1. Ta naanin rõjañ eo an Jeova ke ear wal̦o̦k jum̦ae eo ilo jikin kallib in Iden?

JÃN kar iien eo armej rar jerawiwi im jab weeppãn, Jeova ear kaalikkar bwe ej juon Anij eo ej letok naanin rõjañ. Ãlikin wõt an kar wal̦o̦k jum̦ae eo ilo jikin kallib in Iden, ear kwal̦o̦k kõn juon kanaan bwe ro ineen Adam ren maroñ peran im wõr aer kõjatdikdik. Kanaan in ej pãd ilo bokin Jenesis 3:15, me ej kallim̦ur bwe “jedpãnit erũtto,” Setan Tepil̦ eo enaaj jako ekoba aolep jerbal ko an renana.​—Jen. 3:15; Rev. 12:9; 1 Jon 3:8.

2. Ewi wãween an kar Jeova rõjañ Noa?

² Rũkarejar eo an Jeova, etan Noa, ear mour ilo juon lal̦ ear obrak kõn armej ro relãj im rar mour in l̦õñ. Ro uwaan baam̦le eo an wõt rar kabuñ ñan Anij, im emaroñ kar lukkuun inepata im ebbeer. (Jen. 6:4, 5, 11; Jud 6) Bõtab, Jeova ear kaperane bwe en kijenmej wõt ilo an kate im  “etetal ippãn Anij.” (Jen. 6:9) Ear jiroñ Noa bwe enaaj jol̦o̦k aolep men ko renana ilo tõre eo ear mour ie, im ear bar kaiñi kõn ta eo ej aikuj kõm̦m̦ane bwe en jab jorrããn baam̦le eo an. (Jen. 6:9, 13-18) Jeova ear kaalikkar ñan Noa bwe ej juon Anij ej rõjañ armej ro an.

3. Ewi wãween an kar Jeova rõjañ Joshua? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

³ Tokãlik ear wõr an Joshua juon eddo el̦ap, ej ñan bõkl̦o̦k armej ro an Anij ñan Ãneen Kallim̦ur eo. Mel̦el̦ein bwe enaaj kar aikuj in anjo̦ ioon rũttarin̦ae ro rekajoor im rar jokwe ilo jikin in. Ejjel̦o̦k pere bwe Joshua emaroñ kar kor im inepata. Jeova ear jel̦ã men in, im ear jiroñ Moses bwe en kõkajoore Joshua. Anij ear ba: “A kwõn jiroñ Joshua, im kaperane, im kõkajoore; bwe enaaj el̦l̦ã im̦aan armej rein, im enaaj kajolõt er ãneo kwõnaaj loe.” (Dt. 3:28) Innem, m̦okta wõt jãn an kar Joshua kõm̦m̦ane eddo in, Jeova ear rõjañe im ba: “Ta iar jab jiroñ eok ke? Kwõn kajoor im kanooj peran. Kwõn jab mijak, im jab lõl̦ño̦ñ, bwe Jeova am̦ Anij ej ippam̦, ijoko jabdewõt kwõj ilo̦k iel̦o̦k.” (Jos. 1:1, 9) Elukkuun in kõketak naanin rõjañ in!

4, 5. (1) Ta naanin rõjañ eo Jeova ear lel̦o̦k ñan armej ro an ilo iien ko etto? (2) Ewi wãween an kar Jeova rõjañe Nejin?

⁴ Jeova ear jab rõjañe wõt kajjojo armej ro, ak ear bareinwõt rõjañe armej ro ãinwõt juon kumi. Ñan waanjoñak, ear kwal̦o̦k juon kanaan me enaaj kar kaenõm̦m̦an RiJu ro ñe renaaj pãd ium̦win kajoor eo an aelõñin Babil̦on. Ear ba: “Kwõn jab mijak, bwe Ña ippam̦; kwõn jab lõl̦ño̦ñ, bwe Ña am̦ Anij; Inaaj kõkajoor eok, aet, Inaaj jipañ eok; aet Inaaj bo̦ur eok kõn pein anmoon̦in wãnõk eo Aõ.” (Ais. 41:10) Kũrjin ro ilo jinoin rar bar bõk naanin rõjañ, im jej bareinwõt bõk naanin rõjañ ilo raan kein.​—Riit 2 Korint 1:3, 4.

⁵ Jesus ear bareinwõt bõk naanin rõjañ jãn Jemãn. Ke Jesus ear peptaij, ear roñ juon ainikien jãn lañ ej ba: “E in Nejũ jitõnbõro ippa, Ij m̦õn̦õn̦õ kake.” (Matu 3:17) Naan kein remaroñ kar lukkuun kõkajoore Jesus ilo aolepen iien ko ke ear jerbal ijin ioon lal̦!

