦ make kiiõ ñan kõm̦m̦ani elõñl̦o̦k men ko ippãer ak elõñl̦o̦k men ko ñan rũtto ro jem̦am̦ im jinõm̦. Bõlen kwõmaroñ kõm̦m̦an karõk ñan kal̦apl̦o̦k am̦ jol̦o̦k iien ippãer. Ak kwõmaroñ ke jipañ er ikijjeen aikuj ko aer ilo kanniõk, ilo tõmak, im ilo eñjake? Ilo am̦ ãindein, kwõnaaj l̦oore naan ko ilo Livitikõs 19:3.

13. (1) Ta naanin kakapilõklõk eo juon jej loe ilo Livitikõs 19:3? (2) Kõj ro ilo raan kein, ewi wãween ad maroñ anõke joñak eo an Jesus me kar doore ilo Luk 4:16-18?

¹³ Livitikõs 19:3 ej katakin kõj kõn bar juon men kõn wãween ad maroñ kwõjarjar. Ej kõnono kõn kõjparok raanin Jabõt. Kũrjin ro rejjab pãd ium̦win Kien eo, kõn men in jejjab aikuj kõm̦m̦ane wãween eo ikijjeen kõjparok raanin Jabõt kajjojo wiik. Meñe ãindein, ak jemaroñ lukkuun katak jãn wãween an kar ri-Israel ro kaorõk ak kõjparok raanin Jabõt im wãween aer kar bõk tokjãn ke rar kõm̦m̦ane men in. Raanin Jabõt eo ear juon iien kakkije jãn jerbal ko an kajjojo raan im l̦õmn̦ak wõt kõn men ko an Anij. * Im ejejjet an kõn Jesus kar etal ñan im̦õn kabuñ eo ilo jikin eo ear dik im rũttol̦o̦k ie im riit jãn Naanin Anij. (Ex. 31:12-15; riit Luk 4:16-18.) Naanin jiroñ eo an Anij me em̦õj je ilo Livitikõs 19:3 ñan “kõjparok raanin Jabõt ko [an]” en kar kõm̦akũt kõj ñan kõjenolo̦k jidik iien jãn m̦akũtkũt ko ad kajjojo raan ñan ad maroñ kõm̦m̦an iien ñan lukkuun l̦õmn̦ak wõt kõn men ko an Anij. Kwõl̦ak lale kwõj ke aikuj kõm̦m̦an jet oktak ko ikijjeen wãween in? Ñe kwõnaaj ekkeini am̦ kõjenolo̦k jidik iien ñan am̦ l̦õmn̦ak wõt kõn men ko an Anij, men in enaaj kõm̦m̦an bwe en ejaak juon am̦ kõtaan em̦m̦an ippãn Jeova, juon men me eaorõk ñan am̦ maroñ erom juon eo eokkwõjarjar.

14. Ta mel̦el̦e eo em̦ool me Livitikõs jebta 19 ej lukkuun kaalikkare?

¹⁴ Livitikõs jebta 19 ej ãliji juon mel̦el̦e em̦ool me emaroñ jipañ kõj ñan dãpij wõt ad kwõjarjar. Eoon 4 ej kõjjem̦l̦o̦k kõn naan kein: “Ña Jeova ami Anij.” Naan kein ak naan ko reãinl̦o̦kwõt rej wal̦o̦k 16 alen ilo jebta in. Men in ekakeememej kõn kien eo m̦oktata me ej ba: “Ña Jeova am̦ Anij . . . En ejjel̦o̦k bar anij ran̦ ippam̦ ijello̦kũ.” (Ex. 20:2, 3) Kajjojo Kũrjin ro me rekõn̦aan bwe ren kwõjarjar rej aikuj lale bwe en ejjel̦o̦k jabdewõt men ak ejjel̦o̦k juon en itok ikõtaan kab jem̦jerã eo an ippãn Anij. Im kõnke jej etn̦ake ãt in Ri-Kõnnaan ro an Jeova, jej jek ippãd make ñan kõjparok jãn jabdewõt wãween m̦akũtkũt ak kõm̦m̦an me enaaj ko̦kkure ak kattoone ãt eo etan eokkwõjarjar.​—Liv. 19:12; Ais. 57:15.

