1-2. Ãinwõt kar kwal̦o̦k kake ilo bwebwenato eo an Angelito, ta eo kõj kajjojo jej aikuj in kõm̦m̦ane?

RŨTTO ro jinõm̦ im jem̦am̦ rej ke juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova? El̦aññe aet, keememej bwe kwõjjab maroñ jolõt juon jem̦jerã epaak ippãn Jeova kõn wõt er. Meñe ro jemãd im jined rej karejar ñan Anij ak jaab, kõj kajjojo jej aikuj make ejaake juon jem̦jerã ippãn Jeova.

² L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Angelito. Ear dik im rũttol̦o̦k ilo juon baam̦le me rej Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Bõtab, ke ear dik, ear l̦õmn̦ak bwe ear jab lukkuun epaake Anij. Ej kwal̦o̦k m̦ool im ba, “Iar karejar ñan Jeova kõnke iar kõn̦aan kõm̦m̦ane men eo baam̦le eo aõ ear kõm̦m̦ane.” Bõtab, Angelito ear pepe in kal̦apl̦o̦k an kõm̦m̦an iien ñan riiti Naanin Anij im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake, im ear jino ikkutkutl̦o̦k an jar ñan Jeova. Ta tokjãn eo ear wal̦o̦k jãn an kar kõm̦m̦ani men kein? Angelito ej ba: “Iar katak bwe wãween eo wõt bwe in epaake Jema, Jeova, ej ilo aõ jino jel̦ã kajjien.” Bwebwenato in an Angelito ej kõm̦m̦an bwe jen l̦õmn̦ak kõn jet kajjitõk ko raorõk: Ta oktak eo ikõtaan ad jel̦ã kõn Jeova im ad lukkuun jel̦ã kajjien? Im ewi wãween ad maroñ jel̦ã kajjien Jeova?

3. Ta oktak eo ikõtaan ad jel̦ã kõn Jeova im ad lukkuun jel̦ã kajjien?

 ³ Jemaroñ ba bwe juon armej ejel̦ã kõn Jeova ñe ejel̦ã kõn etan ak ejel̦ã kõn jet iaan men ko em̦õj An ba ak Kõm̦m̦ani. Ak elõñl̦o̦k men ko jej aikuj in kõm̦m̦ani ñan ad lukkuun jel̦ã kajjien Jeova. Jej aikuj kõm̦m̦an iien ñan ad katak kõn Jeova im kõn kadkad ko kadkadin relukkuun em̦m̦an. Kõn wõt men in jemaroñ jino mel̦el̦e kõn unin an kwal̦o̦k naan ko ej ba im men ko ej kõm̦m̦ani. Men in enaaj jipañ kõj ñan jel̦ã el̦aññe ebuñbũruon kõn l̦õmn̦ak ko ad, pepe ko ad, im kõm̦m̦an ko ad. Ãlikin ad jel̦ã kõn ta ankilaan Jeova ñan kõj, jej aikuj em̦m̦akũt ñan men ko jaar katak kaki.

4. Ilo ad etale waanjoñak ko ilo Baibõl̦, ewi wãween an waanjoñak kein maroñ jipañ kõj?

⁴ Jet armej remaroñ kajjirere kake kõj kõn ad kõn̦aan karejar ñan Jeova, im emaroñ l̦apl̦o̦k aer jum̦aik kõj ñe jej jino kobal̦o̦k ippãn armej ro an. Meñe ãindein, ak el̦aññe jej lõke Jeova, eban kabũrom̦õj kõj. Ilo ad kõm̦m̦ane men in, jej ejaake juon pedpedin jem̦jerã ippãn Anij me enaaj pãd toon wõt ad mour. Jemaroñ ke lukkuun jel̦ã kajjien Jeova? Aet, jemaroñ! Waanjoñak ko an em̦m̦aan ro me rar jab weeppãn, ãinwõt Moses im Kiiñ Devid, rej kam̦ool bwe jemaroñ kõm̦m̦ane men in. Ilo ad naaj etale men ko rar kõm̦m̦ani, jenaaj lo uwaakin kajjitõk kein ruo: Ewi wãween aer kar jel̦ã kajjien Jeova? Im ta ko jemaroñ katak jãn waanjoñak ko aer?

