1. Etke ejjel̦o̦k juon rũkõm̦m̦an jãpe ekapeel ãinwõt Jeova?

 ILO kar Nobõm̦ba 2010 eo ilo London ilo aelõñ in Iñlen, rar wiakake juon jãpe jãn Jaina me kar ãeiki im kõm̦m̦ane ilo 1700 jim̦a ko. Enañin 70 milien tal̦a on̦ãn kar jãpe in. Ealikkar bwe juon rũkõm̦m̦an jãpe emaroñ bõk jidik m̦õttan kl̦e ak bwidej im ãeiki ñan juon jãpe elukkuun aiboojoj im l̦ap on̦ãn. Meñe ãindein, ak ejjel̦o̦k juon rũkõm̦m̦an jãpe ekapeel ãinwõt Jeova. Ilo jem̦l̦o̦kinl̦o̦k raanin kõm̦anm̦an eo kein kajiljino, Anij ear “bõk jidik m̦õttan bwidej jãn lal̦” im kõm̦m̦ane juon em̦m̦aan eweeppãn kake. Innem, ear kõm̦m̦an bwe em̦m̦aan in en maroñ kwal̦o̦k wãween ko rem̦m̦an ãinwõt e. (Jenesis 2:7, UBS) Eñin unin, Baibõl̦ ej ba bwe em̦m̦aan in eweeppãn etan Adam, me kar kõm̦anm̦ane jãn bwidej ej “nejin Anij.”​—Luk 3:38.

2, 3. Ewi wãween ad maroñ anõke RiIsrael ro me rar ukel̦o̦k?

² Bõtab, ear jako an Rũkõm̦anm̦an eo watõke Adam ãinwõt nejin kõnke Adam ear jum̦aiki. Meñe ãindein, ak ium̦win elõñ epepen ko m̦aantak, elõñ ro nejin im jibwin Adam rar kããlõt ñan rejetake im pokake Anij ãinwõt irooj eo aer. Joñan aer lõñ rej ãinwõt juon “kõdo̦ el̦ap.” (Hibru 12:1) Ilo aer kar kõttãik er ñan Rũkõm̦anm̦an eo aer, rar kaalikkar bwe rar kõn̦aan kããlõt e im jab Setan. Rar kõn̦aan bwe Jeova en Jemãer im bwe e eo en ãeik im l̦ame er ãinwõt juon rũkõm̦m̦an  jãpe. (Jon 8:44) Aer tiljek wõt ñan Anij ej kakeememej kõj kõn naan ko an Aiseia kõn RiIsrael ro me renaaj kar ukel̦o̦k im ba: “Kwe, Irooj, kwõj jemem. Kõmij ãinwõt bwidej kl̦e, im kwõj ãinwõt eo ej iiõke im kõm̦m̦an kõnno̦ jãne. Kwaar kõm̦anm̦an kõm.”​—Aiseia 64:8, UBS.

³ Ilo raan kein, aolep rũkarejar ro rem̦ool an Jeova rej bar kate er ñan kõttãik er ñane. Rej watõke bwe ej juon jeraam̦m̦an bwe remaroñ watõk Jeova ãinwõt Jemãer im rem̦õn̦õn̦õ in kõttãik er ñane bwe en ãeik im l̦ame er. Kwõj ke pijaik eok ãinwõt juon kl̦e epidodo ilo pein Anij, im kwõj m̦õn̦õn̦õ in kõtl̦o̦k an ãeik im l̦ame eok bwe kwõn juon jãpe eaiboojoj? Kwõj ke bar kile bwe meñe ewõr an rũttõmak ro jeim̦ im jatũm̦ likjab, ak Anij ej bar wõnm̦aanl̦o̦k im ãeik im l̦ame er? Ñan jipañ kõj mel̦el̦e kõn men in, jenaaj etale jilu men ko. Jenaaj etale wãween an Jeova kããlõt wõn ro ej ãeiki er, etke ej ãeiki er, im wãween an kõm̦m̦ane men in.

