1. Ta eo em̦m̦aan ro me er Kũrjin rej aikuj kõm̦m̦ane bwe ren maroñ jerbale naan ko an Kiiñ Devid?

 KIIÑ Devid ear ba ñan Solomon: “Kwõn kajoor, im kwal̦o̦k eok juon em̦m̦aan.” (1 Kñ. 2:​1-3) Eaorõk bwe aolep em̦m̦aan ro me er Kũrjin ren kate er ñan jerbali naan kein. Bwe ren maroñ kõm̦m̦ane men in, rej aikuj pokake kien ko an Anij im jerbali naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ ilo aolep wãween ko ilo mour ko aer. (Luk 2:52) Etke elukkuun aorõk bwe likao ro ren erom em̦m̦aan ro rerũtto ilo tõmak?

2-3. Etke eaorõk bwe juon likao en erom juon Kũrjin me erũtto ilo tõmak?

² Ewõr an em̦m̦aan ro me er Kũrjin eddo ko raorõk ilo baam̦le ko aer im ilo eklejia eo. Likao ro, ejjel̦o̦k pere bwe em̦õj ami l̦õmn̦ak kõn eddo ko me kom̦ maroñ bũki ilju im jekl̦aj. Bõlen ewõr am̦ mejãnkajjik ñan erom juon bainier, juon rijjipañ ilo eklejia, im tokãlik erom juon eo ej lale eklejia. Kwõmaroñ bareinwõt kõn̦aan m̦are im bwe en wõr nejũm̦. (Eps. 6:4; 1 Tim. 3:1) Bõtab, bwe kwõn maroñ tõpari mejãnkajjik kein im lo tõprak, kwõj aikuj erom juon Kũrjin me erũtto ilo tõmak. b

³ Ta eo emaroñ jipañ eok ñan erom juon Kũrjin erũtto ilo tõmak? Ewõr kapeel ko raorõk me kwõnaaj aikuj ejaaki. Kõn men in, ta ko kwõj aikuj kõm̦m̦ani kiiõ bwe kwõn maroñ pojak ñan eddo ko kwõmaroñ bũki ilju im jekl̦aj im lo tõprak ilo am̦ kajejjeti eddo kein?

4. Ia eo kwõmaroñ lo joñak ko rem̦m̦an? (Bar lale pija eo.)

⁴ Kããlõt joñak ko rem̦m̦an kwõmaroñ anõki. Baibõl̦ eo eobrak kõn joñak ko rem̦m̦an me likao ro remaroñ anõki. Em̦m̦aan in  etto rein rar yokwe Anij im elõñ eddo ko rar bũki ilo aer lale armej ro an. Kwõmaroñ lo joñak ko rem̦m̦an ibwiljin em̦m̦aan ro rerũtto ilo tõmak me rej pãd ilo baam̦le eo am̦ im ilo eklejia eo am̦. (Hib. 13:7) Im kwõmaroñ bar katak jãn joñak eo em̦m̦antata, Jesus Christ. (1 Pit. 2:21) Ilo am̦ katak jãn joñak ko an rein, l̦õmn̦ak kõn kadkad ta ko rem̦m̦an ippam̦ kõn er. (Hib. 12:​1, 2) Innem lale ewi wãween kwõmaroñ anõke joñak ko an rein.

