ILO aolepen pel̦aakin lal̦ in, em̦m̦aan ro rej bõk jerbalin lale eklejia rej kaorõk jerbal ko aer ibwiljin armej ro an Anij. Rein rej juon jeraam̦m̦an ñan kõj aolep! Ak ewõr oktak ak karõk ko rekããl kar kõm̦m̦ani ilo doulul in. Kar kajjitõk ippãn em̦m̦aan ro me rerũtto im rej lale eklejia bwe ren lel̦o̦k jet iaan eddo ko aer rel̦l̦ap ñan em̦m̦aan ro reddikl̦o̦k me rej lale eklejia. Ilo wãween et?

Ilo karõk eo ekããl, ro me rej bõk jerbalin lol̦o̦k eklejia ko im ro rej katakin im tõl jikuul̦in Baibõl̦ ko an doulul in, remaroñ bõjrak jãn jerbal kein aer ñe retõpar 70 aer iiõ. Bareinwõt ñan em̦m̦aan ro 80 aer iiõ, remaroñ lel̦o̦k elõñ iaan eddo ko aer ñan em̦m̦aan ro me reddikl̦o̦k, ãinwõt jerbalin loloorjake eddo ko an kumi in em̦m̦aan ro rej lale ra ko ak jerbalin loloorjake jerbal ko an ro rej lale eklejia. Ewi wãween an em̦m̦aan ro rerũtto l̦õmn̦ak kõn karõk in? Rein rej kwal̦o̦k aer tiljek ñan Jeova im ñan doulul eo an!

Ken, eo me ium̦win enañin 49 iiõ in an kar loloorjake jerbal ko an em̦m̦aan ro rej lale juon iaan ra ko, ej ba: “El̦ap aõ kar errã kõn pepe in.” Ej bar ba, “Ilo m̦ool, ejja jibboñõn eo wõt ke rej kõjjel̦ã tok kõn karõk in ekããl, em̦õj aõ kar jar ñan Jeova m̦oktal̦o̦k bwe juon em̦m̦aan edikl̦o̦k en bõk jerbal eo iar loloorjake.” Elõñ  em̦m̦aan ro jeid im jatid rerũtto ilo pel̦aakin lal̦ in rej bar bõk ejja eñjake in wõt an Ken. Ijoke, kõnke em̦m̦aan rein rar m̦õn̦õn̦õ in jerbal ñan ro jeid im jatid, ewõr jet rar bũrom̦õj ilo jinoin kõn karõk in ekããl.

Esperandio juon eo ear loloorjake jerbal ko an ro rej lale eklejia, ej ba: “Ikar bũrom̦õj jidik.” Ak ear ba: “Iar kile bwe im̦õjn̦o̦l̦o̦k ilo ãjmour, im iar aikuj iien ñan kakkije im kãjmourur.” Esperandio ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im tiljek ilo an jerbal ãinwõt juon iaan ro rej lale eklejia im ej juon jeraam̦m̦an ñan eklejia eo an.

Ak ta kõn em̦m̦aan ro eto aer kar jerbalin lol̦o̦k eklejia ko me rar bõk jerbal ko jet ilo doulul eo? Allan, juon eo ear pãd ilo jerbalin lol̦o̦k eklejia ko ium̦win 38 iiõ, ej ba: “Iar ilbõk ke iar jel̦ã kõn karõk in ekããl.” Meñe ãindein, ak ear lo tokjãn ko rej wal̦o̦k jãn an kammineneik em̦m̦aan ro reddikl̦o̦k kõn jerbal eo ekõn kõm̦m̦ane, im ej wõnm̦aanl̦o̦k im tiljek ilo an jerbal ñan Jeova.

Russell, eo ear bõk jerbalin lol̦o̦k eklejia ko im katakin im tõl ilo jikuul̦in Baibõl̦ ko ium̦win 40 iiõ, ej ba bwe ilo jinoin erro lio ippãn rar bũrom̦õj. Ej bar ba, “El̦ap am̦ro kar kaorõk jerbal kein im kom̦ro ar l̦õmn̦ak bwe ewõr wõt am̦ro kajoor in wõnm̦aanl̦o̦k ilo jerbal kein.” Russell im kõrã eo ippãn rej kõjerbal imminene im jel̦ã ko aerro ñan jipañ ro jet ilo eklejia eo aerro.

Bõlen kwõjjañin kar bõk eñjake rot kein, eokwe juon bwebwenato ilo bokin 2 Samuel emaroñ jipañ eok ñan mel̦el̦e kõn ro em̦õj aer bõk eñjake kein.

L̦õmn̦ak kõn iien eo l̦eo nejin Kiiñ Devid, Absalom, ear kajjioñ jum̦aiki. Devid ear ko jãn Jerusalem ñan Mahanaim, me ej pãd iturearin Reba Jordan. Ijo in Devid im ro ippãn rar ko ñane im rar aikuj kijeer, limeer im jikin aer pãd. Kwõj keememej ke ta eo ear wal̦o̦k?

