Kajjitõk ko jãn Ro Rej Riit
Ilo ukokin Baibõl̦ eo kar kõkããle ilo 2013 me etan, New World Translation of the Holy Scriptures, el̦ak ukote Sam 144:12-15 ej jitõñl̦o̦k ñan armej ro an Anij. Bõtab, ilo kar ukok eo m̦okta ear jitõñl̦o̦k ñan ruwamãejet ro renana me eoon 11 ej kwal̦o̦k kõn er. Etke eoktak kiiõ naan eo kar kõjerbale?
Eokwe, naan eo ilo kajin Hibru elõñl̦o̦k jãn juon mel̦el̦ein, innem ejjab bõd naan eo ukok eo m̦okta im naan eo ukok eo ekããl rar kõjerbale. Bõtab, ewõr jilu un ko unin an oktak naan eo rar kõjerbale ilo ukokin Baibõl̦ eo ekããl.
Naan eo ilo ukok eo ekããl ejejjetl̦o̦k mel̦el̦ein ñan naan eo ilo kajin Hibru im wãween karõk naan ko ilo kajin in. Naan in Hibru eo asher me ej pãd ilo jinoin eoon 12, ej kaalikkar bwe Sam 144:12-15 rej ekkejel ippãn eoon 11. Elõñl̦o̦k jãn juon wãween ukote naanin Hibru eo asher. Ñan waanjoñak, emaroñ jitõñl̦o̦k ñan armej ro, im emaroñ mel̦el̦ein “ro” ak “eo.” “Ro” (who) ej naan eo kar kõjerbale ilo ukok eo m̦okta. Ak kiiõ, men in ekõm̦m̦an bwe men ko rem̦m̦an ilo eoon 12 ñan 14 ren jitõñl̦o̦k ñan ro renana me eoon 11 im eoon ko jet m̦oktal̦o̦k rej kõnnaan kake er. Bõtab, asher emaroñ bar mel̦el̦ein “kõn men in” ak “innem” ñan kaalikkar tokjãn ko ak men ko rej wal̦o̦k tokãlik. Eñin unin “innem” (then) ej naan eo rar kõjerbale ilo ukok eo kar kõkããle ilo 2013 im ukokin Baibõl̦ ko jet.
Naan eo ilo ukok eo ekããl ekon̦ ippãn eoon ko jet ilo jebta in ilo bokin Sam. Aer kar kõjerbale “innem” ilo eoon 12 ej kaalikkar bwe jeraam̦m̦an ko ilo eoon 12 ñan 14 rej jitõñl̦o̦k ñan ro rem̦m̦an, ro me rej kajjitõk bwe Anij en ‘lo̦mo̦o̦ren er im kõtl̦o̦k er’ jãn pein rinana ro (eoon 11). Bareinwõt, naan in ebar jejjet ñan mel̦el̦e eo ilo eoon 15, me ruo alen an kwal̦o̦k kõn naan eo “em̦õn̦õn̦õ.” Kõn men in, eoon kein ruo rej kaalikkar bwe jeraam̦m̦an ko rej jitõñl̦o̦k ñan ejja armej rein wõt, ro me ‘Anij eo aer ej Jeova!’ Bareinwõt keememej bwe ilo Baibõl̦ eo jinoin ilo kajin Hibru, ejjel̦o̦k aer period, comma, im quotation mark. Kõn men in, rukok ro rej aikuj lale ewi wõt men eo emel̦el̦el̦o̦k im ej kajjioñ ba. Rej aikuj bar l̦õmn̦ak kõn kilen aer kar jeje im kõjerbal naan ko ilo kõkkar ilo kajin Hibru, ekoba eoon ko ilo ejja jebta eo, im eoon in jipañ ko jet ilo Baibõl̦.
Naan eo ilo ukok eo ekããl ej errã ippãn eoon ko jet ilo Baibõl̦ me rej kwal̦o̦k kõn kallim̦ur ko an Anij ñan armej ro an retiljek. Ukok eo ekããl ñan naan in asher, ej kiiõ errã ilo kõjatdikdik eo an kar rijeje sam in, Devid, ke ear ba bwe ãlikin an Anij lo̦mo̦o̦ren RiIsrael ro jãn rũkõjdat ro aer, Enaaj kõjeraam̦m̦an armej ro an im renaaj kanooj lo jeraam̦m̦an im m̦õn̦õn̦õ. (Lv. 26:9, 10, UBS; Dt. 7:13; Sam 128:1-6) Ñan waanjoñak, Duteronomi 28:4 (UBS) ej ba: “Irooj enaaj kõjeraam̦m̦an kom̦ im lewaj elõñ nejimi ajri, im lewaj keinikkan ko rellõñ, kab jiip im kau.” Men in ear jejjet ke l̦eo nejin Devid, Solomon, ear irooj im ear kanooj l̦ap aenõm̦m̦an im jeraam̦m̦an ilo aelõñin Israel. Bareinwõt, jeraam̦m̦an ko rar wal̦o̦k ilo iien eo Solomon ear kiiñ rej bar jitõñl̦o̦k ñan men ko renaaj wal̦o̦k ñe Messaia eo enaaj tõl.—1 Kñ. 4:20, 21; Sam 72:1-20.
Kõn men in, naan eo kar ukote ilo Sam 144 ejjab ukot mel̦el̦e eo ad kõn katak ko ilo Baibõl̦. Ak ej kõm̦m̦an bwe aolepen jebta in ilo bokin Sam en kaalikkarl̦o̦k kõjatdikdik eo me rũkarejar ro an Jeova rej lukkuun reim̦aanl̦o̦k ñane, ñe enaaj ko̦kkure ro renana im bõktok aenõm̦m̦an el̦ap im jeraam̦m̦an ñan ro rem̦m̦an.—Sam 37:10, 11.