4. Ewi wãween an Jeova kããlõte ro ej kõmaroñ er bwe ren epaake e? Kwal̦o̦k jet waanjoñak ko.

⁴ Ñe Jeova ej lale armej ro, ejjab kalimjek wãween paotokier. Bõtab, ej lale bũruon armej ro. (Riit 1 Samuel 16:7.) Eñin wãween an kar Anij kajutak eklejia eo an Kũrjin ro. Elõñ iaan ro ear kõmaroñ er bwe ren epaake e im Nejin rar jet ro me armej ro jet remaroñ kar l̦õmn̦ak bwe Anij eban m̦õn̦õn̦õ ippãer. (Jon 6:65, UBS) Juon iaan armej rein ej juon kar Parisi etan Saul, eo ekõn lãj ñan Kũrjin ro im matõrtõr er kab kajjirere kake er. (1 Timote 1:13) Bõtab Jeova, eo ej etale “bũruon armej,” ear jab l̦õmn̦ak bwe Saul ej ãinwõt juon kl̦e me eban maroñ l̦ame ak bwe eban maroñ oktak. (Jabõn Kõnnaan 17:3, UBS) Jeova ear kile bwe emaroñ ãeiki im l̦ame Saul bwe en juon jãpe eaiboojoj ilo kõkkar, im emaroñ kõjerbale bwe en kwal̦o̦k naan ñan “riaelõñ ko, kiiñ ro, im ro nejin Israel.” (Jerbal 9:15) Ro jet me Anij ear kile bwe emaroñ ãeiki er bwe ren ãinwõt jãpe ko raiboojoj rar kitibuj ro rekõn kadek, kõm̦m̦ani m̦anit ko rettoon, im ko̦o̦t. (Rom 9:21; 1 Korint 6:9-11) Ilo an rein kar katak im jel̦ã kõn katak ko rem̦ool ilo Jeje ko, ear l̦apl̦o̦k aer tõmak ilo Jeova im rar kõtl̦o̦k bwe en ãeik er.

5, 6. Ilo ad tõmak bwe Jeova ej ãeik im l̦ame kõj, ewi wãween an men in jelõt l̦õmn̦ak eo ad kõn (1) armej ro jej kwal̦o̦k naan ñan er? (2) rũttõmak ro jeid im jatid?

⁵ Ewi wãween an mel̦el̦e ko ilo pãrokõrããp eo l̦o̦k jipañ kõj? Rej jipañ kõj ñan tõmak bwe ewõr an Jeova maroñ ñan loe bũruon armej ro im bwe e eo ej kããlõt im kõmaroñ er bwe ren epaake. Ad jel̦ã men in ej aikuj bõbraik kõj jãn ad ekajete ro jet, ekitibuj ro jej kwal̦o̦k naan ñan er im rũttõmak ro jeid im jatid. L̦õmn̦ak m̦õk kõn waanjoñak in kõn juon em̦m̦aan etan Michael. L̦ein ej ba: “Ke Ri Kõnnaan ro an Jeova rar kajjioñ kwal̦o̦k naan ñan ña, ikõn m̦õkaj im etal jãn er im kõjekdo̦o̦n er, ãinwõt ñe rejjab pãd ijo. Iar jab jouj ñan er! Tokãlik, ilo bar juon jikin, iar iioone juon baam̦le me ear lukkuun em̦m̦an m̦wilier. Innem juon raan iar lukkuun bwilõñ ke iar roñ bwe baam̦le eo rej Ri Kõnnaan ro an Jeova! Kõn an lukkuun em̦m̦an m̦wilier im kõm̦m̦an ko aer, men in ear kõm̦akũt eõ ñan lukkuun etale taunin aõ dike kabuñ in. Tokãlik iar kile bwe men ko iar jel̦ã kõn er rar men ko iar roñ jãn ro jet im rar jab m̦ool.” Michael ear jino katak Baibõl̦ kõnke ear kõn̦aan jel̦ã m̦ool eo kõn Ri Kõnnaan ro an Jeova. Tokãlik, ear peptaij im ear kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aan ilo an jerbal ñan Jeova.

