1, 2. Ewi wãween an Baibõl̦ kar kanaan kõn an naaj lõñl̦o̦k uwaan armej ro an Jeova?

 RŨKAREJAR ro retiljek an Jeova ilo lal̦ in ak Ri Kõnnaan ro an, rej ejaake juon doulul ejejuwaan. M̦ool bwe ro ilo doulul in rejjab weeppãn im rej likjab. Bõtab, kajoor eo an Anij ej wõnm̦aanl̦o̦k im tõl doulul in bwe en eddekl̦o̦k wõt im bwe en lõñ wõnm̦aanl̦o̦k ko rej wal̦o̦k. Jen lale jet iaan men kein rem̦m̦an Jeova ej kõm̦m̦ani ñan armej ro an meñe rejjab weeppãn.

² Ke raan ko ãliktata ear jinoe ilo 1914 eo, ear iiet uwaan rũkarejar ro an Anij ilo lal̦ in. Bõtab, Jeova ear kajeraam̦m̦an jerbalin kwal̦o̦k naan eo aer. Ium̦win iiõ ko m̦aantak, elõñ milien ro rekããl rar katak Baibõl̦ im erom Ri Kõnnaan ro an Jeova. Ilo m̦ool, Jeova ear kwal̦o̦k l̦o̦k im̦aan kõn iien in enaaj lukkuun lõñl̦o̦k uwaan rũkarejar ro an ke ear ba: “Bwij eo ediktata im ettãtata enaaj oktak im l̦ap ãinwõt juon lal̦ eo ekajoor. Inaaj kõm̦m̦an bwe men in en m̦õkaj an wal̦o̦k ñe ejejjet iien eo. Ña ij Irooj!” (Aiseia 60:22, UBS) Elukkuun alikkar bwe kanaan in ejejjet kũtien ilo raan kein ãliktata. Elõñl̦o̦k uwaan armej ro an Anij rainin ñe jej keidi ñan uwaan armej ro ilo elõñ aelõñ ko.

3. Ewi wãween an rũkarejar ro an Anij kwal̦o̦k aer yokwe doon?

 ³ Ilo bar iiõ ko m̦aantak, Jeova ear bareinwõt jipañ armej ro an bwe en l̦apl̦o̦k aer kwal̦o̦ke wãween eo el̦aptata ej kwal̦o̦ke. Ta in? Yokwe. (1 Jon 4:8) Jijej, eo ej anõke Anij ilo an kwal̦o̦k yokwe, ear jiroñ rũkal̦oor ro an im ba: “Kien ekããl Ij lewaj ñan kom̦, kom̦win yokwe doon . . . Ilo men in armej otemjej renaaj jel̦ã bwe kom̦ij rũkal̦oora, el̦aññe kom̦ij yokwe doon.” (Jon 13:34, 35) Meñe ear wal̦o̦k tarin̦ae im pata ko ilo lal̦ in, ak ear lukkuun alikkar wõt an rũkarejar ro an Jeova yokwe doon. Ñan waanjoñak, ilo Pata eo an Lal̦ Kein Karuo, enañin 55 milien armej ro rar mej. Bõtab, Ri Kõnnaan ro an Jeova rar jab bõk kun̦aaer ilo tarin̦ae ilo iien pata in. (Riit Maika 4:1, 3.) Men in ear jipañ er bwe ren erreo wõt jãn “bõtõktõkin armej otemjej.”​—Jerbal 20:26.

4. Etke ekabwilõñlõñ an lõñl̦o̦k oran armej ro an Jeova ilo raan kein?

⁴ Ej lõñl̦o̦k wõt oran armej ro an Anij meñe el̦ap nana ko rej wal̦o̦k ilo lal̦ in me Setan ej irooj ioon. Baibõl̦ ej ba bwe e eo ej “anij in lal̦ in.” (2 Korint 4:4) Setan ej kõjerbal kien ko ilo lal̦ in im mel̦el̦e ko ilo tipi, retio, ak Internet ñan kajjioñ kabõjrak ad kwal̦o̦k naan kõn nuuj eo em̦m̦an. Meñe ãindein, ak ejjab maroñ kabõjrak jerbal in. Bõtab, kõnke Setan ejel̦ã bwe jidik wõt an iien kiiõ, ej lukkuun kate ñan kõjerbal elõñ wãween ko ñan kajjioñ kabõjrak kõj jãn ad karejar ñan Jeova.​—Revelesõn 12:12.

