ILO kar tõre in, kar n̦aetan bok kein rainbow set. Ke iar bõk iien im etali kobbaer, iar lo pija ko me rar lukkuun jipañ eõ ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko iar riiti. Tokjãn men in, ilo kar iien in ke ij dik wõt, iar kile aõ kwõle im aikuji jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo jãn Baibõl̦ ãinwõt mel̦el̦e ko iar loi im riiti ilo bok kein relukkuun em̦m̦an.

Ke Pata eo an Lal̦ Kein Karuo ear jino jelõt India, men ko rar wal̦o̦k ilo mour e aõ rar oktak im nana. Jinõ im jema rar jab jokwe ippãn doon im tokãlik erro ar jepel. Iar jab mel̦el̦e etke ruo armej me el̦ap aõ yokwe er rar jepel jãn doon. Men in ear kõm̦m̦an bwe in lukkuun bũrom̦õj im l̦õmn̦ak bwe erro ar el̦l̦o̦k jãn ña. Im kõnke kar ña wõt nejierro ajri, ejjel̦o̦k en̦ emaroñ kar kaenõm̦m̦an eõ im jipañ eõ, juon men el̦ap aõ kar aikuji ilo tõrein.

Tokãlik kõm̦ro ar jinõ jokwe ilo Karachi, juon iaan jikin ko rel̦l̦ap ilo aelõñin Pakistan. Juon raan, juon l̦al̦l̦ap me ej taktõ im ej juon iaan Ri Kõnnaan ro an Jeova etan Fred Hardaker, ear kal̦l̦al̦l̦al̦ ilo kõjãmin m̦weo im̦õm̦ro. Tõmak eo an l̦al̦l̦ap in ear bar ãinwõt tõmak eo an mijinede eo me ear litok bok ko an baam̦le eo aõ. Ear kajjitõk ippãn jinõ el̦aññe ekõn̦aan katak Baibõl̦. Bõtab, jinõ ear jab kõn̦aan im ear ba bwe bõlen imaroñ  itoklimo im kõn̦aan katak. Kõn men in, iar jino katak Baibõl̦ ippãn Jeid im Jatid Fred ilo kar wiik eo juon.

Jejjo wiik tokãlik, iar jino etal ñan kweilo̦k ko ilo jikin eo me Jeid im Jatid Fred ekkã an kõm̦m̦ani jerbalin taktõ ko an ie. Ekar wõr enañin 12 Ri Kõnnaan ro an Jeova me rerũtto rar kweilo̦k ijin. Rein rar kaenõm̦m̦an eõ im lale eõ ãinwõt juon nejier. Ij keememej wõt aer kõn jijet iturũ, im kõnono ippa ilo jouj ãinwõt juon m̦õttaer. Rar kõm̦m̦ani men kein me el̦ap aõ kar aikuji ilo tõrein.

Ejjabto tokãlik, Jeid im Jatid Fred ear kajjitõk ippa bwe in jerbalin kwal̦o̦k naan ippãn. Ear katakin eõ kilen kõjerbal kein jerbal eo me kwõj kõjo̦e rekoot ko (portable phonograph) bwe kõm̦ro en maroñ kõjo̦i katak ko rekadu jãn Baibõl̦ me em̦õj rekooti. Jet iaan katak ko rar kajju im jet iaan armej ro ilo m̦õko rar jab kõn̦aan roñjaki. Bõtab, iar lukkuun m̦õn̦õn̦õ in kwal̦o̦k naan ñan ro jet. Iar lukkuun kijejeto kõn katak ko rem̦ool ilo Baibõl̦ im iar kõn̦aan bar kwal̦o̦ki ñan ro jet.

Ke ear jino lõñl̦o̦k uwaan rũttarin̦ae ro an Japan ilo India, ear l̦apl̦o̦k an kien eo an Britain jum̦ae Ri Kõnnaan ro an Jeova. Tokãlik, ilo kar Jul̦ae 1943 eo, men in ear bar jelõt eõ. Principal eo an im̦õn jikuul̦ eo aõ, eo me ej juon rũtõlin kabuñ eo etan Anglican, ear baer eõ im ba bwe ejjab ekkar aõ pãd ilo jikuul̦ eo kõnke eoktak tõmak eo aõ. Ear bar ba ñan jinõ bwe ij likũt juon joñak enana ñan rijikuul̦ ro jet kõn aõ kobal̦o̦k ippãn Ri Kõnnaan ro an Jeova. Kõn men in, jinõ ear lukkuun jook im kabõjrak aõ kobal̦o̦k ippãn Ri Kõnnaan ro an Jeova. Tokãlik, ear jilkinl̦o̦k eõ ñan ippãn jema ilo bukwõn eo etan Peshawar, me 850 jim̦a m̦ail̦ ettol̦o̦kin im ej pãd tuiõñ. Kõn men in, ear jino m̦õjn̦o̦l̦o̦k tõmak eo aõ kõn wõt aõ kar jab pãd ilo kweilo̦k ko im kobal̦o̦k ippãn Ri Kõnnaan ro an Jeova.

