1, 2. (1) Kain apañ rot ko elõñ rej iiooni ilo raan kein, im ta ko rej wal̦o̦k jãn aer iiooni apañ kein? (2) Ta eo bokin Aiseia 41:10, 13 ej kwal̦o̦k bwe Anij enaaj kõm̦m̦ane?

 JUON jeid im jatid kõrã me ej rekũl̦ar bainier im l̦eo pãleen ej juon eo ej lale eklejia, ej ba: “Meñe ij niknik ilo aõ kõm̦m̦ani men ko rej kõkajoor jem̦jerã e aõ ippãn Jeova, ak ium̦win elõñ iiõ in aõ eñtaan kõn an l̦ap wõt aõ inepata. Men in ej kõm̦m̦an bwe in jaje kiki, im ej bar jelõt ãjmour e aõ im wãween aõ kõm̦m̦an ñan ro jet. Jet iien, joñan an l̦ap aõ inepata, ej kõm̦m̦an bwe in ebbeer im kõn̦aan kamakel̦o̦k iaõ.”

² Kwõmel̦el̦e ke kõn eñjake in an kõrã in jeid im jatid? Ekabũrom̦õjm̦õj bwe kõnke jej mour ilo jukjukun pãd in enana an Setan, elõñ men ko rej kõm̦m̦an bwe en l̦ap ad inepata, im men in emaroñ kabbeer kõj im kõm̦m̦an bwe jen eddodo. Men in ej ãinl̦o̦kwõt juon añkõ me ej dãpiji juon wa bwe en jab jerak. (Jabõn Kõnnaan 12:25) Ta ko remaroñ kõm̦m̦an bwe jen ãindein? Bõlen unin an l̦ap ad inepata ej kõnke ejako juon eo ejitõnbõro ippãd, ewõr juon ad nañinmej, elukkuun pen ñan kabwe aikuj ko an baam̦le eo ad, im bõlen jej iioon jum̦ae jãn ro jet kõn tõmak eo ad. Men kein remaroñ kõm̦m̦an ad lukkuun inepata im men in emaroñ kam̦õjn̦o̦ik kõj. Joñan, emaroñ jakol̦o̦k ad lañlõñ im m̦õn̦õn̦õ. Meñe ãindein, ak jemaroñ tõmak bwe Anij epojak in jipañ kõj.​—Riit Aiseia 41:10, 13.

3, 4. (1) Ta mel̦el̦ein ñe Baibõl̦ ej waanjoñak kõn pã ko pein armej? (2) Ta eo emaroñ kõm̦m̦an bwe en m̦õjn̦o̦ peid?

 ³ Ekkã an Baibõl̦ waanjoñak kõn jet m̦õttan ko ilo ãnbwinnin armej ñan kwal̦o̦k kõn jet wãween ko ippãn armej ro ak men ko rej kõm̦m̦ani. Ñan waanjoñak, elõñ bukwi alen an Baibõl̦ waanjoñak kõn pã ko pein armej. Ñe Baibõl̦ ej kõnono kõn an juon kõkajoor pein juon, mel̦el̦ein bwe ej jipañe, rõjañe, im kaperane bwe en wõr an maroñ im kõn̦aan ñan kõm̦m̦ane juon men. (1 Samuel 23:16; Ezra 1:6) Emaroñ bar mel̦el̦ein bwe ej jipañe ñan bõk l̦õmn̦ak ko rem̦m̦an im bwe en kõjatdikdik bwe enaaj em̦m̦anl̦o̦k men ko rej wal̦o̦k ilo raan ko im̦aan.

