Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

‘Kõjatdikdik eo Aõ Ej ilo Anij’

‘Kõjatdikdik eo Aõ Ej ilo Anij’

“Adam eo ãlik, ej Jetõb in kõmour.”​—1 KO. 15:45, UBS.

AL: 12, 55

1-3. (1) Katak ta eo jej aikuj kile bwe ej bar m̦õttan katak ko ad rel̦l̦ap? (2) Etke jerkakpeje eo elukkuun aorõk? (Lale pija eo itulõñ.)

EL̦AÑÑE juon enaaj kajjitõk ippam̦ kõn ta katak ko rel̦l̦ap im rej pedpedin tõmak eo am̦, ta eo kwõnaaj kar ba? Alikkar, kwõnaaj kar ba kwõj tõmak bwe Jeova ej Rũkõm̦anm̦an eo im e eo ear letok mour ñan kõj. Im bõlen kwõnaaj kar ba bwe kwõj tõmak ilo Jesus Christ, eo ear ajel̦o̦k mour eo an kõn kõj. Ejjel̦o̦k pere bwe kwõnaaj kar bar kõnnaan kõn Pedetaij eo enaaj wal̦o̦k ilju im jekl̦aj ijin ioon lal̦, me armej ro an Anij renaaj mour ie ñan indeeo. Ak kwõnaaj ke kwal̦o̦k kõn jerkakpeje eo im ba bwe ej bar juon iaan katak ko el̦ap am̦ tõmaki im kaorõki?

2 Meñe jej kõjatdikdik bwe jenaaj el̦l̦ã jãn eñtaan eo el̦ap im mour ñan indeeo ijin ioon lal̦, ak elukkuun aorõk bwe jen kwal̦o̦k bwe kõjatdikdik eo kõn jerkakpeje ej juon iaan katak ko ad rel̦l̦ap. Rijjilõk Paul ear kwal̦o̦k etke katak eo kõn jerkakpeje elukkuun aorõk. Ear ba: ‘El̦aññe em̦ool bwe rimej rejãmin jerkakpeje, alikkar bwe Christ ear jab jerkakpeje.’ Alikkar bwe el̦aññe Jesus ear jab jerkakpeje, innem eban kar tõl ãinwõt juon Kiiñ ilañ, im enaaj kar ejjel̦o̦k tokjãn jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad. (Riit 1 Korint 15:12-19, UBS.) Ijoke, jejel̦ã bwe Jesus ear jerkakpeje. Im kõnke jej tõmak men in, jeoktak jãn kar Saddusi ro me rar jab tõmak ñan jidik bwe ro remej renaaj bar mour. Bareinwõt meñe ro jet remaroñ kajjirere kõn tõmak in ad, ak eban jako ad tõmak bwe Anij enaaj kõjerkakpeje ro remej.​—Mark 12:18; Jrb. 4:2, 3UBS; 17:32, UBS; 23:6-8, UBS.

3 Paul ear ba bwe katak eo ‘kõn an ro remej jerkakpeje’ ej m̦õttan ‘katak ko m̦okta an Christ.’ (Hi. 6:1, 2) Ear bar kwal̦o̦k an lukkuun tõmak bwe ro remej renaaj jerkakpeje. (Jrb. 24:10, 15, 24, 25, UBS) Em̦ool bwe katak in kõn jerkakpeje ej m̦õttan katak ko jinoin me jaar katak jãn Naanin Anij, ak jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im katak ñan kal̦apl̦o̦k ad mel̦el̦e kake. (Hi. 5:12, UBS) Etke jej aikuj kõm̦m̦ane men in?

4. Ta kajjitõk ko ikijjeen jerkakpeje me jemaroñ l̦õmn̦ak kaki?

4 Ñe armej rej jino katak Baibõl̦, ekkã aer riiti bwebwenato ko kõn ro rar jerkakpeje ãinwõt Lazerõs. Rej bareinwõt katak bwe Ebream, Job, im Daniel rar bar tõmak bwe ilju im jekl̦aj ro remej renaaj bar mour. Ak ta eo kwõnaaj kar ba el̦aññe juon ear kajjitõk ippam̦ ñan kam̦ool jãn Baibõl̦ unin ad tõmak kallim̦ur ko kõn jerkakpeje, meñe kar kwal̦o̦ki elõñ bukwi iiõ ko remootl̦o̦k? Im Baibõl̦ ej ke ba ñããt jerkakpeje eo enaaj wal̦o̦k? Eokwe, uwaak ko ñan kajjitõk kein renaaj lukkuun kõkajoor tõmak eo ad.

