1, 2. (1) Ta eo Jesus ear jar kake ilo kar kõjota eo an ãliktata ippãn rijjilõk ro an? (2) Etke Jesus emaroñ kar inepata kõn an rũkal̦oor ro an aikuj bõrokuk ippãn doon?

ILO kõjota eo an Jesus ãliktata ippãn rũkal̦oor ro an, ear inepata kõn aer aikuj bõrokuk ippãn doon. Ke ear jar ippãer, ear ba bwe ekõn̦aan bwe ren juon wõt ak bõrokuk ippãn doon ãinwõt aerro Jemãn bõrokuk ippãn doon. (Riit Jon 17:20, 21.) El̦aññe rũkal̦oor ro an Jesus rar bõrokuk ippãn doon, men in enaaj kar kam̦ool bwe Jeova ear jilkintok Jesus ñan lal̦. Bareinwõt armej ro renaaj kar kile rũkal̦oor ro rem̦ool an Jesus kõn aer yokwe doon, im aer kwal̦o̦k yokwe enaaj kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k aer bõrokuk ippãn doon.​—Jon 13:34, 35.

² Ear l̦ap an Jesus kõnono kõn bõrokuk ilo kar boñõn eo kõnke ear kile bwe rijjilõk ro an rar jab lukkuun bõrokuk ippãn doon. Ñan waanjoñak, ilo kar boñõn eo rijjilõk ro rar bar akwããl kõn “wõn iaaer enaaj l̦aptata” ãinwõt aer kar kõm̦m̦ane m̦oktal̦o̦k. (Luk 22:24-27; Mark 9:33, 34) Bar juon iien, Jemes im Jon rar kajjitõk ippãn Jesus ñan lel̦o̦k jikin ko reutiej ilo naaj Kien eo an ilañ, im rar kajjitõk bwe erro en pãd ianbwijmaroñin Jesus.​—Mark 10:35-40, UBS.

3. Ta eo emaroñ kar bõbrae an rũkal̦oor ro an Jesus bõrokuk ippãn doon, im ta kajjitõk ko jenaaj etali?

 ³ Kõn̦aan eo ñan bõk kajoor im maroñ ear jab wãween eo wõt emaroñ kar bõbraik an rũkal̦oor ro an Jesus bõrokuk ippãn doon. Ear wõr jepel bõro ibwiljin armej ro ilo tõre ko an Jesus kõnke rar dike doon im kalijekl̦o̦k. Kõn men in rũkal̦oor ro an Jesus rar aikuj kate er ñan julo̦k l̦õmn̦ak kein rebõd. Ilo katak in, jenaaj etali kajjitõk kein: Ta eo Jesus ear kõm̦m̦ane ke ear iiooni wãween kein rekalijekl̦o̦k? Ewi wãween an kar Jesus jipañ rũkal̦oor ro an ñan jab kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k ñan ro jet, im bõrokuk wõt ippãn doon? Im ewi wãween joñak eo an im men ko ear katakin ro jet kaki rej jipañ kõj ñan dãpij wõt ad bõrokuk?

4. Kwal̦o̦k jet waanjoñak ko kõn wãween ko rekalijekl̦o̦k Jesus ear iiooni.

⁴ Jesus ear bar iioon kalijekl̦o̦k jãn armej ro jet. Ke Pilip ear jiroñ Natanael bwe ear loe Messaia eo, Natanael ear ba: “Ewõr ke jabdewõt men em̦m̦an emaroñ itok jãn Nazeret?” (Jon 1:46, UBS) Natanael emaroñ kar jel̦ã bwe Messaia eo enaaj kar l̦otak ilo Betleem ãinwõt an Maika 5:2 kar kanaan kake, im emaroñ kar l̦õmn̦ak bwe aelõñin Nazeret ej juon jikin ettã ñan an naaj Messaia eo jokwe ie. Ekar wõr RiJu ro reutiej me rar reilal̦l̦o̦k ñan Jesus kõnke ear itok jãn Galili. (Jon 7:52) Elõñ RiJu ro rar l̦õmn̦ak bwe armej ro rar itok jãn Galili rettã, im RiJu ro jet rar kajjioñ kõmetak Jesus ilo aer kar kũri im ba bwe ej juon RiSameria. (Jon 8:48, UBS) RiSameria ro rar itok jãn juon aelõñ eoktak im kabuñ eo aer ear oktak jãn kabuñ eo an RiJu ro. RiJu ro im RiGalili ro rar jab kwal̦o̦k kautiej ñan RiSameria ro im rar kõjekdo̦o̦ne er.​—Jon 4:9.