⁶ Ilo ad kile Jeova ãinwõt eo ej ãeik im l̦ame kõj, men in emaroñ bar jelõt wãween ad l̦õmn̦ak kõn rũttõmak ro jeid im jatid. Kwõj ke bõk ejja l̦õmn̦ak eo an Anij kõn rũttõmak ro jeim̦ im jatũm̦, bwe meñe ewõr aer likjab ak rej ãinwõt kl̦e ko Anij ej wõnm̦aanl̦o̦k im ãeik im l̦ame er bwe ren aiboojoj? Anij emaroñ lo bũruod im ej kile wãween ko rem̦m̦an jenaaj maroñ kwal̦o̦ki ñe jej kõtl̦o̦k an ãeik kõj. Kõn men in, Jeova ej lale wõt men ko rem̦m̦an kõn kõj im ejjab kalimjek bõd im likjab ko ad kõnke ejel̦ã bwe emaroñ jipañ kõj ñan kõm̦m̦an oktak. (Sam 130:3, UBS) Jemaroñ anõke Jeova ilo ad bar kalimjek wõt  men ko rem̦m̦an ippãn ro rej karejar ñane. Ilo m̦ool, jemaroñ jerbal ippãn ilo an ãeik rũkarejar ro an. Jej jerbal ippãn ilo ad rejetake rũttõmak ro jeid im jatid ilo aer kate er ñan kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko. (1 Tessalonika 5:14, 15, UBS) Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej aikuj likũt juon joñak em̦m̦an ilo aer kate er ñan kõm̦m̦ane men in.​—Epesõs 4:8, 11-13, UBS.

7. Etke jej kam̦m̦oolol bwe Jeova ej kajim̦we im kauweik kõj?

⁷ Bõlen em̦õj am̦ roñ an juon armej ba men in: ‘Kiiõ ke ewõr nejũ, ij kab kile unin an kar jinõ im jema kauweik eõ.’ Jel̦ak rũttol̦o̦k im lõñl̦o̦k men ko jej iiooni ilo mour ko ad, emaroñ oktak l̦õmn̦ak eo ad ñe jej bõk kajjim̦we ak kauwe, im jemaroñ jino bõk ejja l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn men in. Jemaroñ jino kile bwe an ro jet kauwe im kajim̦weik kõj ej juon wãween rej kwal̦o̦k aer yokwe kõj. (Riit Hibru 12:5, 6, 11, UBS.) Kõn an Jeova yokwe kõj ãinwõt ro nejin, ej meanwõd ilo an ãeik im l̦ame kõj. Ekõn̦aan bwe jen mãlõtlõt im m̦õn̦õn̦õ im bwe jen kwal̦o̦k ad bar yokwe e. (Jabõn Kõnnaan 23:15) Jeova ejjab m̦õn̦õn̦õ ñe ej lo ad eñtaan im ejjab kõn̦aan bwe jen wõnm̦aanl̦o̦k im kõm̦m̦ani men ko renana im mej kõn wõt ad jolõt jerawiwi jãn Adam.​—Epesõs 2:2, 3, UBS.

8, 9. (1) Ewi wãween an Jeova katakin kõj ilo raan kein? (2) Ewi wãween an naaj wõnm̦aanl̦o̦k im katakin kõj ilo raan ko repãd im̦aan?

⁸ Kõnke jaar jolõt jerawiwi, jaar “pãd ium̦win idenon̦e an Anij.” Jekõn kõm̦m̦ani elõñ men ko Anij ejjab buñbũruon kaki. Bõlen jet iaad jemaroñ kar ãinwõt menninmour ko rellãj kõnke jaar lukkuun nana im lãj! Bõtab, el̦ap ad kam̦m̦oolol bwe Jeova ear ãeik im l̦ame kõj, im eñin unin jelukkuun oktak. Kiiõ, jej ãinwõt jiip ko kõnke jej kwal̦o̦k jouj im wãween ko jet rem̦m̦an. (Aiseia 11:6-8; Kolosse 3:9, 10) Kõn men in, jej pãd ilo juon pedetaij ilo kõkkar rainin, ijo Jeova ej ãeik im l̦ame kõj. Eñin unin jejjab uwõta ak mijak meñe jej mour ilo juon jukjukun pãd enana. Bareinwõt, ro rar dik im rũttol̦o̦k ilo baam̦le ko me rejjab kwal̦o̦k aer yokwe doon, rej kiiõ pãd ilo pedetaij in ilo kõkkar me rej loe yokwe eo em̦ool ie. (Jon 13:35) Im em̦õj ad katak kilen kwal̦o̦k yokwe ñan ro jet. Men eo el̦aptata an em̦m̦an ej bwe jejel̦ã kajjien Jeova im jej kiiõ kile an yokwe kõj ãinwõt ro nejin.​—Jemes 4:8.