⁴ Ñe Baibõl̦ ej kõnono kõn juon eo em̦õjn̦o̦ pein, jet iien men in ej jitõñl̦o̦k ñan juon eo ebbeer, ebũrom̦õj, ak ejjel̦o̦k an kõjatdikdik. (2 Kronikel 15:7; Hibru 12:12) Ñe ej wal̦o̦k men in ñan juon armej, ekkã an kõm̦m̦an bwe en jab kõn̦aan wõnm̦aanl̦o̦k. El̦aññe apañ ko kwõj iiooni rej kõm̦m̦an am̦ lukkuun inepata im eddodo, ak kõm̦m̦an bwe en m̦õjn̦o̦l̦o̦k jem̦jerã eo am̦ ippãn Jeova, ia eo kwõmaroñ bõk jipañ ie? Ta eo emaroñ jipañ im kõkajoor eok bwe kwõn maroñ kijenmej im lañlõñ?

5. (1) Ñe jej iioon apañ ko, ta eo emaroñ wal̦o̦k, bõtab ta eo jej aikuj kakeememej kõj make kake? (2) Ta eo jenaaj etale ilo katak in?

⁵ Riit Zepanaia 3:16, 17 (UBS). Ñe jej kõtl̦o̦k bwe ad inepata im eddodo en kõm̦m̦an bwe jen ebbeer, ej ãinwõt ñe jej kõtl̦o̦k bwe peid en m̦õjn̦o̦. Ijello̦kun ad kõtl̦o̦k bwe men in en wal̦o̦k, Jeova, eo el̦ap an kea kake kõj, ej rõjañ kõj bwe jen ‘likũt ad inepata otemjej n̦a Ippãn.’ (1 Piter 5:7) Jemaroñ tõmak naan ko an Anij ñan RiIsrael ro ke ear ba bwe ‘pein ejjab kadu ñan an maroñ lo̦mo̦o̦ren’ rũkarejar ro an retiljek. (Aiseia 59:1) Jenaaj etale jilu waanjoñak ko ilo Baibõl̦ me rej kwal̦o̦k bwe Jeova ekõn̦aan im ewõr an maroñ ñan kõkajoor armej ro an ñan kõm̦anm̦an ankilaan meñe apañ ko rej iiooni remaroñ lukkuun l̦ap. Jen lale ewi wãween an waanjoñak kein maroñ kõkajoor eok.

6, 7. Ta men ko raorõk jej katak jãn an kar RiIsrael ro anjo̦ ioon RiAmelek ro?

⁶ Ãlikin an kar RiIsrael ro anemkwõj jãn aer kõm̦akoko ilo Ijipt, RiAmelek ro rar tarin̦aeik er. Joshua ear l̦oore naanin tõl eo an Moses ilo an tõl RiIsrael ro ñan aer tarin̦ae ippãn RiAmelek ro. Ke rar tarin̦ae, Moses ear bõk Aron im Hur ippãn im erjel kar etal ñan juon tol̦ jidikdik me remaroñ reilo̦k im lo an RiIsrael ro tarin̦ae ippãn RiAmelek ro. Etke em̦m̦aan rein jilu rar etal ñan tol̦ in? Rar ke ko jãn tarin̦ae eo kõn aer lõl̦ño̦ñ? Jaab!

⁷ Moses ear kõm̦m̦ane juon men me ear jipañ RiIsrael ro ñan bõk anjo̦. Ear kotak wõt pein ilo an jibwe jokon̦ eo an Anij. Toon wõt an kar Moses kõm̦m̦ane men in, Jeova ear jipañ RiIsrael ro bwe ren kajoorl̦o̦k jãn RiAmelek ro. Bõtab ke ear jino m̦õk pein Moses im ear doorlal̦l̦o̦k, RiAmelek ro rar oktak im kajoorl̦o̦k. Aron im Hur rar m̦õkaj im “bõktok juon dekã bwe [Moses] en jijet ioon, ak erro ar jutak iturin im jurõk pein . . . ñan ke etulo̦k al̦.” Ealikkar bwe Jeova ear kõjerbal kajoor im maroñ eo an ñan jipañ RiIsrael ro ñan bõk anjo̦ ilo tarin̦ae eo.​—Exodus 17:8-13, UBS.

8. (1) Ta eo Esa ear kõm̦m̦ane ke RiItiopia ro rar itõn tarin̦aeik er? (2) Ewi wãween ad maroñ anõke wãween an kar Esa atartar ioon Anij?