5. Ta wãween eo ekalijekl̦o̦k rũkal̦oor ro an Jesus rar iioone?

⁵ Rũtõlin kabuñ ro an RiJu ro rar jab bar kwal̦o̦k kautiej ñan rũkal̦oor ro an Jesus, im Parisi ro rar ba bwe ‘relia.’ (Jon 7:47-49) Parisi ro rar watõk ro rar jab jikuul̦ ilo jikuul̦in kabuñ ko an RiJu ro im bareinwõt ro rar jab l̦oor m̦anit ko aer bwe ejjel̦o̦k tokjãer im rettã. (Jrb. 4:13, UBS) Jesus im rũkal̦oor ro an rar iiooni wãween ko rekalijekl̦o̦k kõnke armej ro ilo tõre eo rar lukkuun utiej bũrueer kõn kabuñ ko aer, taitõl̦ ko aer ilo bukwõn ko aer, im aelõñ ko aer. Wãween ko rekalijekl̦o̦k rar bar jelõt l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko an rũkal̦oor ro. Innem bwe ren kar bõrokuk wõt ippãn doon, rar aikuj ukot wãween aer l̦õmn̦ak.

6. Kwal̦o̦k jet waanjoñak ko rej kaalikkar an kalijekl̦o̦k maroñ jelõt kõj.

⁶ Rainin, elukkuun l̦ap an armej ro kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k. Armej ro jet remaroñ kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k ñan kõj, ak bõlen jemaroñ kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k ñan er. Juon jeid im jatid kõrã me ej kiiõ bainier ilo Aujtõrõlia ej ba: “Ear l̦apl̦o̦k aõ dike ripãlle ro ke iar l̦õmn̦ak kõn wãween ko rejjab jim̦we rar kõm̦m̦ani m̦okta im bar raan kein ñan armej ro jãn bwij eo etan Aborigines.” Ear bar l̦apl̦o̦k an kõrã in dike ripãlle ro kõn an kar nana an jet iaaer kõm̦m̦an ñane. Bareinwõt juon jeid im jatid em̦m̦aan ilo Canada ej ba: “Iar l̦õmn̦ak bwe armej ro rej kõnono kajin French reutiej im rem̦m̦anl̦o̦k.” Ej ba bwe tokjãn an kar bõk l̦õmn̦ak in, men in ear kõm̦m̦an bwe en dike armej ro rej kõnono kajin Pãlle.

7. Ta eo Jesus ear kõm̦m̦ane ke ear iiooni wãween ko rekalijekl̦o̦k?

⁷ Ãinwõt ilo raan ko an Jesus, eñjake ko me rej itok jãn an juon kalijekl̦o̦k relukkuun kajoor im ejjab pidodo ñan julo̦ki. Innem, ta eo Jesus ear kõm̦m̦ane ke ear iiooni wãween ko rekalijekl̦o̦k? Eokwe, m̦oktata ear jab kwal̦o̦k an kalijekl̦o̦k ñan jidik im l̦õmn̦ak bwe jet armej rem̦m̦anl̦o̦k jãn ro jet. Ñan waanjoñak, ear kwal̦o̦k naan ñan ro rem̦weiie im ro rejeram̦õl, ñan Parisi ro im RiSameria ro, im ear bar kwal̦o̦k naan ñan rũtõl owõj ro im rijjerawiwi ro. Bareinwõt, Jesus ear katakin rũkal̦oor ro an im kwal̦o̦k ñan er ikijjeen joñak eo an bwe ren jab kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k im ekajete ro jet.

