Em̦õj ke am̦ kar lukkuun riiti katak ko ilo Naan in Keeañ ko an iiõ in? Eokwe, jouj im lale el̦aññe kwõmaroñ uwaaki kajjitõk ko itulal̦:

Enaaj ewi wãween ad bõk tokjãn ñe jenaaj jol̦o̦k iien ñan ad kõnono ippãn Jeova, roñjake e, im l̦õmn̦ak kõn e?

Enaaj em̦m̦anl̦o̦k jokãlõt ko ad, em̦m̦anl̦o̦k wãween ad katakin, tõmak eo ad enaaj kajoorl̦o̦k, im yokwe eo ad ñan Jeova enaaj m̦wilal̦l̦o̦k.​—w22.01, peij 30-31.

Enaaj ewi wãween ad bõk tokjãn ñe jenaaj katak ñan lõke Jeova im ro ej kããlõt er ñan tõl kõj?

Ej iien kiiõ ñan katak ñan lõke im tõmak bwe aolep iien wãween ko Jeova ej kõm̦m̦ani rejim̦we. Jej kõm̦m̦ane men in ikijjeen ad jab pere naanin tõl ko im pepe ko an em̦m̦aan ro rej lale eklejia. Ñe enaaj itok eñtaan eo el̦ap, jenaaj pojakin pokake naanin tõl ko meñe emaroñ pen ad mel̦el̦e kaki ak l̦oori.​—w22.02, peij 4-6.

Ta unin an kar enjel̦ eo ba ñan Zekaraia kõn juon “kein kõm̦m̦an ju [ak plumb line, NW] ilo pein Zirubbabel,” kom̦ja eo an ri-Ju ro? (Zek. 4:8-10)

Pijen eo ear kaalikkar ñan armej ro an Anij bwe tampel̦ eo el̦amwaan me rej kalõke enaaj kar dedel̦o̦k im ekkar ñan kõn̦aan eo an Anij.​—w22.03, peij 16-17.

Ewi wãween jemaroñ ‘juon joñak . . . ilo ad kõnono’? (1 Tim. 4:12)

Jej kõnono ilo jouj im ilo kautiej ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, al kõn aolepen bũruod, ekkeini ad uwaak ilo iien kweilo̦k ko, im kõnono ilo m̦ool im kõketak ro jet, im jab kõjerbal naan ko reddo.​—w22.04, peij 6-9.

Etke aolep wãween ko ippãn menninmour ko (kien ko) emãn me Daniel jebta 7 ej kõnono kake rej aolep pãd ippãn juon wõt menninmour, ãinwõt an wal̦o̦k ilo Revelesõn 13:1, 2?

Menninmour eo ilo Revelesõn 13 ejjab jutak kõn juon wõt kien, ãinwõt Rom. Ijoke, ej jutak kõn aolep kien ko an armej.​—w22.05, peij 9.

Ta wãween eo em̦m̦antata ñan kwal̦o̦k bwe jej lõke an Jeova ekajet ilo jim̦we?

Ñe juon ear kõmetak kõj, kainepataik kõj, ak jerawiwi n̦ae kõj, jej kate kõj ñan jol̦o̦k ad illu im matõrtõr, im likũt apañ ko ad ilo pein Jeova. Enaaj jol̦o̦k aolep jorrããn ko me rej wal̦o̦k kõn wõt jerawiwi.​—w22.06, peij 10-11.

Ta ko juon jeid im jatid em̦m̦aan ej aikuj keememej ñe ej jar ikijjeen aolep ilo juon iien kweilo̦k?

Iien jar eo ejjab iien kauweik eklejia eo ak ñan kõm̦m̦an juon kõjjel̦ã. El̦aptata, ñe ej ilo jinoin juon kweilo̦k, ejjab aikuj “aetok [an] jar.” (Matu 6:7)—w22.07, peij 24-25.

Ilo wãween et “ro rar kõm̦m̦ani men ko renana” renaaj “jerkakpeje ñan bõk ekajet”? (Jon 5:29)

Reban bõk kaje ekkar ñan kõm̦m̦an ko aer jãn mour eo aer m̦okta. Ak naaj lale im etale kõm̦m̦an ko an rein ekkar ñan l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko aer ãlikin aer naaj jerkakpeje.​—w22.09, peij 17-18.

Ta katak eo ekãitoktoklimo me J. F. Rutherford ear kõm̦m̦ane ilo juon kweilo̦k el̦ap ilo Jeptõm̦ba 1922?

Ilo juon kweilo̦k el̦ap ilo Cedar Point, Ohio, ilo America, ear ba: “Lo, Kiiñ eo ej tõl! Ewõr ami eddo ñan kõnnaanek aolep kõn men in. Kõn men in, kom̦win kwal̦o̦k naan, kwal̦o̦k naan, kwal̦o̦k naan, kõn Kiiñ eo im Aelõñ eo an!”—w22.10, peij 3-5.

Ta wãween ko jilu me Aiseia jebta 30 ej kwal̦o̦k kake kõn wãween an Anij jipañ kõj ñan kijenmej?

Jebta in ej kwal̦o̦k bwe (1) ej roñjake im uwaaki jar ko ad, (2) ej tõl kõj, im (3) ej kõjeraam̦m̦an kõj kiiõ im ilo naaj ilju im jekl̦aj.​—w22.11, peij 9.

Etke jemaroñ ba bwe naan ko ilo Sam 37:10, 11, 29 ear jejjet kũtieer ilo raan ko etto im enaaj bareinwõt jejjet kũtieer ilo ilju im jekl̦aj?

Naan ko an Devid rej kwal̦o̦k kõn wãween ko rem̦m̦an me rar wal̦o̦k ilo Israel, ãinwõt ilo tõre eo Solomon ear tõl. Jesus ear kõnono kõn juon pedetaij ilo naaj ilju im jekl̦aj im ear ãliji naan ko ilo eoon 11. (Matu 5:5; Luk 23:43)—w22.12, peij 8-10, 14.