Ilo kar iiõ eo 1947, iar bar jepl̦aak ñan Karachi im kappok aõ jerbal. Ke iar pãd ijin, iar lol̦o̦k jikin eo me taktõ Fred Hardaker ej jerbal ie. Ke ear loe eõ, ear lukkuun m̦õn̦õn̦õ im karwaineneik eõ.

Ear kajjitõk im ba: “Kiiõ, kweita?” Ear l̦õmn̦ak bwe inañinmej im iar itõn taktõ.

Bõtab iar ba ñane, “Taktõ, ijjab nañinmej. Unin aõ itok ej kõnke inañinmej ilo jetõb im ikõn̦aan bar katak Baibõl̦.”

Kõn men in ear kajjitõk: “Ñããt n̦e kokõn̦aan jino katak?”

Iar ba: “Imaroñ jinoe kiiõ.”

Ear lukkuun em̦m̦an am̦ro kar katak jo̦teen eo. Ear em̦m̦an aõ mour im iar m̦õn̦õn̦õ bwe ibar pãd ippãn armej ro an Jeova. Jinõ ear kajjioñ kabõjrak eõ bwe in jab kobal̦o̦k ippãn Ri Kõnnaan ro an Jeova bõtab ilo kar tõre in, iar jek ilo bũruõ bwe inaaj karejar wõt ñan Jeova. Kõn men in, iar ajel̦o̦k mour eo aõ ñan Jeova im ilo kar O̦kwõj 31, 1947 eo, iar kaalikkare men in ilo aõ kar peptaij. Tokãlik ke ear 17 aõ iiõ, iar jino rekũl̦ar bainier.

Ijo m̦oktata me kar kajjitõk bwe in jerbal ie ej Quetta, jikin eo me m̦okta kar jikin rũttarin̦ae ro an Britain. Ilo kar 1947, aelõñ in ear jepel ñan ruo m̦õttan innem kiiõ ear wal̦o̦k aelõñin India im Pakistan. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Men in ear kõm̦m̦an bwe en wal̦o̦k im ajeeded kõjdat ibwiljin armej ro kõn kabuñ im eñin ej iien eo elukkuun kar lõñ armej rar em̦m̦akũt im ej kab wõr ilo bwebwenato. Ewõr 14 milien armej ro me rar kõm̦akũti er. Ro me rar pãd ilo kabuñ in Muslim ilo kar India rar etal ñan Pakistan, im ro rar pãd ilo kabuñ in Hindu im Sikh ilo Pakistan rar em̦m̦akũtl̦o̦k ñan India. Meñe men kein renana rar wal̦o̦k ilo tõrein, ak iar uwe ilo juon train jãn Karachi me eobrak kõn armej, im joñan an kar train in obrak el̦ap wõt aõ kar jutak inabõj im dãpij aen ko itõrerein wa eo m̦ae iien eo iar tõparl̦o̦k Quetta.

Ilo Quetta, iar iioone George Singh, juon jipejel̦ bainier me kar 20 jim̦a an iiõ. George ear letok baajkõl̦ eo waan kar m̦okta bwe in kõjerbale im jet iien ij bwilli baajkõl̦ in ilo jikin ko me retol̦tol̦e. Enañin aolep iien, ejjel̦o̦k m̦õtta im ij kwal̦o̦k naan ippa make. Bõtab ium̦win kar 6 allõñ, ekar wõr 17 aõ rũkkatak im jet iaaer rar itok ñan m̦ool eo. Juon iaan rein kar Sadiq Masih, eo me ekar juon rũttarin̦ae im ear jipañ kõm̦ro George ñan ukoti jet iaan bok ko jãn Baibõl̦ ñan kajin Urdu, kajin eo el̦ap aer kõjerbale ilo aelõñin Pakistan. Ejjabto tokãlik, Sadiq ear erom juon rukwal̦o̦k naan eo ekijejeto kõn ennaan eo em̦m̦an.

