Iar l̦otak ilo Canada ilo bukwõn eo etan Quebec City, ilo jikin eo ilo Quebec me rej kajin France. Jema im jinõ, Louis im Zélia, rar lukkuun em̦m̦an aer lale eõ im yokwe eõ. Jema kar armej rot en ejjel̦o̦k an naan im el̦ap an em̦m̦an ippãn riit bok. Ekar em̦m̦an ippa jeje im iar kõjatdikdik bwe juon iien inaaj erom juon ri-jeje.

Ke ear 12 iiõ detta, Rodolphe Soucy, juon iaan kar ri-jerbal ro m̦õttan jema, e im juon m̦õttan rar itok ñan m̦weo im̦õm. Erro jim̦or rar Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Ikar jab lukkuun jel̦ã kõn Ri Kõnnaan ro an Jeova, bareinwõt iar jab lukkuun itoklimo kõn kabuñ eo aer. Bõtab, el̦ap aõ kar bwilõñ kõn wãween aer uwaake kajjitõk ko ilo aer kõjerbal Baibõl̦ eo. Jema im jinõ rar bareinwõt bwilõñ, kõn men in kõm ar errã in katak Baibõl̦ ippãer.

Ilo tõre eo, iar jikuul̦ ilo juon jikuul̦in Catholic. Ewõr iien ikõn bwebwenato ippãn ri-jikuul̦ ro kõn men ko iar jel̦ã jãn aõ katak Baibõl̦. Ejjabto, bũrij ro me rej ri-kaki ro, rar roñ kõn ta eo ij kõm̦m̦ane. Kõn men in, ijello̦kun aer kõjerbale Baibõl̦ eo ñan kariabe naan ko ij ba, juon iaaer ear ba im̦aan mejãn aolep ri-jikuul̦ ro bwe ñaij juon ri-jum̦ae! Meñe men in ekar lukkuun pen, ak ekar oktak im juon jeraam̦m̦an kõnke ear jipañ eõ ñan kile bwe katak ko an jikuul̦ in rejjab errã ippãn ta eo Baibõl̦ ej ba. Iar kile bwe ijjab aikuj pãd wõt ilo jikuul̦ eo. Innem jema im jinõ rar kõtl̦o̦k aõ etal ñan bar juon jikuul̦.

Iar wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo aõ katak Baibõl̦, ak jidik wõt aõ kar kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k kõnke iar mijak in kwal̦o̦k naan jãn em̦ ñan em̦. El̦ap an kar m̦õn kabuñ in Catholic eo lukkuun kajoor kilaan im rar jum̦ae jerbalin kwal̦o̦k naan. Em̦m̦aan eo eutiejtata ilo kien eo ilo Quebec etan Maurice Duplessis, ear m̦õttãik ro ilo m̦õn kabuñ in an Catholic. Kõn jipañ eo jãn l̦ein, ear jutak likin juon kumi bwe ren jum̦ae im matõrtõre ro jeid im jatid.  Kwõj aikuj in kar lukkuun peran ñan kwal̦o̦k naan ilo tõre ko.

Juon jeid im jatid em̦m̦aan etan John Rae, juon iaan ro rar kadiwõjl̦o̦k jãn Jikuul̦in Gilead eo kein karatimjuon, ear jipañ eõ anjo̦ ioon aõ kar mijak. John ear juon eo el̦ap imminene ko ippãn, ejouj, ettã bũruon im epidodo kepaake. Ejeja an kõn kajim̦weiki ña, bõtab el̦apl̦o̦k aõ kar katak jãn waanjoñak ko an. Ekar pen an John kõnono ilo kajin Frence, innem ekkã aõ kar kwal̦o̦k naan ippãn bwe in jipañe kõn kajin eo. Iien ko rellõñ iar pãd ippãn John rar jipañ eõ bwe in peran im jutak kõn m̦ool eo. Ilo Mãe 26, 1951 iar peptaij, joñoul iiõ ko tokãlik jãn ke iar iioon Ri Kõnnaan ro an Jeova.

