Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Jo̦dikdik ro, Kom̦win Kõkajoor Tõmak eo Ami

Jo̦dikdik ro, Kom̦win Kõkajoor Tõmak eo Ami

“A tõmak ej ãinwõt lõke . . , im reel bũruod kõn men ko jejjab loi.”​—HIBRU 11:1.

AL: 41, 11

1, 2. Ta mãlejjoñ eo jo̦dikdik ro rej iioone, im ta eo remaroñ kõm̦m̦ane el̦aññe rej iioone men in?

 JUON rijikuul̦ ear ba ñan juon jeid im jatid jo̦dikdik ilo Britain: “El̦ap am̦ mãlõtlõt ñan am̦ tõmak ilo Anij.” Juon l̦addik ilo Jãmne ej ba: “Rũkaki ro aõ ilo jikuul̦ rej l̦õmn̦ak bwe bwebwenato eo ilo Baibõl̦ kõn an kar Anij kõm̦anm̦an lal̦ ej juon ino̦ñ bajjek. Rej l̦õmn̦ak bwe aolep rijikuul̦ ro rej tõmak bwe men otemjej rar jide im wal̦o̦k.” Bar juon leddik ilo France ej ba: “Rũkaki ro ilo jikuul̦ eo aõ relukkuun bwilõñ bwe ewõr rijikuul̦ ro rej tõmak wõt ilo Baibõl̦.”

2 Meñe jej tõmak bwe Anij ej Rũkõm̦anm̦an eo ad, ak elõñ ro jet rej tõmak bwe men otemjej rar jide im wal̦o̦k. El̦aññe kwõj juon jo̦dikdik eo ej karejar ñan Jeova ak juon rũkkatak, epen ke ñan am̦ jojomare tõmak eo am̦ kõnke tõmak eo an elõñ armej eoktak jãn kwe? El̦aññe aet, eokwe ewõr men ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan kõkajoor tõmak eo am̦. Juon iaan men ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ej ilo am̦ lukkuun l̦õmn̦ak kõn men ko kwõj roñ ak riiti. Men in enaaj “kõjparok eok” jãn tõmak ko reriab me remaroñ ko̦kkure tõmak eo am̦.​—Riit Jabõn Kõnnaan 2:10-12, UBS.

3. Ta eo jenaaj etale ilo katak in?

3 Tõmak eo em̦ool ej pedped ioon jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo em̦ool kõn Anij. (1 Timote 2:4) Kõn men in, ñe kwõj riit im katak Baibõl̦ eo ak juon iaan bok ko ad, jab ekkaiuriur ilo am̦ riit. Elukkuun aorõk bwe kwõn lukkuun l̦õmn̦ak kõn men ko kwõj riiti im kajjioñ “mel̦el̦e” kaki. (Matu 13:23, UBS) Jen etale wãween an men in maroñ jipañ eok bwe kwõn loe elõñ kein kam̦ool ko me renaaj jipañ eok ñan lukkuun tõmak bwe Anij ej Rũkõm̦anm̦an eo ad im bwe Baibõl̦ eo ej itok jãne.​—Hibru 11:1.

WÃWEEN AM̦ MAROÑ KÕKAJOOR TÕMAK EO AM̦

4. Etke ro rej tõmak bwe men otemjej rar jide im wal̦o̦k rej ãinl̦o̦kwõt ro rej tõmak ilo Anij? Im ta eo kõj aolep jej aikuj kõm̦m̦ane?