Ear wõr jilu em̦m̦aan rar m̦õn̦õn̦õ in jipañ ilo aer bõkl̦o̦k kinier, kijeer, im kein aer kõmat m̦õñã. Barzillai ear juon iaaer. (2 Sa. 17:27-29, UBS) Ke rar kabõjrak Absalom jãn an jum̦ae, Devid ear maroñ jepl̦aak ñan Jerusalem, im Barzillai ear karwaane ñan Jordan. Devid ear akwel̦ap bwe Barzillai en etal ippãnl̦o̦k ñan Jerusalem. Ear kõn̦aan karo̦o̦ll̦o̦k jouj eo an im lel̦o̦k m̦õñã ñane meñe Barzillai ear juon “ri-m̦weiie” im ear jab aikuj kijen m̦õñã. (2 Sa. 19:31-33, UBS) Ear lukkuun em̦m̦an kadkad ko ippãn Barzillai, im Devid emaroñ kar m̦õn̦õn̦õ in bõk jipañ ak jabdewõt naanin tõl ko jãne. Enaaj kar juon jeraam̦m̦an el̦ap ñan an Barzillai jerbal im jokwe ippãn kiiñ eo!

Ke Barzillai ear ba bwe 80 an iiõ, ear kwal̦o̦k an ettã bũruon im kile bwe ewõr joñan maroñ eo an. Ear bar ba: “Imaroñ kile ikõtaan em̦m̦an im nana ke?” Ta mel̦el̦ein an ba men in? Kõnke eto an kar Barzillai mour, ear l̦ap an mãlõtlõt. Im ear maroñ lel̦o̦k naanin kakapilõklõk ko rõm̦m̦an, ãinwõt an kar “rũtto ro” kõm̦m̦ane ñan Kiiñ Rehoboam. (1 Kñ. 12:6, 7, UBS; Sam 92:12-14, UBS; JK. 16:31) Innem, ilo an kar Barzillai kajjitõk ñe emaroñ kile ikõtaan  em̦m̦an im nana, men in emaroñ kar jitõñl̦o̦k ñan an rũttol̦o̦k im m̦õjn̦o̦l̦o̦k. Ear kwal̦o̦k bwe kõn an rũttol̦o̦k ejjab maroñ nemake men ko ej idaak ak m̦õñã im ej jino jarroñroñ. (Ekl. 12:4, 5, UBS) Bõtab, Barzillai ear akwel̦ap ñan Devid bwe en bõk em̦m̦aan eo edikl̦o̦k etan Kimham, eo me bõlen nejin Barzillai.​—2 Sa. 19:35-40.

Karõk eo ekããl me kar kwal̦o̦k ilo jinoin katak in ej ekkejell̦o̦k ñan l̦õmn̦ak eo an Barzillai. Ealikkar ilo tõre kein, ke kar kõm̦m̦ane karõk in rar jab l̦õmn̦ak wõt kõn joñan maroñ eo an juon wõt armej, ãinwõt kar Barzillai. Ak rar aikuj l̦õmn̦ak kõn ta eo enaaj em̦m̦an ñan em̦m̦aan ro retiljek me rerũtto pel̦aakin lal̦ in.

Em̦m̦aan rein rerũtto me ettã bũrueer rej kile bwe el̦aññe em̦m̦aan ro reddikl̦o̦k renaaj bõk eddo ko eto aer kar kate er im tiljek kaki, doulul eo an Jeova enaaj kajoor im pen ilo an eddekl̦o̦k ilju im jekl̦aj. Ekkã an em̦m̦aan rein jeid im jatid me rerũtto katakin im kammineneik em̦m̦aan ro reddikl̦o̦k, ãinwõt an Barzillai kar katakin l̦adik eo nejin im ãinwõt an kar rijjilõk Paul katakin Timote. (1 Ko. 4:17; Pil. 2:20-22) Em̦m̦aan rein jeid im jatid me reddikl̦o̦k em̦õj aer kam̦ool bwe rej ãinwõt “menin letok” ñan kõj im ewõr aer maroñ ñan jipañ “kalõk ãnbwinnin Christ.”​—Ep. 4:8-12, UBS; keidi Bõn. 11:16, 17, 29, UBS.

Ilo eklejia ko pel̦aakin lal̦ in, ro im rar lel̦o̦k jet iaan eddo ko aer ñan bar ro jet, remaroñ kiiõ bõk kun̦aaer ak kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo wãween ko jet ilo jerbal eo an Jeova.