Ear iiet uwaan ro ilo eklejia eo am ilo Quebec city ak enañin aolepeer rar bainier. Joñak ko aer rem̦m̦an rar kõm̦akũt eõ bwe in bar bainier. Ilo kar tõre ko ekkã ammim kõjerbale Baibõl̦ eo wõt ñe kõmij em̦ ñan em̦. Kõnke kõmar jab kõjerbal bok ko, ear aikuj jejjet am kõjerbal eoon ko ilo Baibõl̦. Kõn men in, iar aikuj kate eõ ñan kal̦apl̦o̦k aõ jel̦ã kõjerbali eoon ko ñan jojomare m̦ool eo. Meñe ãindein, ak elõñ rar jab kõn̦aan riiti Baibõl̦ eo el̦aññe ejjel̦o̦k mãlim jãn m̦õn jar eo an Catholic.

Ilo 1952, iar m̦areiki Simone Patry, juon jeid im jatid etiljek jãn jikin in. Kõm̦ro ar em̦m̦akũtl̦o̦k ñan Montreal, im ilowaan wõt juon iiõ, kar kõjeraam̦m̦an kõm̦ro kõn juon nejimiro leddik etan Lise. Meñe ear bõjrak aõ bainier m̦oktal̦o̦k jãn am̦ro kar m̦are, kõm̦ro Simone kar kõm̦m̦an bwe en jab lõñ men ko kõm̦ro ej poub kaki ilo mour eo am bwe kõm̦ro en kal̦apl̦o̦k am̦ro bok kun̦aam̦ro ilo m̦akũtkũt ko an eklejia eo ãinwõt juon baam̦le.

Ãlikin an mootl̦o̦k joñoul iiõ ko iar bar l̦õmn̦ak kõn ewi wãween imaroñ kal̦apl̦o̦k aõ jerbalin kwal̦o̦k naan. Ilo 1962, ke iar etal ñan Jikuul̦ eo ñan Em̦m̦aan ro Rej Lale Eklejia im Rijjipañ Ro, eo im juon allõñ aetokan an Bethel eo ilo Canada, rar likũt eõ bwe in roommate ippãn juon brother etan Camille Ouellette. Wãween kijejeto eo an Camille kõn jerbalin kwal̦o̦k naan ear lukkuun kareel eõ​—el̦aptata kõnke ej bar juon bõran baam̦le. Ilo kar tõre ko, kwõjjañin kar roñ ilo Quebec bwe juon eo ewõr nejin ej bainier im lale ajri eo nejin, ijoke eñin kar mejãnkajjik eo an Camille. Ilo iien eo kõm̦ro ar ippãn doon, ear rõjañ eõ bwe in kanooj etale el̦aññe imaroñ kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aõ. Ãlikin jet allõñ ko tokãlik, iar kile bwe imaroñ bar jerbal ãinwõt juon bainier. Jet rar ekajete  pepe eo aõ, ak iar wõnm̦aanl̦o̦k wõt, im lõke bwe Jeova enaaj kõjeraam̦m̦an pepe eo aõ ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aõ.

Ilo iiõ eo 1964, rar jitõñ kõm̦ro Simone bwe kõm̦ro en jipejel̦ bainier ilo Quebec City, jikin eo jikũm̦ro me kõm̦ro kar jerbal ie ium̦win jejjo iiõ. Ilo iien in, em̦õj an jino em̦m̦anl̦o̦k jerbalin kwal̦o̦k naan, bõtab kõmar iioon wõt matõrtõr.