5. Etke jet iien ro jet rej kõmetak kõj? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

⁵ Jej katak ilo eklejia eo kõn aorõkin ad aikuj yokwe Anij im armej ro jet. Jijej ear bar kwal̦o̦k kõn men in. Ke ear uwaake juon eo ear kajjitõk kõn ewi wõt kien eo el̦aptata, ear ba: “Kwõn yokwe Irooj am̦ Anij kõn aolepen bũruom̦ im kõn aolepen am̦, im kõn am̦ l̦õmn̦ak otemjej. Eñin kien eo el̦ap im m̦okta. Im eo kein karuo ãinwõt in, Kwõn yokwe rũturum̦ im ãinwõt kwe.” (Matu 22:35-39) Bõtab, Baibõl̦ ej kaalikkar bwe kõn an kar Adam jerawiwi, kõj aolep jej l̦otaktok im erom rijjerawiwi. (Riit Rom 5:12, 19.) Kõn men in, jet iien ewõr jet ilo eklejia eo remaroñ ba ak kõm̦m̦ane jet men me remaroñ kõmetak kõj. Men in emaroñ mãlejjoñe yokwe eo ad ñan Jeova im armej ro an. Ta eo jenaaj kõm̦m̦ane ñe men in ej wal̦o̦k? Rũkarejar ro an Anij ilo iien ko etto rar bar ba ak kõm̦m̦ani jet men ko me rar kõmetak ro jet. Jen etale ta ko rar wal̦o̦k ñan er im lale ta ko jemaroñ katak jãn bwebwenato kein.

6. Ewi wãween an kar Ilai likjab in kajim̦weik l̦õm̦aro nejin?

⁶ Ñan waanjoñak, ear wõr ruo nejin Bũrij L̦apl̦ap Ilai likao me rar jab pokake kien ko an Jeova. Baibõl̦ ej ba: “L̦õm̦aro nejin Ilai rar armej nana. Rar kõjekdo̦o̦n Irooj.” (1 Samuel 2:12, UBS) Meñe jemãer ear wõr juon an eddo eaorõk ñan kowõnm̦aanl̦o̦k kabuñ eo em̦ool, ak l̦õm̦aro nejin rar kõm̦m̦ani jerawiwi ko rel̦l̦ap. Ilai ear jel̦ã kõn men in im en kar kajim̦weik er, bõtab ear jab. Anij ear jab m̦õn̦õn̦õ kõn men in im ear kwal̦o̦k ta eo enaaj wal̦o̦k ñan Ilai im baam̦le eo an. (1 Samuel 3:10-14) Innem tokãlik, ro jãn baam̦le eo an rar jab bar maroñ bõk jerbalin bũrij l̦apl̦ap. Ñe kwaar mour ilo tõre ko an Ilai, enaaj kar ta l̦õmn̦ak eo am̦ kõn an kar Ilai anlo̦ke an l̦õm̦aro nejin kõm̦m̦ani jerawiwi ko rel̦l̦ap? Kwõnaaj ke kar kõtl̦o̦k bwe men in en kal̦õkatip ak kainepataik eok im kõm̦m̦an bwe en bõjrak am̦ karejar ñan Anij?