4 Bõlen juon emaroñ ba ñan eok, “Ij tõmak bwe men otemjej rar jide im wal̦o̦k kõnke jaintiij ro rej ba bwe em̦ool men in. Ak etke kwõj tõmak ilo Anij ke ejjel̦o̦k juon ear loe?” Eñin l̦õmn̦ak eo an elõñ armej. Em̦ool bwe ejjel̦o̦k juon iaad ear lo Anij im an kar kõm̦anm̦an lal̦ in im men ko ie. (Jon 1:18) Ak ta kõn ro rej tõmak bwe men otemjej rar jide im wal̦o̦k im bwe armej rar wal̦o̦ktok jãn menninmour? Eokwe er bareinwõt rej tõmak ilo juon men rar jab lo an wal̦o̦k. Ejjel̦o̦k juon armej ekoba jaintiij ro, rar lo an menninmour ko oktak im erom bar jet kain menninmour. Ñan waanjoñak, ejjel̦o̦k juon ear loe an juon jineik ak tokake oktak ñan juon l̦aiõn ak el̦bõn. (Job 38:1, 4, UBS) Kõn men in, kõj aolep jej aikuj etale kein kam̦ool ko im lukkuun l̦õmn̦ak kaki bwe jen jel̦ã ta eo em̦ool. Elõñ armej rar etali menin kõm̦anm̦an ko im “kile” bwe ewõr juon Anij eo ear kõm̦anm̦ani. Elukkuun “alikkar” aer loe jãn menin kõm̦anm̦an kein bwe eo ear kõm̦anm̦ani el̦ap an kajoor im bwe elõñ men ko jet rekanooj em̦m̦an kõn e.​—Rom 1:20, UBS.

Kortokjãn kein jipañ ko ilo kajin eo am̦ ñan kõmel̦el̦eik ro jet kõn tõmak eo am̦ (Lale pãrokõrããp 5)

5. Ta kein jipañ ko jemaroñ kõjerbali ñan kal̦apl̦o̦k ad mel̦el̦e kõn menin kõm̦anm̦an ko?

5 Baibõl̦ ej ba bwe “kõn tõmak, jej jel̦ã bwe kõn naan an Anij em̦õj kõm̦anm̦an lañ im lal̦.” (Hibru 11:3, UBS) Mel̦el̦ein men in bwe jemaroñ jel̦ã kõn jet men meñe remaroñ jab lukkuun alikkar ilo jinoin im jejjab loi kõn mejãd. Kõn men in, bwe jen maroñ “jel̦ã” ak mel̦el̦e kõn juon men, ejabwe ñan ad kõjerbal wõt mejãd im lo̦jilñid. Jej aikuj bar kõjerbal kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ ko ad. Elõñ kein jipañ ko doulul in ej litok ñan jipañ kal̦apl̦o̦k ad mel̦el̦e. Men kein remaroñ jipañ kõj ñan kile bwe ewõr juon ad Rũkõm̦anm̦an, meñe jejjab maroñ loe kõn mejãd. (Hibru 11:27, UBS) Kein jipañ kein rekitibuj pijain alwõj eo (The Wonders of Creation Reveal God’s Glory) im bok ko me rej kwal̦o̦k kõn Rũkõm̦anm̦an eo im menin kõm̦anm̦an ko (Was Life Created?, The Origin of Life—Five Questions Worth Asking, im Is There a Creator Who Cares About You?). Bareinwõt, elõñ katak ko rem̦m̦an jej loi ilo Awake! ko. Ilo bok in, ekkã an wal̦o̦k katak ko rej kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko an jaintiij ro im ro jet kõn unin aer tõmak kiiõ ilo Anij. Ebar wõr juon katak ekkã an wal̦o̦k ilo Awake! (etan “Was It Designed?”) me ej kwal̦o̦k kõn an kabwilõñlõñ wãween kar kõm̦m̦ani menin kõm̦anm̦an ko. Ilo m̦ool, ekkã an jaintiij ro anõke wãween kar kõm̦anm̦ani men kein ñe rej ãeik ak kõm̦m̦ane jet kein jerbal ko ak men ko ãierl̦o̦kwõt.

