1-2. (1) Ta eo kar jiroñ jilu iaan rijjilõk ro an Jesus bwe ren kõm̦m̦ane, im ewi wãween aer kar em̦m̦akũt? (2) Ta eo jenaaj lale ak etale ilo katak in?

ÃLIKIN kar Kwõjkwõj in Kijoone eo ilo kar iiõ eo 32 C.E., rijjilõk Piter, Jemes, im Jon rar lo juon pijen ekabwilõñlõñ. Ilo kar ioon juon tol̦ eutiej, emaroñ kar juon jikin me ej m̦õttan wõt Tol̦ Hermon, rar lo wãween an kar Jesus oktakl̦o̦k. “Turin mejãn ear meram ãinwõt meramin al̦ im nuknuk ko an rar jino ejjatõltõl.” (Matu 17:1-4) Ilo iturinl̦o̦k jem̦l̦o̦kin pijen eo, rijjilõk ro rar roñ ainikien an Anij ba: “Eñin Nejũ, eo ejitõnbõro ippa, im ebuñbũruõ kake. Kom̦win roñjake e.” (Matu 17:5) Rijjilõk rein jilu rar kam̦ool bwe rar roñjake Jesus ikijjeen wãween aer kar mour. Jekõn̦aan l̦oore ak anõke joñak in aer.

² Ilo kar katak eo l̦o̦k juon, jaar katak bwe ad roñjake ainikien Jesus ej mel̦el̦ein bwe jen bõjrak jãn ad kõm̦m̦ane jet men ko. Ilo katak in, jenaaj lale ruo men ko me Jesus ear ba bwe jej aikuj in kõm̦m̦ani.

3. Ekkar ñan Matu 7:13, 14, ta eo jej aikuj in kõm̦m̦ane?

³ Riit Matu 7:13, 14. Ñe kwõnãj lale, Jesus ear kwal̦o̦k kõn ruo kain kõjãm ko reoktak jãn doon im rej tõll̦o̦k ñan ruo ial̦ ko me reoktak jãn doon, juon iaan ial̦ kein “edepakpak” im eo juon “eapañ.” Ejjel̦o̦k ial̦ kein kajilu. Jej aikuj kããlõt ewi wõt iaan ial̦ kein ruo me jenaaj itoitak ie ak etal iel̦o̦k. Im jokãlõt ak pepe eo jenaaj kõm̦m̦ane ej pepe eo ej make wõt aorõktata​—ad maroñ mour ñan indeeo enaaj pedped ioon jokãlõt in.

4. Ewi wãween am̦ nãj kar kõmel̦el̦eik ial̦ eo “edepakpak”?

⁴ Jej aikuj keememej oktak ko ikõtaan ial̦ ko ruo. Ial̦ eo “edepakpak” ej ial̦ eo ebwe an buñbuñ ak lõñ ro rej etal iel̦o̦k kõnke epidodo ñan itoitak ak m̦akũtkũt ie. Ekabũrom̦õjm̦õj bwe elõñ rej kããlõt ñan pãdwõt ilo ial̦ in im l̦oor jarlepju in armej  ro rej itoitak ie. Relikjab jãn aer kile bwe Setan Tepil̦ eo ej eo im ej kareel armej ro bwe ren etetal ilo ial̦ in, im bwe jem̦l̦o̦kin ial̦ in an ej tõll̦o̦k ñan mej.​—1 Kor. 6:9, 10; 1 Jon 5:19.

