1, 2. (1) Etke ekkar im jejjet bwe jen rejetake Jeova? (2) Ta eo jenaaj etale ilo katak in?

ELUKKUUN ekkar im jejjet bwe jen eddãp wõt ñan Jeova im tiljek wõt ñane. Etke? Kõnke ejjel̦o̦k bar juon ekajoorl̦o̦k, emãlõtlõtl̦o̦k, im el̦apl̦o̦k an yokwe kõj jãn Anij eo ad! Kõn men in, kõj aolep jekõn̦aan rejetake im tiljek wõt ñane. (Sam 96:4-6, UBS) Meñe ãindein, ak ewõr jet iaan rũkarejar ro an Anij em̦õj aer bõjrak jãn aer tiljek wõt ñan E ke rar iiooni mãlejjoñ ko reppen ilo mour ko aer.

² Ilo katak in, jenaaj etale waanjoñak ko an ro me rar ba bwe rej rejetake Jeova ak ilo ejja iien eo wõt rar kõm̦m̦ani men ko ej diki. Bwebwenato kein rej kwal̦o̦k elõñ men ko raorõk jemaroñ katak me renaaj jipañ kõj bwe jen tiljek wõt ñan Jeova.

3. Etke Jeova ear kajjioñ jipañ Kein, im ta eo Ear ba ñane?

³ L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an Kein. Meñe Kein ear kabuñ ñan Jeova im jab kabuñ ñan anij ko jet, ak Anij ear jab buñbũruon kõn wãween an kar kabuñ ñan E. Kein ekar kõtl̦o̦k bwe men ko renana ren eddek ilo bũruon. (1 Jon 3:12, UBS) Bõtab Jeova  ear kajjioñ jipañ Kein ilo an kar ba: “El̦aññe kwõj kõm̦m̦an em̦m̦an, ejjãmin alikkar ke? Im el̦aññe kwõjjab kõm̦m̦an em̦m̦an, jerawiwi ej kõppao iturin kõjãm; im ekõn̦aan ko̦kkure eok, a kwõn irooj ioon.” (Jen. 4:6, 7) Ej ãinwõt ñe Jeova ear ba ñan Kein, “El̦aññe kwõnaaj ukel̦o̦k im jutak pen im rejetake eõ, inaaj bar pãd ippam̦ im jipañ eok.”

4. Ta eo Kein ear kõm̦m̦ane ke Jeova ear kajjioñ jipañe ñan rejetak E?

⁴ Jeova enaaj kar buñbũruon ippãn Kein el̦aññe en kar kajim̦we l̦õmn̦ak eo an. Bõtab Kein ear jab roñjake naanin kakkõl eo an Jeova. L̦õmn̦ak ko an rebõd im an kar l̦õmn̦ak wõt kõn e make rar tõll̦o̦k e bwe en kõm̦m̦ani men ko rejjab jim̦we. (Jem. 1:14, 15, UBS) Ke Kein ear dik, emaroñ kar jab l̦õmn̦ak bwe juon iien enaaj kar jum̦ae Jeova. Bõtab tokãlik, ear kõm̦m̦ane juon men ekabũrom̦õjm̦õj ilo an kar jum̦ae Anij im m̦an l̦eo jatin!

5. Kain l̦õmn̦ak rot eo emaroñ jino kõm̦m̦an bwe en jako an Jeova buñbũruon ippãd?

⁵ Ãinwõt Kein, juon Kũrjin emaroñ jino kõm̦m̦ani men ko rejjab jim̦we meñe ej karejar ñan Jeova. (Jud 11) Ñan waanjoñak, juon armej emaroñ jino kõtl̦o̦k bwe l̦õmn̦ak ko rettoon, an kõjdate ro jein im jatin ilo tõmak, im arõk ren jino ejaak ilo bũruon. (1 Jon 2:15-17; 3:15, UBS) Kain l̦õmn̦ak rot kein remaroñ tõll̦o̦k armej in bwe en kõm̦m̦ani bõd ko rel̦l̦ap. Armej in emaroñ jino bõk l̦õmn̦ak kein ak ilo ejja iien eo wõt ej kijejeto ilo kwal̦o̦k naan im pãd ilo kweilo̦k ko aolep iien. Bõtab keememej bwe meñe ro jet remaroñ jab jel̦ã kõn l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko ad, ak Jeova ej loe aolep men im ejel̦ã ñe jejjab lukkuun rejetake kõn aolepen bũruod.​—Riit Jeremaia 17:9, 10, UBS.