6. Ewi wãween an kein jipañ ko jãn doulul in maroñ jipañ eok?

6 Juon likao jãn Amedka me 19 an iiõ ej kwal̦o̦k kõn ruo iaan bok ko rej kwal̦o̦k kõn menin kõm̦anm̦an ko im ej ba: “El̦ap an bok kein jipañ eõ. Elõñ alen aõ kar katak im etale bok kein.” Juon jeid im jatid jiroñ jãn France ej ba bwe el̦ap an bwilõñ ñe ej riiti katak ko ilo Awake! (“Was It Designed?”) me rej kwal̦o̦k kõn an kabwilõñlõñ menin kõm̦anm̦an ko an Anij! Ej ba: “Katak kein rej kwal̦o̦k kõn an rũmmãlõtlõt ro kajjioñ anõke menin kõm̦anm̦an ko ñe rej ãeik kein jerbal ko im men ko ãierl̦o̦kwõt, bõtab men kein rejjab jejjet im kabwilõñlõñ in wõt menin kõm̦anm̦an ko.” Jemãn im jinen juon leddik me 15 an iiõ ilo South Africa rej ba bwe katak eo m̦oktata ekkã an ledik in nejierro riiti ilo Awake! ej katak eo me ej kwal̦o̦k kõn an jaintiij ro im ro jet kõmel̦el̦e kõn unin aer tõmak ilo Anij. Ak ta kõn kwe? Kwõj ke lukkuun kortokjãn aolep kein jipañ ko jãn doulul in? Kein jipañ kein remaroñ kõkajoor tõmak eo am̦ im kõm̦m̦an bwe en ãinwõt juon wõjke eo elukkuun m̦wilal̦ okran im pen. Innem ñe ekajoor tõmak eo am̦, kwõnaaj maroñ kõjparok eok jãn tõmak ak katak ko reriab.​—Jeremaia 17:5-8, UBS.

TÕMAK EO AM̦ ILO BAIBÕL̦

7. Etke Anij ekõn̦aan bwe kwõn kal̦apl̦o̦k am̦ mel̦el̦e?

7 Ebõd ke ñe kwõj kajjitõk ippam̦ make el̦aññe em̦ool ta ko Baibõl̦ ej ba? Ejjab ñan jidik! Jeova ekõn̦aan bwe kwõn kal̦apl̦o̦k am̦ mel̦el̦e kõn Baibõl̦ im etale kein kam̦ool ko renaaj kõm̦m̦an am̦ make tõmak bwe naan ko ie rej lukkuun itok jãne. Ejjab kõn̦aan bwe unin ad tõmake juon men ej kõnke ro jet rej tõmake. Kõn men in, kate eok ñan lukkuun l̦õmn̦ak kõn men ko kwõj riiti ak roñ bwe kwõn kam̦ool ñan kwe make bwe Baibõl̦ eo ej jãn Jeova. Ñe enaaj l̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã im mel̦el̦e kõn kobban Baibõl̦, enaaj wõr pedpedin men ko kwõj tõmaki. (Riit Hibru 5:14; 1 Timote 2:4.) Juon wãween kwõmaroñ kal̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã im mel̦el̦e kõn kobban Baibõl̦ ej ilo am̦ etale katak ko ie me kokõn̦aan kal̦apl̦o̦k mel̦el̦e eo am̦ kaki.

8, 9. (1) Ta jet iaan katak ak mel̦el̦e ko me jet rej kããlõt ñan katak kaki im etali? (2) Ewi wãween an kar jet bõk tokjãn jãn aer kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko rej riiti?

8 Jet rej kããlõt ñan katak kõn kanaan ko ilo Baibõl̦ ak etale wãween an mel̦el̦e ko ilo Baibõl̦ jejjet ippãn mel̦el̦e ko an jaintiij ro. Rej bareinwõt etale wãween an mel̦el̦e ko ilo Baibõl̦ jejjet ippãn bwebwenatoun armej ro ilo iien ko etto im kein kam̦ool ko rũmmãlõtlõt ro rej loi. Juon kanaan elukkuun kãitoktoklimo ej kanaan eo ilo bokin Jenesis 3:15. Jeova ear kwal̦o̦k kanaan in elukkuun aorõk ãlikin wõt an kar Adam im Iv jum̦aik wãween an tõl. Kanaan eo m̦oktata in ej jipañ kõj ñan mel̦el̦e wãween an Anij naaj kam̦ool bwe ejim̦we wãween an tõl im an naaj kwõjarjar ãt eo etan ikijjeen Aelõñ eo an. Ewi wãween am̦ maroñ mel̦el̦e kõn eoon in ilo Jenesis 3:15? Juon wãween ej ilo am̦ kõm̦m̦ane juon laajrak in eoon ko rej ekkejel ippãn kanaan in im rej kaalikkar wãween an kar Anij kõm̦m̦an bwe en jejjet kũtien. Ñe em̦õj, kwõmaroñ kappok mel̦el̦e kõn ñããt kar jei eoon kein, innem kõllaajraki ekkar ñan iien ko rar wal̦o̦k. Kwõnaaj kile bwe eoon kein rej kwal̦o̦k juon wõt mel̦el̦e meñe armej ro rar jei rar jab mour ilo juon wõt iien. Men in enaaj jipañ eok ñan tõmak bwe Jeova ear kõjerbal “Jetõb Kwõjarjar” eo an ñan kõm̦akũt em̦m̦aan rein ñan jei bok ko ilo Baibõl̦.​—2 Piter 1:21.