Tokãlik, iar jepl̦aak ñan Karachi im jerbal ippãn ruo mijinede me rej kab itok jãn aerro kar pãd ilo Jikuul̦in Giliad etaer, Henry Finch im Harry Forrest. Elukkuun kar em̦m̦an aerro katakin im kammineneik eõ! Juon iien, iar etal ippãn Jeid im Jatid Henry ilo juon tũreep  in kwal̦o̦k naan ilo jikin ko ituiõñin Pakistan. Elõñ armej ro em̦ool bũrueer kõm̦ro ar iioone er me el̦ap aer kõn̦aan jel̦ã kõn m̦ool eo im rej jokwe ilo jikin ko rettã iturin tol̦ ko reutiej im rej kõnono kajin Urdu. Ruo iiõ tokãlik, iar bar etal im pãd ilo Jikuul̦in Giliad im ke iar jepl̦aakl̦o̦k ñan Pakistan, jet iien iar bõk jerbalin lol̦o̦k eklejia ko. Iar jokwe ilo im̦õn mijinede eo ilo Lahore ippãn em̦m̦aan ro jilu me rar bar mijinede.

Ekabũrom̦õjm̦õj bwe ilo kar 1954 eo, ear pen an mijinede ro ilo kar Lahore jerbal ippãn doon, im ra eo ear aikuj kõm̦m̦an ukoktak ko. Im kõnke iar bar bõk kun̦aõ ilo apañ ko rar wal̦o̦k ikõtaan rein, iar bõk naanin kauwe ko rekajju. Iar lukkuun bũrom̦õj im l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãn aõ karejar ñan Jeova. Kõn men in, iar bar em̦m̦akũtl̦o̦k ñan Karachi innem iar etal ñan London ilo Iñlen, juon jikin ekããl ñan ña bwe in bar kõkajoor jem̦jerã eo aõ ippãn Jeova.

Elõñ iaan ro ilo Ra eo ilo London rar pãd ilo eklejia eo aõ. Pryce Hughes, juon eo ejouj im ear jerbal ilo Ra eo, ear m̦õn̦õn̦õ in katakin im kammineneik eõ. Juon iien, ear kwal̦o̦k kõn iien eo ear bõk naanin kauwe ko rekajju jãn Jeid im Jatid Joseph F. Rutherford, eo im ear lale im bõk eddon jerbalin kwal̦o̦k naan eo ipel̦aakin lal̦. Pryce Hughes ear ba bwe ke ear kajjioñ kõm̦m̦an jekpen ñan jojomare e make, Jeid im Jatid Rutherford ear kajju ilo wãween an kar kauweik e. Iar lukkuun bwilõñ ke Jeid im Jatid Pryce ear ettõñdikdik ilo an kar kwal̦o̦k bwebwenato in. Ear ba bwe ilo jinoin ear illu im inepata ke men in ear wal̦o̦k. Bõtab tokãlik, ear kile bwe ear aikuj naanin kauwe ko rekajju im men in ear kaalikkar an Jeova yokwe e. (Hi. 12:6) Naan kein an Jeid im Jatid Pryce rar lukkuun tõpar bũruõ im rar jipañ eõ bwe in bar m̦õn̦õn̦õ ilo aõ karejar ñan Jeova.

Ilo kar tõrein, jinõ ear em̦m̦akũtl̦o̦k ñan London im ear katak Baibõl̦ ippãn John E. Barr, me tokãlik ear uwaan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko Ipel̦aakin Lal̦. Ear em̦m̦an an jinõ kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k im ear peptaij ilo kar 1957 eo. Tokãlik, ij kab jel̦ã ke m̦okta jãn an kar jema mej, ear bar katak Baibõl̦ ippãn Ri Kõnnaan ro an Jeova.

Ilo kar iiõ eo 1958, iar m̦areik Lene, juon jeid im jatid kõrã jãn Denmark me ear jokwe ilo London. Im ilo kar iiõ eo tok juon, ear l̦otak ledik eo erũttotata nejũm̦ro etan Jane. Bareinwõt, elõñ jeraam̦m̦an im eddo ko iar bũki ke iar pãd ilo eklejia eo ilo Fulham. Bõtab tokãlik, ear jab em̦m̦an ãjmour eo an Lene im kõm̦ro ar aikuj em̦m̦akũt ñan juon jikin me emããn̦ãn̦ mejatoto eo ie. Innem ilo kar 1967 eo, kõm̦ro ar em̦m̦akũtl̦o̦k ñan Adelaide, ilo Australia.

Ekar wõr 12 rũkkapit ro me rerũtto ilo eklejia eo ilo Adelaide. Rein rar lukkuun kijejeto ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Joñak kein aer rar kõm̦m̦an bwe en m̦õkaj ammim imminene ilo eklejia in ekããl im ear pidodo ammim bar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñan Jeova.