5. Ta ko me jet rar kate er kõm̦m̦ani ñan aer maroñ kile ak loe ial̦ eo “eapañ” im jino etetal ie ak etal iel̦o̦k?

⁵ Oktakin ial̦ eo juon jãn ial̦ eo “edepakpak” ej bwe “eapañ,” im Jesus ear ba bwe eiiet ro rej loe. Etke? Jej lo bwe ilo eoon eo tok juon, Jesus ear kakkõl ri-kal̦oor ro an kõn ri-kanaan ro reriab ak rewaan. (Matu 7:15) Jet rej ba bwe elõñ to̦ujin kabuñ ko im enañin aolepeer rej ba bwe rej katakin kõn m̦ool eo. Elõñ milien armej ro el̦ap aer ebbweer ak pilo kõn aer pok kõn men in im joñan rejjab kajjioñ kappukot ial̦ eo me ej tõll̦o̦k ñan mour. Ak ilo m̦ool, jemaroñ lo ial̦ in me ej tõll̦o̦k ñan mour. Jesus ear ba: “El̦aññe kom̦ naaj pokake wõt naan ko aõ, kom̦ij lukkuun ri-kal̦oora im kom̦ naaj jel̦ã m̦ool eo, im m̦ool eo enaaj kanemkwõj kom̦.” (Jon 8:31, 32) Elukkuun em̦m̦an bwe kwaar jab l̦oor jarlepju eo ak elõñ armej, bõtab kwaar kappukot m̦ool eo. Kwaar jino lukkuun etale im katak Naanin Anij ñan jel̦ã ta ko ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ani, im kwaar roñjake men ko Jesus ej katakin kõj kaki. Im ijello̦kun aolep men ko jet, kwaar katak bwe Jeova ej kõtmãne bwe jen el̦l̦o̦k jãn katak ko an kabuñ ko reriab im bõjrak jãn ad bõk kun̦aad ilo holiday ak raan ko rel̦l̦ap an lal̦ in me rar jedjed im wal̦o̦ktok jãn m̦anit im imminene ko an ri-peikan ak kabuñ ko rewaan. Kwaar bareinwõt katak im loe bwe ad kõm̦m̦ani men ko Jeova ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ani im ad jol̦o̦k aolep kõm̦m̦an ak imminene ko me rejjab kabuñbũruon Jeova emaroñ jab juon men epidodo. (Matu 10:34-36) Emaroñ kar jab pidodo ñan am̦ kõm̦m̦ani oktak ko me kwaar aikuj in kõm̦m̦ani. Bõtab, kwaar kijenmej kõnke kwõj yokwe eo Jem̦am̦ ilañ im kwõj kõn̦aan bwe en buñbũruon ippam̦. Ejjel̦o̦k pere bwe el̦ap an m̦õn̦õn̦õ ippam̦!​—JK. 27:11.

6. Ekkar ñan Sam 119:9, 10, 45, 133, ta eo emaroñ jipañ kõj ñan pãdwõt ilo ial̦ eo eapañ?

⁶ Ñe em̦õj ad jino itoitak ak etetal ilo ial̦ eo eapañ, ta eo emaroñ jipañ kõj ñan ad pãdwõt ilo ial̦ in? L̦õmn̦ak kõn waanjoñak in: Juon wõrwõr me kar kõm̦m̦ane ilo tõrerein juon ial̦ eaidik me ej pãd itõrerein juon tol̦, ej juon kein kõjparok ñan juon eo ej ettõr kõn wa kab wa eo waan. Wõrwõr in, kar kõm̦m̦ane ñan kõjparok ro rej ettõr kõn wa​—ñan kõm̦m̦an bwe ren jab epaake ak ettõr im wõtlo̦k jãn itõrerein ial̦ eo. Ejjel̦o̦k en̦ enãj kar kam̦bũl̦ein im ba bwe wõrwõr in el̦ap an baj kaapañpañ ak kõm̦m̦an an pen ettõr ilo ial̦ eo! Kien ak l̦õmn̦ak ko an Jeova me rej pãd ilo Baibõl̦ eo rej ãinwõt wõrwõr in me ej pãd itõrerein ial̦ eo. Kien ko an rej ñan kõjparok kõj bwe jen pãdwõt ilowaan ial̦ eo eapañ.​—Riit Sam 119:9, 10, 45, 133.