⁹ Ilo jukjukun pãd eo ekããl, enaaj lukkuun em̦m̦anl̦o̦k pedetaij eo ilo kõkkar. Ilo naaj iien en̦, jenaaj bar mour ilo juon lal̦ eaiboojoj me ej pãd ium̦win tõl eo an Aelõñ eo an Anij. Bareinwõt, ilo iien en̦ me jenaaj karreoik aolepen lal̦ in bwe en juon pedetaij, Jeova enaaj wõnm̦aanl̦o̦k im ãeik im l̦ame armej ro an ilo an katakin er elõñ men ko rekããl. Joñan an naaj lõñ men ko jenaaj katak, jejjab maroñ pijaikl̦o̦k kiiõ. (Aiseia 11:9) Bareinwõt, Anij enaaj kõm̦m̦an bwe jen weeppãn bwe jen maroñ lukkuun mel̦el̦e katak ko an im kõm̦anm̦an ankilaan. Kõn men in, jen wõnm̦aanl̦o̦k im kõttãik kõj ñan Jeova ilo ad pokake ñe ej kauwe im kajim̦weik kõj kõnke jej kile bwe an kõm̦m̦ane men in ej kaalikkar an yokwe kõj.​—Jabõn Kõnnaan 3:11, 12.

10. Ewi wãween an kar Jijej kaalikkar an ãinwõt Jeova?

¹⁰ Juon rũkõm̦m̦an jãpe eo elukkuun kapeel ejel̦ã kain kl̦e rot eo ej kõjerbale im wãween eo ekkar ñan an l̦ame. Ilo ejja wãween dein wõt, Jeova ejel̦ã kõn kain armej rot kõj im ej ãeik im l̦ame kõj ilo wãween eo ejejjet ñan kõj kajjojo. (Riit Sam 103:10-14.) Ñe Jeova ej ãeik kõj kajjojo ej l̦õmn̦ak kõn joñan maroñ ko ad, joñan tõmak eo ad, im m̦õjn̦o̦ ko ad. Wãween an l̦õmn̦ak kõn rũkarejar ro an rejjab weeppãn ear alikkar ikijjeen joñak eo an Nejin. L̦õmn̦ak m̦õk kõn wãween an kar Jijej kõm̦m̦an ñan rijjilõk ro an ke rar likjab im kõm̦m̦an bõd, el̦aptata ke rekõn akwããl kõn wõn iaaer eutiejl̦o̦k. El̦aññe kwaar loe an rijjilõk rein akwããl, kwõnaaj ke kar l̦õmn̦ak bwe rej jet ro ettã bũrueer im epidodo kajim̦weik er? Meñe kwõmaroñ kar jab l̦õmn̦ak rot in kõn er, ak ear jab ãindein ippãn  Jijej. Ear jel̦ã bwe rijjilõk ro an remaroñ oktak ilo an kajim̦weik er ilo jouj im meanwõd im ilo an likũt juon joñak ñan er kõn ettã bõro. (Mark 9:33-37; 10:37, 41-45; Luk 22:24-27) Ãlikin an kar Jijej jerkakpeje im lel̦o̦k kajoor eo an Anij ñan rijjilõk ro an, rein rar kate er ñan kõm̦m̦ane jerbal eo ear lel̦o̦k ñan er im ear jako aer l̦õmn̦ak kõn wõn eo eutiej iaaer.​—Jerbal 5:42, UBS.

11. Ewi wãween an kar Devid kwal̦o̦k bwe ear ãinwõt juon kl̦e epidodo ñan l̦ame, im ewi wãween ad maroñ anõke joñak eo an?

¹¹ Jeova ej ãeik im l̦ame rũkarejar ro an rainin ikijjeen naan ko an ilo Baibõl̦, kajoor eo an, im eklejia eo. Naanin Anij emaroñ ãeik im l̦ame kõj ñe jej riiti, kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake, im kajjitõk ippãn Jeova bwe en jipañ kõj l̦oore men ko jej katak jãn ad riiti. Devid ear je im ba: “Ke ij keememej Eok ioon kiniõ, im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn Kwe ilo emmej ko ke eboñ.” (Sam 63:6) Ear bar je im ba: “Inaaj nõbar Jeova, eo ej letok naanin kakapilõk ñan eõ. Meñe ilo boñ, l̦õmn̦ak ko aõ rej kajim̦we eõ.” (Sam 16:7, NW) Ealikkar bwe Devid ear kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn naanin kakapilõk im kauwe ko an Anij im kõtl̦o̦k bwe ren ãeik ak kajim̦we l̦õmn̦ak im eñjake ko an. Ear kõm̦m̦ane men in meñe jet iien naanin kakapilõk im kauwe ko jãn Anij remaroñ kar kajju. (2 Samuel 12:1-13) Devid ej juon joñak em̦m̦an ñan kõj kõnke ear pokake im kõttãiki ñan Jeova. Kwõj ke bar kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn Naanin Anij im kõtl̦o̦k bwe en kajim̦we l̦õmn̦ak im eñjake ko am̦? Kwõj aikuj ke kal̦apl̦o̦k am̦ kõm̦m̦ane men in?​—Sam 1:2, 3.

