EJJEL̦O̦K pere bwe kwõj kaorõk menin letok ko rellõñ me Jeova ej liwaj ñan kwe, ekoba maroñ eo am̦ ñan make kããlõt wãween am̦ maroñ kõjerbali menin letok kein. Ekkar ñan Baibõl̦ eo, ej ba bwe wain ej juon menin letok jãn Anij. Ej ba: “[Pilawã ej, NW] kõm̦m̦an juon kwõjkwõj ñan ettõñ, im wain ej kalañlõñ mour eo.” (Ekl. 10:19; Sam 104:15) Bõtab, bõlen em̦õj am̦ lo bwe jet armej etarjen joñan aer idaak dãnnin arkool̦. Kobal̦o̦k ippãn men in, eoktak l̦õmn̦ak ko an armej ro ipel̦aakin lal̦ in kõn dãnnin arkool̦. Kõn men in, ta eo emaroñ jipañ Kũrjin ro ñan kõm̦m̦an jokãlõt ko remãlõtlõt ikijjeen aer idaak arkool̦?

Jekdo̦o̦n ia eo jej jokwe ie ak m̦anit ta eo jaar dik im rũttol̦o̦k kake, ak ñe jej kõtl̦o̦k bwe l̦õmn̦ak ko an Anij ren tõl l̦õmn̦ak im jokãlõt ko ad, men in enaaj ñan tokjãn eo ad im jenaaj lo m̦õn̦õn̦õ.

Bõlen kwõj lo bwe elõñ armej ilo lal̦ in ekkã aer idaak dãnnin arkool̦ im etarjen joñan aer idaak. Jet remaroñ idaak arkool̦ kõnke ej jipañ er jol̦o̦k aer m̦õk. Ro jet rej idaak ñan jipañ er bõjrak jãn aer inepata kõn apañ ko aer. Im ilo jet jikin ko, armej ro rej l̦õmn̦ak bwe kain eo el̦ap an idaak arkool̦ erũtto im dipen.

Ijoke, Kũrjin ro rej bõk naanin tõl ko remãlõtlõt jãn ri-Kõm̦anm̦an eo aer el̦ap yokwe ippãn. Ñan waanjoñak, em̦õj an Jeova kakkõl kõj kõn men ko rekabũrom̦õjm̦õj rej wal̦o̦k itok jãn an l̦e jãn joñan ad idaak dãnnin arkool̦. Bõlen em̦õj am̦ riiti Jabõn Kõnnaan 23:​29-35 (UBS) im an kõmel̦el̦e im tipdiki wãween ko ippãn juon ri-kadek im jet iaan apañ ko rej wal̦o̦k itok jãn an kadek. a Daniel, juon em̦m̦aan me ej lale eklejia ilo Europe, ej kwal̦o̦k kõn mour eo an m̦okta jãn an kar erom juon Kũrjin em̦ool, ej ba: “Kõn an kar tarjen joñan aõ idaak dãnnin arkool̦, iar kõm̦m̦ani pepe ko rejjab em̦m̦an im iar iiooni wãween ko renana im rekõmmetak me rej jelõt eõ itok ñan rainin.”

Ewi wãween an Kũrjin ro maroñ kõjerbale maroñ eo aer ñan kõm̦m̦an jokãlõt ilo mãlõtlõt im kõjparok er jãn apañ ko rej wal̦o̦k jãn an juon tarjen joñan an idaak arkool̦? Uwaak eo ej ñan kõtl̦o̦k bwe l̦õmn̦ak ko an Anij ren tõl l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko ad.

Jen lale ta eo Baibõl̦ eo ej ba kõn dãnnin arkool̦ im unin an jet armej idaak.

Naanin Anij ejjab kõmo̦ ad idaak arkool̦ ilo joñan eo em̦m̦an. Ilo m̦ool, Baibõl̦ ej ba bwe ñe jej idaak wain emaroñ kõm̦m̦an ad m̦õn̦õn̦õ. Ej ba: “Kwõn m̦õñã kijõm̦ kõn lañlõñ, im idaak wain eo am̦ kõn m̦õn̦õn̦õ bũruom̦.” (Ekl. 9:7) Juon iien Jesus ear idaak wain, im ewõr ri-karejar ro jet an Jeova rar bar idaak wain.—Matu 26:​27-29; Luk 7:34; 1 Tim. 5:23.