7. Ta jerawiwi ko rel̦l̦ap Devid ear kõm̦m̦ani, im ta eo Anij ear kõm̦m̦ane?

⁷ Jeova ear yokwe Devid im ear ‘buñbũruon ippãn.’ (1 Samuel 13:13, 14, UBS; Jerbal 13:22, UBS) Bõtab tokãlik, Devid ear l̦õñ ippãn Batshiba, im Batshiba ear bõro̦ro. Men in ear wal̦o̦k ke Uraia, l̦eo ippãn Batshiba,  ear tarin̦ae ilo bar juon jikin. Ke Uraia ear jepl̦aaktok ium̦win jidik iien, Devid ear kajjioñ karo̦o̦le ñan m̦weo im̦õn bwe en pãd ippãn Batshiba bwe ro jet ren l̦õmn̦ak bwe nejin Uraia ajri eo. Bõtab, kõn an kar Uraia jab kõm̦m̦ane men eo Devid ear ba, Devid ear kõm̦m̦an karõk bwe Uraia en mej ilo tarin̦ae. Devid im baam̦le eo an rar iioon el̦ap jorrããn im men ko rekabũrom̦õjm̦õj jãn wõt men in enana ear kõm̦m̦ane. (2 Samuel 12:9-12) Meñe ãindein, ak Anij ear kwal̦o̦k tũriam̦o ñan Devid kõn an kar karejar ñane “kõn bõro em̦ool.” (1 Kiiñ 9:4, UBS) Ñe kwaar mour ibwiljin armej ro an Anij ilo tõre ko, enaaj kar ta l̦õmn̦ak eo am̦ kõn men in? Kwõnaaj ke kar kõtl̦o̦k bwe bõd ko Devid ear kõm̦m̦ani ren kal̦õkatip eok im kõm̦m̦an bwe en bõjrak am̦ karejar ñan Jeova?

8. (1) Ewi wãween an kar rijjilõk Piter jab kam̦ool naan ko an? (2) Etke Jeova ear wõnm̦aanl̦o̦k im kõjerbal Piter meñe ear kõm̦m̦an bõd?

⁸ Bar juon waanjoñak jãn Baibõl̦ ej kõn rijjilõk Piter. Jijej ear kããlõte bwe en juon iaan rijjilõk ro an. Meñe ãindein, ak ewõr iien Piter ear bõd ilo naan im kõm̦m̦an im tokãlik ear ajl̦o̦k kaki. Ñan waanjoñak, ke ear epaak an Jijej mej, rijjilõk ro rar ilo̦k jãne. Ilo kar m̦oktal̦o̦k, Piter ear ba bwe meñe rijjilõk ro jet renaaj ilo̦k jãn Jijej, ak eban ilo̦k jãne. (Mark 14:27-31, 50, UBS) Bõtab, ke kar bõk Jijej bwe ren ekajete, aolep rijjilõk ro rar ilo̦k jãne, ekoba Piter. Bareinwõt, jilu alen an kar Piter kaarmejjete Jijej im ba bwe ejaje kajjien. (Mark 14:53, 54, 66-72, UBS) Bõtab, Piter ear lukkuun bũrom̦õj im ajl̦o̦k kõn men eo ear kõm̦m̦ane. Kõn men in, Jeova ear jol̦o̦k an bõd im wõnm̦aanl̦o̦k im kõjerbale. Ñe kwaar juon rũkal̦oor ilo tõre ko, kwõnaaj ke kar kõtl̦o̦k bwe kõm̦m̦an ko an Piter ren kabõjrak eok jãn am̦ karejar ñan Jeova?