⁸ Ilo raan ko an Kiiñ Esa, Jeova ear bar kaalikkar bwe pein ejjab kadu ñan an lo̦mo̦o̦ren armej ro an. Elõñ tarin̦ae ko rar wal̦o̦k me Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kaki. Bõtab jarin tarin̦ae eo lõñtata uwaaer kar jarin tarin̦ae eo an Zira jãn Itiopia. Ear wõr an 1 milien rũttarin̦ae ro rekajoor. Tarrin ruo alen an lõñl̦o̦k uwaaer jãn jarin tarin̦ae eo an Esa. Bõlen kwõmaroñ pijaikl̦o̦k an men in kõm̦m̦an bwe en m̦õkaj an Esa inepata im mijak im jino ebbeer ak m̦õjn̦o̦ pein ilo kõkkar. Bõtab, ear jab ãindein. Ear m̦õkaj im reilo̦k ñan Jeova bwe en jipañe. Ro  rejel̦ã tarin̦ae remaroñ kar l̦õmn̦ak bwe jarin tarin̦ae eo an Esa elukkuun ban anjo̦ jãn RiItiopia ro. Meñe ãindein, ak ‘Anij emaroñe men otemjej.’ (Matu 19:26) Anij ear kwal̦o̦k an kajoor im ear kõm̦m̦an bwe RiItiopia ro ren jab anjo̦ jãn jarin tarin̦ae eo an Esa, eo “ear tiljek im m̦ool wõt ñan Irooj toon wõt an kar mour.”​—1 Kiiñ 15:14, UBS; 2 Kronikel 14:8-13.

9. (1) Ta eo ear wal̦o̦k me ear jab kabbeer Nihimaia jãn an bar kalõk wõrwõr eo ilo Jerusalem? (2) Ewi wãween an kar Anij uwaake jar eo an Nihimaia?

⁹ L̦õmn̦ak m̦õk kõn wãween kar eñjake eo an Nihimaia ke ear etal ñan Jerusalem. Ear ejjel̦o̦k wõrwõr ipel̦aakin jikin in ñan kõjparok armej ro ie, im RiJu ro ijin rar mijak im ebbeer. Kõnke armej ro jãn aelõñ ko jet rar jum̦aik er im kaamijak er, rar ebbeer im itõn bõjrak jãn aer kalõke wõrwõr eo. Men kein rar ke kõm̦m̦an bwe Nihimaia en bar ebbeer ak m̦õjn̦o̦ pein ilo kõkkar? Jaab! Ãinwõt kar Moses, Esa, im rũkarejar ro jet retiljek an Jeova, Nihimaia ear juon eo im aolep iien ear jar im reilo̦k ñan Jeova. Eñin bar men eo ear kõm̦m̦ane ke ear pãd ilo Jerusalem. Meñe RiJu ro ilo iien in rar iioon apañ ko me remaroñ kar l̦õmn̦ak bwe reban el̦l̦ã ioer, Nihimaia ear kajjitõk jipañ jãn Jeova ilo jar im Jeova ear uwaake jar eo an. Anij ear kõjerbal ‘pein ekajoor’ ñan kõkajoor im jipañ RiJu ro. (Riit Nihimaia 1:10; 2:17-20; 6:9.) Kwõj ke tõmak bwe Jeova ej kõjerbal ‘pein ekajoor’ ñan kõkajoor im jipañ rũkarejar ro an ilo raan kein?

10, 11. (1) Ewi wãween an Setan kajjioñ kabbeer kõj? (2) Ta eo Jeova ej kõjerbale ñan kõkajoor im jipañ kõj? (3) Ewi wãween am̦ kar bõk tokjãn jãn wãween ko Jeova ej litok ñan katakin im letok kamminene ñan kõj?