Bõtab, Naanin Anij ej lukkuun kaalikkar oktak eo ikõtaan an juon idaak jidik dãnnin arkool̦ im an juon kadek. Ej ba: “Jab kadek kõn wain.” (Eps. 5:18) Im ej bar kaalikkar bwe “ri-kadek . . . reban jolõte Aelõñ eo an Anij.” (1 Kor. 6:10) Aet, Jeova ej ba bwe jen jab kadek im en jab l̦e jãn joñan ad idaak dãnnin arkool̦. Ijello̦kun ad l̦oor wãween an armej ro ilo jikin eo jej jokwe ie watõk arkool̦, jen l̦oore l̦õmn̦ak eo an Anij.

Jet rej l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k jorrããn ñe el̦ap aer idaak dãnnin arkool̦ kõnke reban kadek. Bõtab, el̦ap an kauwõtata l̦õmn̦ak in. Baibõl̦ eo ej kaalikkar bwe ñe juon ej “ri-kõm̦akoko ñan el̦ap wain,” men in emaroñ kõm̦m̦an an juon kõm̦m̦an jerawiwi ak m̦õjn̦o̦ ilo tõmak. (Tai. 2:3; JK. 20:1) Jesus ear bar letok naanin kakkõl im ba bwe ñe juon ej “kadek”  ak etarjen joñan an idaak arkool̦, men in emaroñ bõbrae an del̦o̦ñ ilo lal̦ eo ekããl. (Luk 21:​34-36) Kõn men in, ta eo emaroñ jipañ juon Kũrjin bwe en kõjparok e jãn apañ ko remaroñ wal̦o̦k itok jãn an idaak dãnnin arkool̦?

Ekauwõtata ñe juon ej kõtl̦o̦k bwe m̦anit ko an ijo ej jokwe ie im wãween an kar dik im rũttol̦o̦k en jelõt wãween an watõk idaak dãnnin arkool̦. Kũrjin ro rej kwal̦o̦k mãlõtlõt ilo aer kabuñbũruon Jeova ñe ej itok ñan aer m̦õñã im idaak. Baibõl̦ eo ej ba: “Ñe kom̦ij m̦õñã ak idaak ak kõm̦m̦an jabdewõt men, kom̦win kõm̦m̦an men otemjej ñan aiboojoj eo an Anij.” (1 Kor. 10:31) Erkein ej jet iaan kajjitõk ko im naanin kakapilõk ko jãn Baibõl̦ me kwõmaroñ l̦õmn̦ak kaki:

Ij ke idaak arkool̦ bwe ro jet ren jab kajjirere kake ña? Exodus 23:2 ej ba: “Kwõn jab l̦oor elõñ armej ñan kõm̦m̦an nana.” Ilo ijin, Jeova ear kakkõl ri-Israel ro bwe ren jab l̦oore armej ro me rar jab kabuñbũruon. Naanin jiroñ in ej jerbal ñan Kũrjin ro rainin. Ñe jenaaj kõtl̦o̦k bwe ro jet ren ãeiki l̦õmn̦ak ko ad im pepe ko ad ñe ej itok ñan dãnnin arkool̦, jemaroñ oktak im kattol̦o̦k kõj jãn Jeova im kien ko an.—Rom 12:2.

Ij ke idaak dãnnin arkool̦ ñan kwal̦o̦k ewi joñan aõ dipen ak kajoor? Ilo jet jikin ko, ejjab nana ilo m̦anit ko aer ñe ekkã an juon idaak ak etarjen joñan an idaak arkool̦. (1 Pit. 4:3) Bõtab l̦õmn̦ak kõn ta e 1 Korint 16:13 ej ba bwe jen kõm̦m̦ane: “Kom̦win ruj wõt, kom̦win jutak pen wõt ilo tõmak. Kom̦win peran im kajoorl̦o̦k wõt.” M̦ool ke dãnnin arkool̦ emaroñ jipañ juon armej bwe en kajoorl̦o̦k wõt? Jaab, eban. Ilo m̦ool, arkool̦ ej kõm̦m̦an bwe en jab lukkuun em̦m̦an an juon kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ im jab kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an. Kõn men in ñe el̦ap an juon idaak dãnnin arkool̦, ijello̦kun an kam̦ool bwe ej juon armej edipen ak ekajoor, men in ej kaalikkar an m̦õjn̦o̦. Aiseia 28:7 ej kõmel̦el̦e kõn juon eo ej jebwãbwe kõn dãnnin arkool̦, ej ba bwe ej jebwããlel im buñ.