5. Ewi wãween kwõmaroñ ejaak lol̦o̦kjen̦, im etke eaorõk ñan kõm̦m̦ane men in? (Sam 119:9)

⁵ Ejaak im “dãpij wõt . . .[lol̦o̦kjen̦].” (JK. 3:​21, UBS) Juon em̦m̦aan me ej kõjerbal lol̦o̦kjen̦ ej lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ m̦okta jãn an kõm̦m̦ane juon men. Innem, kate eok ñan katak kilen kõm̦m̦ane men in im wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane m̦okta jãn am̦ kõm̦m̦ane juon men. Etke? Kõnke lal̦ in eobrak kõn likao ro me rej l̦oori wõt l̦õmn̦ak ko aer ak rej kõm̦m̦ani men ko ekkar ñan kõn̦aan ko aer. (JK. 7:7; 29:11) Pijain alwõj ko im mel̦el̦e ko ilo online remaroñ jelõt eok. Kõn men in, ewi wãween kwõmaroñ ejaak lol̦o̦kjen̦? Kwõmaroñ m̦okta katak kõn naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ im l̦õmn̦ak kõn tokjãn ko kwõmaroñ bũki jãn am̦ l̦oori. Innem kõjerbali naanin kakapilõk kein ñan jipañ eok kõm̦m̦ani jokãlõt ko me renaaj kabuñbũruon Jeova. (Riit Sam 119:9.) Ñe kwõj ejaak lol̦o̦kjen̦, men in ej mel̦el̦ein bwe em̦õj am̦ bõk juon buñtõn ne el̦ap me enaaj jipañ eok erom juon em̦m̦aan erũtto ilo tõmak. (JK. 2:​11, 12; Hib. 5:14) L̦õmn̦ak kõn wãween an lol̦o̦kjen̦ maroñ jipañ eok ilo ruo wãween ko: (1) wãween am̦ kõm̦m̦an ñan jiroñ ro jeid im jatid im (2) wãween am̦ nuknuk im tõrreejab.

6. Ewi wãween an lol̦o̦kjen̦ maroñ jipañ juon likao ñan kwal̦o̦k kautiej ñan jiroñ ro im kõrã ro jeid im jatid?

⁶ Lol̦o̦kjen̦ enaaj jipañ eok kwal̦o̦k kautiej ñan jiroñ ro im kõrã ro jeid im jatid. Ej juon men ekkar im ejjel̦o̦k jorrããn ie ñe juon jeid im jatid likao ekõn̦aan kal̦apl̦o̦k an jel̦ã kajjien juon jeid im jatid jiroñ. Bõtab, juon likao me ej kõjerbal lol̦o̦kjen̦ eban ba l̦o̦k, jejel̦o̦k, ak kõm̦m̦an jabdewõt men me ej kwal̦o̦k an kõn̦aan juon jeid im jatid jiroñ el̦aññe ejjab kõn̦aan m̦areiki. (1 Tim. 5:​1, 2) El̦aññe ej teiti juon jeid im jatid jiroñ, eban kõm̦m̦ane juon men me enaaj ko̦kkure etan jiroñ in ikijjeen an make iaan ippãn im ejjel̦o̦k aer ri-karwaan me ejejjet im ekkar.—1 Kor. 6:18.

7. Ewi wãween an lol̦o̦kjen̦ maroñ jipañ juon likao ñe ej kõm̦m̦an jokãlõt kõn wãween an nuknuk im tõrreejab?

 ⁷ Bar juon wãween juon likao emaroñ kwal̦o̦k bwe ej kõjerbal lol̦o̦kjen̦, ej ilo an kõm̦m̦ani jokãlõt ko remãlõtlõt ikijjeen an nuknuk im tõrreejab. Eitõn aolep armej ro rej kõm̦m̦an nuknuk im karreelel kõn jitael̦ ko rekããl rej ro me rejjab kautiej Jeova im rej mour ettoon. L̦õmn̦ak ko aer rettoon rej alikkar ilo nuknuk ko aer me rebab ak rej kõm̦m̦an aer l̦õmãn kõrã. Juon likao me ej kajjioñ rũttol̦o̦k ilo tõmak enaaj kõtl̦o̦k bwe naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ im joñak ko rem̦m̦an ilo eklejia eo ren jipañe ñe ej kããlõt nuknuk ko enaaj kõn̦aki. Emaroñ kajjitõk ippãn make: ‘Nuknuk ko aõ rej ke kaalikkar bwe ij juon eo elol̦o̦kjen̦ im ejel̦ã l̦õmn̦ak kõn ro jet? Wãween aõ nuknuk ej ke kaalikkar ñan ro jet bwe ij juon ri-karejeran Jeova?’ (1 Kor. 10:​31-33; Tai. 2:6) Ñe juon likao ej juon eo ej kõjerbal lol̦o̦kjen̦, ro jeid im jatid renaaj kautieje, ejjab er wõt ak bar eo Jemãn ilañ.