¹⁰ Jejel̦ã bwe Tepil̦ eo eban ebbeer jãn an kajjioñ kabõjrak jerbal eo ad. Ej kõjerbal rũtõlin kabuñ ko, ro rar oktak im jum̦ae katak ko rem̦ool, im kien ko ñan kalõl̦ño̦ñ kõj im riab n̦ae kõj. Ta kõttõpar eo an? Ej ñan kabbeer kõj bwe jen bõjrak jãn ad kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo an Anij. Bõtab, Jeova enaaj im ewõr an maroñ ñan kõkajoor im jipañ kõj ikijjeen an letok jetõb kwõjarjar eo an. (1 Kronikel 29:12) Elukkuun aorõk bwe jen bõk jipañ jãn jetõb kwõjarjar eo an kõnke emaroñ jipañ kõj ñan jutak pen wõt jekdo̦o̦n ta mãlejjoñ ko jej iiooni jãn Setan im jukjukun pãd in an enana. (Sam 18:39, UBS; 1 Korint 10:13) Bareinwõt, el̦ap ad kam̦m̦oolol bwe ewõr ippãd Naanin Anij, eo im Anij ear kõm̦akũt rijeje ro ñan je ikijjeen jetõb kwõjarjar eo an. Bar l̦õmn̦ak m̦õk kõn katak ko jãn Baibõl̦ jej bũki kajjojo allõñ. Ilo iien eo rar kalõk tampel̦ eo ilo Jerusalem, kar kwal̦o̦k ñan armej ro naan ko ilo Zekaraia 8:9, 13 (UBS) (riit). Naan kein ilo eoon in relukkuun jejjet ñan kõj.

¹¹ Jeova ej bar kõkajoor kõj ikijjeen katak im kamminene ko ej litok ilo kweilo̦k ko kajjojo wiik, kweilo̦k ko rel̦l̦ap, im jikuul̦in Baibõl̦ ko. Katak im kamminene kein Jeova ej litok remaroñ jipañ kõj ñan kõm̦m̦an ad mejãnkajjik, kajim̦we l̦õmn̦ak ko ad kõn unin ad karejar ñane, im ñan kajejjet eddo ko ad ilo ad jerbal ñane. (Sam 119:32, UBS) Kwõj ke m̦õn̦õn̦õ in ekkatak im bõk jipañ jãn wãween kein Jeova ej litok ñan katakin kõj?

12. Ta ko jej aikuj kõm̦m̦ani bwe jen kajoor wõt im jutak pen ilo tõmak?

¹² Jeova ear jipañ RiIsrael ro ñan anjo̦ ioon RiAmelek ro im RiItiopia ro, im ear jipañ im kõkajoor Nihimaia im RiJu ro bwe ren maroñ kadedel̦o̦k wõrwõr eo ilo Jerusalem. Ãindeinl̦o̦k wõt, Anij enaaj kõkajoor kõj bwe jen maroñ jutak pen wõt im kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan meñe armej ro rejjab m̦õn̦õn̦õ in roñjake kõj, rej jum̦aik kõj, im meñe elõñ wãween ko jej iiooni me rej kõm̦m̦an ad inepata. (1 Piter 5:10) Jejjab kõtmãne bwe Jeova enaaj kõm̦m̦an menin bwilõñ ko ñan jipañ kõj. Bõtab, jenaaj kate kõj ñan kõm̦m̦ane ijo kun̦aad. Men in ej kitibuj ad riit Baibõl̦ kajjojo  raan, kõpooji katak ko ñan iien kweilo̦k ko im keini ad pãd ilo kweilo̦k kein, kõm̦m̦an iien ñan katak ippãd make im ippãn baam̦le eo ad, im reilo̦k ñan Jeova aolep iien ilo jar. Jen jab kõtl̦o̦k bwe jabdewõt men en kõm̦ad kõj jãn ad kortokjãn wãween kein Jeova ej kõjerbali ñan kõkajoor kõj. El̦aññe jej kile bwe edikl̦o̦k ad kõm̦m̦ani jet iaan men kein ak jaar bõjrak jãn ad kõm̦m̦ani, jej aikuj kajjitõk ippãn Anij bwe en jipañ kõj. Innem jen lale wãween an jetõb kwõjarjar eo an kõkajoor ak ‘jerbal ilo kõj bwe jen kõn̦aan’ kõm̦m̦ani. (Pilippai 2:13) Bõtab, ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane ñan kõkajoor pein ro jet ilo kõkkar?