KAR KANAAN KÕN JERKAKPEJE EO ELÕÑ IIÕ KO REMOOTL̦O̦K

5. Ta eo jenaaj etale m̦okta?

5 Emaroñ pidodo ad pijaikl̦o̦k an juon armej jerkakpeje ejjabto jãn iien eo ear mej. (Jon 11:11; Jrb. 20:9, 10, UBS) Bõtab ta el̦aññe kar kallim̦ur bwe juon rimej enaaj jerkakpeje elõñ bukwi iiõ tokãlik, jemaroñ ke lõke kallim̦ur in? Jemaroñ ke wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lõke meñe emootl̦o̦k de elõñ iiõ? Im jemaroñ ke tõmak kallim̦ur in jekdo̦o̦n ñe ej kõn juon eo ej kab mej ak juon eo ear mej elõñ bukwi iiõ ko remootl̦o̦k? Ilo m̦ool, em̦õj am̦ kwal̦o̦k kadede bwe kwõj tõmak ilo juon jerkakpeje me ear wal̦o̦k elõñ bukwi iiõ ko ãlikin iien eo kar kallim̦ur kake. Ak an wõn jerkakpeje in jej kõnnaan kake? Im ewi wãween an jerkakpeje in jelõt kõjatdikdik eo am̦ kõn jerkakpeje eo enaaj wal̦o̦k ilju im jekl̦aj?

6. Ewi wãween an kar Sam 118 jejjet kũtien ippãn Jesus?

6 Jen etale jerkakpeje eo me kar kanaan kake elõñ iiõ ko m̦oktal̦o̦k. Ilo bokin Sam 118, eo im Devid emaroñ kar je, ej ba naan kein: “Kwõn lo̦mo̦o̦ren kõm, O Irooj” im ‘En jeraam̦m̦an eo ej itok ilo etan Irooj.’ Armej ro rar kwal̦o̦k kanaan in kõn Messaia eo ke Jesus ear iuwe ioon juon donkey im del̦o̦ñel̦o̦k Jerusalem ilo kar Nisan 9 eo m̦okta jãn an mej. (Sam 118:25, 26, UBS; Matu 21:7-9, UBS) Ak ewi wãween an Sam 118 jitõñl̦o̦k ñan jerkakpeje eo enaaj wal̦o̦k elõñ iiõ ko tokãlik? Eokwe eoon eo ilo Sam ej bar ba: “Dekã eo rũkkal ro rar jol̦o̦ke kõn aer l̦õmn̦ak ejjel̦o̦k tokjãn, ej dekã eo el̦aptata tokjãn.”​—Sam 118:22, UBS.

“Rũkkal ro” rar kõjekdo̦o̦n Messaia eo (Lale pãrokõrããp 7)

7. Ewi wãween an kar RiJu ro kõjekdo̦o̦ne Jesus?

7 “Rũkkal ro” im rar kõjekdo̦o̦n Messaia eo rej jitõñl̦o̦k ñan rũtõl ro an RiJu. Rar jab baj kõjekdo̦o̦ne wõt Jesus im jab tõmak bwe E Christ, ak elõñ iaaer rar kõn̦aan bwe Pail̦at en m̦ane ñan mej. (Luk 23:18-23, UBS) Ilo m̦ool, er eo rar bar kõm̦m̦an bwe Jesus en mej.