9. Etke kwõj tõmak bwe aolep iien ejim̦we men ko Anij ej kõm̦m̦ani?

⁹ Waanjoñak kein rej jet wõt iaan waanjoñak ko kõn ro rar kõm̦m̦ani men ko rar kõmetak ro jet. Ium̦win bukwi iiõ ko m̦aantak ñan tõre kein ad, ebar wõr jet iaan rũkarejar ro an Jeova rar kõm̦m̦an likjab ko me rar kõmetak im kal̦õkatip ro jet. Ñe men in ej wal̦o̦k, ta eo kwõnaaj kõm̦m̦ane? Kwõnaaj ke kõtl̦o̦k bwe likjab ko an ro jet ren kal̦õkatip  eok im kõm̦m̦an bwe kwõn ilo̦k jãn Jeova im doulul in an, ekoba ro ilo eklejia eo am̦? Ak kwõnaaj ke kile bwe bõlen Jeova ej kõtl̦o̦k iien ñan an armej eo ukel̦o̦k jãn bõd eo an im bwe enaaj baj wõt kõm̦adm̦õde men in ilo iien eo ejejjet? Jet iien, ro rej kõm̦m̦ani bõd ko rel̦l̦ap rej kõjekdo̦o̦n tũriam̦o eo an Jeova im rejjab ukel̦o̦k jãn bõd ko aer. Ñe men in ej wal̦o̦k, kwõnaaj ke lõke bwe Jeova ej loe men eo ej wal̦o̦k im enaaj kõm̦adm̦õde ilo iien eo ejejjet, bõlen ilo an jol̦o̦k armej eo jãn eklejia eo?

10. Meñe Judas Iskariõt im Piter rar bõd n̦ae Jijej, ak ta eo Jijej ear jab kõm̦m̦ane?

¹⁰ Baibõl̦ ej kwal̦o̦k jet bwebwenatoun rũkarejar ro an Anij me rar tiljek wõt ñan Jeova im armej ro an meñe jet iaan armej ro ibwiljier rar kõm̦m̦ani bõd ko rel̦l̦ap. Juon waanjoñak em̦m̦an ej kõn Jijej. Ãlikin an kar Jijej jar aolepen boñõn eo ñan Jemãn, ear kããlõt rijjilõk ro an 12. Judas Iskariõt ear juon iaan rijjilõk rein, bõtab tokãlik Judas ear liaakel̦o̦k Jijej. Bareinwõt, Piter ear kaarmejjete. Meñe ãindein, ak Jijej ear jab kõtl̦o̦k bwe men kein rar kõm̦m̦ani ren ko̦kkure jem̦jerã eo an ippãn Jeova. (Luk 6:12-16; 22:2-6, 31, 32) Jijej ear jel̦ã bwe ejjab aikuj in n̦aruon Jeova im armej ro an kõn wõt bõd kein an rein. Ear wõnm̦aanl̦o̦k im kõm̦m̦ane jerbal eo an meñe jet iaan rũkal̦oor ro an rar kõm̦m̦ani jet men ko rar kabũrom̦õje. Kõn men in, Jeova ear kajeraam̦m̦an Jijej ilo an kar kajerkakpejeiki im tokãlik ear jitõñe bwe en Kiiñ ilo Aelõñ eo an ilañ.​—Matu 28:7, 18-20.

11. Ta eo Baibõl̦ ear kanaan kake kõn rũkarejar ro an Jeova ilo raan kein?

¹¹ Ear wõr unin an kar Jijej tiljek wõt ñan Jeova im armej ro an. Ebar wõr unin ad aikuj tiljek ñan Jeova im doulul in an. Ilo m̦ool, ñe jej l̦õmn̦ak kõn men ko Jeova ej kõm̦m̦ani ikijjeen rũkarejar ro an ilo raan kein ãliktata, elukkuun kabwilõñlõñ. Ejjel̦o̦k bar juon doulul in armej rej kwal̦o̦k kõn m̦ool eo ipel̦aakin lal̦ in kõnke Jeova ejjab tõl er ãinwõt an tõl kõj ilo doulul in an. Bareinwõt, armej rein an rej bõrokuk im m̦õn̦õn̦õ kõnke Jeova ej tõl im katakin er. Bokin Aiseia 65:14 ej kam̦ool men in ke ej ba: “Ro rũkarejera renaaj al kõn lañlõñ an bõro.”

