1. Ta eo Jeova ej lõke rũtto ro ñan kõm̦m̦ane?

JEOVA ear kõm̦anm̦ane rippãlele ro m̦oktata bwe en wõr aer kõn̦aan ñan nãje. Ejim̦we an Baibõl̦ ba: “Ajri ro rej menin jolõt jãn [Jeova].” (Sam 127:3, UBS) Ta mel̦el̦ein men in? Jen ba bwe juon m̦õttam̦ el̦ap joñan jããn eo ippãn, im ej kajjitõk ippam̦ bwe kwõn lale jããn eo ñane. En kar ewi wãween am̦ eñjake? Ejjel̦o̦k pere kwõn kar m̦õn̦õn̦õ im utiej bũruom̦ bwe ej lõke eok. Bõtab kwõn kar inepata im l̦õmn̦ak ewi wãween am̦ naaj kõjparoke jããn eo. Jeova, eo jerad jepaaketata, ej lel̦o̦k ñan rũtto ro jemãn im jinen ajri ro juon men ekanooj in aorõkl̦o̦k jãn jããn. Ej lõke er bwe en em̦m̦an aer lale ajri ro nejier im bwe ren kam̦õn̦õn̦õiki er.

2. Ta kajjitõk ko jenaaj etali?

² Wõn eo ej pepe el̦aññe rippãlele ro renaaj nãje im ñããt eo enaaj wõr nejier? Im ta eo ro jemãn im jinen ajri ro rej aikuj kõm̦m̦ane bwe ro nejier ren m̦õn̦õn̦õ? Lale jet iaan naanin kakapilõk ko jãn Naanin Anij me remaroñ jipañ rippãlele ro rej Kũrjin ñan kõm̦m̦ani jokãlõt ko remãlõtlõt.

3. (1) Wõn eo ej pepe el̦aññe rippãlele ro renaaj nãje? (2) Ta naanin kakapilõklõk eo jãn Baibõl̦ baam̦le ko im ro m̦õttan rippãlele ro rej aikuj keememeje?

³ Ilo jet m̦anit, armej ro rej kõtmãne bwe ro rej kab m̦are ej aikuj m̦õkaj im wõr nejier ajri. Kõn an baam̦le ko aer im ro jet iuuni er, remaroñ l̦õmn̦ak bwe rej aikuj l̦oore m̦anit eo aer. Jethro, juon jeid im jatid em̦m̦aan ilo Eijia, ej ba: “Ilo eklejia eo, jet iaan ro im ewõr nejier rej iuuni ro ejjel̦o̦k nejier bwe ren  nãje.” Jeffrey, bar juon jeid im jatid em̦m̦aan ilo Eijia, ej kile im ba: “Jet rej ba ñan rippãlele ro ejjel̦o̦k nejier bwe enaaj ejjel̦o̦k en̦ enãj lale er ñe rerũtto.” Bõtab, kajjojo rippãlele rej make kããlõt el̦aññe renaaj nãje ak jaab. Ej aer make pepe ñan kããlõt, kõnke ej aer eddo. (Gal. 6:5) Ejjel̦o̦k pere, ro m̦õttaer im baam̦le ko aer rekõn̦aan bwe rippãlele ro rej kab m̦are ren m̦õn̦õn̦õ. Bõtab aolep rej aikuj keememej bwe pepe eo ñan nãje ak jaab, ej an rippãlele ro.​—1 Tes. 4:11.

4-5. Ta men ko ruo rippãlele rej aikuj in kõnono ippãn doon kake, im iien ta eo em̦m̦antata bwe erro en kõnono kake men in? Jouj im kõmel̦el̦e.

⁴ Ruo rippãlele me rej pepe in nãje, ewõr ruo kajjitõk ko raorõk erro maroñ etale ippãn doon: Kein kajuon, ñããt eo rekõn̦aan bwe en wõr nejierro? Kein karuo, rekõn̦aan bwe en wõr jete nejierro? Iien ta eo em̦m̦antata bwe rippãlele ro ren kõnono kake men kein? Im etke elukkuun aorõk bwe ren kõnono kake men kein ruo?