7. Ewi wãween an ro reddik ak ro em̦m̦an dettaer aikuj l̦õmn̦ak kõn ial̦ eo eapañ?

⁷ Kom̦ ro reddik ak em̦m̦an dettaer, kwõj ke jet iien bõk l̦õmn̦ak eo bwe kien ak l̦õmn̦ak ko an Jeova el̦ap aer baj kaapañpañ ak pen? Eñin l̦õmn̦ak eo Setan ekõn̦aan bwe kwõn bõke. Setan ekõn̦aan bwe kwõn l̦õmn̦ak wõt kõn ta ko ro me rej itoitak ak etetal ilo ial̦ eo edepakpak rej kõm̦m̦ani, men ko rej kõm̦m̦ani me ãinwõt ñe relukkuun limo im em̦m̦an. Emaroñ kõjerbal men ko me ri-jikuul̦ ro m̦õttam̦ rej kõm̦m̦ani ak men ko kwõj loi ilo Internet bwe ren kõm̦m̦an am̦ bõk l̦õmn̦ak im eñjake eo bwe kwõn kar baj limo kõn men kein ak kiiõ kwõjjab. Setan ekõn̦aan bwe kwõn l̦õmn̦ak bwe kien ak l̦õmn̦ak ko an Jeova rej bõbraik  eok jãn am̦ maroñ lukkuun lo m̦õn̦õn̦õ ilo mour in. * Ak keememej men in: Setan ejjab kõn̦aan bwe ro me rej itoitak ak etetal ilo ial̦ eo an ren lo ta jem̦l̦o̦kin ial̦ eo. Bõtab Jeova, em̦õj an lukkuun kõm̦m̦an bwe en alikkar ad pijaikl̦o̦k im loe ta ko me em̦õj an kõpooji ñan ro me rej pãdwõt ilo ial̦ eo ej tõll̦o̦k ñan mour.​—Sam 37:29; Ais. 35:5, 6; 65:21-23.

8. Ta ko ro reddik ak em̦m̦an dettaer remaroñ katak jãn joñak eo an Olaf?

⁸ L̦õmn̦ak kõn ta eo kwõmaroñ katak jãn waanjoñak in an juon jeid im jatid l̦addik jo̦dikdik etan Olaf. * Ri-jikuul̦ ro ilo kilaaj eo an rar iuuni ak kapoiki bwe en kõm̦m̦an mour ettoon. Ke ear kõmel̦el̦eik er bwe Ri-Kõnnaan ro an Jeova rej mour ekkar ñan ta eo Baibõl̦ ej ba kõn mour jim̦we ak erreo, jet iaan ledik ro ilo kilaaj eo an rar kal̦apl̦o̦k aer kate er ñan kapoiki bwe en babu ippãer. Bõtab Olaf ear jutak  pen wõt kõn ta eo ejim̦we. Im ejjab apañ eo dein me ear iioone. Olaf ej ba: “Ri-kaki ro aõ rar kajjioñ kõm̦m̦an bwe in bõk l̦õmn̦ak eo bwe ij aikuj pukot jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko reutiejl̦o̦k kõnke enãj kõm̦m̦an bwe ro jet ren kautiej ak kile eõ. Rar jiroñtok eõ bwe ñe ijjab, innem iban lo tõprak ilo aõ mour.” Ta eo ear jipañ Olaf ñan jab po ilo naanin jiroñ kab kapo kein? Ear ba: “Iar kaddekl̦o̦k jem̦jerã ko repaak ippãn ro ilo eklejia eo aõ. Rar erom aõ baam̦le. Im iar bareinwõt jino kal̦apl̦o̦k aõ lukkuun katak kõn Baibõl̦ eo. El̦ak m̦wilal̦l̦o̦k aõ katak, el̦apl̦o̦k aõ tõmak bwe m̦ool eo in. Tokjãn men in, iar jek ilo bũruõ ñan karejar ñan Jeova.”