Juon raelepen Jãdede, rar kalbuuji eõ ilo Sainte-Marie, juon bukwõn jidikdik ejjab ettol̦o̦k jãn Quebec City. Juon bwilijmããn̦ ear bõkl̦o̦k ña ñan juon m̦õn bwilijmããn̦ im kalbuuji ña kõnke iar kwal̦o̦k jãn em̦ ñan em̦ ak ejjel̦o̦k aõ mãlim. Tokãlik, rar bõkl̦o̦k ñan ippãn juon ri-ekajet etan Baillargeon, l̦ein ebwe an kamijak. L̦ein ear kajjitõk ippa im ba wõn eo enaaj l̦oãr ñan ña ilo jikin ekajet eo. Ke iar ba Glen How, * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) juon l̦oãr me ej Ri Kõnnaan ro an Jeova im el̦ap an armej jel̦ã kajjien, l̦eo ear ikkũm̦kũm̦ im ba “Arrar! Ejjab l̦een̦!” Glen How ear juon l̦oãr eo ebuñbuñ kõn an kõn jojomare Ri Kõnnaan ro an Jeova. Ejjabto tokãlik m̦õn ekajet eo ear jiroñtok ña bwe em̦õj aer jol̦o̦k aolep men ko rar n̦aruõ kaki.

Aer kar matõrtõr im jum̦ae jerbal eo ad ilo Quebec ear bar kõm̦m̦an bwe en pen ad ellolo jikin ko rem̦m̦an ñan jataiki ñan kweilo̦k. Ijo de eo eklejia jidikdik eo am rar maroñ loe ñan am kweilo̦k kar juon m̦õn kõm̦m̦an wa me ejjel̦o̦k kein kõmmããn̦ãn̦ ilowaan. Ñan kõm̦m̦an bwe en mããn̦ãn̦ m̦weo ilo iien ko rem̦õl̦o, ro jeid im jatid rar kõjerbal kein kõmmããn̦ãn̦ ko jãn weil̦. Ekkã am kaapool̦e ñan rañrañ im kõketak doon m̦okta jãn an jino iien kweilo̦k ko.

Elukkuun juon menin kõketak ilo ad loe an jerbalin kwal̦o̦k naan eddekl̦o̦k ium̦win iiõ ko m̦aantak. Ilo kar 1960 jim̦a ko, ekar wõr jejjo wõt eklejia ko redik ilo bukwõn ko ilo Quebec, ilo jikin ko ilo Côte-Nord, im ilo Gaspé Peninsula jim̦or. Rainin, elõñl̦o̦k jãn ruo circuit ko ilo jikin kein, im ro jeid im jatid rej kweilo̦k ilo im̦õn kweilo̦k ko relukkuun aiboojoj.

Kar kũr kõm̦ro Simone bwe kõm̦ro en bõk jerbalin lol̦o̦k eklejia ko ilo 1970. Im ilo 1973, rar kappeik kõm̦ro bwe kõm̦ro en bõk jerbalin district overseer. Ilo iiõ kein, elõñ men ko iar ekkatak jãn em̦m̦aan ro jeid im jatid ãinwõt Laurier Saumur * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) im David Splane, * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) aolepeerro rar bõk jerbal eo an em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko. Ãlikin kajjojo kweilo̦k ko rel̦l̦ap, ña im David ekkã am̦ro kakapilõk doon kõn kilen kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween am̦ro katakin. Ij keememej juon iien me David ear jiroñtok ña im ba: “Leonce, ear lukkuun em̦m̦an ippa katak eo am̦ ãliktata. Elukkuun kar em̦m̦an, ijoke imaroñ kar kõm̦m̦ane jilu katak jãn katak eo am̦!” Ekkã aõ kallõñlõñ mel̦el̦e ko ilo katak ko aõ.  Iar aikuj katak kilen kõm̦m̦an bwe ren kadu im jejjet.