12. Ta eo jejjab aikuj kõm̦m̦ane ñe ro jet rej kõm̦m̦an likjab?

¹² Rũkarejar ro an Jeova rej lañlõñ kõn men ko rem̦m̦an remaroñ kõm̦m̦ani kõn an Jeova tõl er. Bõtab, armej ro ilo jukjukun pãd in an Setan rej inepata im bũrom̦õj kõn an nanal̦o̦k men ko rej wal̦o̦k. Kõn men in, ejjab menin mãlõtlõt ñan ilo̦k jãn Jeova ak doulul in an kõn wõt likjab ko me jet iaan armej ro an rej kõm̦m̦ani. Jej aikuj dãpij wõt ad tiljek ñan Jeova im l̦oor wõt karõk ko an. Jej aikuj bareinwõt katak ñan kajim̦we wãween ad l̦õmn̦ak kõn likjab ko an ro jet im katak ñan jel̦ã ta eo jen kõm̦m̦ane ñe ro jet rej kõm̦m̦an likjab.

13, 14. (1) Etke jej aikuj kijenmej wõt ippãn doon? (2) Ta kallim̦ur eo jej aikuj keememej?

¹³ Innem ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñe juon iaan rũttõmak ro jeid im jatid ej ba ak kõm̦m̦ane juon men me ej kõmetak ak kal̦õkatip kõj? Juon naanin kakapilõk em̦m̦an jãn Baibõl̦ ej ba: “Kwõn jab m̦õkaj in illu ilo bũruom̦, bwe illu ej pãdwõt ilo bũruon ro rũbwebwe.” (Ekklisiastis 7:9) Jej aikuj keememej bwe kõnke jejjab weeppãn, kõj aolep jej kõm̦m̦an likjab. Kõn men in, ejjab em̦m̦an ñan kõtmãne bwe rũttõmak ro m̦õttad renaaj kõm̦m̦ani wõt men ko rejim̦we im jab kõm̦m̦an likjab. Jejjab aikuj kõtl̦o̦k bwe likjab ko aer ren kõm̦m̦an ad jab m̦õn̦õn̦õ ilo ad karejar ñan Jeova ilo raan kein ãliktata. El̦aptata, jen jab kõtl̦o̦k bwe likjab kein aer  ren kal̦õkatip kõj im kõm̦m̦an bwe jen ilo̦k jãn doulul in an Jeova. Ñe jenaaj kõtl̦o̦k bwe men in en wal̦o̦k, jenaaj luuji jeraam̦m̦an eo ñan kõm̦anm̦an ankilaan Anij im kõjatdikdik eo ñan mour ilo jukjukun pãd eo ekããl.

¹⁴ Bwe jen maroñ lañlõñ wõt ilo ad karejar ñan Jeova im dãpij wõt kõjatdikdik eo ad, jej aikuj keememej wõt kallim̦ur in an Jeova me ej ba: “Bwe lo, Ij kõm̦m̦an lañ ko rekããl im lal̦ ekããl; im jãmin keememej men ko m̦okta.” (Aiseia 65:17; 2 Piter 3:13) Jab kõtl̦o̦k bwe likjab ko an ro jet ren bõbraik eok jãn am̦ bũki jeraam̦m̦an kein.

15. Ta eo Jijej ear ba bwe jej aikuj kõm̦m̦ane ñe ro jet rej kõm̦m̦an bõd?

¹⁵ Bõtab, kõnke jejjañin tõpar jukjukun pãd eo ekããl, jej aikuj etale l̦õmn̦ak eo an Anij kõn ta ko jej aikuj kõm̦m̦ani ñe ro jet rej ba ak kõm̦m̦ane jet men me rej kõmetak ak kal̦õkatip kõj. Ñan waanjoñak, em̦m̦an ñan keememej naanin kakapilõk eo an Jijej ke ear ba: “El̦aññe kom̦ij jeorl̦o̦k bõd ko an armej, bareinwõt Jememwõj ilañ Enaaj jeorl̦o̦k bõd ko ami. A el̦aññe kom̦ jab jeorl̦o̦k bõd ko an armej, bareinwõt Jememwõj ejãmin jeorl̦o̦k bõd ko ami.” Bareinwõt, ke Piter ear kajjitõk el̦aññe ej aikuj “jiljilimjuon” alen an jol̦o̦k an ro jet bõd, Jijej ear uwaake im ba: “Ijjab ba ñan eok ñan jiljilimjuon alen, a ñan jiljilimjuonñoul alen jiljilimjuon.” Ealikkar bwe Jijej ear ba men in ñan katakin kõj bwe jej aikuj m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k an ro jet bõd aolep iien. Eñin men eo m̦oktata ej aikuj pãd ilo l̦õmn̦ak eo ad.​—Matu 6:14, 15; 18:21, 22.