6. Ewi wãween an waanjoñak eo kõn tal̦õn ko rõjañ kõj?

⁶ Jesus ear l̦oore joñak eo an Jemãn. Ilo kanaan eo Jesus ear kwal̦o̦ke kõn jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in, ear kwal̦o̦k juon waanjoñak kõn tal̦õn ko ñan rõjañ ro jet bwe ren tiljek. Ear ba bwe irooj eo ear nõbar kajjojo iaan rũkarejar ro retiljek im ba: “Em̦m̦an am̦ kõm̦m̦an kwe karejera em̦m̦an im tiljek. Kwaar tiljek kõn men kã reiet, Inaaj kairooj eok ioon men ko relõñ. Kwõn del̦o̦ñ ilo lañlõñ an am̦ irooj.” (Matu 25:21, 23) Naan kein rar rõjañ rũkal̦oor ro an bwe ren wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñan Jeova ilo tiljek.

7. Ta naanin rõjañ eo an Jesus ñan rijjilõk ro an im ñan Piter?

⁷ Ear ikkutkut an rijjilõk ro an Jesus akwããl kõn wõn eo eutiejtata iaaer. Mekarta ak Jesus ear meanwõd wõt ippãer, ear rõjañ er bwe ren kõttãik er im jerbal ñan ro jet im jab kõbbo̦o̦jo̦j. (Luk 22:24-26, UBS) Ewõr iien ko Piter ear kõm̦m̦an bõd im kabũrom̦õj Jesus. (Matu 16:21-23; 26:31-35, 75, UBS) Jesus ear jab kõjekdo̦o̦n Piter ak ear rõjañe, joñan ear lel̦o̦k an eddo ñan kõkajoore ro jet.​—Jon 21:16.

8. Ewi wãween an kar Hezekaia rõjañe jeban rũttarin̦ae ro im armej in Juda ro?

⁸ M̦okta jãn an kar Jesus wanlal̦tak ñan lal̦ in im likũt juon joñak em̦m̦an kõn kilen lel̦o̦k rõjañ, rũkarejar ro an Jeova rar jel̦ã bwe rej aikuj in rõjañ ro jet. Ñan waanjoñak, ke RiAssiria ro rar kaamijak armej in Juda, Hezekaia ear kakobaiktok ro rar jeban rũttarin̦ae ro im armej in Juda bwe en rõjañ er. Kõn men in, ‘armej ro rar kanooj in peran kõn naan ko an.’​—Riit 2 Kronikel 32:6-8, UBS.

9. Ta eo jemaroñ katak jãn bokin Job kõn lel̦o̦k naanin rõjañ?

⁹ Meñe Job ear aikuj naanin rõjañ im kaenõm̦m̦an, ak ear katakin ‘rũkaenõm̦m̦an ro an renana’ kilen lel̦o̦k naanin rõjañ. Ear jiroñ er bwe el̦aññe e eo en kar lel̦o̦k naanin rõjañ, innem enaaj kar ‘kõkajoor er kõn lo̦ñiin, im kaenõm̦m̦an jãn tien enaaj kar kadikl̦o̦k aer eñtaan.’ (Job 16:1-5) Tokãlik, Job ear bõk rõjañ jãn Ilaihu im jãn Jeova.​—Job 33:24, 25, UBS; 36:1, 11; 42:7, 10.

10, 11. (1) Etke lio nejin Jepta ear aikuj naanin rõjañ? (2) Wõn ro rainin ej tõllo̦kier ñan bõk naanin rõjañ?

¹⁰ Bar juon waanjoñak kõn juon eo me ear aikuj bõk naanin rõjañ ej lio nejin Jepta. M̦okta jãn an kar Riekajet Jepta ilen tarin̦aeik RiAmon ro, ear kallim̦ur ñan Jeova bwe el̦aññe enaaj jipañe bwe en bõk anjo̦, innem armej eo m̦oktata enaaj wõnm̦aiki ãlikin an tarin̦ae enaaj lel̦o̦ke bwe en jerbal ñane ilo im̦õn kõppãd eo. Israel ear anjo̦, im armej eo m̦oktata ear wõnm̦aiki Jepta ej lio nejin im ej make wõt nejin. Ear lukkuun rup bũruon Jepta, ijoke ear kam̦ool an kallim̦ur, ear jilkinl̦o̦k jiroñ eo nejin bwe en jerbal ilo im̦õn kõppãd eo toon wõt an mour.​—Eka. 11:30-35, UBS.