9 Juon jeid im jatid likao jãn Jãmne ear l̦õmn̦ak kõn wãween an kajjojo bok ko ilo Baibõl̦ kwal̦o̦k kõn Aelõñ eo an Anij. Ej ba: “Meñe enañin 40 em̦m̦aan ro rar je Baibõl̦ ak men ko rar jei rej juon wõt mel̦el̦e. Im elõñ iaaer rar jab mour ilo juon wõt iien im rar jab jel̦ã kajjien doon.” Ke juon jeid im jatid kõrã jãn Aujtõrõlia ear etale juon iaan katak ko ilo Naan in Keeañ eo an Tijem̦ba 1, 2013, ear katak kõn mel̦el̦ein kar Kwõjkwõj in Kijoone eo. Ear loe wãween an kwõjkwõj in ekkejell̦o̦k ippãn eoon eo ilo Jenesis 3:15 im Messaia eo. Kõrã in ej ba, “Katak in ear jipañ eõ ñan kile bwe Jeova ej juon Anij elukkuun em̦m̦an. Ekabwilõñlõñ an kar lel̦o̦k karõk in ñan RiIsrael ro bwe ren l̦oore im an kar kõjerbale karõk in ñan kõkkar kõn Jijej. Iar aikuj bõjrak im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn joñan an kabwilõñlõñ wãween an Kwõjkwõj in Kijoone eo pijaikl̦o̦k ta ko renaaj kar wal̦o̦k tokãlik!” Etke kõrã in ear bõk eñjake in? Kõnke ear lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake men ko ear riiti bwe en maroñ “mel̦el̦e.” Men in ear jipañe bwe en kajoorl̦o̦k tõmak eo an im bwe en epaakel̦o̦k Jeova!​—Matu 13:23, UBS.

10. Ñe jej l̦õmn̦ak kõn wãween an kar rijeje Baibõl̦ ro m̦ool ilo aer jeje, etke men in emaroñ kal̦apl̦o̦k ad tõmak ilo Baibõl̦?

10 Bar juon men emaroñ kõkajoor tõmak eo ad ej ñe jej l̦õmn̦ak kõn wãween an kar rijeje Baibõl̦ ro jab mijak im ãliklik in kwal̦o̦k m̦ool. Elõñ rijeje ro jãn iien ko etto rar kwal̦o̦k wõt men ko rem̦m̦an kõn rũtõl ro aer im aelõñ ko aer. Bõtab rijeje Baibõl̦ ro rar jab kwal̦o̦k wõt men ko rem̦m̦an kõn RiIsrael ro ekoba kiiñ ro aer. Rar bar kwal̦o̦k kõn men ko renana rar kõm̦m̦ani. (2 Kronikel 16:9, 10; 24:18-22, UBS) Rar bar je im kwal̦o̦k kõn likjab ko aer make im an rũkarejar ro jet an Anij. (2 Samuel 12:1-14; Mark 14:50) Juon likao jãn Britain ej ba, “Ejeja ad ellolo rijeje me rej kwal̦o̦k aolep mel̦el̦e ko rem̦ool ãinwõt rein. Men in ej bar kal̦apl̦o̦k ad tõmak bwe Baibõl̦ eo ej jãn Jeova.”