8. Ewi wãween an juon jeid im jatid likao maroñ erom juon eo ro jet remaroñ atartar ioon im lõke?

⁸ Kwõn juon eo ro jet remaroñ atartar ioon im lõke. Juon eo me ro jet rej atartar ioon im lõke ej niknik ilo an loloodjake eddo ko an. (Luk 16:10) L̦õmn̦ak kõn Jesus, eo em̦m̦an im jejjet joñak eo an. Ear jab juon eo me ear jab kea kõn eddo ko an im ear jab kajejjeti. Ijoke, ear juon eo me ear aolep iien kajejjeti eddo ko Jeova ear lil̦o̦k ñane, meñe ilo iien ko rar lukkuun pen. Ear yokwe armej—el̦aptata ri-kal̦oor ro an—im ear m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k mour eo an kõn er. (Jon 13:1) Anõke Jesus ilo am̦ kajejjeti jabdewõt jerbal em̦õj liwaj ñan kwe. Ñe kwõjjab jel̦ã kilen kõm̦m̦ane juon jerbal ak eddo, kõttãik bũruom̦ im kajjitõk jipañ jãn em̦m̦aan ro jet jeid im jatid. Jab kõm̦m̦ane jerbal ko repidodotata wõt ak en jab po bũruom̦ kõn jerbal dikdik ko wõt. (Rom 12:11) Ijello̦kun am̦ ãindein, kajejjete jerbal eo am̦ im “kõm̦m̦ane ñan Jeova im jab ñan armej.” (Kol. 3:23) Em̦m̦an ñan keememej bwe kwõjjab weeppãn, kõn men in kõttãik bũruom̦ im kwal̦o̦k jabdewõt bõd kwõj kõm̦m̦ani.—JK. 11:2.

9. Etke juon jeid im jatid likao ej aikuj ejaak kapeel ko renaaj jipañe ilo mour eo an?

⁹ Ñan erom juon em̦m̦aan me erũtto ilo tõmak, kwõj aikuj ejaak kapeel ko renaaj jipañ eok ilo mour eo am̦. Men kein renaaj jipañ eok ñan kajejjeti eddo ko ilo eklejia eo, dãpij juon jerbal me enaaj kabwe aikuj ko am̦ ak baam̦le eo am̦, im bwe en em̦m̦an kõtaan eo am̦ ippãn ro jet. L̦õmn̦ak kõn jet iaan kapeel kein me kwõmaroñ ejaaki.

10-11. Ñe juon jeid im jatid likao ej katak kilen riit im jeje ilo juon wãween em̦m̦an, ewi wãween an men kein naaj jipañe im eklejia eo? (Sam 1:​1-3) (Bar lale pija eo.)

¹⁰ Katak kilen riit im jeje ilo juon wãween em̦m̦an. Baibõl̦ eo ej ba bwe juon em̦m̦aan me em̦õn̦õn̦õ im ej lo tõprak, ej juon eo me ej kõm̦m̦an iien kajjojo raan ñan riiti Naanin Anij im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake. (Riit Sam 1:​1-3.) Ilo an riiti Baibõl̦ eo kajjojo raan, enaaj l̦apl̦o̦k an jel̦ã wãween an Jeova l̦õmn̦ak im men in enaaj jipañe  ñan kõjerbale kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ eo an ilo jim̦we im jerbali eoon ko ilo mour eo an. (JK. 1:​3, 4, UBS) Jej aikuji em̦m̦aan rot rein ilo eklejia eo. Etke?