¹¹ Meñe ear pen ñan Jepta, ak emaroñ kar l̦apl̦o̦k an pen ñan jiroñ eo nejin. Jekdo̦o̦n ak ear m̦õn̦õn̦õ in l̦oore pepe eo an jemãn. (Eka. 11:36, 37) Mel̦el̦ein men in bwe ear jab maroñ m̦are ak wõr nejin ñan an kowõnm̦aanl̦o̦k l̦ain in baam̦le eo an. Kõn men in, ear l̦ap an aikuj naanin kaenõm̦m̦an im rõjañ. Baibõl̦ ej ba: “Im ear juon m̦anit ilo Israel, Bwe ro nejin kõrã nejin Israel, rar ilo̦k iiõ otemjej, bwe ren keememej lio nejin Jepta RiGiliad, ium̦win emãn raan ilo juon iiõ.” (Eka. 11:39, 40) Jiroñ in nejin Jepta ej kõm̦m̦an ad l̦õmn̦ak kõn Kũrjin ro rainin im rejjañin m̦are kõnke rekõn̦aan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ñan Jeova. Jemaroñ ke bareinwõt nõbar im rõjañ er?​—1 Ko. 7:32-35, UBS.

12, 13. Ewi wãween an kar Piter ‘kõkajoor ro jein im jatin’?

¹² Boñũn eo m̦okta jãn an kar Jesus mej, ear ba ñan rijjilõk Piter: “Saimõn, Saimõn, lo, Setan ear kõn̦aan bõk eok bwe en liklik eok ãinwõt wiit: A iar jar kõn eok bwe am̦ tõmak ejãmin jako; im ñe em̦õj am̦ bar oktak, kwõn kõkajoor ro jeim̦ im jatũm̦.”—Luk 22:31, 32.

¹³ Piter ear juon eo ear tõl eklejia eo an Kũrjin ro jinoin. (Ga. 2:9, UBS) Ear rõjañ ro jein im jatin kõn an kar peran ilo kar Pentekost eo im bareinwõt ilo iien ko tokãlik. Ãlikin iiõ lõñlõñ ko in an kar jerbalin kwal̦o̦k naan , ear jeje ñan ro jein im jatin im ba: ‘Ij je lõta kadudu in ñan kom̦, . . .  ñan kõkajoor kom̦ im lewaj aõ naanin  kwal̦o̦k em̦ool bwe eñin jouj eo em̦ool an Anij. Kom̦win jutak pen kake.’ (1 Pi. 5:12, UBS) Lõta ko an Piter rar rõjañ Kũrjin ro ilo raan ko an, im rej bar rõjañ kõj ilo raan kein. El̦ap ad aikuji naanin rõjañ kein ke jej kõttar an Jeova kajejjeti kallim̦ur ko an.​—2 Pi. 3:13.

14, 15. Ewi wãween an bok ko an Jon rõjañ kõj?

¹⁴ Rijjilõk Jon ear bar juon eo ear tõl eklejia eo an Kũrjin ro jinoin. Ear jeje kõn jerbalin kwal̦o̦k naan eo an Jesus im elukkuun kãitoktoklimo bok in ear je. Bok in ear rõjañ Kũrjin ro jãn iien ko etto liktak im ej wõnm̦aanl̦o̦k im rõjañ kõj rainin. Bokin Jon wõt ej kwal̦o̦k kõn naan ko an Jesus ke ear ba bwe yokwe ej kõkal̦l̦en Kũrjin ro rem̦ool.​—Riit Jon 13:34, 35.

¹⁵ Lõta ko jilu an Jon rej kwal̦o̦k kõn katak ko rem̦ool raorõk. Ñe jej eddodo kõn an nana ad mour kõn bõd ko ad, jej m̦õn̦õn̦õ ñe jej riiti naan kein ej ba “bõtõktõkin Jesus. . . ej karreoik kõj jãn jerawiwi otemjej.” (1 Jon 1:7) Im ñe ejjab bõjrak an nana ad mour, jej bõk kaenõm̦m̦an ñe jej riit bwe “Anij el̦ap jãn bũruod.” (1 Jon 3:20) Jon wõt ear je im ba bwe “Anij yokwe.” (1 Jon 4:8, 16) Ilo lõta eo an kein kajuon im karuo, ej nõbar Kũrjin ro rej wõnm̦aanl̦o̦k im “etetal ilo m̦ool.”​—2 Jon 4; 3 Jon 3, 4.

16, 17. Ewi wãween an kar rijjilõk Paul rõjañ Kũrjin ro jinoin?

¹⁶ Ilo epepen eo kein kajuon, bõlen rijjilõk eo el̦aptata an kar lel̦o̦k naanin rõjañ ñan ro jein im jatin, ej rijjilõk Paul. Ejjabto ãlikin an kar Jesus mej, enañin aolep rijjilõk ro rar pãd ilo Jerusalem, ijo kumi eo ear lale aolep eklejia ko rar pãd ie. (Jrb. 8:14; 15:2) Kũrjin ro ilo kar Juda rar kwal̦o̦k naan kõn Christ ñan ro rar tõmak ilo Jeova Anij. Ijoke jetõb  kwõjarjar ear jitõñe rijjilõk Paul bwe en kwal̦o̦k naan ñan armej in aelõñ ko jet ilo Grik, Rom, im ro jet me rar kabuñ ñan elõñ kain anij ko.​—Ga. 2:7-9, UBS; 1 Ti. 2:7.