5. Ta eo Moses ear kããlõt ñan kõm̦m̦ane?

⁵ Moses ear em̦m̦akũt kõn men ko ear katak kaki. Ke ear enañin 40 an Moses iiõ, ear kããlõt bwe en kobal̦o̦k ippãn armej ro an Anij, ri-Hibru ro, ijello̦kun aer watõke bwe ej “nejin kõrã eo nejin Pero.” (Hib. 11:24) Moses ear kõjekdo̦o̦n an juon eo eutiej. An kar kããlõt ñan rejetak ri-Hibru ro, ro me rar ri-kõm̦akoko ilo Ijipt, ear jel̦ã bwe men in enaaj kõm̦m̦an an Pero illu, ri-tõl eo ekajoor an Ijipt me kar watõke juon anij. Men in ear kaalikkar an kajoor tõmak eo an Moses! Moses ear lõke Jeova. An juon kwal̦o̦k an lõke ilo wãween in ej pedpedin juon jem̦jerã eo ekajoor me enaaj pãd ñan indeeo.​—JK. 3:5.

6. Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an Moses?

⁶ Ta eo jej katak? Ãinwõt Moses, kõj aolep jej aikuj bar kõm̦m̦ane juon pepe: Jenaaj ke kããlõt ñan karejar ñan Anij im kobal̦o̦k ippãn armej ro an? Ewõr men ko jemaroñ aikuj kaarmejjeteiki bwe jen karejar ñan Anij, im ilo ad kõm̦m̦ane men in jemaroñ iioon jum̦ae jãn ro rejaje kajjien Jeova. Ak el̦aññe jej lõke Jemãdwõj ilañ, jemaroñ lõke bwe enaaj jipañ kõj!

7-8. Ta eo Moses ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im katak kake?

⁷ Moses ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im katak kõn kadkad ko kadkadin Jeova im ñan kõm̦anm̦an ankilaan. Ñan waanjoñak, ke kar kajjitõk ippãn Moses bwe en tõl aelõñin Israel bwe ren anemkwõj jãn aer ri-kõm̦akoko, ear pere e make im elõñ alen an kar ba ñan Jeova bwe ejjab tõllo̦kũn ñan kõm̦m̦ane jerbal eo. Uwaak eo an Anij ear kaalikkar an tũriam̦okake Moses ilo an kar lel̦o̦k jipañ. (Ex. 4:10-16) Tokjãn men in, Moses ear maroñ kwal̦o̦k ennaan in ekajet ko rekajoor ñan Pero. Innem Moses ear lo an Jeova kõjerbal kajoor eo an ke ear lo̦mo̦o̦ren ri-Israel ro bõtab ear m̦an Pero im rũttarin̦ae ro an ilowaan Lom̦al̦o Ekilmir.​—Ex. 14:26-31; Sam 136:15.

⁸ Ãlikin an Moses kar tõl ri-Israel ro jãn Ijipt, elukkuun lõñ men ko rar ellotaan kaki. Meñe ear ãindein, Moses ear lo joñan an Jeova lukkuun jel̦ã kijenmej ippãn armej ro Ear kanemkwõj er jãn aer kõm̦akoko. (Sam  78:40-43) Moses ear bar lo joñan an ettã bũruon Jeova ke Ear eo̦roñ an kajjitõk ippãn ñan ukot An l̦õmn̦ak.​—Ex. 32:9-14.

9. Ekkar ñan Hibru 11:27, ewi joñan an kar epaak jem̦jerã eo an Moses ippãn Jeova?

⁹ Ãlikin an ri-Israel ro kar diwõjl̦o̦k jãn Ijipt, joñan an kar lukkuun epaak jem̦jerã eo an Moses ippãn Jeova, ear ãinwõt ñe emaroñ loe Jemãn ilañ. (Riit Hibru 11:27.) Baibõl̦ ej kaalikkar ewi joñan an kar epaak jem̦jerã eo aerro, ej ba: “[Jeova] ekõn jelm̦ae Moses im kõnono ippãn, ãinwõt an juon armej kõnono ippãn juon jeran.”​—Ex. 33:11.