8. Ta naanin kakapilõklõk eo eaorõk im ej kaalikkar unleplepin ad bõrokuk ippãn doon? Jouj im kõmel̦el̦e.

⁸ Jesus ear kwal̦o̦k juon naanin kakapilõklõk eaorõk me ej kaalikkar unleplepin ad bõrokuk ippãn doon. Ear jiroñ rũkal̦oor ro an im ba: “Kom̦ otemjej jemjein jemjatin.” (Riit Matu 23:8, 9.) Alikkar bwe kõj aolep jej juon wõt kõnke jej nejin Adam. (Jrb. 17:26, UBS) Bõtab Jesus ear bar kwal̦o̦k bwe rũkal̦oor ro an rar jemjein jemjati kõnke rar watõk Jeova ãinwõt Jemãer ilañ. (Matu 12:50) Im er aolep rar m̦õttan baam̦le eo an Anij im rar bõrokuk ikijjeen yokwe im tõmak eo aer. Eñin unin ilo kar lõta ko aer, ekkã an rijjilõk ro n̦aetan Kũrjin ro jet m̦õttaer jeier im jatier.​—Rom 1:13, UBS; 1 Pi. 2:17; 1 Jon 3:13. *​—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

9, 10. (1) Etke RiJu ro rar jab aikuj utiej bũrueer kõn aelõñ ko aer? (2) Ewi wãween an kar Jesus katakin kõj bwe ebõd ñan ad reilal̦l̦o̦k ñan armej ro jãn aelõñ ko jet? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

⁹ Ãlikin an kar Jesus jiroñ rũkal̦oor ro an bwe rej aikuj watõk doon ãinwõt jemjein jemjati, ear bar kaalikkar bwe rej aikuj kwal̦o̦k ettã bõro. (Riit Matu 23:11, 12.) Ãinwõt ad kar katak kake, jet iien utiej bõro ear kõm̦m̦an bwe en wõr jepel ibwiljin rijjilõk ro. Ilo raan ko an Jesus, ear l̦ap an armej ro utiej bũrueer kõn aelõñ ko aer. Elõñ RiJu ro rar l̦õmn̦ak bwe rem̦m̦anl̦o̦k jãn ro jet kõnke rej nejin Ebream. Bõtab Jon RiPeptaij ear ba ñan er: “Anij ej maroñ in kõjerkak ro nejin Ebream jãn dekã kein.”​—Luk 3:8.

¹⁰ Jesus ear kwal̦o̦k bwe ebõd ñan an armej ro utiej bũrueer kõn aelõñ ko aer. Ear kaalikkar men in ke juon Skraib ear kajjitõk ippãn: “Wõn rũturũ?” Ñan uwaake kajjitõk in, Jesus ear kwal̦o̦k juon bwebwenato. Jet riko̦o̦t rar m̦an juon RiJu im likũti wõt ilo tõrerein ial̦. Meñe jet RiJu rar etal im loe em̦m̦aan in ak rar etal wõt jãne im jab jipañe. Bõtab, juon RiSameria ear bũrom̦õj kõn RiJu in im ear jipañe. Jesus ear kõjem̦l̦o̦k bwebwenato in an ilo an kar jiroñ Skraib eo bwe ej aikuj in bar ãinwõt RiSameria eo. (Luk 10:25-37, UBS) Jesus ear kwal̦o̦k bwe juon RiSameria emaroñ katakin RiJu ro ñan kwal̦o̦k yokwe ñan aolep armej.

11. Etke rũkal̦oor ro an Jesus rar aikuj jol̦o̦k aer kalijekl̦o̦k, im ewi wãween an kar Jesus jipañ er ñan mel̦el̦e kõn men in?