15. Naan ko jej loi ilo Livitikõs jebta 19 kõn wãween lel̦o̦k menin katok ko en kar kõm̦akũt kõj ñan ta?

¹⁵ Ñan ri-Israel ro, aer kile ak watõk bwe Jeova ej Anij eo aer ear kitibuj aer aikuj  kõjparok ak pokake elõñ kien ko. Livitikõs 18:4 ej ba: “Ekajet ko Aõ kom̦win kõm̦m̦an, im kien ko Aõ kom̦win pokake im etal ilo er. Ña Jeova ami Anij.” Ear pãd jet iaan “kien” kein ñan ri-Israel ro ilo jebta 19. Ñan waanjoñak, eoon 5-8, 21, 22 ej kwal̦o̦k kõn aer kõjerbal menninmour ko ilo aer kõm̦m̦an katok. Rar aikuj kõm̦m̦ane ilo wãween eo me eban kattoone ak “kõnanaik men eo eokkwõjarjar an Jeova.” Ad riiti eoon kein en kar kõm̦akũt kõj ñan kõn̦aan kam̦õn̦õn̦õik bũruon Jeova im lel̦o̦k ñane menin katok ko me rej bõktok nõbar ñan E, ãinwõt an bokin Hibru 13:15 rõjañ kõj ñan kõm̦m̦ane.

16. Ta eo emaroñ kakeememej kõj kõn oktak eo ikõtaan ro rej karejar ñan Anij im ro rejjab?

¹⁶ Ñan ad maroñ kwõjarjar, jej aikuj m̦õn̦õn̦õ in oktak jãn ro jet. Men in emaroñ juon men epen. Jet iien, ro jej jikuul̦ ippãer, peejnej ippãer, ro nukũd me rejjab pãd ilo tõmak, im ro jet remaroñ kajjioñ kõm̦m̦an bwe jen bõk kun̦aad ilo m̦akũtkũt ko me remaroñ kapañ ak ko̦kkure iien ad kabuñ. Ñe renaaj kõm̦m̦ane men in, eokwe ewõr juon jokãlõt eaorõk me jenãj aikuj kõm̦m̦ane. Ta eo emaroñ jipañ kõj ñan kõm̦m̦ane jokãlõt eo ejim̦we? L̦õmn̦ak kõn juon naanin kakapilõklõk ekãitoktoklimo ej wal̦o̦k ilo Livitikõs 19:19, me jidikin ej ba: “Kwõn jab kõn̦ak nuknuk ko em̦õj kõm̦m̦ani jãn ruo kain iden nuknuk, kãreik ippãn doon.” Kien in ear jipañ kõm̦m̦an bwe en jenolo̦k ri-Israel ro jãn ro ilo aelõñ ko ipel̦aakier. Rainin, jejjab dike nuknuk ko me ekkãrere material ak m̦õttan ko kar kõjerbali ñan kõm̦m̦ani kaki, ãinwõt nuknuk ko me rej kõm̦m̦ani jãn m̦õttan ko me kotin im m̦õttan ko rejjir mejãer, ak nuknuk ko kõm̦m̦an jãn kool̦an menninmour im m̦õttan ko remeoeo mejãer. Ijoke, jejjab kõn̦aan bwe jen ãinwõt armej ro me tõmak im kõm̦m̦an ko aer rejum̦ae katak ko ilo Baibõl̦, meñe rein rej ro jej jikuul̦ ippãer, peejnej ippãer, ak ro nukũd. M̦ool bwe ej piktokid ñan yokwe ro nukũd, im jej kwal̦o̦k yokwe ñan ro ri-turid ak armej ro jet. Meñe ãindein, ak ñe ej itok ñan men ko raorõk kõn mour, jej m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦an bwe jen jenolo̦k ak oktak ãinwõt ro im rej doon Jeova. Keememej bwe ad jenolo̦k ñan Anij ej m̦õttan ad kwõjarjar. Men in el̦ap an aorõk ñe jej kõn̦aan bwe jen erom jet ro rekkwõjarjar.​—2 Kor. 6:14-16; 1 Pit. 4:3, 4.

17-18. Ta men ko raorõk jemaroñ katak jãn Livitikõs 19:23-25?