13, 14. (1) Ta eo ear jipañ juon jeid im jatid em̦m̦aan ke ear jako kõrã eo ippãn? (2) Ta jet iaan men ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan kõkajoor im jipañ ro jet?

¹³ Jeova ej jipañ kõj ikijjeen rũttõmak ro m̦õttad ipel̦aakin lal̦ in me el̦ap aer kea kake kõj. Rein jeid im jatid ilo tõmak remaroñ kaenõm̦m̦an im kõkajoor kõj. Rijjilõk Paul ear ba: “Kom̦win dãpij lõñl̦o̦k pã ko rej toto im bukwien ko rem̦õjn̦o̦, im kõm̦anm̦an ial̦ ko rejim̦we ñan neemi.” (Hibru 12:12, 13) Elõñ ro ilo raan ko an rijjilõk ro rar bõk jipañ jãn rũttõmak ro jet m̦õttaer. Ejjel̦o̦k oktak ilo raan kein ad. Ke ear jako kõrã eo ippãn juon jeid im jatid em̦m̦aan im ear iioon apañ ko jet rel̦l̦ap, ear ba: “Iar katak bwe jejjab maroñ kããlõt ta mãlejjoñ ko jej iiooni, im jejjab maroñ pepe kõn ñããt ren wal̦o̦k im joñan ikkutkut in aer wal̦o̦k. Ak ilo aõ kar jar im katak Baibõl̦ ippa make, men in ear lukkuun jipañ eõ. Men kein rar ãinwõt jakũt ko rej jipañ kõj ñan eppepe wõt im jab mal̦oñ. Bareinwõt, ear l̦ap aõ bõk kõkajoor im kaenõm̦m̦an kõn an rũttõmak ro jeiũ im jatũ jipañ eõ. Em̦õj aõ katak im kile joñan aorõkin an aikuj em̦m̦an im epaak jem̦jerã eo ad ippãn Jeova m̦okta jãn an wal̦o̦k wãween ko reppen ñan kõj.”

¹⁴ Aron im Hur jim̦or rar jurõk pein Moses ilo kar iien tarin̦ae eo. Kõj bareinwõt jemaroñ lale ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan kõkajoor im jipañ ro jet. Wõn ro jemaroñ jipañ er? Jemaroñ jipañ ro relukkuun rũtto, ro ewõr aer nañinmej, ro rej iioon jum̦ae jãn baam̦le ko aer, ro rej bũrom̦õj kõn aer make iaaer, im ro me ejako ro rejitõnbõro ippãer. Jemaroñ bar kõkajoor im jipañ jo̦dikdik ro me ro jet rej kajjioñ kapoik er ñan kõm̦m̦ani men ko renana ak rej rõjañ er ñan pukot “men ko rel̦l̦ap” ilo jukjukun pãd in, emaroñ ikijjeen jikuul̦ ko rel̦l̦ap, jããn im m̦weiuk, ak jerbal ko reutiej. (1 Tessalonika 3:1-3; 5:11, 14, UBS) Lale ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan kwal̦o̦k am̦ kea kake ro jet ñe kwõj pãd ilo Im̦õn Kweilo̦k eo, kwal̦o̦k naan ippãn ro jet, m̦õñã ippãn doon, ak kõnnaan ippãn juon ilo talboon.