Rar kappeik district overseer ro bwe ren rõjañ ro rej lol̦o̦k eklejia ko. Bõtab, elõñ iaan ro jeid im jatid ilo Quebec el̦ap aer kar jel̦ã kajjieõ. Ekkã aer kõn̦aan jerbal ippa ilo kwal̦o̦k naan ñe ij lol̦o̦k circuit ko. Meñe ear lukkuun em̦m̦an ippa jerbal ippãer, men in ear kõm̦m̦an bwe en dik aõ iien ippãn ro rej lol̦o̦k eklejia ko. Juon iien, juon circuit overseer el̦ap an yokwe ear kakeememej ña im ba: “Em̦m̦an bwe kwõj kõm̦m̦an iien ippãn ro jeid im jatid, ak jab mel̦o̦kl̦o̦k bwe wiik eo am̦ in ippa. Ij aikuj bar bõk kõketak!” Naanin kõketak kein rejouj rar kajim̦we eõ bwe in kwal̦o̦k lol̦o̦kjen̦.

Ilo 1976, juon men ekabũrom̦õjm̦õj ear wal̦o̦k me iar jab kõtmãne kake. Simone, kõrã eo pãleõ ejitõnbõro, ear lukkuun nañinmej im mej. An kar lukkuun jel̦ã kaarmejjeteik e make im an yokwe Jeova ear kõm̦m̦an bwe en juon m̦õtta im jera eo eaorõk. Aõ kar poub wõt ilo jerbalin kwal̦o̦k naan ear jipañ eõ kadikl̦o̦k aõ bũrom̦õj kõn an kar jako, im ij kam̦m̦oolol Jeova kõn yokwe im jipañ eo an ilo iien in ear lukkuun pen. Tokãlik, iar m̦areiki Carolyn Elliott, juon bainier ekijejeto im kajin eo an ej kajin pãlle, ear itok ñan Quebec bwe en jerbal ijo el̦ap aikuj ie. Carolyn ej juon eo epidodo kepaake im elukkuun m̦ool an itoklimo kõn ro jet, el̦aptata ro me rejjookok im remake iaaer. Ear lukkuun juon jeraam̦m̦an ke ear kobatok ippa ilo jerbalin itoitak.

Ilo kar Jãnwõde 1978, rar kajjitõk ippa bwe in katakin ilo jikuul̦in bainier eo kein kajuon ilo Quebec. Iar lukkuun ikkũm̦kũm̦ kõnke aolepen katak ko ilo jikuul̦ eo rekããl ñan ña ãinwõt an bareinwõt kããl ñan ri-jikuul̦ ro. Ij kam̦m̦oolol kõnke class eo jinointata iar kõm̦m̦ane enañin aolepeer kar bainier ro el̦ap imminene ippãer. Meñe ña eo ikar ri-katakin, ijoke el̦ap wõt aõ kar katak jãn ri-jikuul̦ ro!

Tokãlik, ilo kar 1978, Kweilo̦k eo El̦ap (International Convention) etan: “Victorious Faith” ear kõm̦m̦an ilo jikin Olympic eo ilo Montreal. Ekar  kweilo̦k el̦ap eo ekanooj in kar l̦ap kõn tarrin 80,000 ro rar kobatok. Rar kappeik ña bwe in jerbal ilo jikin News Service. Iar kõnono ippãn elõñ ri-kõm̦m̦an nuuj ro im iar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke ear wal̦o̦k nuuj ko rem̦m̦an kõn kweilo̦k eo el̦ap. Elõñl̦o̦k jãn 20 awa ko in aer kar kwal̦o̦ki interpiu ko ilo TV im retio, im bukwi jim̦a mel̦el̦e ko rar wal̦o̦k ilo nuuj peba ko. Kar juon iien kwal̦o̦k naan el̦ap!

Ilo kar 1996 ear wal̦o̦k juon oktak el̦ap ñan ña. Ãlikin aõ jerbal ippãn armej ro rej kajin French ilo Quebec jãn ke iar peptaij, rar jitõñ eõ bwe in jerbal ilo Toronto ijo rej kajin Pãlle ie. Iar l̦õmn̦ak bwe ijekkar ñan jerbal eo, im ear l̦ap aõ ikkũm̦kũm̦ ñe ij l̦õmn̦ake aõ naaj kõm̦m̦an katak ilo kajin Pãlle, kõn aõ kar jab lukkuun jel̦ã kajin Pãlle. Ear aikuj emmakijkij aõ jar im kal̦apl̦o̦k aõ atartar ioon Jeova.

