1. Ta kõn̦aan eo ewõr ippãd wõj aolep im ta eo men in ej kitibuji?

ENAAJ kar ewi wãween am̦ eñjake ñe juon eo ejel̦ã kajjiem̦ im el̦ap am̦ kautieje emel̦o̦kl̦o̦k etam̦ im ejjab kile eok? Ejjel̦o̦k pere bwe kwõnaaj kar ebbeer im bũrom̦õj. Etke? Eokwe kõnke kar kõm̦anm̦an kõj im likũt juon kõn̦aan ippãd bwe ro jet ren kile im m̦õn̦õn̦õ ippãd. Jejjab kõn̦aan bwe ro jet ren jel̦ã wõt etad, ak jekõn̦aan bwe ren bar jel̦ã kain armej rot kõj im men ko jaar katõpraki.​—Bõn. 11:16; Job 31:6.

2, 3. Ewi wãween kõn̦aan eo ad bwe ro jet ren nõbar im kam̦m̦oolol kõj emaroñ jino l̦e jãn joñan? (Lale pija eo itulõñ.)

² Bõtab el̦aññe jejjab kõjparok, eokwe kõn̦aan in bwe ro jet ren nõbar im kam̦m̦oolol kõj emaroñ jino l̦e jãn joñan. Emaroñ kõm̦m̦an bwe jen kõn̦aan wõt bwe ro jet ren nõbar kõj. Armej ro ilo lal̦ in an Setan el̦ap aer kõn̦aan bwe ren buñbuñ im bwe ro jet ren kautiej er. Joñan, men in ekõm̦m̦an bwe ren jab l̦õmn̦ak kõn Jemãd ilañ Jeova Anij, eo im ej tõllo̦kũn bwe ren kile im kabuñ ñane.​—Rev. 4:11.

³ Ilo raan ko an Jesus, jet iaan rũtõlin kabuñ ko ear bõd wãween aer l̦õmn̦ak kõn an ro jet nõbar im kile er. Jesus ear kakkõl  rũkal̦oor ro an im ba: “Kom̦win kõjparok kom̦ jãn rũkaki ro an Kien Moses; mejl̦o̦kier itoitak kõn nuknuk ko aer raetok, im rekõn̦aan bwe armej ren kautiej er im yokyokwe er ilo jikin wia ko; rej kããlõt jea ko em̦õj kõjenolo̦ki ilowaan im̦õn jar ko, im jikin ko rem̦m̦antata ilo iien kwõjkwõj.” Ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ba: “Kaje eo ñan er enaaj kanooj eddo.” (Luk 20:46, 47, UBS) Bõtab Jesus ear nõbar kõrã eo ejako pãleen ke ear likũt jããn jinniñ ko meñe ro jet remaroñ kar jab kile an kõm̦m̦ane men in. (Luk 21:1-4, UBS) L̦õmn̦ak eo an Jesus kõn bõk nõbar ear lukkuun oktak jãn ro jet. Katak in enaaj jipañ kõj ñan dãpij wõt l̦õmn̦ak eo ejim̦we me Jeova ekõn̦aan bwe en wõr ippãd.

4. Ia eo em̦m̦antata im jej aikuj bõk nõbar jãne, im etke?

⁴ Ia eo em̦m̦antata im jej aikuj bõk nõbar jãne? Jejjab kõn̦aan kappukot nõbar eo me armej ro rej loe jãn aer pukot jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko reutiej, wõr aer peejnej, im kõm̦m̦ani menin kam̦õn̦õn̦õ ko an lal̦ in. L̦õmn̦ak kõn an Paul kwal̦o̦k kõn wãween ad bõk nõbar eo em̦m̦antata ilo naan ko an ke ear ba: “Ak kiiõ, ke kom̦ jel̦ã Anij ak imaroñ in ba, kiiõ ke Anij ejel̦ã kom̦ etke kom̦ij kõn̦aan bar jepl̦aakl̦o̦k ñan jetõb ro rem̦õjn̦o̦ im jettokjãer an lal̦ in? Etke kom̦ij kõn̦aan bar erom aer rũkõm̦akoko?” (Ga. 4:9, UBS) Alikkar bwe ej juon jeraam̦m̦an el̦ap kõnke Irooj Bõtata eo ad ‘ejel̦ã kõn kõj.’ Jeova em̦õn̦õn̦õ im ekõn̦aan bwe en wõr juon ad jem̦jerã epaak ippãn. Juon rũmmãlõtlõt ear jeje im ba bwe el̦ap ad jeraam̦m̦an kõnke Anij ejel̦ã kõn kõj im “ej buñbũruon ippãd.” El̦aññe Jeova ej watõk kõj ãinwõt ro jeran, jemaroñ ba bwe elukkuun wõr tokjãn ad mour.​—Ekl. 12:13, 14, UBS.

5. Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane bwe Jeova en jem̦jerãik kõj?

⁵ Jejel̦ã bwe Moses ear jem̦jerãik Jeova. Ke ear akwel̦ap ñan Jeova im ba: “Kwõn kwal̦o̦k ñan eõ ial̦ ko Am̦,” Jeova ear uwaake im ba: “Inaaj bareinwõt kõm̦m̦an men in kwaar kõnono kake, bwe kwaar lo jouj im̦aan meja, im Ijel̦ã kajjiem̦ kõn etam̦.” (Ex. 33:12-17) Jeova emaroñ bar jel̦ã kajjied. Bõtab ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane bwe jen maroñ jem̦jerãik Jeova? Jej aikuj yokwe e im ajel̦o̦k mour eo ad ñane.​—Riit 1 Korint 8:3.

6, 7. Ta eo emaroñ kõm̦m̦an bwe jen luuji jem̦jerã eo ad ippãn Jeova?

⁶ Ijoke, jej aikuj kõjparok jem̦jerã eo ad eaorõk ippãn Jemãd ilañ. Ãinwõt Kũrjin ro jinoin ilo Galetia, jej aikuj kõjparok bwe jen jab ãinwõt rũkõm̦akoko ñan men ko “rem̦õjn̦o̦ im jettokjãer an lal̦ in,” ekoba buñbuñ im m̦weiie. (Ga. 4:9, UBS) Kũrjin rein ilo Galetia rar jel̦ã kajjien Anij, im Anij ear bar jel̦ã kajjier. Bõtab Paul ear ba bwe Kũrjin rein rar “bar jepl̦aakl̦o̦k” ñan men ko ejjel̦o̦k tokjãer. Innem ej ãinwõt ñe Paul ear kajjitõk ippãer: ‘Etke kom̦ij kõn̦aan bar jepl̦aak im erom rũkõm̦akoko ñan men ko ejjel̦o̦k tokjãer?’

⁷ Men in emaroñ ke bar wal̦o̦k ñan kõj? Aet emaroñ. Ãinwõt Paul, ke jaar itok ñan m̦ool eo, bõlen jaar kaarmejjeteik buñbuñ im kõttõpar ko an lal̦ in an Setan. (Riit Pilippai 3:7, 8.) Bõlen jaar kaarmejjeteik ad jibadek jikuul̦ ko reutiej, jerbal ko rem̦m̦an, ak men ko me remaroñ kar kõm̦m̦an bwe en lõñ ad jããn. Ak bõlen jemaroñ kar buñbuñ im m̦weiie kõnke jejel̦ã kilen kõjañjañ ak iukkure. Ijoke jaar kaarmejjeteik aolep men kein. (Hi. 11:24-27) Kõn men in, ejjab jim̦we el̦aññe jej ajl̦o̦k kõn pepe ko rem̦m̦an jaar kõm̦m̦ani, im l̦õmn̦ak bwe wãween mour eo ad enaaj kar em̦m̦anl̦o̦k ñe jaar kõttõpari men kein. L̦õmn̦ak rot kein  emaroñ kõm̦m̦an bwe jen bar ro̦o̦l ñan men ko an lal̦ in me em̦õj ad watõki bwe “rem̦õjn̦o̦ im jettokjãer.” *​—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

8. Ta eo enaaj kõm̦m̦an bwe jen kõn̦aan bwe Jeova en kile im nõbar kõj?

⁸ Ta eo enaaj kõm̦m̦an bwe jen kõn̦aan bwe Jeova en kile im nõbar kõj ijello̦kun ad kappok nõbar im buñbuñ jãn lal̦ in? Jej aikuj keememej men kein ruo raorõk. Kein kajuon, aolep iien Jeova ej kile im buñbũruon ippãn ro rej tiljek ilo aer karejar ñane. (Riit Hibru 6:10; 11:6, UBS) Jeova ej watõk kajjojo rũkarejar ro an retiljek bwe raorõk, kõn men in ej l̦õmn̦ak bwe ej juon men ejjab jim̦we ñe ej kõjekdo̦o̦n er. Aolep iien Jeova ejel̦ã kajjien ak ej kile armej “ro doon.” (2 Ti. 2:19) “Ejel̦ã ial̦ eo an riwãnõk” im ejel̦ã kõm̦m̦an ial̦ ñan an lo̦mo̦o̦ren er.​—Sam 1:6; 2 Pi. 2:9.