11. Etke naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ rej jipañ kõj ñan tõmak bwe Baibõl̦ eo ej jãn Anij?

11 Elõñ rej tõmak bwe Baibõl̦ eo ej jãn Anij kõnke rej lo wãween an naanin kakapilõk ko ie jipañ er ilo mour ko aer. (Riit Sam 19:7-11.) Juon jiroñ jãn Jepaan ej ba: “Ke baam̦le eo aõ ear l̦oore katak ko ilo Baibõl̦, men in ear jipañ kõm ñan lo m̦õn̦õn̦õ. Kõmar jino aenõm̦m̦an ippãn doon, bõrokuk ippãn doon, im kwal̦o̦k yokwe ñan doon.” Naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ rej bar kõjparok kõj jãn m̦anit ko an kabuñ ko rewaan im jãn tõmak ko rebõd me rej tõlpiloik elõñ armej. (Sam 115:3-8) Naan ko ilo Baibõl̦ rej kwal̦o̦k kallim̦ur eo an Anij kõn juon ilju im jekl̦aj em̦m̦an im rej jipañ kõj bwe jen atartar ioon Jeova, Anij eo ad ekajoor bõtata. Bõtab ewõr jet armej rej tõmak bwe ejjel̦o̦k Anij im bwe men otemjej rar jide im wal̦o̦k. Ak ilo aer tõmak men in, ej ãinwõt ñe rej kaalikkar bwe ewõr an menin kõm̦anm̦an ko kajoor im maroñ. Bareinwõt, ro jet me rej ba bwe ejjel̦o̦k Anij rej tõmak bwe armej renaaj kõm̦m̦an bwe en em̦m̦anl̦o̦k men ko rej wal̦o̦k ilo lal̦ in ilju im jekl̦aj. Bõtab jel̦ak lale men ko rej kõm̦m̦ani, jej kile bwe rejjab maroñ jol̦o̦k aolep apañ im jorrããn ko rej wal̦o̦k.​—Sam 146:3, 4, UBS.

KÕMEL̦EL̦EIK TÕMAK EO AM̦ ÑAN RO JET

12, 13. Ta juon wãween em̦m̦an jemaroñ bwebwenato kõn tõmak eo ad kõn Baibõl̦ im kõn men in kõm̦anm̦an ko ñan rijikuul̦ ro, rũkaki ro, im ro jet?

12 Ta eo emaroñ jipañ eok ñan kõmel̦el̦eik ro jet kõn tõmak eo am̦ ilo Baibõl̦ eo im kõn an kar Anij kõm̦anm̦an men otemjej? M̦oktata, jab m̦õkaj im bõk l̦õmn̦ak eo bwe kwõjel̦ã ta ko ro jet rej tõmaki. Jet rej tõmak bwe men otemjej rar jide im wal̦o̦k, bõtab rej bar tõmak bwe ewõr Anij. Rej ba bwe Anij ear kõm̦m̦an bwe en wal̦o̦k elõñ kain menninmour ko reoktak jãn doon ekoba kõj armej jãn kar juon kij jidikdik (cell). Ro jet rej ba bwe rej tõmak ilo katak in kõnke ñe en kar jab m̦ool, rũkaki ro reban kar katakin rijikuul̦ ro kaki. Bõtab, ro jet rar bõjrak jãn aer tõmak ilo Anij kõnke rej inepata kõn men ko renana rej wal̦o̦k kõn kabuñ. Kõn men in, ñe kwõj bwebwenato ippãn juon kõn wãween an kar mour jino wal̦o̦k, ekkã an em̦m̦an ñe kwõj kwal̦o̦k m̦okta kajjitõk ko me renaaj jipañ eok ñan jel̦ã ta eo ej tõmake. El̦aññe kwõj kwal̦o̦k kajjitõk ko im lukkuun roñjake, bõlen armej eo enaaj m̦õn̦õn̦õ in bar roñjake am̦ kõmel̦el̦eik tõmak eo am̦.​—Taitõs 3:2.