¹¹ Ro jeid im jatid rej reilo̦k ñan em̦m̦aan ro me remaroñ katakin im lel̦o̦k naanin kakapilõk ko jãn Baibõl̦. (Tai. 1:9) El̦aññe em̦m̦an am̦ riit im jeje, kwõmaroñ kõpooj katak ko im uwaak ko me remaroñ jipañ im kõkajoore tõmak ko an ro jet. Kwõmaroñ bar je kõmel̦el̦e ko rem̦m̦an ilo am̦ katak ak roñjaki katak ko ilo kweilo̦k ko an eklejia im kweilo̦k el̦ap ko. Ilo am̦ ãindein, kõmel̦el̦e ko kwõj jeiki renaaj kalõke tõmak eo am̦ im jipañ eok ñan kõkajoore ro jet.

12. Ta eo enaaj jipañ eok bwe kwõn juon eo ejel̦ã roñjake im kõnono ippãn ro jet?

¹² Katak kilen lukkuun roñjake im kõnono ippãn ro jet. Juon em̦m̦aan me ej Kũrjin ej aikuj jel̦ã roñjake im kõnono ippãn ro jet. Em̦m̦aan eo me ejel̦ã kõm̦m̦ani men kein ej roñjake l̦õmn̦ak ko an ro jet im emel̦el̦e kõn eñjake ko aer. (JK. 20:5) Emaroñ katak ñan jel̦ã wãween an juon armej eñjake ikijjeen ainikien ak wãween an kõnnaan, turin mejãn, im wãween an m̦akũtkũt. Kwõjjab maroñ jel̦ã kilen kõm̦m̦ane men in el̦aññe kwõjjab jol̦o̦k iien ippãn ro jet. El̦aññe el̦ap wõt am̦ kõjerbale tablet ak talboon eo nejũm̦ ñan kõnono ippãn ro jet ikijjeen email ak text, eokwe emaroñ pen am̦ naaj bwebwenato ippãn ro jet ñe kwõj pãd ippãer. Kõn men in, kwõn pukot iien ko repel̦l̦o̦k ñan am̦ bwebwenato ippãn ro jet.—2 Jon 12.

13. Ta eo likao ro rej aikuj bar katak kilen kõm̦m̦ane? (1 Timote 5:8) (Bar lale pija eo.)

¹³ Katak kilen kabwe aikuj ko am̦. Juon em̦m̦aan me erũtto ilo tõmak ej aikuj jel̦ã kilen kabwe aikuj ko an im baam̦le eo an. (Riit 1 Timote 5:8.) Ilo jet aelõñ ko, ewõr likao ro me rej katak juon kain jerbal jãn jemãer ak jãn ro nukwier. Ilo aelõñ ko jet, likao ro remaroñ katak kilen kõm̦m̦ane juon kain jerbal ke rej pãd ilo high school. Em̦m̦an ñe kwõj ejaake juon kapeel ak katak kilen kõm̦m̦ane juon kain jerbal me enaaj jipañ eok ellolo am̦ jerbal. (Jrb. 18:​2, 3; 20:34; Eps. 4:28) Kate eok bwe kwõn juon eo ro jet rejel̦ã bwe eniknik an jerbal im enaaj kam̦õje jabdewõt jerbal em̦õj an jinoe. El̦aññe kwõj kõm̦m̦ane men in, kwõnaaj maroñ ellolo am̦ jerbal im dãpij wõt jerbal eo am̦. Kadkad ko im kapeel ko me em̦õj ad kõnono kaki rebar aorõk ñan juon em̦m̦aan me ej Kũrjin kõnke renaaj jipañe ñan kajejjeti eddo ko an ilju im jekl̦aj. Jen etale jet iaan eddo kein.