¹¹ M̦okta jãn an kar Jesus wanlõñl̦o̦k ñan lañ, ear jiroñ rũkal̦oor ro an bwe ren kwal̦o̦k naan “iaolepen Judia, im i Sameria, im ñan ãne eo ettol̦o̦ktata ilal̦.” (Jrb. 1:8) Innem bwe rũkal̦oor ro an Jesus ren kar kõm̦m̦ane men in, rar aikuj jol̦o̦k aer kalijekl̦o̦k im utiej bõro. Ekkã an kar Jesus kwal̦o̦k wãween ko rem̦m̦an ippãn armej ro jãn aelõñ ko jet, im men in ear kõpooj rũkal̦oor ro an ñan kwal̦o̦k naan ñan aolep aelõñ. Ñan waanjoñak, Jesus ear nõbar juon rũttarin̦ae me ej jãn juon aelõñ kõn an kar kajoor tõmak eo an. (Matu 8:5-10, UBS) Ilo Nazeret, jikin eo ear dik im rũttol̦o̦k ie, Jesus ear kwal̦o̦k kõn wãween an kar Jeova jipañ armej ro jãn aelõñ ko jet ãinwõt kõrã in Pinisia eo ejako l̦eo pãleen ilo kar Zarepat, im em̦m̦aan in Siria eo ear lõba etan Neaman. (Luk 4:25-27, UBS) Bareinwõt, Jesus ear kwal̦o̦k naan ñan kõrã in Sameria eo im ruo raanin an kar pãd ilo bukwõn eo an RiSameria ro kõnke armej ro rar itoklimo im kõn̦aan roñjake ennaan eo an.​—Jon 4:21-24, 40.

12, 13. (1) Ewi wãween an kar rijjilõk ro l̦õmn̦ak ke Jesus ear kwal̦o̦k naan ñan juon kõrã in Sameria? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.) (2) Ta eo ej kaalikkar bwe Jemes im Jon rar jab lukkuun mel̦el̦e kõn men eo Jesus ear kajjioñ katakin er?

¹² Ear jab pidodo ñan an rijjilõk ro jol̦o̦k aer kalijekl̦o̦k. Rar lukkuun bwilõñ ke Jesus ear  m̦õn̦õn̦õ in kwal̦o̦k naan ñan juon kõrã in Sameria. (Jon 4:9, 27) Etke? Kõnke bõlen rũtõlin kabuñ eo an RiJu ro rar jab kõnono ippãn kõrã ro ilo̦bwilej, im el̦aptata ñan juon kõrã in Sameria me enana kõm̦m̦an ko an. Ilo iien eo Jesus ear kõnono ippãn kõrã in Sameria eo, rijjilõk ro rar jiroñe bwe en m̦õñã bõtab joñan an kar Jesus itoklimo in kõnono ippãn kõrã in ear jab l̦õmn̦ake an m̦õñã. Anij ear kõn̦aan bwe en kwal̦o̦k naan ñan aolep armej ekoba kõrã in Sameria eo, im ilo an kar kõm̦m̦ane men eo Jemãn ekõn̦aan ear ãinwõt m̦õñã eo kijen.​—Jon 4:31-34, UBS.

¹³ Bõtab Jemes im Jon rar jab mel̦el̦e kõn men in Jesus ear katakin er kake. Ke rũkal̦oor ro rar itoitak ippãn Jesus ilo Sameria, rar kappukot juon jikin ilo bukwõn in bwe ren maroñ pãd ie ilo boñõn eo. Bõtab RiSameria ro rar jab kõtl̦o̦k aer kiki ijin. Kõn men in Jemes im Jon rar jino illu im rar kajjitõk bwe en jilkinlal̦tak kijeek jãn lañ ñan ko̦kkure jikin in, ak Jesus ear kajju kajim̦we erro. (Luk 9:51-56, UBS) Bõlen Jemes im Jon reban kar illu el̦aññe men in ear wal̦o̦k ilo bukwõn eo aerro ilo Galili. Remaroñ kar illu kõnke ear wõr aer kalijekl̦o̦k n̦ae RiSameria ro. Tokãlik, ke Jon ear kwal̦o̦k naan ñan RiSameria ro im elõñ iaaer rar m̦õn̦õn̦õ in roñjake e, emaroñ kar jook kõn wãween an kar l̦õmn̦ak kõn er m̦oktal̦o̦k.​—Jrb. 8:14, 25.