13 El̦aññe juon ej kajjirere kake eok kõn am̦ tõmak bwe ewõr juon Rũkõm̦anm̦an, ijello̦kun am̦ jojomare tõmak eo am̦, ilo jouj kwõmaroñ kajjioñ kõm̦m̦an bwe en kõmel̦el̦eik eok kõn tõmak eo an. Bõlen kwõmaroñ kajjitõk ippãn bwe en kõmel̦el̦eik eok kõn wãween an kar jino wal̦o̦k mour ilo lal̦ in. Kwõmaroñ ba ñane bwe el̦aññe elõñ rej tõmak bwe mour ear ijjino jãn juon kij jidikdik (cell), eokwe ej aikuj kar wõr juon eo ear kõm̦anm̦an kij eo. Etke? Kõnke elukkuun kabwilõñlõñ wãween an juon kij jerbal im ejaak. Bwe juon kij en maroñ wõnm̦aanl̦o̦k im mour, ej aikuj wõr an maroñ ñan kõm̦m̦an elõñl̦o̦k kij. Bõtab bwe en maroñ kõm̦m̦ane men in, juon rũkaki jãn juon iaan jikuul̦ ko reutiej ear kwal̦o̦k jet iaan men ko kij eo ej aikuji: (1) kilin ñan kõjparoke (membrane), (2) maroñ ñan make kõkajoore im ñan kõm̦m̦ani jerbal ko an, (3) wõr mel̦el̦e ilowaan me rej kaalikkar jekjekin im joñan kilepin (DNA), im (4) maroñ ñan lel̦o̦k ejja mel̦el̦e ko wõt ñan kij ko jet. Ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Meñe ej juon kij jidikdik, ak elukkuun kabwilõñlõñ wãween an ejaak im aolep men ko emaroñ kõm̦m̦ani.”

14. Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane el̦aññe kwõj lo bwe epen am̦ kõmel̦el̦eik juon kõn unin am̦ jab tõmak bwe men otemjej rar jide im wal̦o̦k?

14 El̦aññe kwõj lo bwe epen am̦ kõmel̦el̦eik juon kõn unin am̦ jab tõmak bwe men otemjej rar jide im wal̦o̦k, kwõmaroñ kõjerbale kõmel̦el̦e eo rijjilõk Paul ear kwal̦o̦ke. Ear ba: “Em̦ otemjej armej rej kalõki, a Eo ear kalõk men otemjej, E Anij.” (Hibru 3:4) Elukkuun pidodo ñan mel̦el̦e men in im elukkuun alikkar! Jejel̦ã bwe em̦ ko rar jab make jide im wal̦o̦k kõnke ewõr ro rar kalõki. Ãindeinl̦o̦k wõt, ñe jej l̦õmn̦ak kõn menin kõm̦anm̦an ko im joñan aer kabwilõñlõñ im aiboojoj, ealikkar bwe ej aikuj wõr juon eo ear kõm̦anm̦ani. Kwõmaroñ bareinwõt kõjerbal juon iaan kein jipañ ko jãn doulul in. Juon iaan ro jeid im jatid ear kõjerbal ruo iaan bok ko rej kwal̦o̦k kõn Anij im menin kõm̦anm̦an ko an ke ear kwal̦o̦k naan ñan juon likao me ear tõmak bwe ejjel̦o̦k Anij im bwe men otemjej rar jide im wal̦o̦k. Juon wiik tokãlik, likao eo ear ba, “Ij kiiõ tõmak bwe ewõr Anij.” Kõn men in, likao in ear jino katak Baibõl̦, im kiiõ ej juon iaan rũttõmak ro jeid im jatid.

15, 16. Ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñe kwõj bwebwenato ippãn juon eo ejjab tõmak ilo Baibõl̦, im ta mejãnkajjik eo am̦ ilo am̦ bwebwenato ippãn?

15 Ewi wãween am̦ maroñ jipañ juon eo ejjab tõmak ilo Baibõl̦? Ãinwõt an kar wal̦o̦k ilo pãrokõrããp ko m̦oktal̦o̦k, kwõmaroñ m̦okta kajjitõk kõn tõmak eo an im lale ta ko ej itoklimo kaki. (Jabõn Kõnnaan 18:13) El̦aññe ej itoklimo ilo katak ko an jaintiij ro, bõlen enaaj m̦õn̦õn̦õ in roñjake ñe kwõj kwal̦o̦k kõn wãween an mel̦el̦e ko ilo Baibõl̦ jejjet ippãn mel̦el̦e ko an jaintiij ro. Bõlen ro jet renaaj m̦õn̦õn̦õ in roñjake ñe kwõj kwal̦o̦k kõn kanaan ko ilo Baibõl̦ me rar jejjet kũtieer im wãween an bwebwenato ko ilo Baibõl̦ jejjet ippãn bwebwenato ko kõn armej ro ilo iien ko etto. Ak bõlen kwõmaroñ kwal̦o̦k kõn naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ me remaroñ jipañ er ilo mour ko aer, ãinwõt naanin kakapilõk ko me Jijej ear kwal̦o̦k kaki ke ear kõm̦m̦ane Katak eo an Ioon Tol̦ eo.

