Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

KATAK 52

Jiroñ Ro​—Kom̦win Erom Kõrã ro Rerũtto ilo Tõmak

Jiroñ Ro​—Kom̦win Erom Kõrã ro Rerũtto ilo Tõmak

“Kõrã ro rej aikuj bareinwõt . . . jel̦ã kõm̦m̦an joñan ilo men otemjej, im ren tiljek ilo jabdewõt wãween.”—1 TIM. 3:11.

AL 133 Kabuñ ñan Jeova ilo Iien Em̦m̦an Ded!

KÕMEL̦EL̦E EO ÑAN KATAK IN a

1. Bwe jen maroñ erom juon Kũrjin erũtto ilo tõmak, ta ko jej aikuj kõm̦m̦ani?

 EL̦AP ad bwilõñ ñe jej lo an m̦õkaj an ajri ro rũttol̦o̦k. Ej ãinwõt ñe ajri ro rej make pãd im rekajju rũtto. Ijoke, an juon armej erom juon Kũrjin erũtto ilo tõmak ejjab juon men me ej kajju wal̦o̦k. b (1 Kor. 13:11; Hib. 6:1) Bwe jen maroñ juon eo erũtto ilo tõmak, ej aikuj lukkuun epaak jem̦jerã eo ad ippãn Jeova. Bareinwõt, jej aikuji jetõb kwõjarjar eo an bwe jen maroñ kaddek kadkad ko an Anij, ejaak kapeel ko renaaj jipañ kõj ilo mour ko ad, im pojakl̦o̦k im̦aan ñan eddo ko jemaroñ bũki ilju im jekl̦aj.—JK. 1:5.

2. Ta eo jej katak jãn Jenesis 1:​27, im ta eo jenaaj etale ilo katak in?

2 Jeova ear kõm̦anm̦an armej ro bwe ren em̦m̦aan ak kõrã. (Riit Jenesis 1:27.) Alikkar bwe em̦m̦aan ro im kõrã ro reoktak jãn doon ilo wãween paotokier im jekjekier, bõtab ewõr bar wãween ko jet me reoktak jãn doon. Ñan waanjoñak, Jeova ear lel̦o̦k ñan em̦m̦aan ro im kõrã ro eddo ko me reoktak jãn doon, kõn men in rej aikuji kadkad ko im kapeel ko me renaaj jipañ er ñan kajejjeti eddo kein aer. (Jen. 2:​18, UBS) Ilo katak in, jenaaj etale ta ko juon jiroñ emaroñ kõm̦m̦ani bwe en maroñ erom juon kõrã erũtto ilo tõmak. Im ilo katak eo tok juon, jenaaj etale ta ko juon likao emaroñ kõm̦m̦ani ñan erom juon em̦m̦aan erũtto ilo tõmak.

KADDEK KADKAD KO AN ANIJ

Am̦ anõke kadkad ko an kõrã ro retiljek ãinwõt Rebeka, Ester, im Abigeil, enaaj jipañ eok ñan erom juon kõrã erũtto ilo tõmak (Lale pãrokõrããp 3-4)

3-4. Ia ko jiroñ ro jeid im jatid remaroñ lo joñak ko rem̦m̦an ñan aer anõki? (Bar lale pija eo.)

3 Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k kõn elõñ kõrã ro me rar yokwe Jeova im karejar ñane. c Ãinwõt an unin tõl eo an katak in kwal̦o̦k, kõrã rein rar “jel̦ã kõm̦m̦an joñan ilo men otemjej” im rar “tiljek ilo jabdewõt wãween.” Ejjab men in wõt, ak jiroñ ro jeid im jatid remaroñ katak jãn joñak ko an kõrã ro rerũtto ilo tõmak ilo eklejia ko aer make.

4 Kom̦ jiroñ ro, kwõmaroñ ke lale wõn kõrã ro jeid im jatid rerũtto ilo tõmak me kwõmaroñ anõke joñak ko aer? Lale kadkad ko aer rekanooj in em̦m̦an; innem l̦õmn̦ak kõn wãween ko kwõmaroñ kwal̦o̦k ejja kadkad kein wõt. Ilo pãrokõrããp ko itulal̦, jenaaj etale ruo kadkad ko raorõk me ej aikuj wõr ippãn kõrã ro rerũtto ilo tõmak.