10. Bwe jen lukkuun jel̦ã kajjien Jeova, ta eo jej aikuj in kõm̦m̦ane?

¹⁰ Ta eo jej katak? Bwe jen lukkuun jel̦ã kajjien Jeova, jejjab katak wõt kõn kadkad ko kadkadin ak jej aikuj bar kõm̦anm̦an ankilaan. Rainin, ej ankilaan Anij bwe “jabdewõt armej en bõk lo̦mo̦o̦r im bwe ren bõk jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo ejim̦we kõn m̦ool eo.” (1 Tim. 2:3, 4) Juon wãween jej kõm̦anm̦an ankilaan Anij ej ilo ad katakin ro jet kõn Jeova.

11. Ewi wãween ad jel̦ãl̦o̦k kajjien Jeova ilo ad katakin ro jet kõn e?

¹¹ Ilo iien ko jej katakin ro jet kõn Jeova, ekkã an men in kõm̦m̦an bwe en bar l̦apl̦o̦k ad jel̦ã kajjien. Ñan waanjoñak, ñe jej lo an Jeova tõl kõj ñan ro me em̦ool bũrueer men in ej kwal̦o̦k ñan kõj kõn tũriam̦o eo an. (Jon 6:44; Jrb. 13:48) Jej lo wãween an kajoorin Naanin Anij jerbal ñe jej lo an ro jej katak ippãer julo̦ki m̦anit ko renana im jino kõn̦ak mour eo ekããl. (Kol. 3:9, 10) Im jej lo an Anij kijenmej kõnke elõñ alen an kõm̦m̦an bwe armej ro ilo teretore eo ad ren maroñ katak kõn e im maroñ bõk lo̦mo̦o̦r.​—Rom 10:13-15.

12. Ãinwõt an Exodus 33:13 kwal̦o̦k, ta eo Moses ear kajjitõk kake, im etke?

¹² Moses ear lukkuun kaorõke jem̦jerã eo an ippãn Jeova. Meñe Moses ear kõm̦m̦ani menin kabwilõñlõñ ko ilo etan Anij, ak ear kajjitõk wõt ippãn Jeova ñe emaroñ jel̦ãl̦o̦k kajjien. (Riit Exodus 33:13.) Ear ralitõkñoul jim̦a an Moses iiõ ilo tõre in ej kajjitõk ippãn Jeova men in, ijoke ear jel̦ã bwe ej lõñ wõt men ko ej aikuj in katak kaki kõn eo Jemãn ilañ me el̦ap yokwe ippãn.

13. Ta juon iaan wãween ko jemaroñ kam̦ool bwe jej kaorõk jem̦jerã eo ad ippãn Anij?

¹³ Ta eo jej katak? Jekdo̦o̦n ewi toon ad karejar ñan Jeova, ak jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lukkuun kaorõk jem̦jerã eo ad ippãn. Juon iaan wãween ko me jemaroñ kam̦ool bwe jej kaorõke jem̦jerã eo ad ippãn Anij ej ilo ad kõnono ñane ilo jar.

14. Etke jar ej wãween eo elukkuun aorõk bwe jen kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã kajjien Anij?

¹⁴ Bwe en to ad jem̦jerãiki juon, ej menin aikuj bwe en ikkutkut ad kõnono ippãn. Kõn men in, jen ruwaakl̦o̦k ñan Anij ilo ad jar ñane aolep iien, im jab mijak in kwal̦o̦k ñane ta ko rej pãd ilo tum̦wilal̦in bũruod. (Eps. 6:18) Krista, eo ej jokwe ilo Turkey, ej ba: “Kajjojo iien ij jar im kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko aõ ñan Jeova innem lo an jipañ eõ, ekajoorl̦o̦k yokwe eo aõ ñane im el̦apl̦o̦k aõ lõke e. Il̦ak lo wãween an Jeova uwaaki jar ko aõ, men in ear jipañ eõ ñan watõke Jeova ãinwõt juon Jema im M̦õtta.”

