1, 2. (1) Ewi wãween an oktak an Jeova kõm̦m̦an ñan armej ro jãn ro ewõr aer kajoor im maroñ? (2) Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

EKKÃ an armej ro me ewõr aer kajoor im maroñ “Irooj” ioon ro jet ak kõn̦aan kõm̦akokoik er. (Matu 20:25; Ekl. 8:9) El̦ap an Jeova oktak jãn armej rein! Meñe ej juon eo Eutiej im kajoor, ak el̦ap an l̦õmn̦ak kõn armej ro rejjab weeppãn. Ej juon eo ejouj im ejel̦ã l̦õmn̦ak kõn eñjake im aikuj ko ad. Bareinwõt, Jeova eban kajjitõk ippãd bwe jen kõm̦m̦ani men ko el̦apl̦o̦k jãn joñan ad maroñ kõnke ‘ej keememej bwe kõj bũñal.’​—Sam 103:13, 14.

² Elõñ waanjoñak ko ilo Baibõl̦ kõn wãween an Jeova l̦õmn̦ak kõn ri-karejar ro an, im jenaaj etale jilu iaaer. Kein kajuon, ej kõn wãween an kar Jeova jipañ l̦adik eo Samuel ñan bõkl̦o̦k ennaan eo ñan Bũrij L̦apl̦ap eo Ilai kõn an naaj ekajete. Kein karuo, ej kõn an kar Jeova kwal̦o̦k an kijenmej ippãn Moses ke ear l̦õmn̦ak bwe ejjab maroñ tõl ri-Israel ro. Im kein kajilu, ej kõn wãween an kar Jeova l̦õmn̦ak kõn ri-Israel ro ke rar diwõjl̦o̦k jãn Ijipt. Ilo ad naaj etale waanjoñak kein, jenaaj lale ta ko rej  katakin kõj kõn Jeova im ta ko jemaroñ katak jãni.

3. Ta men eo ekabwilõñlõñ ear wal̦o̦k ñan l̦adik eo Samuel ilo boñõn eo ear kiki, im ta kajjitõk eo jemaroñ l̦õmn̦ak kake? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

³ Samuel ear jino “jerbal ñan Irooj” ilo tampel̦ eo ke ear dik wõt. (1 Sa. 3:1, UBS) Juon boñ ke Samuel ear kiki, ear wal̦o̦k juon men ekabwilõñlõñ. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) (Riit 1 Samuel 3:2-10, UBS.) Ear roñ juon ainikien ej kũri. Innem Samuel ear l̦õmn̦ak bwe Bũrij L̦apl̦ap eo Ilai ej kũri. Kõn men in ear m̦õkaj im jerkak im ettõrl̦o̦k ñan ippãn Ilai im ba: “Ña e bwe kwaar kũr eõ.” Bõtab Ilai ear ba ñane bwe ear jab kũri. Ke men in ear bar wal̦o̦k ruo alen, kiiõ Ilai ear kile bwe Anij eo ear kũri Samuel. Kõn men in ear ba ñan Samuel kõn ta eo ej aikuj ba ñe Jeova enaaj bar kũri, im Samuel ear pokake. Etke Jeova ear jab kwal̦o̦k ñan Samuel ilo jinoin bwe E eo ear kũri? Eokwe Baibõl̦ ejjab ba, bõtab Jeova emaroñ kar kõm̦m̦ane men in kõnke ear l̦õmn̦ak kõn eñjake ko an Samuel.

4, 5. (1) Ta eo Samuel ear kõm̦m̦ane ke Jeova ear lel̦o̦k juon ennaan bwe en kwal̦o̦k ñan Ilai? (2) Ta eo bwebwenato in ej katakin kõj kõn Jeova?