12, 13. Ewi wãween an Jeova ãeik im l̦ame kõj ikijjeen kajoor eo an im eklejia eo?

¹² Kajoor eo an Anij emaroñ ãeik im l̦ame kõj ilo elõñ wãween ko. Ñan waanjoñak, emaroñ jipañ kõj ñan kal̦apl̦o̦k ad kwal̦o̦k wãween ko rem̦m̦an juon Kũrjin ej aikuj kwal̦o̦ki. Wãween kein rem̦m̦an rej wal̦o̦k jãn kajoor eo an Anij. (Galetia 5:22, 23) Juon iaan wãween kein rem̦m̦an ej yokwe. Kõnke jej yokwe Anij, jekõn̦aan pokake im kõtl̦o̦k bwe en ãeik im l̦ame kõj, im jej watõk kien ko an bwe rejjab eddo. Kajoor eo an Anij emaroñ bar jipañ kõj bwe jen kõjparok kõj jãn l̦õmn̦ak im m̦anit ko renana an armej ro ilo lal̦ in. (Epesõs 2:2) Ke rijjilõk Paul ear juon likao, ear utiej bũruon ãinwõt kar rũtõlin kabuñ ro an RiJu ro. Ak tokãlik ear oktak, im ear maroñ je im ba: “Imaroñ in kõm̦m̦an men  otemjej ilo Eo ej kõkajoor eõ.” (Pilippai 4:13) Kõn men in, jen anõke joñak eo an Paul ilo ad wõnm̦aanl̦o̦k im kajjitõk ippãn Jeova kõn kajoor eo an. Jeova eban kõjekdo̦o̦n jar ko an ro ettã bũrueer.​—Sam 10:17, UBS.

¹³ Jeova ej kõjerbal eklejia eo im em̦m̦aan ro rej lale eklejia ñan ãeik im l̦ame kõj kajjojo. Ñan waanjoñak, ñe em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej kile bwe ejino m̦õjn̦o̦l̦o̦k jem̦jerã eo ad ippãn Jeova, renaaj kajjioñ in jipañ kõj, ak reban atartar ioon jel̦ã eo aer make. (Galetia 6:1) Renaaj reilo̦k ñan Anij im kajjitõk ippãn bwe en lel̦o̦k ñan er mãlõtlõt im lol̦o̦kjen̦. Innem, renaaj kappok mel̦el̦e ko jãn Baibõl̦ eo im bok ko ad kõn apañ eo jej iioone. Men in enaaj jipañ er bwe ren jel̦ã kilen jipañ kõj kõn apañ eo ad. El̦aññe rein renaaj kajjioñ in jipañ eok, kwõnaaj ke roñjake er? Ñan waanjoñak, el̦aññe rej lewaj naanin kakapilõk kõn jitael̦ in nuknuk ko am̦, kwõnaaj ke roñjake er im watõk bwe ej wãween an Anij kwal̦o̦k an yokwe eok? Ilo am̦ kõtl̦o̦k aer jipañ eok, kwõj kaalikkar bwe kwõj ãinwõt juon kl̦e epidodo ilo pein Jeova im kwõpojak in kõtl̦o̦k an kajim̦we im jipañ eok.

14. Meñe ewõr an Jeova maroñ iood, ak ewi wãween an kaalikkar bwe ej kõtl̦o̦k an kajjojo make kããlõt ta eo ekõn̦aan kõm̦m̦ane?