6. Ewi wãween an Jeova jipañ kõj bwe jen “irooj ioon” l̦õmn̦ak im kõn̦aan ko ad rebõd ilo ad rejetake wõt e?

⁶ Meñe men in emaroñ wal̦o̦k ak Jeova ejjab m̦õkaj im el̦l̦o̦k jãn kõj. Ñe juon armej ej jino kattol̦o̦k e make jãn Jeova, ej rõjañ armej in im ba: ‘Kwõn oktaktok ñan eõ im inaaj oktak waj ñan kwe.’ (Mal. 3:7, UBS) El̦aptata ñe ewõr m̦õjn̦o̦ ko ippãd, Jeova ekõn̦aan bwe jen kõjparok kõj jãn men ko renana. (Ais. 55:7) El̦aññe jej kõm̦m̦ane men in, ej kallim̦ur bwe enaaj jipañ kõj im kõkajoor kõj bwe jen maroñ “irooj ioon” l̦õmn̦ak im kõn̦aan ko ad rebõd.​—Jen. 4:7.

7. Ta eo ear kõm̦m̦an bwe en jako an Solomon tiljek ñan Jeova?

⁷ Elõñ men ko jemaroñ katak jãn joñak eo an Kiiñ Solomon. Ke Solomon ear dik, ear reilo̦k bwe Jeova en tõl e. Kõn men in, Anij ear lel̦o̦k el̦ap mãlõtlõt ñane im jitõñe bwe en kalõk tampel̦ eo An eaiboojoj ilo Jerusalem. Bõtab, ekabũrom̦õjm̦õj bwe Solomon ear luuji jem̦jerã eo an ippãn Jeova. (1 Kñ. 3:12, UBS; 11:1, 2) Kien eo an Anij ear kaalikkar im ba bwe emo an juon Kiiñ in Hibru “bõk elõñ pãleen, kõnke men in enaaj kõm̦m̦an bwe en el̦l̦o̦k jãn Irooj.” (Dt. 17:17, UBS) Ak Solomon ear jab pokake kien in kõnke ejjabto tokãlik ear wõr 700 kõrã ro pãleen. Ejjab men in wõt ak ekar bar wõr 300 kõrã ro karejeran me ear koba ippãer. (1 Kñ. 11:3, UBS) Bareinwõt, elõñ iaan lim̦aro pãleen Solomon rar jab RiIsrael im rar kabuñ ñan anij ko rewaan. Tokjãn men in, Solomon ear jab bar pokake kien eo an Anij ñan jab m̦areik kõrã ro jãn aelõñ ko jet.​—Dt. 7:3, 4, UBS.

8. Ta men ko relukkuun nana Solomon ear kõm̦m̦ani me Jeova ear jab buñbũruon kaki?

⁸ Kõn an kar Solomon jino kattol̦o̦k e jãn Jeova, jidik kõn jidik ear jab pokaki kien ko an im men in ear tõll̦o̦ke bwe en kõm̦m̦ani bõd ko rel̦l̦ap. Solomon ear kõm̦m̦ane juon lokatok ñan anij kõrã eo etan Ashterat im bar juon lokatok ñan anij eo juon ewaan  etan Kimosh. Innem ear jino kobal̦o̦k ippãn lim̦aro pãleen im kabuñ ñan anij kein. Ear likũti lokatok kein ilo tol̦ eo me ej pãd itum̦aanin Jerusalem, jikin eo me ear kalõk tampel̦ eo an Jeova ie! (1 Kñ. 11:5-8; 2 Kñ. 23:13) Bõlen Solomon ear make m̦on̦e im ba bwe ñe enaaj wõnm̦aanl̦o̦k im katok ñan Jeova ilo tampel̦ eo, innem Jeova eban illu ippãn kõn an jab pokake e.