5. Etke elukkuun aorõk bwe en ettã bũruon juon kõrã erũtto ilo tõmak?

5 Juon kadkad elukkuun aorõk me ej aikuj wõr ippãn juon Kũrjin erũtto ilo tõmak ej etta bõro. El̦aññe ettã bũruon juon kõrã, innem enaaj em̦m̦an kõtaan eo an ippãn Jeova im ro jet. (Jem. 4:6) Ñan waanjoñak, juon kõrã me ej yokwe Jeova ej kwal̦o̦k ettã bõro ilo an rejetake laajrak eo kõn bar me eo Jemãn ilañ ear kõm̦m̦ane. (1 Kor. 11:3) Laajrak in ej jerbal ilo juon eklejia im ilo juon baam̦le. d

6. Ta ko jiroñ ro jeid im jatid remaroñ katak jãn Rebeka kõn ettã bõro?

6 L̦õmn̦ak kõn joñak eo an Rebeka. Ear juon kõrã emãlõtlõt im eperan, im ilo aolepen mour eo an ear jel̦ã ñããt eo ekkar im wãween eo em̦m̦an ñan em̦m̦akũt kõn juon men. (Jen. 24:58; 27:​5-17) Meñe ãindein, ak ear juon eo ejel̦ã kwal̦o̦k kautiej im kõttãik e make. (Jen. 24:​17, 18, 65) El̦aññe kwõj kwal̦o̦k ettã bõro im rejetake karõk ko an Jeova ãinwõt kar Rebeka, kwõnaaj juon joñak em̦m̦an ñan ro ilo baam̦le eo am̦ im eklejia eo am̦.

7. Ewi wãween an jiroñ ro jeid im jatid maroñ anõke Ester im kwal̦o̦k ettã bõro?

7 Aolep Kũrjin ro rerũtto ilo tõmak rej aikuj kwal̦o̦k ettã bõro. Baibõl̦ ej ba bwe “jel̦ãl̦o̦kjen̦ ej pãd ippãn ro ettã bũrueer.” (JK. 11:​2, UBS) Ester ear juon ri-karejeran Anij etiljek me ettã bũruon. Kõnke ear wõr ippãn kadkad in, ear jab oktak im juon eo ewel̦o̦k ke ear erom juon lerooj. Ear roñjake naanin tõl ko an eo nukũn etan Mordikeai im l̦oori men ko ear ba. (Est. 2:​10, 20, 22) Kwõmaroñ kwal̦o̦k bwe kwõj juon eo ettã bũruon ikijjeen am̦ kajjitõk naanin jipañ ko jãn ro jet innem l̦oori men ko rej ba.—Tai. 2:​3-5.

8. Ekkar ñan 1 Timote 2:​9, 10, ewi wãween an ettã bõro naaj jipañ juon jeid im jatid jiroñ ak kõrã ñan kõm̦m̦ani pepe ko remãlõtlõt kõn wãween an nuknuk im tõrreejab?

8 Ewõr bar juon wãween Ester ear kwal̦o̦k ettã bõro. Meñe ear juon jiroñ “edeo̦ im em̦m̦an kããn,” ak ear jab kajjioñ kõm̦m̦an bwe ro jet ren kalimjeke. (Est. 2:​7, 15, UBS) Ewi wãween an jiroñ im kõrã ro jeid im jatid maroñ bõk tokjãn jãn joñak eo an Ester? Jej lo juon wãween remaroñ kõm̦m̦ane men in ilo 1 Timote 2:​9, 10. (Riit.) Rijjilõk Paul ear rõjañ jiroñ im kõrã ro rej Kũrjin ñan tõrreejab ilo juon wãween ettã im ren kõjerbal lol̦o̦kjen̦. Naanin Grik ko me Paul ear kõjerbali rej kwal̦o̦k bwe juon jiroñ ak kõrã me ej juon Kũrjin ej aikuj aolep iien ekkõn̦ak nuknuk ko rekarbõb im rej kwal̦o̦k bwe ej kautiej l̦õmn̦ak ko im eñjake ko an ro jet. El̦ap ad nõbar jiroñ im kõrã ro jeid im jatid me rerũtto ilo tõmak kõn aer l̦oore naanin kakapilõk in!

9. Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an Abigeil?