9. Ta eo me ro rekõn̦aan bwe ren pãdwõt ilo ial̦ eo eapañ rej aikuj in kõm̦m̦ane?

⁹ Setan ekõn̦aan kõm̦m̦an bwe kwõn diwõjl̦o̦k jãn ial̦ eo me ej tõll̦o̦k ñan mour. Ekõn̦aan bwe kwõn kobal̦o̦k ippãn enañin aolep armej ilo ial̦ eo edepakpak me ej “tõll̦o̦k ñan jorrããn.” (Matu 7:13) Ijoke, jenaaj pãdwõt ilo ial̦ eo eapañ el̦aññe jenaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo ad roñjake Jesus im watõk ial̦ in bwe ej juon kein kõjparok. Kiiõ jen lale bar juon men me Jesus ear ba bwe jej aikuj in kõm̦m̦ane.

10. Ekkar ñan Matu 5:23, 24, ta eo Jesus ear ba bwe jej aikuj in kõm̦m̦ane?

¹⁰ Riit Matu 5:23, 24. Jesus ear kõmel̦el̦e kõn juon iien me ear lukkuun aorõk ippãn ri-Ju ro me rar roñjake e. Baj pijaikl̦o̦k m̦õk juon eo me ej pãd ilo tampel̦ eo im ej pojakin lel̦o̦k ñan bũrij eo menninmour eo ej itõn katok kake. Ilo iien in me ej itõn kõm̦m̦ane men in, ñe armej in ej keememej bwe juon jein ak jatin ej inepata ippãn kõn juon men, armej in ear aikuj doore menin katok in an im “ilo̦k” ak etal jãn ijo. Etke? Ta ewõr men en̦ eaorõkl̦o̦k jãn ad lel̦o̦k menin katok ñan Jeova ke? Eokwe Jesus ear ba ilo alikkar: “Ilo̦k ñan ippãn jeim̦ ak jatũm̦. Kwõj aikuj m̦okta kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn.”

11. Kõmel̦el̦eik m̦õk wãween an kar Jekob kate ñan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn Iso?

¹¹ Jemaroñ katak jet men ko raorõk kõn kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ikijjeen ad etale juon iaan kar iien ko ilo mour eo an Jekob. Ãlikin an kar Jekob jako ium̦win enañin 20 iiõ jãn aelõñ eo me ear l̦otak ie, Anij ear jiroñl̦o̦k e ikijjeen juon enjel̦ bwe en jepl̦aakl̦o̦k ñan ijo. (Jen. 31:11, 13, 38) Bõtab ear wõr juon apañ. Iso, l̦eo jein Jekob, ear kõn̦aan m̦ane ak kameje Jekob. (Jen. 27:41) Jekob ear “kanooj mijak im lõl̦ño̦ñ” ñe l̦eo jein ej lukkuun kũtõtõik wõt e. (Jen. 32:7) Ta eo Jekob ear kõm̦m̦ane ñan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn l̦eo jein? M̦oktata, ear lukkuun akwel̦ap ilo jar ñan Jeova kõn apañ in. L̦ak m̦õj, ear jilkinl̦o̦k juon menin lel̦o̦k el̦ap ñan Iso. (Jen. 32:9-15) Im ãliktata, ke jemjein jemjati rein me eto aerro jako jãn turin doon rar jelm̦aiki doon, Jekob ear m̦õkaj im em̦m̦akũt im kwal̦o̦k kautiej ñan Iso. Ear buñ badikdik ñan Iso​—ejjab juon wõt alen im ejjab ruo wõt alen, ak jiljilimjuon alen! Ilo ettã im ilo kautiej, Jekob ear kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn l̦eo jein.​—Jen. 33:3, 4.