Ilo aõ reilikl̦o̦k, imaroñ in m̦oolin ba bwe ear l̦ap aõ kar lo lañlõñ ilo iiõ ko ruo iar jerbal ilo Toronto. El̦ap an kar Carolyn kijenmej im jipañ ña ilo kajin Pãlle, im ro jeid im jatid rar lukkuun jipañ im kõketake ña. Elukkuun m̦õkaj an kar lõñl̦o̦k ro m̦õttam.

Kobal̦o̦k ippãn m̦akũtkũt ko im aõ pojak ñan iien kweilo̦k ko rel̦l̦ap ilo wiikããn, ekkã aõ jol̦o̦k juon awa ilo jo̦teenin Bõl̦aide ñan kwal̦o̦k naan jãn em̦ ñan em̦. Jet remaroñ kar bõk l̦omnak in: ‘Etke kwõj kwal̦o̦k naan m̦okta jãn iien poub eo ilo kweilo̦k el̦ap ilo wiikããn?’ Bõtab, iar loe bwe aõ kõnono ippãn armej ro, men in ear lukkuun kõketak eõ. Im meñe kiiõ, ak ij kile bwe aõ bok kun̦aõ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan ej kõketak eõ.

Ilo 1998 eo, kar jitõñ kõm̦ro Carolyn bwe kõm̦ro en jipejel̦ bainier ilo Montreal. Ium̦win kar elõñ iiõ, jerbal eo aõ ekar kitibuj aõ kõm̦m̦an laajrak ko ñan iien kwal̦o̦k naan ilo jikin ko elõñ armej ie, bareinwõt aõ jerbal ilo jikin kõm̦m̦an nuuj eo ñan jipañ kadikl̦o̦k kalijekl̦o̦k eo kar n̦ae Ri Kõnnaan ro an Jeova. Ekkã am̦ro Carolyn kar m̦õn̦õn̦õ in kwal̦o̦k naan ippãn ruwamãejet ro rar em̦m̦akũttok ñan Canada, im ekkã aer itoklimo in kal̦apl̦o̦k aer jel̦ã kõn Baibõl̦ eo.

Ke ij reilikl̦o̦k im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn iiõ ko 68 in aõ juon ri-karejeran Jeova eo em̦õj an peptaij, ij kile bwe ilukkuun jeraam̦m̦an. Kõn aõ kar katak wãween bwe in lañlõñ wõt ilo aõ kar jerbalin kwal̦o̦k naan im kõn aõ kar maroñ jipañ armej bwe ren jel̦ã m̦ool eo, men kein ij watõki bwe rej aõ jeraam̦m̦an. Ãlikin an ledik eo nejũ, Lise, im l̦eo pãleen kar lale baam̦le eo aerro, erro ear jino rekũl̦ar bainier. Ke ij loe an ledik eo nejũ kijejeto im wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo jerbal in, men in el̦ap an kam̦õn̦õn̦õik bũruõ. El̦aptata ij kam̦m̦oolole Kũrjin ro m̦õtta me joñak ko aer rem̦m̦an, im naanin tõl ko aer remãlõtlõt rar jipañ eõ ñan rũttol̦o̦k ilo tõmak im bwe in maroñ kõm̦m̦ani aolepen eddo ko aõ. Ij kile bwe ñan ad maroñ tiljek wõt ilo juon jerbal jej aikuj atartar ioon jetõb kwõjarjar eo ekajoor an Jeova. (Sam 51:11) Ejjab bõjrak aõ kam̦m̦oolol Jeova kõn an letok ñan ña jeraam̦m̦an in ñan nõbare etan!​—Sam 54:6.