9. Ta ko rar wal̦o̦k jãn an kar Solomon jab pokake naanin kakkõl ko an Anij?

⁹ Ijoke Jeova ejjab kõjekdo̦o̦ni bõd ko jej kõm̦m̦ani. Baibõl̦ ej ba: “Jeova ear illu ippãn Solomon, bwe em̦õj kajeorl̦o̦k bũruon jãn Jeova . . . , eo ear wal̦o̦k ñan e alen ruo. Im Ear jiroñ e kõn men in, bwe en jab l̦oor anij ro jet; a ear jab kõjparok naanin kaiñi eo an Jeova.” Tokjãn men in, ear jako an Jeova buñbũruon ippãn Solomon im ear el̦l̦o̦k jãne. Ro ineen Solomon rar jab irooj ioon aolepen aelõñin Israel im rar iioon jorrããn ko rel̦l̦ap ium̦win elõñ bukwi iiõ.​—1 Kñ. 11:9-13.

10. Ta eo emaroñ ko̦kkure jem̦jerã eo ad ippãn Jeova?

¹⁰ Ãinwõt kar Solomon, juon iaan wãween ko rel̦l̦ap me emaroñ ko̦kkure jem̦jerã eo ad ippãn Jeova ej ñe jej m̦õttãik ro rejjab jel̦ã kõn kien ko An im rejjab kautieji. Bõlen jemaroñ m̦õttãik ro ilowaan eklejia eo ak rein remaroñ m̦õjn̦o̦ ilo tõmak. Jemaroñ bar m̦õttãik ro nukũd, ro jej jerbal ak jikuul̦ ippãer me rejjab karejar ñan Jeova. El̦aññe jej m̦õttãik armej ro rejjab kaorõk kien ko an Jeova, jidik kõn jidik enaaj jorrããn kõtaan eo ad Ippãn.

11. Ta eo emaroñ jipañ kõj ñan jel̦ã el̦aññe ejim̦we wãween ad kããlõt ro m̦õttad?

¹¹ Riit 1 Korint 15:33. Em̦ool bwe elõñ armej ewõr ippãer wãween ko rem̦m̦an, im elõñ ro me rejjab pãd ilo m̦ool eo rejjab kõm̦m̦ani men ko relukkuun nana. El̦aññe ãindein ippãn ro kwõj aetõl er, mel̦el̦ein ke bwe ejjel̦o̦k jorrããn ñan am̦ jol̦o̦k iien ippãer im m̦õttãik er? Em̦m̦an kwõn kajjitõk ippam̦ make kõn ta eo enaaj wal̦o̦k ñan jem̦jerã eo am̦ ippãn Jeova ñe kwõj aetõl ak m̦õttãik armej rein. Ñan waanjoñak, renaaj ke jipañ eok ñan kõkajoorl̦o̦k kõtaan eo am̦ ippãn Jeova? Ta ko el̦apl̦o̦k aer kaorõki? El̦ap wõt ke aer bwebwenato kõn nuknuk, jããn, jeel̦boon im tablet ko, menin kam̦õn̦õn̦õ ko, ak m̦weiuk ko jet? Ekkã wõt ke aer kõnono kõn ro jet im kananaik er, ak rej ke kwal̦o̦k kõm̦m̦an kõjak ko rejekkar? Eokwe Jesus ear kakkõl kõj im ba: “Bwe lo̦ñi ej kõnono kõn men ko bõro eobrak kake.” (Matu 12:34, UBS) Kõn men in, el̦aññe kwõj kile bwe ro kwõj aetõl er ej juon men ekauwõtata im enaaj ko̦kkure am̦ tiljek ñan Jeova, kwõn kõm̦m̦ane juon pepe ejim̦we ilo am̦ kõm̦m̦an joñan am̦ m̦õttãik rein ak ñe ej menin aikuj, em̦m̦an kwõn bõjrak jãn am̦ aetõl er.​—JK. 13:20.