12. Ta eo jej katak jãn joñak eo an Jekob?

¹² Jej katak juon men jãn wãween an kar Jekob kõppopo ñan an nãj kar ilen jibadekl̦o̦k im wõnm̦ae l̦eo jein im wãween an kar kepaake Iso. Ilo ettã, Jekob ear kajjitõk jipañ ippãn Jeova. Im ear jerbale jar eo an ilo an kar bõk buñtõn ne ko ñan kate joñan wõt an maroñ ñan kõm̦m̦an bwe iien eo enaaj iioone l̦eo jein en juon iien me elukkuun naaj em̦m̦an. Ke jemjati rein rar iioon doon, Jekob ear jab kõm̦m̦an akwããl ippãn Iso kõn wõn eo ejim̦we im wõn eo ebõd. Kõttõpar eo an Jekob kar  ñan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn l̦eo jein. Ewi wãween ad maroñ anõke joñak in an Jekob?

13-14. Ñe jej kõmetak ak kainepataik juon m̦õttad rũttõmak, ta eo jej aikuj in kõm̦m̦ane?

¹³ Kõj ro me jej itoitak ak etetal ilo ial̦ eo ej tõll̦o̦k ñan mour, jekõn̦aan kõm̦m̦an bwe en wõr kõtaan ko raenõm̦m̦an ippãn ro jeid im jatid. (Rom 12:18) Ta eo jej aikuj in kõm̦m̦ane ñe jej kile bwe jaar kõmetak ak kainepataik juon jeid im jatid rũttõmak? Ãinwõt Jekob, jej aikuj jar im lukkuun akwel̦ap ñan Jeova. Jemaroñ kajjitõk bwe en kõjeraam̦m̦an ad kate kõj ñan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn eo jeid ak jatid.

¹⁴ Jej aikuj bareinwõt bõk iien im etale kõj make. Jemaroñ kajjitõk ippãd make kajjitõk kein: ‘Im̦õn̦õn̦õ ke in ba bwe ibõd, im ilo ettã jol̦o̦k aõ bõd, im kõm̦m̦an aenõm̦m̦an? Naaj ewi wãween an Jeova im Jesus eñjake ñe inaaj m̦õkaj in em̦m̦akũt ñan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn eo jeiũ ak jatũ?’ Uwaak ko ad remaroñ kõm̦akũt kõj ñan roñjake Jesus im kõttãik kõj im kepaake rũttõmak eo m̦õttad ñan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an. Ilo wãween in, jej maroñ l̦oore joñak eo an Jekob.

15. Ñe jej jerbale naanin kakapilõklõk eo ilo Epesõs 4:2, 3, ewi wãween an men in maroñ jipañ kõj ñan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn eo jeid ak jatid?

¹⁵ Baj l̦õmn̦akel̦o̦k m̦õk ñe Jekob en kar kautiej bũruon ilo iien eo ej kepaake l̦eo jein! Emaroñ kar lukkuun oktak jem̦l̦o̦k eo. Ñe jej jibadekl̦o̦k eo jeid ak jatid ñan kõm̦adm̦õde juon apañ me ear wal̦o̦k, jej aikuj kõm̦m̦ane men in kõn jitũbõn ettã bõro. (Riit Epesõs 4:2, 3.) Jabõn Kõnnaan 18:19 ej ba: “Epen kaenõm̦m̦an jemjein jemjati ñe ellu jãn bõk jikin kweilo̦k ekajoor; im akwããl rot in, rej ãinwõt al̦al̦ ko in juon m̦õn kattõrak.” Ñe jej jol̦o̦k ad bõd ilo ettã, men in enaaj jipañ kõj ñan ad maroñ del̦o̦ñl̦o̦k ilo “m̦õn kattõrak” eo.