¹⁴ Ilo ad jel̦ã im mel̦el̦e kõn wãween an Anij ãeik im l̦ame kõj, men in emaroñ jipañ kõj ñan jel̦ã wãween ad aikuj kõm̦m̦an ñan rũttõmak ro jeid im jatid im armej ro jej kwal̦o̦k naan ñan er, ekoba rũkkatak ro ad. Juon rũkõm̦m̦an jãpe ejjab ebbõk kl̦e jãn bwidej im kajju ãeiki im l̦ame. Ej aikuj m̦okta kõpooj kl̦e eo ilo an jol̦o̦k dekã ko im ettoon ko jet jãne. Ilo ejja wãween in l̦o̦k wõt, bwe Jeova en jino ãeik im l̦ame armej ro, rej aikuj m̦okta m̦õn̦õn̦õ in kõtl̦o̦k an jipañ er. Jeova ejjab iuun armej ro bwe ren kõm̦m̦an oktak, bõtab ej katakin er kõn kien ko an rewãnõk. Innem armej rein rej make pepe el̦aññe renaaj kõm̦m̦ani oktak ko rej aikuj kõm̦m̦ani.

15, 16. Ewi wãween an rũkkatak ro kaalikkar aer kõn̦aan bwe Jeova en ãeik im l̦ame er? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

¹⁵ L̦õmn̦ak m̦õk kõn waanjoñak in kõn juon jeid im jatid kõrã etan Tessie me ej jokwe ilo Aujtõrõlia. Kõrã eo ear katak Baibõl̦ ippãn Tessie ej ba, “Tessie ear m̦õn̦õn̦õ in katak Baibõl̦. Bõtab, ear jab kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k, joñan ear jab itok ñan iien kweilo̦k ko! Ãlikin aõ kar l̦õmn̦ak kake men in im jar kake, iar pepe in bõjrak jãn aõ katak ippãn. Bõtab, juon men ekabwilõñlõñ ear wal̦o̦k. Ilo iien eo ãliktata in am̦ro naaj kar katak, Tessie ear kwal̦o̦k bũruon ñan ña. Ear ba bwe ear nana an mour kõnke ear wõnm̦aanl̦o̦k im kããm̦bõl̦ meñe ejel̦ã bwe enana. Bõtab, em̦õj an pepe bwe enaaj bõjrak jãn an kõm̦m̦ane men in.”

¹⁶ Ejjabto tokãlik, Tessie ear jino pãd ilo iien kweilo̦k ko im ear jino kwal̦o̦k wãween ko rem̦m̦an Kũrjin ro rej aikuj kwal̦o̦ki. Ear kõm̦m̦ani men kein meñe ro m̦õttan rar kajjirere kake e. Kõrã eo ear katak ippãn ej bar ba: “Tessie ear peptaij im tokãlik ear rekũl̦ar bainier meñe ajri ro nejin rar dik wõt.” Ealikkar bwe ñe rũkkatak ro rej jino kõm̦m̦an oktak ko im karreoik mour ko aer bwe ren kabuñbũruon Anij, Anij enaaj kõm̦m̦an bwe ren epaake im enaaj ãeik im l̦ame er bwe ren maroñ erom jãpe ko relukkuun aiboojoj.

17. (1) Ta eo em̦m̦an ippam̦ kõn wãween an Jeova ãeik im l̦ame kõj? (2) Ta mel̦el̦e ko jet jenaaj etali ilo katak in tok juon?

¹⁷ Ñan rainin, ej wõr wõt rũkõm̦m̦an jãpe ro rej kõm̦m̦an jãpe ilo aer ãeik im l̦ame kl̦e ko kõn peier. Ãindeinl̦o̦k wõt, Jeova ej wõnm̦aanl̦o̦k im kwal̦o̦k meanwõd ilo an ãeik im l̦ame kõj. Ej letok naanin kakapilõk im kauwe ko im kõtl̦o̦k bwe jen make pepe el̦aññe jenaaj roñjake. (Riit Sam 32:8, UBS.) Kwõj ke kile an Jeova kea kake eok? Kwõj ke pijaik an ãeik im l̦ame eok ãinwõt juon kl̦e? El̦aññe aet, ta men ko jet ej aikuj wõr ippam̦ me renaaj jipañ eok bwe kwõn wõnm̦aanl̦o̦k im ãinwõt juon kl̦e epidodo ñan an Jeova ãeik im l̦ame? Ta ko kwõj aikuj kõjparok eok jãni bwe kwõn jab ãinwõt juon kl̦e epen ñan l̦ame? Im ewi wãween an jemãn im jinen ajri ro maroñ jerbal ippãn Jeova ilo an ãeik im l̦ame ro nejier? Jenaaj etale men kein ilo katak in tok juon.