9. Kwal̦o̦k jet waanjoñak ko kõn wãween an kar Jeova kile im kwal̦o̦k an buñbũruon ippãn armej ro an.

⁹ Ewõr iien Jeova ear kile im buñbũruon kake armej ro an ilo jet wãween ko rem̦m̦an. (2 Kr. 20:20, 29) Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn wãween an kar Jeova lo̦mo̦o̦ren armej ro an ilo Lom̦al̦o Ekilmir ke jarin tarin̦ae eo ekajoor an Pero rar lukwarkware er. (Ex. 14:21-30; Sam 106:9-11) Joñan an kar iien in lukkuun kabwilõñlõñ, emootl̦o̦k de 40 iiõ ak armej ro ilo tõre eo rar kõnnaan wõt kake. (Jos. 2:9-11) Ñe jej keememej wãween an kar Jeova lo̦mo̦o̦ren armej ro an ilo iien ko etto, men in ej lukkuun kõkajoor kõj kõnke m̦õttan jidik Gog jãn aelõñin Megog enaaj kajjioñ ko̦kkure kõj. (Ezk. 38:8-12) Ilo naaj tõre en̦, jenaaj lukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe jaar kate kõj bwe Jeova en kile im buñbũruon ippãd ijello̦kun ad kar kappok nõbar im buñbuñ jãn lal̦ in.

10. Ta men eo kein karuo eaorõk jej aikuj l̦õmn̦ak kake?

¹⁰ Men eo kein karuo jej aikuj in l̦õmn̦ak kake ej bwe Jeova emaroñ kile im nõbar kõj ilo wãween ko jaar jab kõtmãne kaki. El̦aññe armej ro rej kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an kõnke ro jet ren nõbar er, innem Jeova eban kõjeraam̦m̦an er. Etke? Kõnke Jesus ear ba bwe ñe ro jet rej nõbar er, eñin ej jeraam̦m̦an eo aer. (Riit Matu 6:1-5, UBS.) Bõtab, Jesus ear ba bwe Jemãn ej ‘lo ilo ittino’ armej ro rejjab bõk nõbar kõn aer kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an ñan ro jet. Ej loi men ko rej kõm̦m̦ani, im ej kõjeraam̦m̦an er. Im jet iien Jeova ej kõjeraam̦m̦an rũkarejar ro an ilo wãween ko rar jab kõtmãne kaki. Jen kiiõ lale jet waanjoñak ko kõn wãween an Jeova kõm̦m̦ane men in.

11. Ewi wãween an kar Jeova kile im buñbũruon kake Meri?

¹¹ Jeova ear kããlõt juon kõrã ettã bũruon etan Meri bwe en jinen Jesus. Meri ear jokwe ilo juon bukwõn edik etan Nazeret me ettol̦o̦k jãn Jerusalem im tampel̦ eo ie eaiboojoj. (Riit Luk 1:26-33, UBS.) Etke Jeova ear kããlõt Meri? Enjel̦ eo etan Gebriel ear wal̦o̦kl̦o̦k ñan Meri im ba ñane bwe Anij ear ‘buñbũruon ippãn.’ Meri ear lukkuun epaake Jeova im jej kile men in jãn wõt men ko ear ba tokãlik ñan kõrã eo nukũn etan Elisabet. (Luk 1:46-55) Alikkar bwe eto an Jeova lale men ko Meri ej kõm̦m̦ani, im ear kõjeraam̦m̦ane ilo juon wãween ear jab kõtmãne kake kõn an kar tiljek wõt ñan E.

12, 13. Ewi wãween an kar Jeova kwal̦o̦k an kautieje Jesus ke ear l̦otak im ilo iien eo Meri ear bõkl̦o̦ke ñan tampel̦ eo 40 raan tokãlik?