16. Ewi wãween an kar Josep likũt juon joñak em̦m̦an ñan kõj?

¹⁶ Joñak eo an Josep emaroñ jipañ kõj ñan jel̦ã ta ko jen kõm̦m̦ani ñe ro jet rej bõd n̦ae kõj. Josep im l̦adik eo jatin rar make wõt nejin Jekob ñan ippãn Rejel. L̦adik ro 10 jein Josep me nejin jemãn ippãn kõrã ro jet rar ebbanbane Josep kõn an kar jemãer kaorõke. Kõn men in, rar wiakake Josep bwe en rũkõm̦akoko. Elõñ iiõ tokãlik, men ko rem̦m̦an Josep ear kõm̦m̦ani ilo Ijipt rar kõm̦m̦an bwe en rũtõl eo kein karuo me eutiejtata ilo Ijipt. Ke ear wal̦o̦k juon ñũta ilo ãneo im jikin ko jet repaake, l̦õm̦aro jein Josep rar itok ñan Ijipt bwe ren wia m̦õñã bõtab rar jab kile e. Josep emaroñ kar kõjerbal maroñ eo an ñan ukotl̦o̦k men eo enana l̦õm̦arein jein rar kõm̦m̦ane ñane. Bõtab, ijello̦kun an kar kõm̦m̦ane men in, ear mãlejjoñe er ñan lale el̦aññe reoktak jãn kar m̦okta. Ke ear loe bwe rar oktak, ear kwal̦o̦k kajjien ñan er. Tokãlik ear ba: “Kom̦win jab mijak; inaaj naajdik kom̦, im ro nejimi.” Bwebwenato in ej wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Im ej kaenõm̦m̦an er, im em̦m̦an an kõnono ñan er.”​—Jenesis 50:21.

17. Ta eo kwõnaaj kõm̦m̦ane ñe ro jet rej kõm̦m̦an likjab?

¹⁷ Ebar em̦m̦an ñan keememej bwe kõnke kõj aolep jej kõm̦m̦an likjab, bõlen jet iien men ko jej kõm̦m̦ani ak ba remaroñ kõmetak ak kal̦õkatip ro jet. El̦aññe jej kile bwe jaar kainepataik ak kal̦õkatip juon, Baibõl̦ ej ba bwe jej aikuj jibadekl̦o̦k armej eo im kajjioñ kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn. (Riit Matu 5:23, 24.) Em̦m̦an ippãd ñe ro jet rej jol̦o̦k ad bõd. Kõn men in, ñe ro jet rej bõd n̦ae kõj, jej aikuj bar jol̦o̦k aer bõd. Bokin Kolosse 3:13 (UBS) ej rõjañ kõj im ba: “Kom̦win jipañ doon, im jeorl̦o̦k an doon bõd ilo jabdewõt iien el̦aññe ewõr iaami ej ba n̦ae doon. Kom̦win jol̦o̦k an doon bõd, ãinwõt [Jeova, NW] ear jol̦o̦k ami bõd.” Bareinwõt, bokin 1 Korint 13:5 (UBS) ej ba bwe “yokwe ejjab pal̦ in bõro.” Mel̦el̦ein bwe ñe jej lukkuun yokwe rũttõmak ro jeid im jatid, jeban kajjioñ keememej bõd ko aer im likũti ilo bũruod. Bareinwõt, el̦aññe jej jol̦o̦k an ro jet bõd, Jeova enaaj jol̦o̦k ad bõd. Ilo m̦ool, ñe ro jet bõd n̦ae kõj, jej aikuj anõke joñak eo an Jemãd Jeova ilo wãween an kwal̦o̦k tũriam̦o ñan kõj ñe jej kõm̦m̦an likjab.​—Riit Sam 103:12-14.