12. (1) Ta eo Jeova ear kaalikkare ñan RiIsrael ro ãlikin wõt aer kar diwõjl̦o̦k jãn Ijipt? (2) Ewi wãween an kar RiIsrael ro em̦m̦akũt ke Anij ear ba bwe ren kabuñ ñan e wõt kõn aolepen bũrueer?

¹² Jemaroñ bar katak jãn men eo ear wal̦o̦k ãlikin wõt an kar RiIsrael ro anemkwõj jãn Ijipt. Armej ro rar ain doon ñan Tol̦ Sainai. Ilo ijin, Jeova ear wal̦o̦kl̦o̦k ñan er ilo juon wãween ekabwilõñlõñ. Ear wal̦o̦k juon kõdo̦ ekilmeej im Jeova ear kõm̦m̦an bwe en jourur, ejjaromrom, baatat, im en wõr juon ainikien jilel el̦ap. (Ex. 19:16-19) Ilo kar iien in, Jeova ear kwal̦o̦k e make ñan RiIsrael ro bwe ej juon “Anij ekam̦o.” Ear kallim̦ur ñan er im ba bwe enaaj tiljek ñan er el̦aññe renaaj yokwe e im pokake kien ko an. (Riit Exodus 20:1-6.) Ej ãinwõt ñe Jeova ear ba ñan armej rein an, “El̦aññe kom̦ naaj kam̦ool am̦ tiljek ñan ña, inaaj bar kam̦ool aõ tiljek ñan kom̦.” El̦aññe en kar kwe eo, enaaj kar ewi wãween am̦ em̦m̦akũt ñan kallim̦ur in an Jeova Anij bwe enaaj tiljek ñan kwe? Eokwe ejjel̦o̦k pere bwe kwõnaaj kar kõm̦m̦ane men eo RiIsrael ro rar kõm̦m̦ane. Rar ‘uwaak kõn juon wõt ainikien im ba,’ “Kõm naaj kõm̦m̦an naan ko otemjej Jeova ear kõnono kake.” (Ex. 24:3) Bõtab tokãlik, RiIsrael ro rar iioone juon wãween rar jab kõtmãne kake im rar aikuj kwal̦o̦k aer tiljek ñan Jeova.

13. Ta eo ear wal̦o̦k im ear mãlejjoñe tõmak eo an kar RiIsrael ro?

¹³ RiIsrael ro rar mijak im lõl̦ño̦ñ kõn kõdo̦ eo, an ejjaromrom, im wãween ko jet rekabwilõñlõñ Anij ear kwal̦o̦ki. Rar kajjitõk bwe Moses en aer rũkõnono im Moses ear errã ippãer im ear kõnono ippãn Jeova ilo Tol̦ Sainai. (Ex. 20:18-21) Ekar to an Moses pãd ioon Tol̦ Sainai. Innem kiiõ RiIsrael ro rar ke jebwãbwe ilo ãne jem̦aden ke ejako rũtõl eo aer? Eokwe ear alikkar bwe tõmak eo an RiIsrael ro ear pedped wõt ioon an kar Moses pãd ippãer. Rar jino inepata im ba ñan Aron: “Jejaje ta eo ewal̦o̦k ñan Moses, eo ear tõl tok kõj jãn Ijipt. Kõn men in kwõn kõm̦m̦ane juon ad anij bwe en tõl kõj.”​—Ex. 32:1, 2, UBS.