 ¹² Ke Jesus ear l̦otak, wõn ro Jeova ear kõjjel̦ãik er kõn iien l̦otak eo an? Jeova ear jab kõjjel̦ãik jabdewõt iaan ruutiej ro ak rũtõl ro ilo kar Jerusalem im Betleem. Ak ear jilkinl̦o̦k enjel̦ ro ñan jiroñ jabõt ro ettã bũrueer me rar lali jiip ko aer ilo mel̦aaj eo inabõjin Betleem. (Luk 2:8-14) Innem ãlikin, jabõt rein rar lol̦o̦k niñniñ eo ej kab l̦otak. (Luk 2:15-17, UBS) Meri im Josep remaroñ kar ilbõk im m̦õn̦õn̦õ kõn wãween an kar Jeova kautieje Jesus ikijjeen an kar kõm̦akũt jabõt rein rettã. Elukkuun alikkar bwe wãween an Jeova kõm̦m̦ane juon men eoktak jãn Setan. Ke Setan ear jilkinl̦o̦k rijedjed iju ro bwe ren lol̦o̦k Jesus im jemãn im jinen, aolep armej ro ilo Jerusalem rar jel̦ã kõn an kar Jesus l̦otak im men in ear kõm̦m̦an bwe en wõr apañ. (Matu 2:3, UBS) Tokjãn men in, elõñ ajri ro me ejjel̦o̦k rueer rar mej.​—Matu 2:16, UBS.

¹³ Kien eo an Jeova ñan kar RiIsrael ro ear ba bwe 40 raan ãlikin an juon kõrã keotak, ej aikuj kõm̦m̦ane juon an katok ñan Jeova. Kõn men in, Meri ear etal ippãn Josep im Jesus jãn Betleem, eo im emaroñ kar 6 m̦ail̦ ettol̦o̦kin ñan tampel̦ eo ilo Jerusalem. (Luk 2:22-24, UBS) Ilo ial̦ eo aer, Meri emaroñ kar l̦õmn̦ak el̦aññe bũrij eo enaaj karõk juon iien el̦ap ñan kautieje Jesus. Kar kautieje Jesus, bõtab ilo juon wãween me Meri emaroñ kar jab kõtmãne kake. Jeova ear kããlõt Simeon juon em̦m̦aan “ewãnõk im em̦m̦an m̦wilin,” im rũkanaan eo etan Anna me 84 an iiõ im emej l̦eo pãleen ñan kwal̦o̦k bwe Jesus enaaj erom Messaia eo ak Christ me kar kanaan kake.​—Luk 2:25-38.

14. Ewi wãween an kar Jeova kõjeraam̦m̦an Meri?

¹⁴ Jeova ear ke wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k an kile im buñbũruon ippãn Meri kõn kar tiljek wõt ilo an lale Jesus? Aet. Anij ear kõm̦m̦an bwe jet iaan men ko Meri ear ba im kõm̦m̦ani ren pãd ilo Baibõl̦ eo. Bõlen Meri ear jab itoitak ippãn Jesus ke ear kwal̦o̦k naan ium̦win jilu jimattan iiõ ko. Emaroñ kar jab kõm̦m̦ane men in kõnke ear mej Josep, innem ear aikuj pãdwõt ilo Nazeret. Bõtab meñe ear jab loi elõñ iaan men ko rem̦m̦an Jesus ear kõm̦m̦ani, ak ear maroñ pãd ippãn ilo tõre eo ear mej. (Jon 19:26, UBS) Tokãlik, Meri ear pãd ippãn rũkal̦oor ro an Jesus m̦okta jãn an kar Jeova lutõk jetõb kwõjarjar eo an ioer ilo raanin Pentekost eo. (Jrb. 1:13, 14) Im bõlen ear bar erom rũkkapit ãinwõt kar rũkal̦oor ro jet me rar erom rũkkapit. El̦aññe ear ãindein, mel̦el̦ein men in bwe Meri ear bõk jeraam̦m̦an eo ñan pãd ippãn Jesus ilañ ñan indeeo. Ejjel̦o̦k pere bwe Meri ear bõk juon jeraam̦m̦an el̦ap kõn an kar tiljek wõt ilo an karejar ñan Jeova!