⁴ Riit 1 Samuel 3:11-18, UBS. Kien eo an Jeova ear ba bwe ajri ro rej aikuj kautiej ro rerũtto el̦aptata ro ewõr aer maroñ im rej tõl. (Ex. 22:28, UBS; Lv. 19:32) Innem kwõmaroñ ke pijaikl̦o̦k an Samuel etal im kepaak Ilai jibboñõn eo im peran ilo an ba bwe Anij enaaj ekajete? Alikkar kwoban! Ilo m̦ool, Baibõl̦ ej ba bwe Samuel “ear mijak in kõnnaanek Ilai kõn pijen eo ear loe.” Bõtab, Ilai ear jiroñ Samuel bwe en kwal̦o̦k aolep men ko Anij ear ba Samuel ear pokake Ilai, im ear “kõnnaanek e kõn men ko otemjej Irooj ear jiroñe.”

⁵ Ilai emaroñ kar jab ilbõk kõn ennaan in kõnke m̦oktal̦o̦k, “juon ri-kanaan” an Anij ear bar kwal̦o̦k ñane kõn ejja ennaan in wõt. (1 Sa. 2:27-36, UBS) Bwebwenato in ej katakin kõj kõn an Jeova jel̦ã l̦õmn̦ak kõn armej ro im kõn an mãlõtlõt.

6. Ta men ko jemaroñ katak jãn wãween an kar Anij jipañ Samuel ke ear dik?

⁶ Kwe ke juon jo̦dikdik? El̦aññe aet, bwebwenato in kõn Samuel ej kwal̦o̦k bwe Jeova emel̦el̦e kõn apañ ko kwõj iiooni im kõn eñjake ko am̦. Bõlen kwõj kile am̦ ãliklik im epen am̦ kwal̦o̦k naan ñan ro rerũtto, ak emaroñ bar pen ñan kwe kõn am̦ oktak jãn jo̦dikdik ro jet. El̦aññe ãindein, keememej bwe Jeova ekõn̦aan jipañ eok, im kwõn lutõkl̦o̦k aolepen bũruom̦ ñane ilo am̦ jar. (Sam 62:8, UBS) L̦õmn̦ak kõn waanjoñak ko ilo Baibõl̦ kõn ro reddik ãinwõt Samuel. Bareinwõt, kwõn kõnono ippãn rũttõmak ro jeim im jatim, ro reddik ak ro rerũtto, me rar bar iioon ejja wãween ko wõt kwõj iiooni. Rein remaroñ kwal̦o̦k kõn iien ko Jeova ear jipañ er ilo wãween ko me bõlen rar jab kõtmãne kaki.

7, 8. Ewi wãween an kar Jeova kwal̦o̦k bwe ear lukkuun kea kõn eñjake ko an Moses?

⁷ Ke Moses ear 80 an iiõ, Jeova ear lel̦o̦k juon jerbal epen ñane. Moses ear aikuj lo̦mo̦o̦ren ri-Israel ro im kadiwõjl̦o̦k er jãn aer kõm̦akoko ilo Ijipt. (Ex. 3:10) Moses emaroñ kar ilbõk ke Jeova ear lel̦o̦k jerbal in ñane kõnke 40 iiõ in an kar juon ri-lale jiip ilo aelõñin Midian. Kõn men in, ear ba: “Wõn ña, bwe in ilo̦k ñan ippãn Pero, im bwe in ãñinl̦o̦k ro nejin Israel jãn Ijipt?” Innem Anij ear kõkajoore Moses im ba: “Em̦ool Inaaj pãd ippam̦.” (Ex. 3:11, 12) Ear bar kallim̦uri im ba: Ri-tõl ro an Israel  “renaaj roñjake eok.” Bõtab Moses ear ba: “Ak enaaj kõjkan ñe ri-Israel ro rejãmin tõmak eõ, im jab roñjake men ko ij ba?” (Ex. 3:18; 4:1, UBS) Ej ãinwõt ñe Moses ear ba bwe emaroñ bõd men ko Jeova ej ba ñane! Meñe ãindein, ak Jeova ear kwal̦o̦k wõt an kijenmej ippãn Moses. Joñan, ear lel̦o̦k kajoor ñan Moses bwe en maroñ kõm̦m̦an menin kabwilõñlõñ ko. Im ilo m̦ool, Moses ear armej eo m̦oktata ilo Baibõl̦ me ear wõr kajoor rot in ippãn.​—Ex. 4:2-9, 21, UBS.