 Ilo kar 1979, ear l̦otak ajri eo kein kal̦alem nejũm̦ro Lene etan Daniel. Ijoke, Daniel ear bõk juon nañinmej etan Down Syndrome im men in ekõm̦m̦an bwe en wõr jorrããn ak utam̦we ilo kõmãlij eo an. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Kõn men in, kar ba bwe ejãmin aetok an mour. Im tok ñan kiiõ, epen aõ kwal̦o̦k kõn ewi joñan am̦ro kar bũrom̦õj ilo kar iien eo. Kõm̦ro ar kõmaat joñan am̦ro maroñ ñan lale im kabwe aikuj ko an im bareinwõt kate kõm̦ro ñan bar lale ajri ro emãn nejũm̦ro. Jet iien ej oktak kõl̦arin ãnbwinnin Daniel itok wõt jãn an ikkijel̦o̦k kõn an ettal menono eo an im kõmar aikuj m̦õkaj im bõkl̦o̦k ñan aujpitõl̦. Bõtab meñe ekar jab em̦m̦an ãjmour eo an, ak ear juon eo elukkuun mãlõtlõt im jouj. Ejjab men in wõt, ak ear bar l̦ap an yokwe Jeova. Ñe baam̦le eo am ej jar m̦okta jãn ammim m̦õñã, ej nukuj pein, jillo̦k, im kõl̦l̦aaj ainikien im ba “Amen!” Ãlikin wõt an kõm̦m̦ani men in, ej jino m̦õñã.

Ke ear emãn an Daniel iiõ, ear jino wõr an nañinmej in leukemia. Kõm̦ro ar Lene lukkuun bũrom̦õj im m̦õk. Joñan aõ kar bũrom̦õj iar jaje in ta. Bõtab ilo kar iien in me kõm̦ro ar lukkuun bũrom̦õj, em̦m̦aan eo etan Neville Bromwich me ekar lol̦o̦k eklejia ko, ear itok ñan m̦weo im̦õm̦ro. Boñõn eo, ear atbo̦kwõj kõm̦ro im kõmjeel ar jim̦or jañ. Naan ko an rem̦m̦an im jouj rar lukkuun kaenõm̦m̦an kõm̦ro. Ear jepl̦aak jãn m̦weo ke ear juon awa lukwõn boñ. Ejjabto tokãlik, Daniel ear mej. An kar jako l̦adik in nejũm̦ro ar juon iien elukkuun kabũrom̦õjm̦õj ilo mour eo am̦ro. Mekarta, kõm̦ro ar kijenmej wõt im lõke bwe ejjel̦o̦k jabdewõt men ekoba mej enaaj kõjepel Daniel jãn yokwe eo an Jeova. (Rom 8:38, 39, UBS) El̦ap am̦ro kijooror in bar iioone ñe enaaj jerkakpeje ilo naaj lal̦ eo an Anij ekããl!​—Jon 5:28, 29.

Ij bõk wõt jerbalin lale eklejia ñan kiiõ meñe ruo alen in aõ kar bõk nañinmej in stroke. Men ko iar iiooni rar katakin eõ ñan mel̦el̦e kõn eñjake ko an ro jet im ñan kwal̦o̦k tũriam̦o ñan er, el̦aptata ro rej iiooni apañ ko reppen im kate eõ ñan jab ekajete er. Bõtab ij kajjitõk ippa make, ‘Ewi wãween an men ko rar iiooni ilo mour ko aer jelõt eñjake im l̦õmn̦ak ko aer? Ewi wãween aõ maroñ kwal̦o̦k bwe ij kea kake er? Ewi wãween imaroñ rõjañ er bwe ren kõm̦anm̦an ankilaan Jeova?’ El̦ap an em̦m̦an ippa jerbal eo ñan lol̦o̦k ro jeiũ im jatũ ilo eklejia eo im rõjañ er! Ilo m̦ool, ñe ij kaenõm̦m̦an im kõkajoor ro jet, ij kile bwe ij bar kaenõm̦m̦an im kõkajoor ña make.

Ij ãinwõt rijeje sam me ear ba naan kein: “Ñe ij inepata im jorrããn [Jeova] kwõj kaenõm̦m̦an eõ im kalañlõñ eõ.” (Sam 94:19, UBS) Jeova ear jipañ eõ ilo iien ko iar iioon apañ ko reppen me rar wal̦o̦k ilo baam̦le eo aõ, ke iar iioon jum̦ae kõn an oktak tõmak eo aõ, im ke iar itõn jino ebbeer im bũrom̦õj. Jeova ej ãinwõt lukkuun Jema!