14. Ewi wãween an juon likao maroñ kõpooje bwe en maroñ pãd ilo jerbalin full-time?

¹⁴ Jerbalin full-time. Elõñ iaan em̦m̦aan ro me rerũtto ilo tõmak rar jino jerbalin full-time ke  rar dik. Jerbalin bainier ej jipañ juon likao ñan jel̦ã kilen jerbal ippãn elõñ kain armej. Im ej bareinwõt jipañe ñan jel̦ã kilen bajete jããn ko an im eddãp wõt ñan bajet eo an. (Pil. 4:​11-13) Men eo m̦oktata kwõmaroñ kõm̦m̦ane bwe kwõn maroñ pãd ilo jerbalin full-time ej akjel̦õri bainier. Elõñ rej akjel̦õri bainier m̦okta, im men in ej jipañ er bwe ren pojak ñan jino rekũl̦ar bainier. Jerbalin bainier ej kõpel̦l̦o̦k kõjãm ko ñan jerbal ko jet kwõmaroñ bũki ilo jerbalin full-time, ãinwõt jerbalin ekkal ak jerbal ilo Betel̦.

15-16. Ewi wãween an juon likao maroñ erom juon rijjipañ ak juon eo ej lale eklejia?

¹⁵ Rijjipañ ilo eklejia ak juon eo ej lale eklejia. Em̦m̦an ñe aolep em̦m̦aan ro im likao ro jeid im jatid rej kate er bwe en tõllo̦kier ñan jerbal ñan ro jeier im jatier ãinwõt juon eo ej lale eklejia. Baibõl̦ ej ba bwe em̦m̦aan ro me rej kate er ñan bõk eddo kein, “alikkar bwe [rej] kõn̦aan kõm̦m̦ani jerbal ko rem̦m̦an.” (1 Tim. 3:1) M̦okta jãn an juon em̦m̦aan erom juon eo ej lale eklejia, ej aikuj kate bwe en erom juon rijjipañ ilo eklejia eo. Rijjipañ ro rej jipañ em̦m̦aan ro rej lale eklejia ilo elõñ wãween ko. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia im rijjipañ ro rej kõttãik bũrueer ilo aer jerbal ñan ro jeier im jatier im niknik ilo aer kwal̦o̦k naan. Likao ro remaroñ kate er ñan erom rijjipañ ke ej joñoul jim̦a aer iiõ ak epaak an roñoul aer iiõ. Im rijjipañ ro me roñoul aer iiõ im lõñl̦o̦k me ej tõllo̦kier, remaroñ erom juon eo ej lale eklejia.

¹⁶ Ewi wãween am̦ maroñ bõk eddo kein? Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k kadkad ko rej aikuj wõr ippam̦. Bõtab, keememej bwe kadkad kein rej pedped ioon Baibõl̦ eo im ioon yokwe eo am̦ ñan Jeova, baam̦le eo am̦, im eklejia eo. (1 Tim. 3:​1-13; Tai. 1:​6-9; 1 Pit. 5:​2, 3) Kate eok ñan mel̦el̦e kõn kajjojo iaan kadkad kein ak men kein kwõj aikuj kõm̦m̦ani ilo eoon kein. Im jar im kajjitõk bwe Jeova en jipañ eok ñan jerbali ilo mour eo am̦. c

17. Ewi wãween an juon likao maroñ kõpooje make m̦okta jãn an erom juon rippãlele im bõran baam̦le? (Bar lale pija eo.)

¹⁷ Juon rippãlele im bõran baam̦le. Ãinwõt an kar Jesus ba, ewõr jet em̦m̦aan ro me rerũtto ilo tõmak rej kããlõt ñan jab m̦are. (Matu 19:12) Bõtab, el̦aññe kwõj kããlõt ñan m̦are, kwõnaaj aikuj bõk eddo ko an juon rippãlele im bõran baam̦le. (1 Kor. 11:3) Jeova ej kõtmãne bwe em̦m̦aan ro ren yokwe lim̦aro pãleer im kabwe aikuj ko an lio ilo kanniõk im ilo tõmak, ekoba ej aikuj jel̦ã l̦õmn̦ak kõn eñjake ko an. (Eps. 5:​28, 29) Kadkad ko im kapeel ko me jaar kõnono kaki ilo katak in ãinwõt lol̦o̦kjen̦, kautiej kõrã im jiroñ ro, im am̦ juon eo ro jet remaroñ atartar ioon im lõke, renaaj jipañ eok bwe kwõn  juon ri-karejeran lio pãleem̦ me em̦m̦an. Kadkad im kapeel kein renaaj jipañ eok bwe kwõn maroñ kajejjeti eddo ko am̦ ãinwõt juon rippãlele im bõran baam̦le.

