“YOKWE! Ejet am̦ mour rainin?”

Ejjel̦o̦k pere bwe emaroñ ikkutkut am̦ kõjerbale naan kein ñe kwõj yokyokwe armej, im bõlen kwõj bar idik peier ak atbo̦kwõje er. Meñe men ko jej ba im kõm̦m̦ani ñe jej yokyokwe armej ro remaroñ oktak ekkar ñan m̦anit ko ak jikin ko jej pãd ie, ak ad yokyokwe doon rej ãinl̦o̦k wõt juon. Ñe jejjab yokyokwe ro jet, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe ren l̦õmn̦ak bwe jejjab kwal̦o̦k jouj ak jejaje m̦anit.

Bõtab ejjab aolep armej epidodo ñan aer kwal̦o̦k karwainene im yokyokwe ro jet. Emaroñ pen ippãn jet armej ñan kõm̦m̦ane men in kõn aer jook im ãliklik ak bõlen kõn aer l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãer. Bareinwõt jet remaroñ kile bwe epen aer yokyokwe armej ro me rej itõk jãn bar juon aelõñ, eoktak m̦anit eo aer, ak jabdewõt kain armej. Bõtab, ñe jej kate kõj ñan kwal̦o̦k ad kea kake armej im yokyokwe er, meñe emaroñ jejjo wõt naan, men in emaroñ jipañ im kõkajoor er.

Kõn men in, jen kajitũkin kõj make: ‘Ta men ko rem̦m̦an remaroñ wal̦o̦k jãn ad yokyokwe ro jet? Im ewi wãween an Naanin Anij katakin kõj kõn ad yokyokwe armej?’

Ke rijjilõk Piter ear kwal̦o̦k karwainene im yokyokwe Korniliõs, armej eo m̦oktata jãn aelõñ ko jet me ear m̦õttan eklejia eo an Kũrjin ro, ear ba: “Anij ej kõm̦m̦an ñan armej otemjej ilo ejjel̦o̦k kalijekl̦o̦k.” (Jrb. 10:34, UBS) Tokãlik, Piter ear je bwe Anij “ekõn̦aan bwe aolep armej ren oktak jãn jerawiwi ko aer.” (2 Pi. 3:9, UBS) Ilo jinoin jemaroñ l̦õmn̦ak bwe eoon kein el̦ap aer jitõñl̦o̦k wõt ñan ro rej katak kõn Jeova, ak Piter ear bar rõjañ Kũrjin ro ilo an ba: “Kom̦win kautiej armej otemjej. Kom̦win yokwe jemjein jemjatin.” (1 Pi. 2:17) Kõn men in, ealikkar bwe ej juon men em̦m̦an bwe jen yokyokwe ro jet, jekdo̦o̦n ta aelõñ eo ak m̦anit eo juon armej ej itok jãne ak wãween an kar dik im rũttol̦o̦k. Ñe jej kõm̦m̦ane men in jej kaalikkar bwe el̦ap ad yokwe im kautiej er.

Rijjilõk Paul ear rõjañ ro ilo eklejia eo im ba: “Kom̦win yokyokwe doon.” (Rom 16:16, UBS) Paul ear l̦õmn̦ak im kwal̦o̦k ilo lõta eo an kõn ro jein im jatin me rar lukkuun jipañ e im kõkajoor e. Innem ilo raan kein, ej aikuj l̦apl̦o̦k ad jipañ im kõkajoor ro jeid im jatid kõnke epaaktok jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in im el̦ap an Setan illu.​—Kol. 4:11, UBS; Rev. 12:12, 17.

Waanjoñak ko ilo Baibõl̦ rej kwal̦o̦k ñan kõj bwe elõñ tokjãn ko rem̦m̦an rej wal̦o̦k jãn ad yokyokwe ro jet.

Ke Jeova ear pojak in bõk mour eo an Nejin ilañ im likũti ilowaan lo̦jien Meri, Jeova ear jilkinl̦o̦k juon enjel̦ bwe en kõnnaan ippãn. Enjel̦ in ear ba: “Yokwe eok! Irooj ej pãd ippam̦, im ear kõjeraam̦m̦an eok!” Bõtab Meri ear “kanooj l̦o̦kjenaan,” kõnke ear jab mel̦el̦e unin an kar enjel̦ eo kõnnaan ippãn. Enjel̦ eo ear kile men in, im ear ba ñan e: “Meri, kwõn jab mijak, bwe ebuñbũruon Anij ippam̦.” Innem ear kõmel̦el̦eik Meri bwe ekar ankilaan Anij bwe Messaia eo enaaj l̦otak jãn e. Kõn men in, ear jako an Meri l̦o̦kjenaan im ear kaalikkar an kõn̦aan pokake ilo an ba: “Ña rũkarejeran Irooj. En wal̦o̦k men in ñan eõ ãinwõt am̦ ba.”​—Luk 1:26-38, UBS.

Meñe ear juon jeraam̦m̦an el̦ap ñan jerbal ãinwõt rũkõnono eo an Jeova, ak enjel̦ in ear jab l̦õmn̦ak bwe eutiejl̦o̦k im ejjab aikuj kõnnaan ñan juon armej ejjab weeppãn. Ke enjel̦ in ear kõnnaan ippãn Meri ear jino kõn an yokyokwe e. Ta eo jemaroñ katak jãn waanjoñak in? Eokwe, jej aikuj pojak in karwainene im yokyokwe ro jet im rõjañ im kõkajoor er. Ilo jejjo wõt naan, jemaroñ kõkajoor ro jeid im jatid im jipañ er ñan kile bwe rej uwaan doulul eo an Jeova.