¹⁷ Paul ear itoitak iaolepen jikin eo jej n̦aetan ilo raan kein Turkey ekoba Grik im Itali, kõnke en kwal̦o̦k naan ñan ro rejjab RiJu im kajutak eklejia ko an Kũrjin ro. Ro rar oktak ñan kabuñ eo an Kũrjin ro rar ‘eñtaan jãn riaelõñ eo aer,’ im kõn men in rar aikuj naanin rõjañ. (1 Te. 2:14) Im ilo turinl̦o̦k iiõ eo 50 C.E., Paul ear jeje ñan eklejia eo ekããl ilo Tessalonika, ear ba: “Kõmij kam̦m̦oolol Anij iien otemjej kõn kom̦ otemjel̦o̦k, im ba kõn kom̦ ilo jar ko am, Im ejjab jokwõd am keememej ami jerbal in tõmak kab yokwe, im ami kijenmej in kõjatdikdik ilo ad Irooj Jesus Christ, im̦aan mejãn Anij eo Jemãd.” (1 Te. 1:2, 3) Ear bar rõjañ er bwe ren kõkajoor doon, ear ba: “Kom̦win kaperan doon, im jipañ doon.”​—1 Te. 5:11, UBS.

18. Ewi wãween an kar kumi eo ej lale aolep eklejia ko ilo raan ko an rijjilõk ro lel̦o̦k naanin rõjañ ñan Pilip?

¹⁸ Ilo raan ko an rijjilõk ro, kumi eo ear lale aolep eklejia ko ear rõjañ aolep Kũrjin ro ekoba ro rar bõk eddon tõl ilo eklejia ko. Ke rukwal̦o̦k naan eo Pilip ear kwal̦o̦k naan kõn Christ ñan RiSameria ro, kumi eo ej lale aolep eklejia ko ear rejetake. Kumi in ear jilkinl̦o̦k ruo jãn ro uwaaer, rein ej Piter im Jon, kõnke ren jar kõn Kũrjin ro rekããl bwe ren bõk jetõb kwõjarjar. (Jrb. 8:5, 14-17, UBS) Pilip ekoba aolep ro rar oktak im Kũrjin ro rekããl remaroñ kar bõk rõjañ im kõketak kõn wõt jipañ eo jãn kumi eo ej lale aolep eklejia ko.

19. Ta l̦õmn̦ak eo an Kũrjin ro jinoin ke kar riitil̦o̦k ñan er lõta eo jãn kumi eo ear lale aolep eklejia ko?

¹⁹ Tokãlik, kumi eo ej lale aolep eklejia ko ear aikuj kõm̦m̦ane juon pepe eaorõk kõn ro rejjab RiJu. Rar aikuj kããlõt el̦aññe rein rej aikuj m̦wijm̦wij ãinwõt RiJu ro ekkar ñan Kien Moses. (Jrb. 15:1, 2, UBS) Im kõn jipañ jãn tõl eo an jetõb kwõjarjar im jãn aer kar etale Jeje ko, kumi in rar pepe bwe ejjab menin aikuj ñan m̦wijm̦wij. Innem, rar je juon lõta kõn pepe in aer, im rar lel̦o̦k ñan em̦m̦aan ro rar etal ikijjeer bwe ren bõkl̦o̦ke ñan eklejia ko. Im ke em̦m̦aan ro “rar kõnono” ak riiti lõta eo, eklejia ko “rar obrak kõn lañlõñ kõn naanin kõkajoor ko ilowaan.”—Jrb. 15:27-32, UBS.

20. (1) Ewi wãween an Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova rõjañ kõj aolep? (2) Ta kajjitõk eo jenaaj etale ilo katak eo tok juon?

²⁰ Ilo raan kein, Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova rej lel̦o̦k naanin rõjañ ñan ro rej jerbal ilo Betel̦, ro rej jerbalin kwal̦o̦k naan full-time, im kõj aolep Kũrjin ro rem̦ool. Im jej lañlõñ kõn naanin rõjañ ko aer ãinwõt kar Kũrjin ro jinoin! Bareinwõt, ilo 2015 eo, Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova rar kõm̦m̦ane bok eo etan Jepl̦aak ñan Jeova, im bok in el̦ap an rõjañ im kõketak elõñ ipel̦aakin lal̦ in. Bõtab, m̦ool ke bwe ro wõt ewõr aer eddo im rej tõl rej aikuj l̦oore joñak eo an Jeova ñan rõjañ ro jet? Eokwe katak eo tok juon enaaj uwaake kajjitõk in.