16 Keememej bwe mejãnkajjik eo am̦ ejjab bwe kwõn wiin jãn armej ro. Mejãnkajjik eo am̦ ej ñan kõm̦m̦an bwe ren m̦õn̦õn̦õ in bwebwenato ippam̦ im katak Baibõl̦. Kõn men in, eaorõk bwe kwõn lukkuun roñjake ñe rej kwal̦o̦k kõn tõmak eo aer. Kwõmaroñ kwal̦o̦k kajjitõk ko ñan er bwe kwõn jel̦ã kõn l̦õmn̦ak eo aer im kwal̦o̦k jouj im kautiej ñan er ñe kwõj kõmel̦el̦eik er kõn tõmak eo am̦, el̦aptata ñe kwõj kõnnaan ippãn ro rerũtto. El̦aññe kwõj kwal̦o̦k jouj im kautiej, renaaj bar kwal̦o̦k jouj ñan eok im kwal̦o̦k kautiej ilo aer roñjake. Renaaj bar kile bwe kwaar lukkuun bõk am̦ iien ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ im etale men ko kwõj tõmaki. Eñin men eo elõñ jo̦dikdik ro rejjab kõm̦m̦ane. Bareinwõt, eaorõk ñan keememej bwe ñe juon ej bwebwenato ippam̦ kõnke ekõn̦aan wõt akwããl ak kõm̦m̦an kõjak kõn tõmak eo am̦, eokwe kwõjjab aikuj kajjioñ kõmel̦el̦eiki kõn tõmak eo am̦.​—Jabõn Kõnnaan 26:4.

KÕKAJOOR TÕMAK EO AM̦

17, 18. (1) Ta ko kwe make kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan kõkajoorl̦o̦k tõmak eo am̦? (2) Ta kajjitõk eo jenaaj etale ilo katak in tok juon?

17 Bwe en maroñ kajoor tõmak eo ad, ejabwe ñan ad jel̦ã wõt kõn katak ko rem̦ool. Jej aikuj kal̦apl̦o̦k ad mel̦el̦e kõn katak ko rem̦wilal̦ ilo Baibõl̦. Jej aikuj pukoti ãinwõt ñe jej kappok menin aorõk ko kar n̦ooji. (Jabõn Kõnnaan 2:3-6) Kõn men in, kortokjãn kein kappok mel̦el̦e ko ilo kajin eo am̦, ãinwõt Bok in Jipañ Ri Kõnnaan ro an Jeova ñan Kappok Mel̦el̦e ak bok ko jet, im kein kappok mel̦el̦e ko ilo weep jait eo ad im ilo kampiutõr ko nejid. Bareinwõt, kõm̦m̦an bwe en juon am̦ mejãnkajjik ñan riiti aolepen Baibõl̦ eo. Kwõmaroñ kajjioñ kõm̦m̦ane men in ium̦win juon iiõ. Ad riiti Naanin Anij ej juon iaan wãween ko el̦aptata aer kõkajoor tõmak eo ad. Juon em̦m̦aan ej lol̦o̦k eklejia ko ej keememej iien ko ear jo̦dikdik im ej ba: “Ilo aõ kar riiti aolepen Baibõl̦ eo, men in ear l̦ap an jipañ eõ ñan tõmak bwe Baibõl̦ eo ej jãn Anij. Kõn aõ kar kõm̦m̦ane men in, ij kab mel̦el̦e bwebwenato ko ilo Baibõl̦ me iar katak jãn ke iar dik. Eñin men eo ear l̦ap an jipañ kõkajoor tõmak eo aõ.”

18 Kom̦ rũtto ro, el̦ap ijo kun̦aami ñan katakin ro nejimi kõn Jeova. Ta ko kom̦ maroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ er kõkajoor tõmak eo aer? Jenaaj etale men in ilo katak in tok juon.