16. Ta eo jej aikuj l̦õmn̦ak kake, im etke?

¹⁶ Jej aikuj bareinwõt lukkuun l̦õmn̦ak kõn ta ko jenaaj ba ñan eo jeid ak jatid im kilen ad naaj ba. Innem ñe jepojak, jej aikuj kepaake eo me ej inepata, ilo ad kõm̦m̦an bwe kõttõpar eo ad en ñan jol̦o̦k metak eo jãn bũruon. Ilo jinoin, emaroñ ba tok men ko me ejjab em̦m̦an roñjaki. Im emaroñ pidodo ñan ad illu ak kajjioñ kwal̦o̦k ad jim̦we, ak ñe kwõnaaj kõm̦m̦ane men in, enaaj ke kõm̦m̦an bwe en wõr aenõm̦m̦an? Eban ñan jidik. Keememej bwe el̦apl̦o̦k an aorõk ñan kõm̦m̦an bwe en bar wõr  aenõm̦m̦an ippãn eo jeim̦ ak jatũm̦ jãn ad kajjioñ pukot wõn eo ejim̦we im wõn eo ebõd.​—1 Kor. 6:7.

17. Ta eo kwõmaroñ katak jãn joñak eo an Gilbert?

¹⁷ Juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Gilbert ear kate bwe en juon eo me ej ri-kõm̦m̦an aenõm̦m̦an. Ej kwal̦o̦k im ba: “Elukkuun lõñ apañ ko iar jelm̦aiki ippãn juon eo ilukkuun epaake ilowaan baam̦le e aõ. Ium̦win elõñl̦o̦k jãn ruo iiõ ko, iar kate eõ ñan kõnono ilo m̦ool im ineem̦m̦an bwe en maroñ bar em̦m̦an kõtaan eo am̦ro.” Ta ko jet Gilbert ear kõm̦m̦ani? Ej ba: “M̦okta jãn aõ kõnono ippãn, ij jar im kõpooj l̦õmn̦ak eo aõ ñe naaj kwal̦o̦ktok naan ko rejjab jouj. Iar aikuj in pojak ñan jeorl̦o̦k bõd. Iar katak ñan jab jotok wõt kõn jim̦we eo aõ, im iar mel̦el̦e bwe eddo eo aõ ear ñan kõm̦m̦an bwe en wõr aenõm̦m̦an.” Ta kar tõprak ko rar wal̦o̦k? Gilbert ej ba: “Rainin, eaenõm̦m̦an kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ e aõ kõn an em̦m̦an kõtaan eo aõ ippãn aolep ro uwaan baam̦le e aõ.”

18-19. Ñe jaar kõmetak ak kainepataik juon, ta eo jej aikuj jek ilo bũruod ñan kõm̦m̦ane, im etke?

¹⁸ Innem ta eo kwõj aikuj jek ilo bũruom̦ ñan kõm̦m̦ane ñe kwõj kile bwe kwaar kõmetak ak kainepataik juon iaan Kũrjin ro m̦õttam̦? L̦oor naanin jiroñ eo an Jesus ñan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an. Kõnono ippãn Jeova kõn apañ eo, im atartar ioon jetõb kwõjarjar eo an ñan jipañ eok bwe kwõn juon eo ej ri-kõm̦m̦an aenõm̦m̦an. El̦aññe kwõnaaj kõm̦m̦ane men in, kwõnaaj m̦õn̦õn̦õ, im kwõnaaj kaalikkar ak kam̦ool bwe kwõj roñjake Jesus.​—Matu 5:9.

¹⁹ El̦ap ad kam̦m̦oolol bwe Jeova ej letok elõñ naanin tõl ko ilo yokwe ikijjeen eo ej “bõran eklejia eo,” Jesus Christ. (Eps. 5:23) Jen jek ilo bũruod ñan “roñjake e,” ãinwõt kar rijjilõk Piter, Jemes, im Jon. (Matu 17:5) Em̦õj ad etale wãween ad maroñ kõm̦m̦ane men in ilo ad kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn juon iaan Kũrjin ro m̦õttad me jaar kõmetak ak kainepataiki. Ilo ad kõm̦m̦ane men in im etetal wõt ilo ial̦ eo eapañ me ej tõll̦o̦k ñan mour, jenaaj bõk elõñ jeraam̦m̦an ko kiiõ im jeraam̦m̦an ko me ejjel̦o̦k jem̦l̦o̦kier ilo raan ko repãd im̦aan.