Jesus ear jerkakpeje bwe en erom “dekã eo el̦aptata tokjãn” (Lale pãrokõrããp 8, 9)

8. Ewi wãween bwe Jesus en kar maroñ erom “dekã eo el̦aptata tokjãn”?

8 El̦aññe armej ro rar kõjekdo̦o̦ne Jesus im m̦ane, innem ewi wãween an naaj kar erom “dekã eo el̦aptata tokjãn”? Alikkar bwe Jesus en kar aikuj jerkakpeje bwe en jejjet kũtien kanaan in. Jesus ear kaalikkare men in ke ear kwal̦o̦k kõn waanjoñak eo kõn em̦m̦aan eo ewõr an jikin kallib. Em̦m̦aan in ear jilkinl̦o̦k rũkarejar ro an ñan ippãn rũkallib ro rar jerbal ñane. Ijoke, ear nana an rũkallib ro kõm̦m̦an ñan rũkarejar rein an. Tokãlik, em̦m̦aan in me an jikin kallib eo ear jilkinl̦o̦k l̦adik eo ej make wõt nejin, im ear kõjatdikdik bwe rũkallib ro renaaj roñjake e. Bõtab, rũkallib rein rar m̦an l̦adik eo nejin. Ãindeinl̦o̦k wõt, ear jab em̦m̦an wãween an RiIsrael ro kõm̦m̦an ñan rũkanaan ro Anij ear jilkinl̦o̦k er. Ãlikin wõt an kar Jesus kwal̦o̦k waanjoñak in, ear kwal̦o̦k kõn kanaan eo ilo Sam 118:22. (Luk 20:9-17, UBS) Rijjilõk Piter ear bar kõjerbale eoon in ke ear kõnono ñan ‘rũtõl ro an RiJu, elder ro, im ro rej katakin kõn Kien Moses ke rar kweilo̦k ilo Jerusalem.’ Ear kõnono kõn “Jesus Christ RiNazeret, eo rar m̦ane . . . . ak Anij ear kõjerkakpeje.” Innem Piter ear ba: “Jesus ej armej eo jeje ko rej ba kake, ‘Dekã eo kom̦ rũkkal ar kõjoole Ear erom dekã eo el̦aptata tokjãn.’”​—Jrb. 3:15, UBS; 4:5-11, UBS; 1 Pi. 2:5-7, UBS.

9. Ta men eo eaorõk ear wal̦o̦k me kar kanaan kake ilo Sam 118:22?

9 Alikkar bwe kanaan eo ilo Sam 118:22 ej kwal̦o̦k kõn jerkakpeje eo enaaj kar wal̦o̦k elõñ bukwi iiõ tokãlik. Kar kanaan bwe renaaj kar kõjekdo̦o̦ne im m̦an Messaia eo. Bõtab Messaia in enaaj kar bar jerkakpeje im erom dekã eo el̦aptata tokjãn. Im ilo iien eo ke Jesus ear jerkakpeje, e wõt me Anij “ear letok etan ñan armej bwe jen maroñ bõk lo̦mo̦o̦r kõn e.”​—Jrb. 4:12, UBS; Ep. 1:20.

10. (1) Ta eo Sam 16:10 ear kanaan kake? (2) Etke jemaroñ tõmak bwe Sam 16:10 ejjab jitõñl̦o̦k ñan Devid?

10 Jen bar lale juon eoon me ej kwal̦o̦k kõn jerkakpeje eo me ear wal̦o̦k im jejjet kũtien elõñ to̦ujin iiõ tokãlik. Men in enaaj kõm̦m̦an ad lukkuun tõmak bwe jerkakpeje eo enaaj wal̦o̦k meñe kar kanaan ak kallim̦ur kake elõñ iiõ ko remootl̦o̦k. Ilo Sam 16 jebta, Devid ear je: “Kwõjãmin likũt aõ ilo Sheol [Lõb eo]; im Kwõjãmin likũt Eo Am̦ bwe En lo kõt.” (Sam 16:10) Devid ear jab ba bwe eban mej ak pãd ilo lõb eo libõn aolep rimej. Ilo m̦ool, Naanin Anij ej lukkuun kaalikkar bwe Devid ear rũttol̦o̦k im mej im “ear kiki ippãn ro jim̦m̦aan, im rar kalibwin e ilo jikin Kweilo̦k an Devid.” (1 Kñ. 2:1, 10) Innem eoon in ilo Sam 16:10 ej jitõñl̦o̦k ñan wõn?

11. Ñããt eo Piter ear kõmel̦el̦eik bokin Sam 16:10?