⁵ M̦okta jãn an ruo armej m̦are, ekkã aerro kõnono ippãn doon im lale el̦aññe enaaj wõr nejierro. Etke rej kõnono kake men in m̦okta jãn aerro m̦are? Juon un ej kõnke eaorõk bwe erro en juon wõt l̦õmn̦ak ilo pepe in. Bareinwõt, renaaj aikuj lale el̦aññe repojak ñan eddo in. Ewõr jet rippãlele em̦õj aer pepe in kõttar emaroñ juon ak ruo iiõ ãlikin aerro m̦are m̦okta jãn an wõr nejierro kõnke ñe erro erom juon jemãn im jinen, enaaj bõk el̦ap iien im maroñ ko aer. Rej ba bwe ilo aer kõttar jidik, men in enaaj lel̦o̦k iien ñan aer imminenel̦o̦k kõn mourin m̦are im bwe ren epaakel̦o̦k doon.​—Eps. 5:33.

6. Kõnke jej mour ilo iien ko rekanooj in nana im pen, ewi wãween an men in jelõt jet rippãlele ro?

⁶ Ewõr jet Kũrjin ro, rar pepe in anõke l̦õm̦aro jilu nejin Noa im kõrã ro ippãer. Rippãlele rein jilu rar jab m̦õkaj in nãje. (Jen. 6:18; 9:18, 19; 10:1; 2 Pit. 2:5) Jesus ear keidi raan kein ad ñan “tõre ko an Noa,” im ejjel̦o̦k pere bwe jej mour ilo “iien ko rekanooj in nana im reppen.” (Matu 24:37; 2 Tim. 3:1) Eñin unin em̦õj an jet rippãlele pepe bwe rejjab kijer in nãje, kõnke rekõn̦aan bwe ren maroñ kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ñan Jeova.

7. Ewi wãween an naanin kakapilõk ko ilo Luk 14:28, 29 im Jabõn Kõnnaan 21:5 maroñ jipañ rippãlele ro?

⁷ Ñe rej pepe el̦aññe enaaj wõr nejier im jete nejier, rippãlele ro remãlõtlõt rej etale ak “lale joñan jããn” ko renaaj aikuji. (Riit Luk 14:28, 29.) Ro ewõr nejier rej ba bwe ejjab l̦ap wõt on̦ããn ñan lale ajri ro ak ej bar bõk iien im maroñ ko ad. Kõn men in,  elukkuun aorõk bwe rippãlele ro ren l̦õmn̦ak kõn kajjitõk ko ãinwõt: ‘Kõjro enaaj aikuj ke jim̦or jerbal ñan kabwe aikuj ko an baam̦le eo arro? Kõjro ej ke errã kõn ta ko baam̦le eo ej “aikuji”? Ñe kõjro jim̦or ej aikuj in jerbal, wõn eo enaaj lale ajri ro? Wõn ro jekõn̦aan bwe ren jelõt wãween an ajri ro l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an?’ Rippãlele ro me rej kõnono ippãn doon kake kajjitõk kein ilo ineem̦m̦an rej lukkuun l̦õmn̦ak kake naan ko ilo Jabõn Kõnnaan 21:5.​—Riit.

8. Ta apañ ko Kũrjin rippãlele ro rej aikuj kõtmãne bwe renaaj wal̦o̦k, im ta eo l̦eo rippãlele enaaj kõm̦m̦ane?

⁸ Eaorõk im ekkar bwe kajjojo jemãn im jinen ajri ro ren lel̦o̦k iien im maroñ ko aer ñan ajri ro nejier. Innem, ñe epaak iiõ ko ikõtaan ajri ro nejierro, emaroñ pen ñan an rũtto ro lel̦o̦k iien ko aer ñan kajjojo ajri. Jet rippãlele me ebwe an kar lõñ nejier rej ba bwe rar jaje ta eo ren ba im kõm̦m̦ane. Juon jinen emaroñ lukkuun m̦õk aolep iien. Men in emaroñ ke jelõt an katak, jar, im keini an bõk kun̦aan ilo kwal̦o̦k naan? Emaroñ bar pen ñan an lukkuun roñjake ilo iien kweilo̦k ko im bõk tokjãn jãni. Ejjel̦o̦k pere, l̦eo ewõr yokwe ippãn enaaj kõm̦m̦an men eo emaroñe ñan jipañ lio pãleen ñe ajri ro nejierro ewõr aer aikuj, ilo iien kweilo̦k ko im bar ilo m̦weo im̦weer. Ñan waanjoñak, l̦eo emaroñ jipañ lio pãleen kõm̦m̦ani jerbal ko ilo m̦weo. Enaaj lukkuun kate bwe aolep ilo baam̦le eo ren keini im bõk tokjãn jãn Iien Kabuñ an Baam̦le. Im enaaj keini an kwal̦o̦k naan ippãn baam̦le eo an.

9-10. Ta eo eaorõk bwe rũtto ro ren kõm̦m̦ane ñan jipañ ajri ro nejier?