9 Bar juon kadkad me aolep kõrã ro rerũtto ilo tõmak rej aikuji ej lol̦o̦kjen̦. Ta in lol̦o̦kjen̦? Ej maroñ eo ñan jel̦ã oktak eo ikõtaan men eo ejim̦we im men eo enana, innem ñan kããlõt men eo ejim̦we. L̦õmn̦ak kõn joñak eo an Abigeil. L̦eo pãleen ear kõm̦m̦ane juon pepe enana me enaaj kar bõktok jorrããn ioon aolep ro ilo m̦weo im̦õn. Abigeil ear m̦õkaj im em̦m̦akũt. Kõnke ear kwal̦o̦k lol̦o̦kjen̦, ear lo̦mo̦o̦ren mour ko an elõñ armej. (1 Sa. 25:​14-23, 32-35) Lol̦o̦kjen̦ ej bar jipañ kõj ñan jel̦ã ñããt eo ekkar ñan kõnono ak ñan ikõñ wõt. Im ej bar jipañ kõj ñan pel̦an ñe jej kwal̦o̦k ad itoklimo kõn ro jet.—1 Tes. 4:11.

EJAAK KAPEEL KO RENAAJ JIPAÑ EOK ILO MOUR EO AM̦

Ewi wãween am̦ kar bõk tokjãn jãn am̦ katak kilen riit im jeje ilo juon wãween em̦m̦an? (Lale pãrokõrããp 11)

10-11. Ñe em̦m̦an am̦ riit im jeje, ewi wãween an men in naaj jipañ eok im ro jet? (Bar lale pija eo.)

10 Kõrã ro me er Kũrjin rej aikuj ejaak kapeel ko me renaaj jipañ er ilo mour ko aer. Jet iaan kapeel ko me juon leddik ej katak kilen kõm̦m̦ani ke ej dik wõt, renaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jipañe ilo aolepen mour eo an. L̦õmn̦ak kõn jet iaan waanjoñak kein.

11 Katak kilen riit im jeje ilo juon wãween em̦m̦an. Ilo jet m̦anit ko, rej ba bwe juon kõrã ejjab aikuj jel̦ã kilen riit im jeje. Ijoke, elukkuun aorõk bwe aolep Kũrjin ro ren jel̦ã kilen kõm̦m̦ani men kein. e (1 Tim. 4:13) Kõn men in, jab kõtl̦o̦k bwe jabdewõt men en kabbweere eok jãn am̦ katak kilen riit im jeje ilo juon wãween em̦m̦an. Ta tokjãn ko kwõnaaj bũki? Am̦ jel̦ã kilen riit im jeje enaaj jipañ eok ñan ellolo am̦ jerbal im ñan dãpij wõt jerbal eo am̦. Enaaj pidodol̦o̦k am̦ katak Naanin Anij im katakin ro jet kake. Im men eo el̦aptata, kwõnaaj epaakel̦o̦k Jeova ilo am̦ riiti Naan eo an im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake.—Jos. 1:8; 1 Tim. 4:15.

12. Ewi wãween an Jabõn Kõnnaan 31:26 maroñ jipañ eok ñan jel̦ã kilen lukkuun roñjake ro jet im kõnono ilo jouj?

12 Katak kilen lukkuun roñjake ro jet im kõnono ilo jouj. Elukkuun aorõk bwe aolep Kũrjin ro ren jel̦ã kilen kõm̦m̦ani men kein. Ikijjeen men in, ri-kal̦oor Jemes ear letok juon naanin kakapilõk elukkuun em̦m̦an ñan kõj, ear ba: “Aolep armej rej aikuj m̦õkaj aer roñjake, rum̦wij aer kõnono.” (Jem. 1:19) Ñe kwõj lukkuun roñjake ro jet ñe rej kõnono ñan kwe, kwõj kwal̦o̦k am̦ mel̦el̦e kõn eñjake ko aer ak am̦ jel̦ã “bũrom̦õj ippãn ro rej eñtaan.” (1 Pit. 3:8) El̦aññe kwõj kile bwe kwõjjab lukkuun mel̦el̦e ta eo juon armej ej ba ak wãween an eñjake, kwal̦o̦k kajjitõk ko rekkar. Innem bõk jidik iien ñan l̦õmn̦ak m̦okta jãn am̦ kõnono. (JK. 15:​28, UBS) Kajjitõk ippam̦ make: ‘Men eo ittõn ba ej ke kõketak im m̦ool? Ejouj ke? Ej ke kaalikkar aõ kautiej armej eo?’ Katak jãn kõrã ro rerũtto ilo tõmak me rejel̦ã kilen lukkuun roñjake ro jet im kõnono ilo jouj. (Riit Jabõn Kõnnaan 31:26.) L̦õmn̦ak kõn men ko rej ba im wãween aer kõnono. Ñe em̦m̦anl̦o̦k am̦ kõm̦m̦ani men kein, enaaj em̦m̦anl̦o̦k kõtaan eo am̦ ippãn ro jet.