Kajoor eo em̦ool ej itok jãn Jeova im ej kitibuj ad ruj wõt im jutak pen wõt ilo tõmak. (Sam 18:32) Juon Kũrjin em̦ool emaroñ kõm̦m̦ane men in ikijjeen an ekkõl wõt im kõm̦m̦ani jokãlõt ko reban ko̦kkure mourin jetõb eo an. Jesus ear kõm̦m̦ane men in ke ear pãd ijin ioon lal̦, im elõñ rar kautieje ãinwõt juon eo eperan im elukkuun kõn̦aan kõm̦m̦ani men ko rejim̦we.

Ij ke idaak bwe in jab inepata kõn apañ ko ij iiooni? Jeova ear kõm̦akũt juon ri-jeje sam ñan je  naan kein: “Ñe ij inepata im jorrããn [kwe Jeova] kwõj kaenõm̦m̦an eõ im kalañlõñ eõ.” (Sam 94:​19, UBS) El̦aññe kwõj eddodo kõn apañ ko am̦, reilo̦k ñan Jeova bwe en jipañ eok, im jab ñan arkool̦. Juon wãween kwõmaroñ kõm̦m̦ane men in ej ikijjeen am̦ kal̦apl̦o̦k am̦ jar ñan Jeova. Bareinwõt, elõñ rar bõk tokjãn jãn aer kappok naanin jipañ jãn ro rerũtto ilo tõmak ilo eklejia eo. Ilo m̦ool, ñe juon ej idaak dãnnin arkool̦ bwe en jab l̦õmn̦ak kõn apañ ko an, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en dikl̦o̦k an kõn̦aan kõm̦m̦ani men ko rejim̦we. (Hos. 4:​11, UBS) Daniel, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ej ba: “Iar lukkuun eddodo kõn aõ inepata im nana aõ mour. Iar idaak arkool̦ bwe en dikl̦o̦k aõ bõk eñjake kein, bõtab men in ear kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k apañ ko iar iiooni, im ear jako an ro jet m̦õttãiki eõ im aõ m̦õn̦õn̦õ ippa make.” Ta eo ear maroñ jipañ Daniel? Ej ba, “Iar kile bwe iar aikuj atartar ioon Jeova, im jab arkool̦. Ke iar kõm̦m̦ane men in, iar kiiõ maroñ kijenmej ium̦win apañ ko aõ im anjo̦ ioer.” Aet, Jeova epojakin jipañ kõj aolep iien, meñe jemaroñ l̦õmn̦ak bwe jejjab maroñ anjo̦ ioon apañ ko ad ñan jidik.—Pil. 4:​6, 7; 1 Pit. 5:7.

Ñe ewõr iien ko kwõj idaak arkool̦, kajjitõk ippam̦ make kajjitõk kein ñan lale el̦aññe kwõj aikuj kõm̦m̦an ukoktak kõn ewi ikkutkut in am̦ idaak im ewi joñan am̦ idaak. ‘Em̦õj ke an juon nukũ ak juon m̦õtta me ij epaake kwal̦o̦k an inepata kõn aõ idaak dãnnin arkool̦?’ El̦aññe aet, men in emaroñ kwal̦o̦k bwe em̦õj am̦ jino ejaake juon imminene in idaak im kwõjjab jel̦ã kake. ‘El̦apl̦o̦k aõ ke idaak arkool̦ jãn jinoin?’ Men in emaroñ kwal̦o̦k bwe meñe kwõjjab añũri dãnnin arkool̦, ak bõlen em̦õj am̦ jino imminene in idaak. ‘Epen ke ñan ña ñe ijjab idaak arkool̦ ium̦win jejjo raan ak aetokl̦o̦k?’ El̦aññe aet, emaroñ mel̦el̦ein bwe em̦õj am̦ jino añũri ak imminene in idaak arkool̦. Kwõmaroñ aikuj bõk jipañ jãn taktõ ro ñan jol̦o̦k am̦ añũri arkool̦.