18. Ewi wãween an juon jeid im jatid likao maroñ kõpooje make ñan erom juon jemãn baam̦le?

¹⁸ Juon jemãn baam̦le. Ãlikin am̦ m̦are, kwõmaroñ erom juon jemãn baam̦le. Ta eo kwõmaroñ katak jãn Jeova ilo an juon Jemãn elukkuun em̦m̦an? Elukkuun lõñ men ko kwõmaroñ katak jãne. (Eps. 6:4) Jeova ear ba ñan eo Nejin, Jesus, bwe ear yokwe e im bwe ear buñbũruon ippãn. (Matu 3:17) Ñe kwõnaaj erom juon jemãn, kwõn ekkeini am̦ ba ñan ajri ro nejũm̦ bwe kwõj yokwe er. Kwõn bareinwõt keini am̦ nõbar er kõn men ko rem̦m̦an rej kõm̦m̦ani. Jemãn baam̦le ko me rej anõke joñak eo an Jeova rej jipañ ajri ro nejier bwe ren maroñ rũttol̦o̦k im erom em̦m̦aan im kõrã ro rerũtto ilo tõmak. Kwõmaroñ kõpooj eok make ñan eddo in kiiõ ikijjeen am̦ kwal̦o̦k yokwe ilo am̦ lale ro jet ilo baam̦le eo am̦ im ilo eklejia eo. Bareinwõt, kwõmaroñ katak ñan ba bwe kwõj yokwe er im bwe el̦ap am̦ kam̦m̦oolol kõn er. (Jon 15:9) Ilo am̦ kõm̦m̦ani men kein, enaaj jipañ eok ñan kajejjeti eddo ko kwõmaroñ bũki ilju im jekl̦aj ãinwõt juon rippãlele ak juon jemãn baam̦le. M̦ae iien en̦, kwõnaaj juon eo eaorõk ippãn Jeova, baam̦le eo am̦, im eklejia eo.

19-20. Ta ko renaaj jipañ likao ro jeid im jatid ñan erom em̦m̦aan ro rerũtto ilo tõmak? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)

¹⁹ Likao ro jeid im jatid, kom̦ ban kajju erom juon em̦m̦aan erũtto ilo tõmak. Kwõj aikuj kããlõt joñak ko rem̦m̦an ñan anõki, erom juon eo elol̦o̦kjen̦, erom juon eo ro jet remaroñ atartar ioon im lõke, ejaak kapeel ko renaaj jipañ eok ilo mour eo am̦, im pojakl̦o̦k im̦aan ñan am̦ bõk eddo ko ilju im jekl̦aj.

²⁰ Ñe kwõj l̦õmn̦ak kõn aolep men ko kwõj aikuj kõm̦m̦ani, kwõmaroñ jinõ l̦õmn̦ak bwe el̦ap an pen. Bõtab, kwõmaroñ lo tõprak. Keememej bwe Jeova elukkuun kõn̦aan jipañ eok. (Ais. 41:​10, 13) Ejjel̦o̦k pere bwe ro jeim̦ im jatũm̦ ilo eklejia eo renaaj bareinwõt jipañ eok. Ñe kwõnaaj erom em̦m̦aan eo Jeova ekõn̦aan bwe kwõn erom, kwõnaaj m̦õn̦õn̦õ ilo mour eo am̦. Jej yokwe kom̦ likao ro jeid im jatid! Jeova en lukkuun kõjeraam̦m̦ane eok ilo am̦ kate eok kiiõ ñan erom juon em̦m̦aan erũtto ilo tõmak.—JK. 22:4.