Juon kõrã me ejel̦ã kilen kõm̦m̦ani jerbal ko an m̦weo ej juon menin jeraam̦m̦an ñan baam̦le eo an im eklejia eo (Lale pãrokõrããp 13)

13. Ewi wãween kwõmaroñ katak kilen kõm̦m̦ani jerbal ko an m̦weo? (Bar lale pija eo.)

13 Katak kilen kõm̦m̦ani jerbal ko an m̦weo. Ilo elõñ aelõñ ko, kõrã ro rej kõm̦m̦ani elõñ iaan jerbal ko an m̦weo. Kõrã eo jinõm̦ ak bar juon jeid im jatid kõrã me epol̦õmãn, emaroñ katakin eok kilen kõm̦m̦ani jerbal kein. Juon jeid im jatid kõrã etan Cindy ej ba: “Juon iaan men ko relukkuun aorõk me M̦am̦a ear katakin eõ ej bwe imaroñ lo lañlõñ ñe ij tiljek ilo jabdewõt jerbal ij kõm̦m̦ane. Kõnke iar katak kilen kõmat, karreo, keke, im kaikujkuj ilo mãlõtlõt, iar maroñ lale eõ make im kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aõ ilo jerbal ko an Jeova. M̦am̦a ear bar katakin eõ ñan jel̦ã kwal̦o̦k karwainene, kõn men in iar maroñ jel̦ã kajjien elõñ iaan ro jeid im jatid me rej likũt juon joñak elukkuun em̦m̦an ñan ña.” (JK. 31:​15, 21, 22) Juon kõrã me etiljek ilo an jerbal im ejel̦ã kwal̦o̦k karwainene ej juon menin jeraam̦m̦an ñan baam̦le eo an im eklejia eo.—JK. 31:​13, 17, 27, UBS; Jrb. 16:15.

14. Ta eo kwõj katak jãn bwebwenato eo an Crystal, im ta eo kwõj aikuj keememej?

14 Katak kilen lale eok make. Elukkuun aorõk bwe aolep Kũrjin ro ren jel̦ã lale er make. (Pil. 4:​11, ftn.) Juon jeid im jatid kõrã etan Crystal ej ba: “Ke iar pãd ilo high school, jinõ im jema rar jipañ eõ ñan kããlõt kilaaj ko me renaaj jipañ eõ ãlikin aõ kadiwõjl̦o̦k. Jema ear rõjañ eõ ñan bõk kilaaj in accounting ak katak kilen loloodjake jããn, im men in ear lukkuun jipañ eõ.” Kobal̦o̦k ippãn am̦ katak kapeel ko bwe kwõn maroñ ellolo am̦ jerbal, kate eok katak kilen kõjerbal jããn ilo mãlõtlõt. (JK. 31:​16, 18) Keememej bwe ñe kwõnaaj jokwane wõt kõn men ko ewõr ippam̦ im kõjparok eok jãn am̦ m̦uri, kwõnaaj maroñ kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aam̦ ñan Jeova.—1 Tim. 6:8.

POJAKL̦O̦K IM̦AAN ÑAN EDDO KO AM̦ ILJU IM JEKL̦AJ

15-16. Etke el̦ap ad kaorõk kõrã ro jeid im jatid me ejjel̦o̦k pãleer? (Mark 10:​29, 30)

15 Ñe kwõj kaddek kadkad ko me rej kabuñbũruon Jeova im ejaak kapeel ko raorõk, men kein renaaj jipañ eok bwe kwõn pojak ñan eddo ko am̦ ilju im jekl̦aj. L̦õmn̦ak kõn jet iaan men ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani.

16 Kwõmaroñ kããlõt ñan jab kijer in m̦are. Ãinwõt an kar Jesus ba, ewõr kõrã ro me rej kããlõt ñan jab m̦are, meñe men in ej juon men enana ekkar ñan m̦anit ko aer. (Matu 19:​10-12) Ewõr ro jet rej kããlõt ñan jab m̦are kõn wõt jet wãween ko rej iiooni ilo mour ko aer. Kwõmaroñ bõk kaenõm̦m̦an ilo am̦ jel̦ã bwe Jeova im Jesus rejjab reilal̦waj ak l̦õmn̦ak bwe edikl̦o̦k tokjam̦ kõn an ejjel̦o̦k pãleem̦. Ilo pel̦aakin lal̦ in, kõrã ro jeid im jatid me ejjel̦o̦k pãleer rej juon menin jeraam̦m̦an ñan eklejia ko. Kõn aer yokwe im lukkuun kea kõn ro jet, rein rej ãinwõt ro jeid im jatid ak ro jined ilo tõmak ñan elõñ iaad ilo eklejia eo.—Riit Mark 10:​29, 30; 1 Tim. 5:2.