14. Ta eo RiIsrael ro rar m̦on̦e er make kake, im ta eo Jeova ear kõm̦m̦ane?

¹⁴ Armej ro rar jel̦ã bwe kabuñ ñan ekjab ej juon iaan men ko Jeova elukkuun dike. (Ex. 20:3-5, UBS) Bõtab ejjabto, rar kabuñ ñan kau gold eo rar kõm̦m̦ane. Meñe RiIsrael ro rar rupe kien eo an Jeova, ak rar m̦on̦e er make im l̦õmn̦ak bwe rej rejetake wõt Jeova im tiljek ñane. Joñan, Aron ear ba bwe iien in ear juon “kwõjkwõjin kautieje Irooj.” Innem ewi wãween an kar Jeova em̦m̦akũt ñan men in rar kõm̦m̦ane? Ear bũrom̦õj im illu. Jeova ear jiroñ Moses bwe armej ro ‘rar jerawiwi im el̦l̦o̦k jãne im em̦õj aer jeor jãn ial̦ eo Ear jiroñ er bwe ren ilo̦k iel̦o̦k.’ Joñan an kar ‘l̦ap an Jeova illu ippãer,’ ear l̦õmn̦ak in to̦o̦rl̦o̦kboke aelõñin Israel eo ekããl.​—Ex. 32:5-10, UBS.

15, 16. Ewi wãween an kar Moses im Aron kwal̦o̦k bwe rar lukkuun rejetake Jeova? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

¹⁵ Jeova ear pepe ñan jab ko̦kkure RiIsrael ro. Ear kwal̦o̦k an tũriam̦okake er im kõtl̦o̦k bwe ren ukel̦o̦k im bar tiljek ñane. (Ex. 32:14) Ãlikin an kar Moses loe men eo ebõd RiIsrael ro rar kõm̦m̦ane ke rar ellam̦õjm̦õj, al, im eb ñan ekjab eo, ear bõk kau gold eo im kattipdikdiki ñan ñe erom bo̦uta. Innem ear ba ñan er: “‘Jabdewõt eo ekõn̦aan l̦oor Irooj en itok ñan ije!’ Innem ro otemjej bwijjin Livai rar kobal̦o̦k ñan ippãn.”​—Ex. 32:17-20, 26, UBS.

¹⁶ Meñe Aron ear bõk kun̦aan im kõm̦m̦ane ekjab eo, ak ear ukel̦o̦k im kobal̦o̦k ippãn RiLivai ro im rejetake Jeova. Armej rein me rar tiljek rar jab kwal̦o̦k bwe rej rejetake wõt Jeova, ak rar kõjenolo̦k er jãn ro rar kõm̦m̦ane  men eo ebõd. Rein rar kõm̦m̦ane pepe eo ejim̦we kõnke ilo ejja raan eo wõt, elõñ to̦ujin rar luuji mour ko aer kõn aer kar kabuñ ñan ekjab. Ijoke, Jeova ear kallim̦uri ro rar kããlõt ñan rejetake e bwe enaaj kõjeraam̦m̦an er.​—Ex. 32:27-29, UBS.

17. Ta eo jej katak jãn men eo Paul ear je kõn kau gold eo?

¹⁷ Rijjilõk Paul ear kwal̦o̦k kõn an RiIsrael ro kabuñ ñan kau gold eo im kakkõl kõj: “Men kein otemjej rej waanjoñak bwe ren kakkõl kõj, bwe jen jab . . . kabuñ ñan ekjab ko, ãinwõt kar jet iaaer. Em̦õj jeje [waanjoñak kein] bwe en kein kakkõl kõj. Bwe tõre in jej mour ie epaake jem̦l̦o̦kin. Eo ej l̦õmn̦ak bwe ej jutak pen, en lale bwe en jab buñ ilo kapo.” (1 Ko. 10:6, 7, 11, 12, UBS) Ãinwõt an kar Paul kwal̦o̦k, ewõr iien rũkarejar ro rem̦ool renaaj kõm̦m̦ani men ko rebõd. Bareinwõt, ro rej po ilo menin kapo ko remaroñ l̦õmn̦ak bwe rej tiljek wõt ñan Jeova im rejetake e. Bõtab meñe juon armej emaroñ ba bwe ej tiljek ñan Anij im ekõn̦aan jem̦jerãik E, ejjab mel̦el̦ein bwe Jeova enaaj kajju buñbũruon ippãn.​—1 Ko. 10:1-5, UBS.