Marco, juon eo ear bõk jerbalin lol̦o̦k eklejia ko ium̦win 19 iiõ ej ba: “Kõnke edikl̦o̦k eddo ko aõ kiiõ, imaroñ kajjioñ jipañ em̦m̦aan ro rejjab pãd ilo m̦ool eo me rej pãlele ippãn kõrã ro jeid im jatid ilo eklejia eo.”

Geraldo, eo ear bõk jerbalin lol̦o̦k eklejia ko ium̦win 28 iiõ ej ba: “Jet iaan mejãnkajjik ko rekããl am̦ro kõrã eo ippa ej ñan jipañ ro ear bõjrak aer kweilo̦k ak kwal̦o̦k naan, im bwe en lõñl̦o̦k am̦ro rũkkatak.” Em̦m̦aan in jeid im jatid ej ba bwe ewõr aerro kõrã eo ippãn 15 rũkkatak im elõñ iaan ro im rar bõjrak aer kweilo̦k im kwal̦o̦k naan, rej kiiõ pãd ilo kweilo̦k ko.

Allan, eo kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k ilo katak in ej ba: “Kiiõ elõñl̦o̦k men ko kõm̦ro maroñ kate kõm̦ro ñan kõm̦m̦ani ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Kõm̦ro maroñ kwal̦o̦k naan ilo̦bwilej, ilo jikin peejnej ko, im ñan armej ro ilo bukwõn eo am̦ro, im ruo iaan armej rein em̦õj aer itok im kweilo̦k.”

El̦aññe kwõj juon jeid im jatid em̦m̦aan me el̦ap jel̦ã im imminene ippãn im kar lewaj juon am̦ eddo ekããl, ewõr bar juon wãween kwõmaroñ kõm̦m̦ane ñan jipañ. Kwõmaroñ rejetak jerbal eo an Jeova ikijjeen am̦ kõjerbale imminene ko am̦ ñan jipañ im katakin em̦m̦aan ro reddikl̦o̦k ilo eklejia eo. Russell, eo kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k ej ba: “Jeova ej kammineneik im kõjerbale em̦m̦aan rein reddikl̦o̦k me relukkuun em̦m̦an im rekapeel.” Ej bar ba, “Doulul in ej bõk tokjãn jãn katak ko rekãitoktoklimo an em̦m̦aan rein jeid im jatid im jãn aer kate er ñan jipañ im lale ro ilo eklejia eo!”​—Lale bo̦o̦k eo “ Jipañ Em̦m̦aan Ro Reddikl̦o̦k ñan Kal̦apl̦o̦k Ijo Kun̦aaer.”

Ñe kwõj kab bõk juon jerbal eoktak ilo doulul eo an Jeova, kate eok ñan kalimjek wõt men ko rõm̦m̦an. Kõn am̦ kar kate eok, elõñ armej ro kwaar maroñ jipañ er, im kwõmaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jipañ ro jet. Elõñ rej yokwe im kam̦m̦oolol eok kõn jerbal ko am̦ im enãj bar lõñl̦o̦k wõt ro renaaj kaorõk eok.

Men eo eaorõktata im kwaar kõm̦m̦ane ej bwe kwaar kabuñbũruon Jeova. “Ejãmin mel̦o̦kl̦o̦k [am̦] jerbal im yokwe, ko [kwaar] kwal̦o̦k kõn Etan, kõn [am̦] jipañ ro rõm̦m̦an m̦okta im kiiõ.” (Hi. 6:10) Naan kein rej kaalikkar ñan kõj aolep bwe Jeova ejjab baj lale wõt jerbal ko jaar kõm̦m̦ani m̦okta. Joñan am̦ aorõk ippãn Jeova eban mel̦o̦kl̦o̦k aolep jerbal ko kwaar  kõm̦m̦ani im jerbal ko kwõj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ani ñan kabuñbũruon!

Ak ta el̦aññe kwõj juon eo me ej dik wõt im ejjañin oktak jerbal eo am̦ ilo doulul eo an Jeova? Eokwe karõk eo ekããl emaroñ bar jelõt eok. Ewi wãween?

El̦aññe kwõj jerbal ippãn juon jeid im jatid em̦m̦aan im erũtto me em̦õj an oktak eddo eo an, kwõmaroñ bar bõk tokjãn jãn jel̦ã im imminene ko an. Kwõmaroñ bõk naanin kakapilõk jãne. Im kwõmaroñ kajjitõk kõn l̦õmn̦ak eo an kõn jet men. Kwõmaroñ bar etale wãween an kõjerbal imminene ko an ñan kõm̦m̦ani jerbal ak eddo ko an kiiõ ilo eklejia eo.

Ñe kwõj juon eo me erũtto im oktak jerbal eo am̦ ak kwõj juon iaan ro me remaroñ bõk tokjãn jãn jel̦ã ko an rũtto ro, keememej bwe Jeova ej kaorõk jerbal ko rõm̦m̦an an ro me eto aer jerbal ñane im ro rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jerbal ñane.