15. Ta eo Jeova ear ba kõn Kiiñ Devid?

¹⁵ Ke Kiiñ Devid ear l̦otak, jemãn im jinen im aolep ro ear pãd ibwiljier rar karejar ñan Jeova Anij. Bõtab Devid ear jab baj l̦oore wõt m̦antin kabuñ eo an baam̦le eo an. E make ear ejaake juon jem̦jerã ippãn Anij, im Jeova ear lukkuun yokwe Devid. Jeova ear make ba bwe Devid “ej juon em̦m̦aan  eo [ebuñbũruon] kake.” (Jrb. 13:22) Ewi wãween an kar Devid maroñ lukkuun epaake Jeova?

16. Ta eo Devid ear katak kõn Jeova ilo an kar lale menin kõm̦anm̦an ko?

¹⁶ Devid ear katak kõn Jeova ikijjeen menin kõm̦anm̦an ko an. Ke Devid ear dik, ekõn jol̦o̦k elõñ awa ko inabõj im lale jiip ko an jemãn. Bõlen ilo tõre kein ear jino kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko Jeova ear kõm̦anm̦ani. Ñan waanjoñak, ke Devid ear reilõñl̦o̦k ñan lañ ilo boñ, ejjel̦o̦k pere bwe ear jab baj lo wõt iju ko rellõñ, bõtab emaroñ kar bar kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ im kile kadkad ko kadkadin Eo me ear kõm̦anm̦ani iju kein. Devid ear em̦m̦akũt ñan je naan kein: “Lañ ko rej kõnnaan kõn aiboojoj an Anij, im mejatoto ej kwal̦o̦k jerbal an pein.” (Sam 19:1, 2) Ke Devid ear kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an Jeova kar kõm̦anm̦an armej ro, ear lo joñan an Jeova lukkuun mãlõtlõt. (Sam 139:14) Ke Devid ear kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko Jeova ear kõm̦anm̦ani, ear kile joñan an ettã ñe ej keidi e make ñan Jeova.​—Sam 139:6.

17. Ta ko jemaroñ katak jãn ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn menin kõm̦anm̦an ko?

¹⁷ Ta eo jej katak? Jen kwal̦o̦k ad itoklimo kõn menin kõm̦anm̦an ko. Ijello̦kun ad baj mour im pãdwõt ilo lal̦ in eaiboojoj me Jeova ear kõm̦anm̦ane, jen bõk iien im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake! Kajjojo raan, kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn ta ko menin kõm̦anm̦an ko ipel̦aakũm̦ ãinwõt, menin eddek ko, menninmour ko, im armej, remaroñ katakin eok kõn Jeova. Ilo am̦ ãindein, kajjojo raan kwõnaaj katak elõñ men ko kõn eo Jemãd me el̦ap yokwe ippãn. (Rom 1:20) Im kajjojo raan kwõnaaj lo an l̦apl̦o̦k wõt yokwe eo am̦ ñane.

18. Ãinwõt an Sam 18 kwal̦o̦k, ta eo Devid ear kile?

¹⁸ Devid ear kile bwe Jeova ear jipañe. Ñan waanjoñak, ke Devid ear kõjparoke jiip eo nejin jemãn jãn juon l̦aiõn im juon pããr, ear kile bwe Jeova eo ear jipañe ke ear m̦ane menninmour awiia ko. Ke ear anjo̦ ioon rũttarin̦ae eo eineea, etan Golaiat, Devid ear kile bwe Jeova eo ear tõle. (1 Sa. 17:37) Im ke ear ko jãn eo me ear ebbanbane, Kiiñ Saul, Devid ear kwal̦o̦k bwe Jeova eo ear lo̦mo̦o̦rene. (Sam 18, Lale kõmel̦el̦e eo itulõñin jebta in.) Juon eo me eutiej bũruon emaroñ kar l̦õmn̦ak bwe tõprak kein rar jãn e make. Bõtab, Devid ear ettã bũruon, im kõn men in ear kile pein Jeova ilo mour eo an.​—Sam 138:6.

19. Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an Devid?