Kõn wõt men ko rekauwõtata me remaroñ wal̦o̦k itok jãn ad idaak dãnnin arkool̦, ewõr Kũrjin ro rej kããlõt ñan jab idaak arkool̦ ñan jidik. Ro jet remaroñ bar kããlõt men in kõnke ejjab em̦m̦an ippãer nemãn arkool̦. El̦aññe juon eo kwõjel̦ã kajjien ej kããlõt ñan jab idaak, kwõmaroñ kwal̦o̦k jouj ilo am̦ kautiej pepe eo an im jab kõrraate.

Bõlen juon Kũrjin ej kile bwe ej juon menin mãlõtlõt ñan kõm̦m̦an joñan an idaak arkool̦. Ak emaroñ kõm̦m̦an juon kakien ñan e make kõn ewi ikkutkut in an idaak, bõlen juon alen ilo juon wiik ak ilo joñan eo em̦m̦an ilo iien ko ej m̦õñã. Ro jet em̦õj  aer kããlõt ñan jab idaak jet kain arkool̦, ãinwõt remaroñ idaak wain im pia ilo joñan eo em̦m̦an, bõtab reban idaak dãn ko me el̦apl̦o̦k bõjjããn in arkool̦ ie, jekdo̦o̦n ñe em̦õj kãreiki ippãn juice ak dãn ko jet. Aet, ñe em̦õj an juon kõm̦m̦an joñan an nãj idaak dãnnin arkool̦, enaaj pidodol̦o̦k an l̦oore pepe in an. Im juon Kũrjin me erũtto ilo tõmak ejjab aikuj jo̦o̦k el̦aññe em̦õj an kõm̦m̦ane juon jokãlõt rot in im ej jek ippãn make ñan l̦oore.

Jej aikuj bareinwõt l̦õmn̦ak kõn ro jet ñe jej kõm̦m̦ani pepe ko ikijjeen dãnnin arkool̦. Rom 14:21 ej ba: “Em̦m̦antata jab m̦õñã kanniõk ak idaak wain ak kõm̦m̦ane jabdewõt men eo jeim̦ ak jatũm̦ enaaj l̦õkatip kake.” Ewi wãween am̦ maroñ jerbale naanin kakapilõk in? Ilo am̦ kwal̦o̦k yokwe. El̦aññe kwõj kile bwe am̦ idaak arkool̦ emaroñ kal̦õkatipi juon armej, kwõmaroñ ke kwal̦o̦k yokwe im jab idaak arkool̦ ilo iien in kwõj pãd ippãer? Ilo am̦ ãindein, kwõj kwal̦o̦k am̦ kautiej im yokwe er im bwe el̦apl̦o̦k am̦ kea kõn er jãn kwe make.—1 Kor. 10:24.

Bareinwõt, kien eo an aelõñ eo jej jokwe ie emaroñ kõm̦m̦an kakien ko kõn dãnnin arkool̦, im kakien kein renaaj jelõt pepe ko an juon Kũrjin. Remaroñ kõm̦m̦an kakien kõn joñan dettan juon armej me emaroñ jino idaak arkool̦. Bareinwõt remaroñ kõmo̦ an juon idaak arkool̦ im kattõr wa ak kõjerbali kein jerbal ko jet.—Rom 13:​1-5.

Elukkuun lõñ menin letok ko em̦õj an Jeova litok ñan kõj, im ej kwal̦o̦k an yokwe im kautiej kõj ikijjeen an kõtl̦o̦k bwe jen make kããlõt wãween ad kõjerbali menin letok kein. Juon iaan menin letok kein ej maroñ eo ad ñan make kããlõt ta ko jenaaj m̦õñã im idaak. Jen kwal̦o̦k ikijjeen jokãlõt ko ad bwe jej kaorõk maroñ in ewõr ippãd. Jemaroñ kaalikkar men in ilo ad kõjerbale maroñ in ñan kabuñbũruon eo Jemãdwõj ilañ.