14. Ewi wãween kar kõm̦adm̦õde juon apañ kõn an oktak kajin ko an armej ro?

¹⁴ Ejjabto jãn kar Pentekost eo ilo iiõ eo 33, ekar wõr juon apañ ilo eklejia eo kõn an kar nana wãween an armej ro kõm̦m̦an ñan ro eoktak aelõñ ko aer. Ke em̦m̦aan ro ilo eklejia eo rar lel̦o̦k kijen kõrã ro emej l̦õm̦aro pãleer im rej pãd ilo aikuj, rar kõjekdo̦o̦ne kõrã ro rar kõnono kajin Grik. (Jrb. 6:1) Men in emaroñ kar wal̦o̦k kõnke armej ro rar kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k ñan ro eoktak kajin ko aer. Bõtab, rijjilõk ro rar m̦õkaj im kõm̦adm̦õde apañ in. Rar kããlõt jimjuon em̦m̦aan ekajoor tõmak ko aer ñan ajeji m̦õñã ko ñan armej ro. Aolep em̦m̦aan rein ear wõr etaer ilo kajin Grik innem men in emaroñ kar kaenõm̦m̦an bũruon kõrã in Grik ro me kar kõjekdo̦o̦n er.

15. Ewi wãween an kar Piter katak ñan jab kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k ñan aolep armej? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

¹⁵ Ilo iiõ eo 36, rũkal̦oor ro an Jesus rar jino kwal̦o̦k naan ñan armej ro ilo aolep aelõñ ko. M̦okta jãn iien in, rijjilõk Piter ekõn jol̦o̦k el̦ap iien ippãn RiJu ro wõt. Ak ãlikin an kar Anij kaalikkar bwe Kũrjin ro rejjab aikuj kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k, Piter ear kwal̦o̦k naan ñan rũttarin̦ae in Rom eo etan Korniliõs. (Riit Jerbal 10:28, 34, 35, UBS.) Ãlikin iien in, Piter ear jol̦o̦k iien im m̦õñã ippãn Kũrjin ro me rar jab RiJu. Bõtab jet iiõ tokãlik, ilo jikin eo etan Antiok, ear bõjrak an Piter m̦õñã ippãn Kũrjin ro me rar jab RiJu. (Ga. 2:11-14, UBS) Paul ear kajim̦we Piter im Piter ear m̦õn̦õn̦õ in roñjake. Etke jejel̦ã men in? Ke Piter ear je lõta eo an kein kajuon ñan Kũrjin RiJu ro im ro rar jab RiJu ilo Eijia Minor, ear kõnnaan kõn joñan an aorõk ñan ad kwal̦o̦k yokwe ñan aolep ro jeid im jatid.​—1 Pi. 1:1; 2:17.

16. Ta eo armej ro rar jel̦ã kõn Kũrjin ro jinoin kake?

¹⁶ Alikkar bwe rijjilõk ro rar katak jãn joñak eo an Jesus ñan yokwe “armej otemjej.” (Jon 12:32; 1 Ti. 4:10) Meñe ear bõk iien ñan aer katak men in, ak rar ukot wãween aer l̦õmn̦ak kõn armej ro. Ilo m̦ool, aolep armej rar jel̦ã kajjien Kũrjin ro jinoin kõn aer yokwe doon. Ilo iiõ eo 200, rijeje eo Tertullian ear kwal̦o̦k men ko ro jet rar ba kõn Kũrjin ro. Ear ba: “Rein rej yokwe doon,” im “repojak in mej kõn doon.” Kõnke Kũrjin rein rar kõn̦ak ‘armej eo ekããl,’ rar katak ñan watõk aolep armej bwe rej joñan wõt juon ãinwõt an bar Anij watõk er.​—Kol. 3:10, 11.

17. Ewi wãween ad maroñ julo̦k jabdewõt eñjake im l̦õmn̦ak ko ewõr ippãd kõn kalijekl̦o̦k? Jouj im kwal̦o̦k jet waanjoñak.