⁸ Moses ear bar kõm̦m̦an jekpen ilo an ba bwe e ejjab juon eo ejel̦ã kilen kõnono. Innem Anij ear uwaake im ba: “Inaaj jipañ eok bwe kwõn kõnono, im inaaj kõnnaanek eok kõn men ko kwõn ba.” Moses ear ke bõjrak jãn an kwal̦o̦k kajjitõk ko? Eokwe ilo m̦ool ear jab kõnke ear kajjitõk wõt ippãn Anij bwe en jilkinl̦o̦k bar juon armej. Im ilo iien in, Jeova ear illu ippãn. Ijoke, ear kwal̦o̦k wõt an l̦õmn̦ak kõn eñjake eo an Moses, innem Anij ear jilkinl̦o̦k Aron bwe en juon ri-kõnono ñane.​—Ex. 4:10-16, UBS.

9. Ilo an kar Jeova kwal̦o̦k an kijenmej im l̦õmn̦ak kõn eñjake ko an Moses, ewi wãween an kar men in jipañe bwe en juon ri-tõl eo em̦m̦an?

⁹ Ta eo waanjoñak in ej katakin kõj kõn Jeova? Eokwe kõnke Jeova ekajoor bõtata, emaroñ kar kaamijake Moses bwe en pokake e. Bõtab ear kwal̦o̦k wõt jouj im kijenmej, im kõkajoore ri-karejar in an ettã bũruon bwe enaaj jipañe. Jeova ear ke lo tõprak ilo an kar kõm̦m̦ane men in? Aet! Tokjãn men in, Moses ear juon ri-tõl eo elukkuun em̦m̦an. Ear kate wõt ñan kwal̦o̦k ettã bõro im an jel̦ã l̦õmn̦ak kõn ro jet, ãinwõt an kar Jeova kõm̦m̦ane ñane.​—Bõn. 12:3, UBS.

10. Ewi wãween ad bõk tokjãn ñe jej anõke Jeova ilo ad jel̦ã l̦õmn̦ak kõn ro jet?

¹⁰ Ta ko jemaroñ katak jãn waanjoñak in? Kwe ke juon bõran baam̦le, juon jemãn ak jinen, ak juon eo ej lale eklejia? El̦aññe aet, alikkar bwe ewõr am̦ maroñ ñan tõl ro jet. Kõn men in, elukkuun aorõk ñan am̦ anõke Jeova ilo am̦ l̦õmn̦ak kõn ro jet, kwal̦o̦k jouj, kijenmej wõt ippãn eo pãleem̦, ajri ro nejũm̦, im ro ilo eklejia eo. (Kol. 3:19-21,  UBS; 1 Pi. 5:1-3, UBS) Innem ñe kwõj kate eok ñan anõke Jeova im Jesus Christ, eo ej Moses eo El̦apl̦o̦k, enaaj pidodo an ro jet kepaake eok im kwõnaaj kõkajoor er. (Matu 11:28, 29, UBS) Bareinwõt kwõnaaj juon joñak em̦m̦an ñan er.​—Hi. 13:7, UBS.

11, 12. Ta eo Jeova ear kõm̦m̦ane bwe ri-Israel ro ren jel̦ã bwe ear kõjparok er ke ear tõl er jãn Ijipt?