17. Ewi wãween an juon jeid im jatid jiroñ maroñ kõpooje make kiiõ bwe en maroñ pãd ilo jerbalin full-time?

17 Kwõmaroñ pãd ilo jerbalin full-time. Elukkuun l̦ap kun̦aan kõrã ro jeid im jatid ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad me ej wal̦o̦k ipel̦aakin lal̦. (Sam 68:11) Kwõmaroñ ke kõpooj eok make kiiõ bwe kwõn maroñ pãd ilo jerbalin full-time? Jet iaan jerbal ko kwõmaroñ kõttõpari ej jerbalin bainier, jipañ ilo jerbalin ekkal ko ad, ak jerbal ilo Betel̦. Jar kõn mejãnkajjik eo am̦. Bwebwenato ippãn ro em̦õj aer tõpar mejãnkajjik in, im lale ta ko kwõj aikuj kõm̦m̦ani bwe kwõn maroñ pãd ilo jerbalin full-time. Innem, kõm̦m̦an juon bũl̦ããn kõn wãween am̦ maroñ kajejjete mejãnkajjik in am̦. Ñe kwõnaaj kajejjete mejãnkajjik in, kwõnaaj maroñ kõm̦m̦ani elõñ men ko jet me rekãitoktoklimo ilo am̦ jerbal ñan Jeova.

El̦aññe kwõj l̦õmn̦ak in m̦are, eaorõk bwe kwõn kããlõt eo pãleem̦ ilo mãlõtlõt (Lale pãrokõrããp 18)

18. Etke juon jeid im jatid jiroñ ej aikuj kããlõt eo pãleen ilo mãlõtlõt? (Bar lale pija eo.)

18 Kwõmaroñ kããlõt ñan m̦are. Ñe ewõr ippam̦ kadkad ko im kapeel ko me jaar etali ilo katak in, men kein renaaj jipañ eok bwe kwõn juon kõrã epol̦õmãn. Em̦ool bwe el̦aññe kwõj l̦õmn̦ak in m̦are, eaorõk bwe kwõn kããlõt eo pãleem̦ ilo mãlõtlõt. Men in ej juon iaan pepe ko raorõktata kwõnaaj kõm̦m̦ane ilo mour eo am̦. Keememej bwe kwõnaaj pãd ium̦win tõl eo an l̦eo kwõj m̦areiki. (Rom 7:2; Eps. 5:​23, 33) Kõn men in, kajjitõk ippam̦ make: ‘Ej ke juon Kũrjin erũtto ilo tõmak? Ej ke likũt Jeova m̦oktata ilo mour eo an? Ej ke kõm̦m̦ani pepe ko remãlõtlõt? Epidodo an ke kwal̦o̦k bõd ko an ñe ej likjab? Ej ke kautiej kõrã ro? Enaaj ke jipañ eõ ñan kõkajoore wõt jem̦jerã eo aõ ippãn Jeova, kabwe aikuj ko aõ, im enaaj ke jel̦ã l̦õmn̦ak kõn eñjake ko aõ? Em̦m̦an an ke lali eddo ko an? Ñan waanjoñak, jerbal ta ko an ilo eklejia eo im ewi wãween an loloodjaki?’ (Luk 16:10; 1 Tim. 5:8) Em̦ool bwe el̦aññe kokõn̦aan juon pãleem̦ me elukkuun em̦m̦an, kwõj aikuj kõpooj eok make bwe kwõn juon rejetan eo elukkuun em̦m̦an.