⁹ Ta jet iaan men ko rũtto ro remaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ ajri ro nejier katak ñan yokwe Jeova? Ewi wãween aer maroñ kõjparoke ajri ro nejier jãn men ko rekauwõtata an lal̦ in? L̦õmn̦ak kõn jet buñtõn ne ko rũtto ro remaroñ l̦oori.

¹⁰ Jar kõn jipañ eo an Jeova. L̦õmn̦ak kõn joñak eo an Manoa im kõrã eo pãleen, ro me rar jemãn im jinen Samson. Ke Manoa ear jel̦ã bwe enaaj wõr nejierro kõrã eo ippãn juon l̦addik, ear akwel̦ap ñan Jeova bwe en tõle im kwal̦o̦k wãween an maroñ kõkkaajiririik ajri eo nejierro.

11. Ewi wãween an rũtto ro maroñ anõke joñak eo an Manoa, ãinwõt an wal̦o̦k ilo Ri Ekajet 13:8?

¹¹ Nihad im Alma, jãn Bosnia im Herzegovina, rar katak jãn waanjoñak eo an Manoa. Rej kõmel̦el̦e im ba: “Ãinwõt Manoa, kõm̦ro ar akwel̦ap ñan Jeova bwe en katakin kõm wãween eo kom̦ro maroñ juon jemãn im jinen eo em̦m̦an. Im Jeova ear uwaaki jar ko am̦ro ilo elõñ wãween ko, ikijjeen Naan eo an, Bok ko  me rej pedped ioon Baibõl̦, kweilo̦k ko an eklejia, im kweilo̦k ko rel̦l̦ap.”​—Riit Ri Ekajet 13:8.

12. Ta waanjoñak eo Josep im Meri rar likũti ñan ajri ro nejier?

¹² Katakin ikijjeen joñak eo am̦. Eaorõk men ko kwõj ba, bõtab, men ko kwõj kõm̦m̦ani el̦apl̦o̦k an jelõt ajri eo nejũm̦. Jemaroñ lõke bwe Josep im Meri rar likũt juon joñak elukkuun em̦m̦an ñan ajri ro nejier, ekoba Jesus. Josep ear lukkuun kate ilo an jerbal bwe en kabwe aikuj ko an baam̦le eo an. Ejjab men in wõt, ak ear rõjañ ro uwaan baam̦le eo an bwe ren kaorõk men ko an Jeova. (Dut. 4:9, 10) Meñe ekar jab menin aikuj ekkar ñan Kien eo bwe en bõk baam̦le eo an ippãnl̦o̦k ñan Jerusalem “iiõ otemjej” ñan keememeje Kwõjkwõjin Kijoone eo, ak eñin men eo ear kõm̦m̦ane. (Luk 2:41, 42) Jemãn baam̦le ko ilo tõre ko an Josep remaroñ kar watõk bwe tũreep rot in el̦ap jerbale, el̦ap an bõk iien, im el̦ap on̦ããn. Bõtab, ealikkar bwe Josep ear kaorõk men ko an Jeova im ear katakin ajri ro nejin bwe ren bar ãindein. Bareinwõt, Meri ear lukkuun jel̦ã kõn Baibõl̦. Ikijjeen naan im kõm̦m̦an ko an, ejjel̦o̦k pere ear katakin ajri ro nejin ñan yokwe Naanin Anij.

13. Ewi wãween an kar ruo rippãlele anõke joñak eo an Josep im Meri?

¹³ Nihad im Alma, ro me jaar kwal̦o̦k kake ilo pãrokõrããp ko m̦okta, rar kõn̦aan anõke joñak eo an Josep im Meri. Ewi wãween an men in jipañ erro ilo aerro kar kõkkaajiririik l̦adik eo nejierro ñan yokwe im karejar ñan Anij? Rej ba, “Ikijjeen wãween am mour, kom̦ro ar kajjioñ kwal̦o̦k ñan l̦adik eo nejũm̦ro kõn wãween an lukkuun em̦m̦an ñe jej mour ekkar ñan naanin kakapilõk ko an Jeova.” Nihad ej bar ba: “Kwõn kain armej rot eo kokõn̦aan bwe ajri eo nejũm̦ en erom.”

