AET jet iien. Jen lale juon waanjoñak. Bokin Duteronomi 24:14, 15 (UBS) ej ba: “Kwõn jab jerbal nana ñan rijerbal eo am̦ ejeram̦õl im aikuj, jekdo̦o̦n ñe e RiIsrael ak juon ruwamãejet eo ej jokwe ilo juon iaan jikin kweilo̦k ko ami. . . . [bwe] enaaj kũr ñan Irooj n̦ae eok kõn am̦ jerawiwi.”

Ewõr juon kein kam̦ool jãn iiõ ko 600 m̦okta jãn Christ me jeje ko ie rej kwal̦o̦k kõn juon armej me ear nana aer kõm̦m̦an ñane. Kar loe kein kam̦ool in ilo ijo epaake jikin eo etan Ashdod. Armej eo an naan kein emaroñ kar juon rijerbal in juon jikin kallib me bõlen ear jab kauñi joñan wiit ko ear aikuj aini. Im kar jei naan kein an ilo juon jãpe me em̦õj an rup ñan elõñ m̦õttan. Ear ba: “Jejjo raan ko remootl̦o̦k, ãlikin an kar rũkarejeram̦ [eo ej kwal̦o̦k abn̦õn̦õ eo an] m̦õj an kakon̦i wiit ko, Hoshayahu, l̦eo nejin Shobay, ear itok im bõke nuknuk eo aõ.  . . . Aolep rijerbal ro m̦õtta im rar ae ippa ium̦win det eo renaaj kam̦ool . . . naan ko aõ. Ejjel̦o̦k ruõ ñan jidik. . . . Ãinwõt juon kabna, el̦aññe kwõj likũt bwe ejjab am̦ eddo ñan karo̦o̦ltok nuknuk eo an rũkarejeram̦, eokwe jekdo̦o̦n ak jouj im kwal̦o̦k tũriam̦o ñan eõ! Kwõn jab ikõñ im kõtl̦o̦k an jako nuknuk eo an rũkarejeram̦.”

Juon rũmmãlõtlõt etan Simon Schama me el̦ap an jel̦ã kõn bwebwenato ko jem̦aan, ej ba bwe abn̦õn̦õ in an rijerbal in “ejjab baj kwal̦o̦k wõt ñan kõj kõn joñan an kar kõn̦aan bwe ren karo̦o̦le [nuknuk eo an]. Ak ej bar kam̦ool bwe rijerbal in ear jel̦ã kõn kakien ko ilo Kien Moses, el̦aptata kakien ko ilo bokin Livitikõs im Duteronomi me rej kamoik an armej ro lãj im nana aer jerbal ñan ro rejeram̦õl.”