19. Etke jerbal eo an lim̦aro ãinwõt juon “rijjipañ” ej juon jerbal eaorõk?

19 Baibõl̦ ej ba bwe juon kõrã rippãlele me em̦m̦an ej juon “rijjipañ” ñan l̦eo pãleen im juon eo enaaj rejetake. (Jen. 2:18) Men in ej ke kwal̦o̦k bwe edikl̦o̦k an lim̦aro aorõk? Ejjab! Jerbal eo an lim̦aro ãinwõt juon rijjipañ ej juon jerbal eaorõk. Ilo m̦ool, elõñ alen an Baibõl̦ kwal̦o̦k kõn Jeova ãinwõt juon “rijjipañ.” (Sam 54:4; Hib. 13:6) Lio ej kwal̦o̦k bwe ej juon m̦oolin rijjipañ ñe ej rejetake l̦eo pãleen im jipañe kajejjete pepe ko an ñan baam̦le eo aerro. Im kõnke lio ej yokwe Jeova, ej kate bwe en em̦m̦an etan l̦eo pãleen ippãn ro jet. (JK. 31:​11, 12; 1 Tim. 3:11) Kwõmaroñ kõpooj eok make kiiõ ñan am̦ bõk eddo in ilju im jekl̦aj ñe eñin men eo kwõnaaj kããlõte. Kwõmaroñ kõm̦m̦ane men in ikijjeen am̦ kõkajoorl̦o̦k yokwe eo am̦ ñan Jeova im kate eok bwe kwõn juon rijjipañ ñan ro jet ilo baam̦le eo am̦ im ilo eklejia eo.

20. Ewi wãween an juon jinen maroñ jipañ baam̦le eo an?

20 Kwõmaroñ erom juon jinen. Ãlikin am̦ m̦are, emaroñ wõr nejimiro l̦eo pãleem̦ ajri. (Sam 127:3) Kõn men in, ej juon menin mãlõtlõt ñan pojakl̦o̦k im̦aan. Ñe ewõr ippam̦ kadkad ko im kapeel ko me jaar etali ilo katak in, men kein renaaj jipañ eok ñe kwõnaaj m̦are im ewõr nejũm̦. Ñe kwõj juon eo el̦ap yokwe ippãn, ejouj, im emeanwõd, kwõnaaj jipañ kõm̦m̦an bwe baam̦le eo am̦ en m̦õn̦õn̦õ im ajri ro nejũm̦ renaaj kile am̦ yokwe im kõjparok er.—JK. 24:3.

Elõñ jiroñ ro me rar katak Naanin Anij im jerbali men ko rar katak kaki, rej kiiõ Kũrjin ro rerũtto ilo tõmak (Lale pãrokõrããp 21)

21. Ewi wãween ad watõk jiroñ ro jeid im jatid, im etke? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)

21 Kom̦ jiroñ ro jeid im jatid, el̦ap ad yokwe kom̦ kõn aolep jerbal ko kom̦ij kõm̦m̦ani ñan Jeova im armej ro an. (Hib. 6:10) Kwõj lukkuun kate eok ñan kaddek kadkad ko an Anij, ejaak kapeel ko renaaj jipañ eok ilo mour eo am̦ im jipañ ro jet, im kwõj kõppojakl̦o̦k im̦aan ñan eddo ko kwõmaroñ bũki ilju im jekl̦aj. Kwõj juon eo elukkuun aorõk im el̦ap tokjãn ilo doulul eo an Jeova!

AL 137 Kõrã im Jiroñ ro Jeid im Jatid Retiljek

a Kom̦ jiroñ ro rejitõnbõro ilo eklejia eo, el̦ap ad lukkuun kaorõk kom̦. Kwõmaroñ erom juon Kũrjin erũtto ilo tõmak ikijjeen am̦ kaddek kadkad ko an Anij, ejaak kapeel ko renaaj jipañ eok ilo mour eo am̦, im pojakl̦o̦k im̦aan ñan eddo ko am̦ ilju im jekl̦aj. Ilo am̦ kõm̦m̦ani men kein, kwõnaaj bõk elõñ jeraam̦m̦an ko ilo am̦ karejar ñan Jeova.

b MEL̦EL̦EIN NAAN KO: Juon Kũrjin me erũtto ilo tõmak ej kõtl̦o̦k bwe jetõb kwõjarjar eo an Anij en tõle ilo mour eo an im jab jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko an lal̦ in. Ej anõk joñak eo an Jesus, ej lukkuun kate ñan kõkajoor wõt jem̦jerã eo an ippãn Jeova, im ej kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool ñan ro jet.

c Lale jet iaan joñak ko an kõrã ro ilo Baibõl̦ ilo bok eo etan Kajjioñe Tõmak eo Aer.

d Lale Naan in Keeañ eo an Pãpode 2021, peij 14-19.

e Ñan lale kõmel̦el̦e ko kõn aorõkin ad jel̦ã kilen riit, lale katak eo etan “Katakin Ajiri ro Nejõm Bwe En Or Juõn Kõnan Ibeir ñõn Riit im Katak” ilo Imõniaroñroñ eo an Jul̦ae 15, 2010, peij 25-28.