14. Etke rũtto ro rej aikuj jel̦ã wõn ro ajri ro nejier rej aetõl er?

¹⁴ Jipañ ajri ro nejũm̦ ñan kããlõt ro em̦m̦an ñan aetõl er. Rũtto ro jim̦or rej aikuj jel̦ã wõn ro ajri ro nejier rej aetõl er im ta ko rej kõm̦m̦ani. Men in ej kitibuj an rũtto ro jel̦ã wõn ro ajri ro rej kõm̦m̦ao ippãn ilo online im ilo jeel̦boon ko nejier. Armej rein remaroñ jelõt l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko an ajri ro.​—1 Kor. 15:33.

15. Ta ko rũtto ro remaroñ katak jãn joñak eo an Jessie?

¹⁵ Ta ko rũtto ro remaroñ kõm̦m̦ani ñe rejjab lukkuun jel̦ã kõn kampiutõr im jeel̦boon ko? Jessie, juon jemãn baam̦le ilo Philippines ej ba: “Jaar jab lukkuun jel̦ã kõn jeel̦boon, kampiutõr im men ko ãierl̦o̦kwõt. Bõtab men in ear jab kabõjrak kõm jãn am̦ro katakin ajri ro nejũm̦ro kõn men ko rekauwõtata me remaroñ wal̦o̦k ilo aer kõjerbali men ko nejier.” Meñe Jessie ear jab lukkuun jel̦ã kõn men kein, ak ejjab mel̦el̦ein bwe ear kamo an ajri ro nejin kõjerbali. Ej kõmel̦el̦e im ba: “Iar rõjañ ajri ro nejũ bwe ren kõjerbali men ko nejier ñan katak bar juon kajin, kõm̦m̦ani katak ko aer ñan kweilo̦k, im ñan riiti Baibõl̦ eo aolep raan.” El̦aññe kwõj juon jemãn im jinen, kwõnañin ke riit im kõnono ippãn ajri ro nejũm̦ kõn naanin kakapilõk ko rem̦m̦an ilo jw.org^® ñan jo̦dikdik ro (ium̦win ijo ej ba “Teenagers,” ilo kajin Pãlle), kõn text im illik pija ko ilo online? Kwõnañin ke alwõj im kõnono ippãer kõn pija ko jet (Who’s in Control​—You or Your Devices? im Be Social-Network Smart?, ilo kajin Pãlle.) ilo weepjait eo ad? * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Kein jipañ kein emaroñ l̦ap tokjãer ilo am̦ naaj katakin ajri ro nejũm̦ kilen kõjerbali men ko nejier ilo mãlõtlõt.​—JK. 13:20.

16. Ta eo em̦õj an elõñ iaan rũtto ro jemãn im jinen kõm̦m̦ane, im ta tokjãn eo ear wal̦o̦k jãn aer kõm̦m̦ane men in?

 ¹⁶ Elõñ rũtto ro jemãn im jinen rej lukkuun kate er ñan karõk iien bwe ajri ro nejier ren kobal̦o̦k ippãn ro em̦m̦an joñak ko aer ilo aer karejar ñan Anij. Ñan waanjoñak, N’Déni im Bomine, ruo rippãlele jãn Côte d’Ivoire, ekkã aerro kũrtok eo ej lol̦o̦k eklejia bwe en jokwe ilo m̦weo im̦weerro. N’Déni ej ba: “Karõk in el̦ap an kar jelõt l̦adik eo nejũm̦ro ilo juon wãween em̦m̦an. Ear jino bainier im kiiõ ej pinej jenkwan eo ej lol̦o̦k eklejia eo, ilo iien ko rej aikuji.” Kwõmaroñ ke bar karõk bwe ajri ro nejũm̦ ren kõm̦m̦ao ippãn ro ãinwõt in?

17-18. Ñããt eo em̦m̦an bwe ro jemãn im jinen ren jino katakin ajri ro?

¹⁷ Jino katakin ajri ro nejũm̦ ilo iien eo em̦õkajtata. Ñe rũtto ro rej jino katakin ajri ro jãn iien eo rej dik wõt, el̦apl̦o̦k an em̦m̦an. (JK. 22:6) L̦õmn̦ak kõn Timote, eo me tokãlik ear itoitak ippãn rijjilõk Paul. Eunis, jinen Timote, im lel̦l̦ap eo jibwin etan Lois, rar katakini “jãn ke [ear] niñniñ.”​—2 Tim. 1:5; 3:15.

¹⁸ Ruo rippãlele jãn bar Côte d’Ivoire, etaer Jean-Claude im Peace, rar maroñ kõkkaajiririik ajri ro jiljino nejierro ñan yokwe im karejar ñan Jeova. Ta eo ear jipañ er bwe ren lo tõprak? Rar l̦oore joñak eo an Eunis im Lois. Rej ba: “Ejjabto jãn iien eo rar l̦otak, kõm̦ro ar jino katakin ajri ro nejũm̦ro kõn Naanin Anij.”​—Dut. 6:6, 7.

