Em̦õj ke am̦ kar lukkuun riiti katak ko ilo Naan in Keeañ ko an iiõ in? Eokwe, jouj im lale el̦aññe kwõmaroñ uwaaki kajjitõk ko itulal̦:

Ta joñak eo Jeova ear likũti ñan kõj kõn wãween ad maroñ kõm̦m̦an ñan kõrã ro?

Ejjab kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k im kõm̦m̦an bwe en utiejl̦o̦k em̦m̦aan ro jãn kõrã ro. Anij ej roñjake kõrã ro im kwal̦o̦k an itoklimo kõn eñjake im inepata ko aer. Bareinwõt ej lõke er bwe renaaj kajejjet jerbal eo an.—w24.01, peij 15-16.

Ewi wãween ad maroñ jerbale Epesõs 5:7 me ej ba: “Kom̦win jab kobal̦o̦k ilo kõm̦m̦an ko aer”?

Rijjilõk Paul ear kakkõl kõj bwe jen jab kobal̦o̦k ak kõm̦m̦ao ippãn armej ro me remaroñ kapañ ad eddãp wõt ñan kien ko an Anij. Kain kõm̦m̦ao rot in me enana ej jitõñl̦o̦k ñan ro jej aetõl er ekoba ro me jej m̦õttãiki er ilo online.—w24.03, peij 22-23.

Kain naanin riab rot ko jej aikuj kõjparok kõj jãni?

Jej aikuj kõjparok kõj jãn bwebwenato ko jãn ro m̦õttad me rejjañin lukkuun etali, jãn email ko jãn armej ro jejjab jel̦ã kajjier, im jãn ri-jum̦ae ro me rar ilo̦k jãn m̦ool eo im rej riabin itoklimo kõn m̦ool eo.—w24.04, peij 12.

Ta ko jejel̦ã kaki im ta ko jejjab jel̦ã kaki kõn wãween an Jeova naaj ekajete Kiiñ Solomon im bareinwõt ro rar mej ilo Sodom im Gomorra im ilo Ibwijleplep eo?

Jejjab maroñ jel̦ã el̦aññe Jeova enaaj lukkuun ko̦kkure rein ñan indeeo. Bõtab, jejel̦ã bwe Jeova ejel̦ã men otemjej im el̦ap an tũriam̦o.—w24.05, peij 3-4.

An Anij ãinwõt “Ejm̦aan” eo ej kaalikkar ta ñan kõj? (Dut. 32:4)

Jemaroñ kappukot ad jikin kone ilo Jeova. Aolep iien ej tiljek im kajejjet kallim̦ur ko an. Im ejjab oktak, ejjãmin kõm̦m̦an oktak ilo karõk ko an im kadkad ko an.—w24.06, peij 26-28.

Ta eo emaroñ jipañ eok ñan jino imminene ilo eklejia eo am̦ ekããl?

Atartar ioon Jeova, eo me enaaj jipañ eok ãinwõt an kar jipañ ri-karejar ro an ilo tõre ko etto. Jab keidi eklejia eo am̦ ekããl ñan eklejia eo am̦ kar m̦okta. Jol̦o̦k iien ippãn ro ilo eklejia eo am̦ im ejaak jem̦jerã ko rekããl.—w24.07, peij 26-28.

Ta ko jemaroñ katak jãn waanjoñak ko jilu ilo bokin Matu jebta 25?

Waanjoñak eo kõn jiip ko im koot ko ej katakin kõj kõn tiljek im m̦ool. Waanjoñak eo kõn bõjin ro remãlõtlõt im bõjin ro rejajel̦o̦kjen̦ ej kwal̦o̦k bwe jej aikuj pojak im ekkõl wõt. Im waanjoñak eo kõn tal̦õn ko ej kaalikkar kõn aorõkin ad niknik ilo jerbal.—w24.09, peij 20-24.

Ewi joñan utiejen tõñaak eo ilo tampel̦ eo an Solomon?

Ilo 2 Kronikel 3:​4, jet jeje ko etto rej ba “120 cubit,” mel̦el̦ein bwe ettõñaak eo ear 175 ne utiejen. Ak bar jeje ko jet rej ba “20 cubit” mel̦el̦ein 30 ne utiejen. Ijoke, 30 ne emaroñ jejjet l̦o̦k ñan depakpakin wõrwõrin tampel̦ eo.—w24.10, peij 31.

Ta mel̦el̦ein bwe juon rijjipañ en “juon wõt pãleen”? (1 Tim. 3:12)

Ej mel̦el̦ein bwe ej aikuj m̦areik juon wõt kõrã im ejjab aikuj l̦õñ. Bareinwõt, eban kwal̦o̦k an itoklimo kõn bar juon kõrã.—w24.11, peij 19.

Ilo Jon 6:​53, etke jemaroñ ba bwe Jesus ear jab kõmel̦el̦e kõn ta ko renaaj kar wal̦o̦k ilo Kõjota eo an Irooj?

Jon 6:53 ej kõnono kõn aikuj eo ñan m̦õñã kanniõkin Jesus im idaak bõtõktõkin. Jesus ear kwal̦o̦k naan kein ilo 32 C.E., ilo Galili, ñan ri-Ju ro me rar aikuj likũt aer tõmak ilo e. Bõtab, kar jino kõm̦m̦ane Kõjota eo an Irooj juon iiõ tokãlik ilo Jerusalem. Jesus ear kõnono ñan ro me renaaj irooj ippãn ilañ.—w24.12, peij 10-11.