11 Elõñ to̦ujin iiõ ãlikin an kar Devid je naan ko ilo bokin Sam, Piter ear kõmel̦el̦eik wõn eo Sam 16:10 ej jitõñl̦o̦k ñane. Jejjo wiik ãlikin an kar Jesus mej im jerkakpeje, Piter ear kõnono ñan elõñ to̦ujin RiJu im ñan elõñ armej jãn aelõñ ko jet me rar oktak ñan kabuñ eo an RiJu. (Riit Jerbal 2:29-32, UBS.) Ear kakeememej rein bwe Devid ear mej im em̦õj kalibwini. Bareinwõt, Baibõl̦ ejjab ba bwe rein rar aitwerõk ippãn Piter ke ear kwal̦o̦k bwe Devid ‘ear kile im kõnnaan kõn jerkakpeje eo’ an Messaia eo.

12. Ewi wãween an kar jejjet kũtien Sam 16:10, im ta eo men in ej katakin kõj kõn kallim̦ur eo kõn jerkakpeje?

12 Piter ear kam̦ool men eo ear kõnono kake ilo an kar kwal̦o̦k naan ko an Devid ilo Sam 110:1. (Riit Jerbal 2:33-36.) Ilo an kar Piter kõmel̦el̦e jãn Jeje ko, men in ear jipañ jarlepju eo bwe ren tõmak bwe Jesus ej “Irooj im Messaia.” Innem armej ro rar kile bwe ear jejjet kũtien Sam 16:10 ilo iien eo ke Jesus ear jerkakpeje. Tokãlik, rijjilõk Paul ear bar kõjerbale ejja kein kam̦ool in wõt ke ear kõnono ñan RiJu ro ilo jikin eo etan Antiok ilo Pisidia. Armej rein rar lukkuun bwilõñ ke rar roñ kõn kein kam̦ool in im rar kõn̦aan kal̦apl̦o̦k aer jel̦ã. (Riit Jerbal 13:32-37, 42, UBS.) Ad katak kõn men in ej aikuj bar kõm̦akũt kõj ñan lõke kanaan kein ilo Baibõl̦ kõn eo me enaaj kar jerkakpeje, meñe ekar etal im mootl̦o̦k elõñ iiõ jãn iien eo kar kanaan kake.

ÑÃÃT JERKAKPEJE EO ENAAJ WAL̦O̦K?

13. Ta kajjitõk ko jemaroñ kõn̦aan jel̦ã kaki kõn jerkakpeje eo?

13 El̦ap an kõkajoor kõj ñan jel̦ã bwe juon rimej emaroñ jerkakpeje jekdo̦o̦n ñe emootl̦o̦k elõñ bukwi iiõ jãn iien eo kar kanaan kake. Meñe ãindein, ak jet remaroñ kajjitõk: ‘Mel̦el̦ein ke bwe ij aikuj kõttar ium̦win juon iien aetok bwe in maroñ lo ro rejitõnbõro ippa remej? Im ñããt jerkakpeje eo enaaj wal̦o̦k im jejjet kũtien?’ Eokwe, Jesus ear ba ñan rijjilõk ro an bwe ewõr jet men ko rejjab jel̦ã kaki im men ko ejjel̦o̦k aer maroñ ñan jel̦ã kaki. Im ebar wõr mel̦el̦e ko kõn ‘iien ko ak tõre ko Jemãn ear likũti ilo An kajoor.’ (Jrb. 1:6, 7; Jon 16:12) Meñe ãindein, ak ejjab mel̦el̦ein bwe ejjel̦o̦k mel̦el̦e ko ippãd kõn ñããt jerkakpeje eo enaaj wal̦o̦k.

14. Etke jerkakpeje eo an Jesus eoktak jãn jerkakpeje eo an ro m̦oktal̦o̦k jãn e?

14 Jerkakpeje eo an kar Jesus ej jerkakpeje eo eaorõktata me Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kake. El̦aññe Jesus ear jab jerkakpeje, enaaj kar ejjel̦o̦k ad kõjatdikdik ñan bar lo ro rejitõnbõro ippãd me remej. Jet iaan ro im rar jerkakpeje m̦okta jãn Jesus kar ro me Ilaija im Ilaisha rar kõjerkakpejeik er, ijoke rein rar jab mour ñan indeeo. Rein rar bar mej im jepl̦aak ñan bwidej. Bõtab Jesus, ‘em̦õj an jerkakpeje im ejãmin bar mej, kõnke ejjel̦o̦k an mej bar maroñ ioon.’ Enaaj ‘mour ñan indeeo im indeeo’ ilañ.​—Rom 6:9, UBS; Rev. 1:5, 18, UBS; Kol. 1:18, UBS; 1 Pi. 3:18, UBS.