19. Ta ko kwõj aikuj in kõm̦m̦ani bwe kwõn katakin ajri ro nejũm̦ kõn Naanin Anij?

¹⁹ Ta mel̦el̦ein ñan “katakin” ajri ro nejũm̦ kõn Naanin Anij? Ilo bokin Duteronomi 6:7, naanin Hibru eo kõn naan in “katakin” ej mel̦el̦ein “ñan katakin im kareel juon ilo am̦ ãliji juon men elõñ alen.” Ñan kõm̦m̦ane men in, rũtto ro rej aikuj keini aer kõm̦m̦an iien ippãn ajri ro nejier. Jet iien rũtto ro remaroñ ebbweer kõnke rej aikuj bar ãliji im lel̦o̦k naanin tõl ko ñan ajri ro. Bõtab rũtto ro remaroñ kate er ñan watõk men in bwe ej ãinwõt juon wãween ñan jipañ ajri ro nejier mel̦el̦e kõn Naanin Anij im jerbali.

20. Kõmel̦el̦e kõn ewi wãween ad maroñ jerbale Sam 127:4 ilo ad kõkkaajiririik ajri ro.

²⁰ Kwõn lukkuun jel̦ã kajjien ajri ro nejũm̦.  Sam 127 ej keidi ajri ro ñan m̦ade in lippo̦n̦ ko. (Riit Sam 127:4, UBS.) Ãinwõt an m̦ade in lippo̦n̦ ko kõm̦m̦an jãn elõñ kain men ko reoktak im eokkõtaktak joñaer, kajjojo ajri reoktak jãn doon. Rũtto ro rej aikuj lale ewi wãween renaaj katakin kajjojo iaan ajri ro nejier. Ruo rippãlele ilo Israel rainin me rar lo tõprak ilo aerro kar kõkkaajiririik ajri ro ruo nejierro ñan karejar ñan Jeova, rej kwal̦o̦k kõn ta eo ear jipañ erro, rej ba: “Kom̦ro ar katak Baibõl̦ ippãer kajjojo.” Ealikkar, kajjojo bõran baam̦le renaaj pepe el̦aññe ej juon mennin aikuj ñan aer katak ilo wãween in ak ñe remaroñ kõm̦m̦ane wãween in.

21. Rũtto ro remaroñ kõtmãne bwe renaaj bõk jipañ jãn Jeova ilo wãween et?

²¹ Jet iien rũtto ro remaroñ jino ebbweer kõn apañ ko rej jelm̦aiki, bõtab ajri ro rej juon menin letok jãn Jeova. Innem, aolep iien epojak in jipañ. Ej m̦õn̦õn̦õ in eo̦roñe jar ko an rũtto ro. Im ej uwaaki jar kein ikijjeen Baibõl̦ eo, bok ko ad, im joñak ko im naanin kakapilõk ko jãn jemãn im jinen baam̦le ko jet me ewõr aer imminene ilo eklejia eo.

22. Ta jet iaan men ko rem̦m̦antata rũtto ro remaroñ lel̦o̦k ñan ro nejier?

²² Jet rej ba bwe ej bõk 20 iiõ ñan kõkkaajiririik juon ajri. Bõtab rũtto ro reban bõjrak aer kõm̦m̦an ñan ro nejier ãinwõt juon jemãn im jinen. Jet iaan men ko rem̦m̦antata remaroñ lel̦o̦k ñan ajri ro nejier ej yokwe, iien, im aer katakin er ekkar ñan katak ko ilo Baibõl̦. Enaaj eokkõtaktak wãween an kajjojo ajri em̦m̦akũt ilo am̦ katakin er. Bõtab elõñ iaaer me rar dik im rũttol̦o̦k ippãn rũtto ro jemãer im jineer me rej yokwe Jeova, rej bõk ejja l̦õmn̦ak eo an Joanna Mae, juon jeid im jatid jãn Eijia, ej ba: “Ij reilikl̦o̦k ñan wãween an kar jinõ im jema katakin ña, im ilukkuun kam̦m̦oolol bwe rar kauweik eõ im rar katakin eõ ñan yokwe Jeova. Rar jab baj letok mour, ak rar letok juon mour me el̦ap tokjãn.” (JK. 23:24, 25) Elõñ milien Kũrjin ro remaroñ bar errã ilo naan kein.