¹¹ Ke ri-Israel ro rar etal jãn Ijipt ilo iiõ eo 1513 m̦okta jãn Christ, oraer emaroñ kar l̦apl̦o̦k jãn jilu milien. Ekar wõr ajri, rũtto, im bõlen ear wõr jet ro rar nañinmej im wõr utam̦we ko ilo ãnbwinnier. Innem bwe kumi in elõñ uwaaer ren kar maroñ diwõjl̦o̦k jãn Ijipt, ear aikuj wõr juon aer ri-tõl eo me enaaj yokwe im jel̦ã l̦õmn̦ak kake er. Im ãindein an kar Jeova kõm̦m̦ane men in ikijjeen Moses. Kõn men in, ke rar diwõjl̦o̦k jãn ijo jikier me eto aer kar mour im pãd ie, rar kile an Jeova kõjparok er.​—Sam 78:52, 53.

¹² Ta eo Jeova ear kõm̦m̦ane bwe armej ro an ren jel̦ã bwe ear kõjparok er? Juon wãween ej ilo an kar karõk er ãinwõt juon kumi in rũttarin̦ae ke rar diwõjl̦o̦k jãn Ijipt. (Ex. 13:18) Kõn an kar kon̦ im laajrak wãween an Jeova karõk er, ear alikkar ñan ri-Israel ro bwe E eo ej tõl er. Bareinwõt, Jeova ear kaalikkar bwe ej pãd ippãer im tõl er ikijjeen juon ‘kõdo̦ ilo raan im . . . juon kijeek ilo boñ.’ (Sam 78:14, UBS) Ear ãinwõt ñe Jeova ear ba: “Kom̦win jab mijak. Ij pãd ippemi ñan tõl im kõjparok kom̦.” Im ilo m̦ool, ri-Israel ro rar aikuji an Jeova kõkajoor er kõnke ewõr juon men ear pojakin wal̦o̦k ñan er.

13, 14. (1) Ewi wãween an kar Jeova l̦õmn̦ak kõn ri-Israel ro ilo Lom̦al̦o Ekilmir? (2) Ewi wãween an kar Jeova kwal̦o̦k bwe el̦apl̦o̦k an kajoor jãn ri-Ijipt ro?

¹³ Riit Exodus 14:19-22, UBS. Pijaikl̦o̦k m̦õk am̦ pãd ippãn ri-Israel ro im ejjel̦o̦k ial̦an ami ko. Jarin tarin̦ae eo an Pero ej pãd ilikimi im Lom̦al̦o Ekilmir ej pãd im̦aami. Innem Jeova ej em̦m̦akũt im jipañ kom̦. Kõdo̦ eo me ekõn pãd im̦aami ej em̦m̦akũt likl̦o̦k im pinej ri-Ijipt ro im kõm̦m̦an bwe en marok ijo rej pãd ie. Bõtab ijo kumi eo ami ej pãd ie elukkuun meram. Innem kwõj loe an Moses erl̦o̦ke pein ioon lom̦al̦o eo, im juon kõto ekajoor jãn iturear ej kõjepel dãn eo im kõpel̦l̦o̦k juon ial̦ ñan ijo turãjet. Kwe, baam̦le eo am̦, im menninmour ko nejimi kom̦ij etetal ioon pedped ippãn armej ro jet ilo juon wãween ekon̦ im laajrak. Kwõj lukkuun bwilõñ bwe pedped eo ejjab ijjir, ak elukkuun m̦õrã im pen im em̦m̦an ñan am̦ etetal ioon. Joñan, ro erum̦wij aer etetal remaroñ tõpar ijo turãjet.

¹⁴ Riit Exodus 14:23, 26-30, UBS. Ilo ejja iien eo wõt, Pero, eo eutiej bũruon im jajel̦o̦kjen̦, ej jino lukwarkware kom̦. Innem Moses ej bar erl̦o̦ke pein ioon lom̦al̦o eo im dãn ko rej bar koba ippãn doon. Kõn men in, dãn ko rej bar jepl̦aak im kalbubuuk Pero im jarin tarin̦ae eo an im ejjel̦o̦k juon iaaer emour!​—Ex. 15:8-10, UBS.