15. Etke kar ba bwe Jesus ej ‘leen eo m̦oktata’?

15 Jesus ej e eo m̦oktata ear jerkakpeje ãinwõt juon jetõb im wanlõñl̦o̦k ñan lañ, im jerkakpeje in an ej jerkakpeje eo eaorõktata. (Jrb. 26:23, UBS) Ijoke, ejjab e wõt eo enaaj kar jerkakpeje im wanlõñl̦o̦k ñan lañ. Jesus ear kallim̦ur bwe rijjilõk ro an retiljek renaaj tõl ippãn ilañ. (Luk 22:28-30) Bõtab renaaj bõk jeraam̦m̦an in ãlikin aer mej. Innem ãinwõt kar Jesus, renaaj jerkakpeje im erom jetõb. Paul ear ba bwe ‘em̦õj an Christ jerkakpeje jãn ro remej, leen eo m̦oktata iaan ro rej kiki.’ Bareinwõt ear ba bwe enaaj wõr ro renaaj jerkakpeje im etal ñan lañ. Ear ba: “A armej otemjej ilo laajrak: Christ leen m̦oktata, tokãlik ro doon Christ, ñe Ej itok [ñe enaaj pãd, NW].”​—1 Ko. 15:20, 23.

16. Ta eo ej jipañ kõj bwe jen mel̦el̦e jidik kõn ñããt eo jerkakpeje eo ñan mour ilañ enaaj wal̦o̦k?

16 Naan ko an Paul rej jipañ kõj ñan mel̦el̦e jidik kõn ñããt eo jerkakpeje eo ñan mour ilañ enaaj wal̦o̦k. Men in enaaj wal̦o̦k ilo iien pãd eo an Christ. Ium̦win elõñ iiõ, Ri Kõnnaan ro an Jeova rej kam̦ool jãn Baibõl̦ bwe iien pãd eo an Christ ear jino ilo iiõ eo 1914. Im ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im irooj ñan rainin, im kiiõ elukkuun epaak jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in enana.

17, 18. Ta eo enaaj wal̦o̦k ñan jet iaan rũkkapit ro ãlikin an jino iien pãd eo an Christ?

17 Baibõl̦ ej bar kõmel̦el̦e kõn ro renaaj jerkakpeje im wanlõñl̦o̦k ñan lañ ilo an ba: “A kõm jab kõn̦aan bwe kom̦win jaje kõn ro rej kiki [ilo mej] . . . Bwe el̦aññe jej tõmak kõn an Jesus mej im jerkakpeje, ãindein bareinwõt ro rej kiki . . . Anij enaaj bõktok Ippãn . . . Bwe kõj eo, ro jej mour im pãd wõt m̦ae an Irooj itok [pãd, NW], jejãmin ilo̦k m̦okta jãn ro rej kiki. Bwe E Irooj enaaj wanlal̦tak jãn lañ, kõn lam̦õj, . . . im ro remej ilo Christ renaaj jerkakpeje m̦okta. Innem kõj, ro jej mour im pãd wõt, naaj bõklõñl̦o̦k kõj ippãn ro jet ilo kõdo̦ bwe jen wõnm̦ae Irooj imejatoto, im ãindein jenaaj pãd ippãn Irooj iien otemjej.”​—1 Te. 4:13-17.

18 Jerkakpeje eo m̦oktata me ej ñan ro rej wanlõñl̦o̦k ñan lañ, ear ijjino ãlikin an kar jino iien pãd eo an Christ. Rũkkapit ro me renaaj mour wõt ilo eñtaan eo el̦ap, naaj ‘bõklõñl̦o̦k er ilo kõdo̦.’ (Matu 24:31, UBS) Ta mel̦el̦ein men in? Eokwe, ro naaj ‘bõklõñl̦o̦k er’ reban “kiki” ilo mej, mel̦el̦ein bwe reban mej ium̦win juon iien eaetok. Bõtab, ñe rein remej, renaaj “aolep im oktak, m̦õkaj in wõt rom ñe ejañ jilel eo ãliktata.”​—1 Ko. 15:51, 52, UBS.