¹⁷ Ilo raan kein, emaroñ bar bõk iien ñan ad jol̦o̦k l̦õmn̦ak im eñjake in kalijekl̦o̦k. Juon jeid im jatid kõrã ilo France ej kwal̦o̦k kõn an  kar pen an kõm̦m̦ane men in. Ej ba: “Jeova ear katakin eõ ñan jel̦ã ta lukkuun mel̦el̦ein yokwe, ta lukkuun mel̦el̦ein lel̦o̦k ñan ro jet, im ta mel̦el̦ein ñan lukkuun yokwe aolep armej. Bõtab ij katak wõt ñan jol̦o̦k aõ kalijekl̦o̦k n̦ae ro jet, im ejjab pidodo ñan aõ kõm̦m̦ane men in aolep iien. Eñin unin ij wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jar kake.” Bar juon jeid im jatid kõrã ilo Spain ej ba bwe jet iien ej kate e ñan julo̦k l̦õmn̦ak ko an rebõd kõn armej ro jãn bar juon aelõñ. Ej ba: “Elõñ iien ij lo tõprak ilo aõ kõm̦m̦ane men in. Bõtab ij kile bwe ij aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kate eõ ñan julo̦ki l̦õmn̦ak kein. El̦ap aõ kam̦m̦oolol Jeova im im̦õn̦õn̦õ bwe ij m̦õttan juon baam̦le ebõrokuk.” Alikkar bwe kõj aolep jej aikuj lukkuun l̦õmn̦ak kõn wãween ad eñjake. Ãinwõt kõrã rein ruo jeid im jatid, ewõr ke jidik kalijekl̦o̦k ippãd me jej aikuj jol̦o̦ke?

18, 19. (1) Ta unin ad aikuj kwal̦o̦k yokwe ñan aolep armej im jab kalijekl̦o̦k ñan er? (2) Ewi wãween ad maroñ kõm̦m̦ane men in?

¹⁸ Eaorõk ñan ad keememej bwe m̦okta kõj aolep jekar ettol̦o̦k jãn Anij. (Ep. 2:12) Bõtab Jeova ear karuwaakl̦o̦k kõj ñane kõn an yokwe kõj. (Hos. 11:4, UBS; Jon 6:44) Bareinwõt Christ ear karwaineneik kõj im kõm̦m̦an bwe jen maroñ uwaan baam̦le eo an Anij. (Riit Rom 15:7, UBS.) Innem kõnke Jeova im Jesus rar karwaineneik kõj meñe jejjab weeppãn, jen jab kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k ak kõjekdo̦o̦n jabdewõt armej!

¹⁹ Ilo ad epaakel̦o̦k jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in enana, el̦apl̦o̦k an armej ro jepel, kalijekl̦o̦k, im dike doon. (Ga. 5:19-21; 2 Ti. 3:13) Bõtab ãinwõt armej ro an Jeova, jekõn̦aan bwe en wõr ippãd ‘mãlõtlõt eo jãn lañ’ me enaaj jipañ kõj ñan jab kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k im kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k ad aenõm̦m̦an ippãn doon. (Jem. 3:17, 18, UBS) El̦ap ad m̦õn̦õn̦õ in m̦õttãik armej ro jãn aelõñ ko jet, im m̦õn̦õn̦õ in katak kõn m̦anit ko aer reoktak, im bõlen bar katak kajin eo aer. Ilo ad kõm̦m̦ane men in, jej m̦õn̦õn̦õ kõn ad aenõm̦m̦an ippãn doon “ãinwõt juon reba” im kõn ad kõm̦m̦ani men ko rejim̦we “ãinwõt n̦o ko in lo̦meto.”​—Ais. 48:17, 18.

20. Ta eo ej wal̦o̦k ñe yokwe ej ukot wãween l̦õmn̦ak im eñjake ko ad?

²⁰ Ke kõrã eo jeid im jatid jãn Aujtõrõlia ear katak Baibõl̦, ear jino dikl̦o̦k an kalijekl̦o̦k im dike armej ro jãn aelõñ ko jet. Yokwe ear kõm̦akũti ñan ukot l̦õmn̦ak im eñjake ko an. Em̦m̦aan eo jeid im jatid jãn Canada me ej kõnono kajin French, ej ba bwe kiiõ ej kab kile bwe unin an armej ro dike ro jet ej kõnke rejjab lukkuun jel̦ã kajjier. Ear lo bwe “wãween ko ippãn juon armej rejjab wal̦o̦k jãn ijo rej itok jãne.” Em̦m̦aan in jeid im jatid ear m̦areik juon jeid im jatid kõrã me ej kõnono kajin Pãlle. Waanjoñak kein an rein jeid im jatid rej kam̦ool bwe yokwe ej jol̦o̦k ad kalijekl̦o̦k. Yokwe ej kabõrokuk kõj ippãn doon ãinwõt juon to̦ ej lukwõj kõj ippãn doon im eban tũm̦.​—Kol. 3:14.