¹⁹ Ta eo jej katak? Ejabwe ñan baj kajjitõk wõt ippãn Jeova kõn jipañ eo an. Jej aikuj bar kajjioñ kile ñããt kab ewi wãween an jipañ kõj. Ñe jej kõttãik kõj im kile bwe ewõr joñan maroñ ko ad, jenaaj lo bwe Jeova eo ej jipañ kõj ilo wãween ko jej likjab ie. Im kajjojo iien ñe jej lo an Jeova jipañ kõj, jem̦jerã eo ad ippãn enaaj eddekl̦o̦k wõt. Isaac, juon jeid im jatid em̦m̦aan ilo Fiji me ear karejar ñan Jeova ium̦win elõñ iiõ, ear lo an m̦ool men in. Ej ba: “Il̦ak reilikl̦o̦k ñan men ko rar wal̦o̦k ilo mour e aõ, ij kile wãween an kar Jeova jipañ eõ jãn iien eo iar jino katak Baibõl̦ tok ñan rainin. Kõn men in, el̦apl̦o̦k aõ tõmak ilo e.”

20. Ta eo jemaroñ katak jãn kõtaan eo an Devid ippãn Anij?

²⁰ Devid ear anõke kadkad ko kadkadin Jeova. Jeova ear kõm̦anm̦an kõj bwe jen maroñ anõke kadkad ko kadkadin. (Jen. 1:26) Ñe el̦apl̦o̦k ad jel̦ã kõn kadkad ko kadkadin Jeova, enaaj em̦m̦anl̦o̦k wãween ad anõke. Devid ear lukkuun jel̦ã kajjien Jemãn ilañ, im kõn men in ear maroñ anõke e ilo wãween an kar kõm̦m̦an ñan ro jet. L̦õmn̦ak kõn juon  iaan wãween ko Devid ear kõm̦m̦ane men in. Ear jerawiwi n̦ae Jeova ke ear l̦õñ ippãn Batshiba innem ear kõm̦m̦an karõk bwe ren m̦an l̦eo ippãn. (2 Sa. 11:1-4, 15) Bõtab Jeova ear kwal̦o̦k an tũriam̦o kõn Devid, eo me ekar bar kwal̦o̦k an tũriam̦o kõn ro jet. Kõnke elukkuun kar em̦m̦an jem̦jerã eo an Devid ippãn Jeova, ear juon iaan kiiñ ro el̦ap an armej ro ilo aelõñin Israel kar yokwe im Jeova ear kõjerbale ãinwõt juon joñak ilo an keidi ippãn kiiñ ro jet an Israel.​—1 Kñ. 15:11; 2 Kñ. 14:1-3.

21. Ilo ad l̦õmn̦ak kõn naan ko ilo Epesõs 4:24 im 5:1, ta tokjãn ko jej bũki jãn ad “ri-kajjioñe Anij”?

²¹ Ta eo jej katak? Jej aikuj “ri-kajjioñe Anij.” Jej bõk tokjãn jãn ad kõm̦m̦ane men in, im ejjab men in wõt ak ej bar jipañ kõj bwe jen jel̦ãl̦o̦k kajjien. Ilo ad anõke kadkad ko kadkadin, jej bar kam̦ool bwe jej ajri ro nejin.​—Riit Epesõs 4:24; 5:1.

22-23. Ta eo enaaj wal̦o̦k ñe jej l̦oori men ko jej katak kaki kõn Jeova?

²² Ãinwõt ad kar etale, Jeova ej kwal̦o̦k ñan kõj kõn e ikijjeen menin kõm̦anm̦an ko an im Naan eo an, Baibõl̦ eo. Bok in ejejuwaan, eobrak kõn waanjoñak ko an ri-karejar ro an Anij retiljek me jemaroñ anõki, ãinwõt Moses im Devid. Em̦õj an Jeova kõm̦m̦ane ijo kun̦aan. Kiiõ ej ad pepe el̦aññe jenaaj kõpel̦l̦o̦k mejãd, lo̦jilñid, im bũruod ñane.

²³ Eban bõjrak ad katak kõn Jeova. (Ekl. 3:11) Men eo eaorõk ejjab joñan ad jel̦ã kajjien, ak ej kõn ta ko jenaaj kõm̦m̦ani kõn men ko jejel̦ã kaki. Ñe jej jerbali men ko jej katak kaki im kajjioñ anõke Jemãdwõj, eo me el̦ap yokwe ippãn, enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im epaaketok kõj. (Jem. 4:8) Ikijjeen Naan eo an, ej kaalikkar ñan kõj bwe eban kõjoole ro rej kappukote.