¹⁷ Naan kein “Ña Jeova ami Anij” ren kar jipañ ri-Israel ro ñan kõm̦m̦an bwe kõtaan eo aer ippãn Jeova en men eo eaorõktata. Ewi wãween? Livitikõs 19:23-25 ej kwal̦o̦k juon wãween. (Riit.) L̦õmn̦ak kõn nãj kar ta mel̦el̦ein naan kein ñan ri-Israel ro ilo iien eo ren kar del̦o̦ñel̦o̦k Ãneen Kallim̦ur eo. Ñe juon armej enãj kar ekkat wõjke ko ñan m̦õñã, ejjab aikuj in kar m̦õñã jãn leen wõjke kein ium̦win jilu iiõ. Im ilo iiõ eo kein keemãn, rar aikuj kõjenolo̦k leen wõjke ko ñan aer kõjerbali ilo im̦õn kõppãd eo an Anij. Ilo iiõ eo kein kal̦alem ej kab iiõ eo in me armej eo ear katõke wõjke ko emaroñ m̦õñã jãn leer. Kien in en kar jipañ ri-Israel ro ñan mel̦el̦e bwe ren jab likũt kõn̦aan ko aer bwe ren m̦oktata. Rar aikuj lõke bwe Jeova enaaj kar kabwe aikuj ko aer im kaorõk m̦oktata aer rejetake aer kabuñ ñan E. Jeova enaaj kar lukkuun lale bwe en bwe m̦õñã ko kijeer. Im ear kakapilõk er ñan lel̦o̦k menin lel̦o̦k ko ñan im̦õn kõppãd ak tampel̦ eo an, ijo me kar jikin aer kabuñ ñane.

 ¹⁸ Kien eo me ej pãd ilo Livitikõs 19:23-25 ej kakeememej kõj kõn naan ko an Jesus ilo Katak eo an Ioon Tol̦ Eo. Ear ba: “Kom̦win bõjrak jãn ami inepata kõn . . . ta ko kom̦ naaj m̦õñã, ak idaak.” Jesus ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ba: “Jememiwõj ilañ ejel̦ã bwe kom̦ij aikuji aolep men kein.” Anij enaaj kabwe aikuj ko ad, ãinwõt an bar kabwe aikuj ko an bao ko. (Matu 6:25, 26, 32) Jej lõke Jeova bwe e eo me ej kabwe aikuj ko ad. Im jej kõm̦m̦an ad m̦weien tũriam̦o ñan jipañ ro rej pãd ilo aikuj ilo juon wãween me ro jet rejjab jel̦ã kake. Jej bareinwõt m̦õkaj im jabawõt ñan jipañ kõn aikuj ko an eklejia eo. Jeova ej kile ñe jej kwal̦o̦k kain jouj rot in im enaaj n̦aon̦ããd. (Matu 6:2-4) Ilo ad kõm̦m̦ane men in, jej bareinwõt kwal̦o̦k bwe jemel̦el̦e kõn men ko jej ekkatak jãn Livitikõs 19:23-25.

19. Ewi wãween am̦ bõk tokjãn jãn am̦ kar etale m̦õttan in ilo Livitikõs?

¹⁹ Em̦õj ad etale jet wõt iaan m̦õttan ko ilo Livitikõs jebta 19, jaar etale wãween ko me jemaroñ ãinwõt Anij eo ad me eokkwõjarjar. Ilo ad anõke E, jej kwal̦o̦k ad kate kõj ñan ‘kwõjarjar ilo aolep kõm̦m̦an ko ad.’ (1 Pit. 1:15) Elõñ ro me rejjab karejar ñan Jeova em̦õj aer lo m̦wil im kõm̦m̦an ko rem̦m̦an an armej ro An. Ilo m̦ool, men in ear kõm̦m̦akũt jet ñan nõbare Jeova. (1 Pit. 2:12) Bõtab, elõñl̦o̦k men ko me jemaroñ katak jãn Livitikõs jebta 19. Katak eo tok juon enaaj kwal̦o̦k kõn eoon ko jet ilo jebta in im enaaj jipañ kõj ñan lale im mel̦el̦e kõn jikin ko jet ilo mour eo ad me jej aikuj in “kwõjarjar” ie, ãinwõt an kar Piter rõjañ kõj.