15. Ewi wãween an Jeova kwal̦o̦k an buñbũruon ippãn Jesus ke ear pãd ijin ioon lal̦?

¹⁵ Jesus ear jab kõn̦aan bõk nõbar jãn rũtõlin kabuñ ro im rũtõl ro an kien. Bõtab jilu alen an kar Jeova kõnnaan ñan Jesus jãn lañ ñan kwal̦o̦k an yokwe im buñbũruon ippãn. Ejjel̦o̦k pere bwe men in ear lukkuun kõkajoor Jesus! Ãlikin wõt an kar Jesus peptaij ilo Reba Jordan, Jeova ear ba: “E in Nejũ jitõnbõro ippa, Ij m̦õn̦õn̦õ kake.” (Matu 3:17) Emaroñ kar Jon RiPeptaij im Jesus wõt rar roñ an Jeova ba naan kein. Innem enañin juon iiõ m̦okta jãn an Jesus mej, jilu iaan rijjilõk ro an rar roñ an Jeova ba men in kõn Jesus: “E in Nejũ jitõnbõro Ippa, I buñbũruõ kake; kom̦win eo̦roñ E.” (Matu 17:5) Ãliktata, ium̦win jejjo raan m̦okta jãn an Jesus mej, Jeova ear bar kõnnaan ñan Nejin jãn lañ.​—Jon 12:28.

16, 17. Ewi wãween an kar Jeova kautiej Jesus ilo juon wãween ear jab kõtmãne kake?

 ¹⁶ Jesus ear jel̦ã bwe armej ro renaaj kar ba bwe ej kattoon etan Anij im enaaj mej ilo juon wãween ekajjookok. Meñe ãindein, ak ear wõnm̦aanl̦o̦k im jar bwe en tõprak ankilaan Anij im jab ankilaan make. (Matu 26:39, 42) “Ear eñtaan ilo [al̦al̦ in eñtaan eo, NW] im kõjekdo̦o̦n jook eo” kõnke ear kõn̦aan bwe Jemãn en buñbũruon ippãn. Alikkar bwe ear jab kõn̦aan bõk nõbar im buñbuñ jãn lal̦ in. (Hi. 12:2) Innem ewi wãween an kar Jeova kwal̦o̦k an buñbũruon ippãn Jesus?

¹⁷ Ke Jesus ear pãd ioon lal̦, ear jar bwe Jemãn en lel̦o̦k aiboojoj eo ear wõr ippãn ke ear pãd ippãn ilañ. (Jon 17:5) Ejjel̦o̦k jabdewõt jikin ilo Baibõl̦ me ej ba bwe Jesus ear kõtmãne bwe enaaj l̦apl̦o̦k an Jemãn kaiboojoje. Ear jab kõtmãne bwe enaaj l̦apl̦o̦k an Jeova kõjeraam̦m̦ane kõn an kar kõm̦anm̦an ankilaan ijin ioon lal̦. Bõtab ta eo Jeova ear kõm̦m̦ane? Ear kautieje Jesus ilo juon wãween Jesus ear jab kõtmãne kake. Ke Jeova ear kõjerkakpejeik Jesus, ear “kanooj kautiej E” ke ear wanlõñl̦o̦k ñan lañ. Ear kõm̦m̦an bwe Jesus en erom juon jetõb me eban mej, juon men ejjañin kar lel̦o̦k ñan enjel̦ ro jet. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) (Pil. 2:9; 1 Ti. 6:16, UBS) Elukkuun em̦m̦an wãween an kar Jeova kõjeraam̦m̦an Jesus kõn an kar tiljek ilo an karejar ñane!

18. Ta eo enaaj jipañ kõj ñan kõjparok bwe jen jab kappok nõbar im buñbuñ jãn lal̦ in?

¹⁸ Ta eo enaaj jipañ kõj ñan kõjparok bwe jen jab kappok nõbar im buñbuñ jãn lal̦ in? Jej aikuj keememej wõt bwe aolep iien Jeova ej kile im kõjeraam̦m̦an rũkarejar ro an retiljek, im ekkã an kõm̦m̦ane men in ilo wãween ko rejjab kõtmãne kake. Jejjab jel̦ã ewi wãween an naaj Jeova kõjeraam̦m̦an kõj ilju im jekl̦aj. Bõtab ilo tõrein me jej kate wõt kõj im kijenmej ium̦win apañ ko jej iiooni ilo jukjukun pãd in enana, jej aikuj keememej bwe m̦õttan jidik jukjukun pãd in enaaj jako. Innem aolep jeraam̦m̦an im kõttõpar ko ilo lal̦ in renaaj bar jako. (1 Jon 2:17) Bõtab Jemãd ilañ Jeova, eban mel̦o̦kl̦o̦k jerbal ko ad im ad kaorõk ãt eo etan kõnke ej juon Anij “ewãnõk.” (Hi. 6:10) Enaaj kile im buñbũruon ippãd bõlen ilo wãween ko ejjel̦o̦k ad kõtmãne kaki!