18. Ta eo emaroñ kõm̦m̦an bwe jen jino el̦l̦o̦k jãn Jeova im ta tokjãn ko renaaj wal̦o̦k?

¹⁸ Ãinwõt an kar RiIsrael ro jino inepata kõn an to an Moses wanlal̦tak jãn Tol̦ Sainai, Kũrjin ro rainin remaroñ jino inepata kõn aer l̦õmn̦ak bwe erum̦wij an itok raanin ekajet eo an Jeova im jukjukun pãd eo ekããl. Remaroñ l̦õmn̦ak bwe eto an naaj jejjet kũtien kanaan kein ak rejjab m̦ool im reban wal̦o̦k. Kõn men in el̦aññe jejjab kõjparok, l̦õmn̦ak rot in emaroñ kõm̦m̦an bwe jen likũt kõn̦aan ko ad m̦okta jãn ad kõm̦anm̦an ankilaan Jeova. Jidik kõn jidik, jemaroñ jino el̦l̦o̦k jãn Jeova im kõm̦m̦ani men ko renana me jeban kar kõn̦aan kõm̦m̦ani ñe en kar kajoor jem̦jerã eo ad Ippãn.

19. Ta men eo eaorõk jej aikuj keememeje im etke?

¹⁹ Jen jab mel̦o̦kl̦o̦k bwe Jeova ekõn̦aan bwe jen pokake im kabuñ ñane wõt kõn aolepen bũruod. (Ex. 20:5) Jabdewõt eo ej jino el̦l̦o̦k jãn Jeova im jãn an kabuñ ñane, mel̦el̦ein bwe ej rejetake Setan im men in emaroñ tõll̦o̦k e ñan jorrããn. Kõn men in Paul ear kakeememej kõj im ba: “Kom̦ jab maroñ in idaak kab in Irooj, im kab in tim̦on̦ ran̦; kom̦ jab maroñ in m̦õñã jãn tebõl̦ an Irooj, im jãn tebõl̦ in tim̦on̦ ran̦.”​—1 Ko. 10:21.

20. Meñe jemaroñ kõm̦m̦ane juon men ebõd, ak ewi wãween an Jeova maroñ jipañ kõj?

²⁰ Bwebwenato ko ilo Baibõl̦ kõn Kein, Solomon, im RiIsrael ro ke rar pãd ilo Tol̦ Sainai rej kwal̦o̦k kõn juon men eaorõk. Eñin ej bwe Jeova ear lel̦o̦k iien ñan an rein “ukel̦o̦k . . . im bar oktak” ñane. (Jrb. 3:19) Innem alikkar bwe Jeova ejjab m̦õkaj im el̦l̦o̦k jãn ro me rej kõm̦m̦ani men ko rebõd. Ãinwõt kar Aron, Jeova ear kwal̦o̦k an tũriam̦o im jol̦o̦k an bõd. Ilo raan kein, Jeova emaroñ litok naanin kakkõl ko an ñan kõj ikijjeen bwebwenato ko ilo Baibõl̦, bok ko rej pedped ioon Baibõl̦, ak naanin rõjañ ko rejouj an rũttõmak ro m̦õttad. Kõn men in ñe jej pokake naanin kakkõl kein an, jemaroñ lõke bwe enaaj tũriam̦okake kõj im jol̦o̦k ad bõd.

21. Ta eo jej aikuj kate kõj ñan kõm̦m̦ane ñe jej iiooni wãween ko rej mãlejjoñe tõmak eo ad?

²¹ Ewõr unin an Jeova kwal̦o̦k jouj im tũriam̦o ñan kõj. (2 Ko. 6:1, UBS) Ej kõm̦m̦ane men in ñan jipañ kõj bwe jen “kaarmejjete jerawiwi im m̦õm̦ ko an lal̦.” (Riit Taitõs 2:11-14.) Toon wõt ad mour “ilo lal̦ in,” jenaaj iiooni wãween ko me renaaj mãlejjoñe tõmak eo ad. Kõn men in, jen pojak aolep iien im jutak pen ilo ad rejetake Jeova Anij kõnke e eo wõt jej aikuj ‘mijake, jerbal ñan E, im eddãp ñan E’!​—Dt. 10:20.