15. Ewi wãween an naan ko ad rekõketak maroñ jipañ rũttõmak ro m̦õttad?

¹⁵ Ãlikin an kar Esa bõk anjo̦, rũkanaan Azaraia ear kõkajoor e im armej ro an ilo an ba: “Kom̦win kajoor, im peimi ren jab m̦õjn̦o̦, bwe enaaj wõr on̦ãn ami jerbal.” (2 Kronikel 15:7) Naan kein an rar kõm̦akũt Esa ñan kõm̦m̦an elõñ oktak ko ñan kõjepl̦aaktok kabuñ eo em̦ool. Ilo ejja wãween in wõt, naan ko am̦ rekõketak remaroñ lukkuun jipañ ro jet. Remaroñ jipañ er bwe ren kal̦apl̦o̦k aer kate er ilo aer jerbal ñan Jeova. (Jabõn Kõnnaan 15:23) Emaroñ bar l̦ap am̦ jipañ ro jet ñe kwõj kwal̦o̦k uwaak ko rekõketak ilo iien kweilo̦k ko.

16. Ãinwõt Nihimaia, ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia kõkajoor pein ro ilo eklejia eo? Kwal̦o̦k kõn wãween an kar rũttõmak ro jeid im jatid jipañ eok.

¹⁶ Ikijjeen jipañ eo jãn Jeova, Nihimaia im RiJu ro jet rar kõkajoor peier ilo kõkkar im jino bar kalõk wõrwõr eo ilo Jerusalem. Rar maroñ kadedel̦o̦k jerbal eo ium̦win 52 wõt raan! (Nihimaia 2:18; 6:15, 16, UBS) Bõtab, Nihimaia ear jab baj tõl jerbal in. Ear bareinwõt jerbal ippãn armej ro ilo aer kalõke wõrwõr eo. (Nihimaia 5:16) Ãindeinl̦o̦k wõt, elõñ  em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej anõke joñak in an Nihimaia ilo aer jipañ ilo jerbalin ekkal ko ilo doulul in im ilo aer karreoik Im̦õn Kweilo̦k eo aer im kõkããli men ko rejorrããn ie. Rej bareinwõt jipañ im kõkajoor rũttõmak ro m̦õttaer me el̦ap aer inepata ilo aer kwal̦o̦k naan ippãer im lol̦o̦k er ñan kõkajoor er.​—Riit Aiseia 35:3, 4, UBS.

17, 18. Ñe jej inepata ak iioon apañ, ta eo jemaroñ lõke bwe Jeova enaaj kõm̦m̦ane?

¹⁷ Ilo ad jerbal ippãn doon im rejetake doon, men in ej kõm̦m̦an bwe jen bõrokuk. Ej bareinwõt kõm̦m̦an bwe jen epaakel̦o̦k wõt doon im ej kal̦apl̦o̦k ad tõmak ilo jeraam̦m̦an ko renaaj wal̦o̦k ium̦win Aelõñ eo an Anij. Ilo ad kõkajoor pein ro jet, jej jipañ er bwe ren jutak pen wõt im jab ebbeer meñe rej iioon wãween ko reppen. Jej bar jipañ er ñan dãpij wõt l̦õmn̦ak ko rem̦m̦an im kõjatdikdik wõt kõn men ko rem̦m̦an renaaj wal̦o̦k ilju im jekl̦aj. Im ilo ad kõkajoor pein ro jet, men in ej bar jipañ kõj ñan lo jidikin wãween mour eo me Anij ej kallim̦ur kake ñan kõj. Ealikkar bwe ilo ad kõkajoor ro jet, men in ej bar kõkajoor kõj.

¹⁸ Ilo ad riit im lo wãween an kar Jeova jipañ im kõjparok rũkarejar ro an retiljek ilo iien ko etto, men in ej kõkajoorl̦o̦k tõmak eo ad im kal̦apl̦o̦k ad lõke bwe Jeova enaaj bar jipañ kõj ilo raan kein. Kõn men in, ñe kwõj iioon apañ ak mãlejjoñ, jab ebbeer im kõtl̦o̦k bwe ‘peim̦ en m̦õjn̦o̦.’ Ijello̦kun am̦ kõm̦m̦ane men in, jar ñan Jeova, im kõtl̦o̦k bwe en kõkajoor eok im jipañ eok bwe kwõn maroñ lo jeraam̦m̦an ko renaaj wal̦o̦k ium̦win Aelõñ eo an.​—Sam 73:23, 24.