15. Ta eo bwebwenato in ej katakin kwe kõn Jeova?

¹⁵ Bwebwenato in ej kaalikkar ñan kõj bwe Jeova ej juon Anij in laajrak, im wãween in ewõr ippãn ej jipañ kõj bwe jen jel̦ã bwe ej kõjparok kõj. (1 Ko. 14:40) Jeova ej bar kwal̦o̦k bwe E ej juon jabõt eo ej kea kõn armej ro an ilo elõñ wãween. Ej lale im kõjparok er jãn ro rej kõjdat er. Men in el̦ap an kõkajoor im kaenõm̦m̦an kõj ilo ad epaakel̦o̦k jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in.​—JK. 1:33, UBS.

16. Ewi wãween ad maroñ bõk tokjãn ñe jej bar etale wãween an kar Jeova lo̦mo̦o̦ren ri-Israel ro?

¹⁶ Ilo bar raan kein, Jeova ej lale im kõjparok armej ro an ãinwõt juon kumi. Ej jipañ er bwe en em̦m̦an wõt kõtaan eo aer ippãn  im ej kõjparok er jãn ro rej kõjdat er. Jeova enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane men in ilo eñtaan eo el̦ap me m̦õttan jidik enaaj wal̦o̦k. (Rev. 7:9, 10) Innem armej ro an Anij, ro reddik ak rerũtto, ro rãjmour ak ro em̦õjn̦o̦ ãnbwinnier, reban mijak im lõl̦ño̦ñ ilo eñtaan eo el̦ap. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Ilo m̦ool, ijello̦kun aer mijak im lõl̦ño̦ñ, enaaj lukkuun oktak eñjake eo renaaj bõke! Renaaj keememej wõt naan kein an Jesus, ej ba: “Kom̦win jutak im reilõñl̦o̦k, bwe ami lo̦mo̦o̦r epaak.” (Luk 21:28, UBS) Meñe Gog, ak juon kumi in elõñ aelõñ ko me el̦apl̦o̦k aer kajoor jãn kar Pero enaaj kajjioñ ko̦kkure armej ro an Anij, bõtab renaaj peran wõt im lõke Jeova bwe enaaj kõjparok er. (Ezk. 38:2, 14-16, UBS) Etke? Unin ej kõnke rejel̦ã bwe Jeova ejjab oktak. Jeova enaaj bar kam̦ool bwe ej juon ri-lo̦mo̦o̦r eo el̦ap an kea im jel̦ã l̦õmn̦ak kõn armej ro an.​—Ais. 26:3, 20.

17. (1) Ewi wãween ad maroñ bõk tokjãn jãn bwebwenato ko ilo Baibõl̦ kõn wãween an Jeova kõjparok armej ro an? (2) Ta eo jenaaj etale ilo katak eo tok juon?

¹⁷ Waanjoñak ko jaar etale ilo katak in, rej jet iaan waanjoñak ko rej kwal̦o̦k kõn wãween an Jeova kwal̦o̦k jouj im jel̦ã l̦õmn̦ak kõn ri-karejar ro an ñe ej lale, tõl, im lo̦mo̦o̦ren er. Ilo am̦ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake waanjoñak kein, kajjioñ lale ta ko kwõmaroñ katak kõn Jeova ilo am̦ kappukot mel̦el̦e ko kwaar jab jel̦ã kaki m̦okta. Ñe kwõj kal̦apl̦o̦k am̦ katak kõn kadkad ko rõm̦m̦an an Jeova, yokwe eo am̦ ñane enaaj l̦apl̦o̦k bareinwõt tõmak eo am̦ enaaj kajoorl̦o̦k. Ilo katak eo tok juon, jenaaj lale wãween ko jemaroñ anõke Jeova ilo ad jel̦ã l̦õmn̦ak kõn ro ilo baam̦le eo ad, eklejia eo, im ilo kwal̦o̦k naan.