19. Ta “jerkakpeje eo em̦m̦anl̦o̦k”?

19 Rainin, enañin aolep Kũrjin ro retiljek rejjab rũkkapit im kar jab kããlõt er bwe ren irooj ilañ ippãn Christ. Meñe ãindein, ak rej reim̦aanl̦o̦k ñan ‘raan eo an Jeova’ ñe enaaj jol̦o̦k aolep men ko renana. Ejjel̦o̦k juon ejel̦ã ñããt eo enaaj jem̦l̦o̦k jukjukun pãd in, ak ewõr kein kam̦ool ko rej kaalikkar bwe elukkuun epaak. (1 Te. 5:1-3) Ñe jukjukun pãd eo ekããl an Anij ej itok, enaaj bar wõr juon kain jerkakpeje. Ilo iien en̦, armej renaaj jerkakpeje im mour ijin ioon lal̦ im renaaj reim̦aanl̦o̦k ñan aer naaj bõk juon mour eweeppãn im rejãmin bar mej. Iien jerkakpeje in enaaj “em̦m̦anl̦o̦k” jãn kar jerkakpeje eo an ro m̦oktal̦o̦k me tokãlik rar bar mej.​—Hi. 11:35.

20. Etke jemaroñ lõke bwe jerkakpeje eo enaaj kon̦ im laajrak?

20 Baibõl̦ ej ba bwe ro me renaaj etal ñan lañ renaaj jerkakpeje ‘ekkar ñan laajrak.’ (1 Ko. 15:23, UBS) Kõn men in, jemaroñ lõke bwe jerkakpeje eo enaaj wal̦o̦k ijin ioon lal̦, enaaj bar kon̦ im laajrak. Innem, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe jen kwal̦o̦k kajjitõk kein: Ro ãliktata me rar mej, renaaj ke jerkakpeje ãlikin an Christ jino irooj ium̦win juon to̦ujin iiõ, im ro rejitõnbõro ippãer renaaj ke karwaineneiktok er? Em̦m̦aan ro retiljek ilo iien ko etto me rar jel̦ã kilen tõl armej ro, renaaj ke jerkakpeje m̦oktata ñan jipañ kõm̦m̦an bwe en laajrak wãween an armej ro an Anij jerbal ijin ioon lal̦? Ta eo enaaj wal̦o̦k ñan armej ro rar jab karejar ñan Jeova? Ñããt im ia eo jenaaj lo rein ie ñe renaaj jerkakpeje? Elukkuun lõñ kajjitõk ko jemaroñ bar bũkm̦aantak, ak jejjab aikuj inepata kõn men kein kiiõ. Em̦m̦an jen kõttar im lale ta eo enaaj wal̦o̦k. Jemaroñ lõke bwe enaaj juon iien ekalañlõñ ñe jenaaj lo wãween an Jeova kõm̦m̦ani jerbal ko an.

21. Ta kõjatdikdik eo am̦ kwõj reim̦aanl̦o̦k ñane?

21 Ilo tõrein, jej aikuj kõkajoorl̦o̦k tõmak eo ad ilo Jeova. Jeova ear kallim̦ur ikijjeen Jesus bwe ro remej repãd ilo ememej eo an im renaaj bar mour. (Jon 5:28, 29; 11:23) Juon iien, Jesus ear kam̦ool bwe ewõr an Jeova maroñ ñan bar kõmour ro remej ilo an kar ba bwe “ippãn Anij” Ebream, Aisak, im Jekob “rej mour.” (Luk 20:37, 38, UBS) Alikkar bwe elukkuun lõñ un ko rem̦m̦an unin ad maroñ ba naan ko an rijjilõk Paul ke ear ba: “Ij kõjatdikdik eõ ilo Anij . . . bwe ro rem̦m̦an im ro renana renaaj jerkakpeje.”​—Jrb. 24:15.