Paul ear jel̦ã kajjien elõñ ro jein im jatin ilo eklejia ko ilo Eijia Minor im Europe, im lõta ko an rej kwal̦o̦k kõn an kar yokyokwe elõñ iaaer. Elukkuun alikkar men in ñe jej riiti bokin Rom jebta 16. Ilo jebta in Paul ear lel̦o̦k naanin yokyokwe ñan elõñ iaan rũttõmak ro m̦õttan. Ñan waanjoñak, ear kwal̦o̦k kõn Pibe, ‘jatid kõrã,’ im ear rõjañ  ro jein im jatin bwe ren karwaineneik im yokyokwe ‘e ilo Irooj, ãinwõt ekkar ippãn ro rem̦m̦an, im bwe ren jipañ e ilo jabdewõt eo ej aikuj jãn er.’ Paul ear bar yokyokwe Priska im Akula im ba bwe ‘ejjab e wõt ej kam̦m̦oolol er, a bareinwõt eklejia otemjej an riaelõñ ko.’ Paul ear bareinwõt lel̦o̦k naanin yokyokwe ñan ro me Baibõl̦ eo ejjab lukkuun kwal̦o̦k kake er ãinwõt “Epenitõs ejitõnbõro ippa” im “Traipina im Traiposa, ro rej jerbal ilo Irooj.” Elukkuun alikkar bwe Paul ear pojak im ear kõn̦aan yokyokwe ro jein im jatin.​—Rom 16:1-16.

Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan an kar rein m̦õn̦õn̦õ ke rar kile bwe Paul ear keememej im l̦õmn̦ak kake er. Ejjel̦o̦k pere bwe ear l̦apl̦o̦k aer yokwe Paul im l̦apl̦o̦k aer yokwe doon! Bareinwõt ke Paul ear lel̦o̦k naanin yokyokwe ñan ro jein im jatin, men in emaroñ kar rõjañ im kõkajoor Kũrjin ro jet, im jipañ er bwe ren jutak wõt pen ilo tõmak. Aet, ñe jej lel̦o̦k naanin yokyokwe ñan ro jeid im jatid ilo ad nõbar im kwal̦o̦k ad kea kake er, men in ej kõkajoorl̦o̦k jem̦jerã ko ad im kabõrokuk aolep rũkarejar ro an Anij retiljek.

Ke Paul ear tõpar wab eo ilo Puteoli im ear jibadekl̦o̦k Rom, Kũrjin ro ilo ijin rar etal jãn ijoko ituiõñ im jibadekl̦o̦k jikin ko iturõk bwe ren iioone. Ke Paul ear loe er jãn ettol̦o̦k ear “kam̦m̦oolol Anij im eperanl̦o̦k.” (Jrb. 28:13-15) Ãindeinl̦o̦k wõt, jet iien men eo wõt jemaroñ kõm̦m̦ane ñan yokyokwe juon armej ej ilo ad ettõñdikdik ak yokyokwe l̦o̦k e. Bõtab, men in emaroñ lukkuun kõkajoor juon armej ebũrom̦õj.

Rũkal̦oor eo Jemes ear aikuj lel̦o̦k juon naanin kauwe ekajju kõnke jet iaan Kũrjin ro ilo tõrein rar jino el̦l̦o̦k jãn Jeova im jem̦jerãik lal̦ in. (Jem. 4:4) Bõtab lale wãween an kar Jemes jino je lõta eo an:

“Jãn Jemes, juon rũkarejeran Anij im Irooj Jesus Christ; Yokyokwe ñan ro doon Anij otemjej rej jeplõklõk ilo aolepen lal̦.” (Jem. 1:1, UBS) Emaroñ kar pidodol̦o̦k ñan an ro rar riiti lõta eo an Jemes roñjake naanin kauwe ko an ke ear yokyokwe er, im kaalikkar bwe rej joñan wõt juon im̦aan mejãn Anij. Em̦ool bwe ñe jej lel̦o̦k naanin yokyokwe ñan ro jet im kwal̦o̦k ad ettã bõro, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en pidodol̦o̦k ad lel̦o̦k naanin kauwe ñan er ak kõnnaan ippãer kõn juon men eaorõk.

Ñe jej lel̦o̦k naanin yokyokwe ñan ro jet, meñe emaroñ jejjo wõt naan, ak men ko jej ba rej aikuj itok jãn bũruod im kaalikkar bwe jej yokwe er. Elukkuun aorõk bwe jen kõm̦m̦ane men in meñe jemaroñ l̦õmn̦ak bwe ro jet rejjab kile ad yokyokwe er. (Matu 22:39, UBS) Ñan waanjoñak, juon jeid im jatid kõrã ilo Ireland ear tõparl̦o̦k Im̦õn Kweilo̦k eo ilo iien eo ej itõn jino kweilo̦k. Ke ear ekkaiuriurl̦o̦k im del̦o̦ñ, juon jeid im jatid em̦m̦aan ear reilo̦k im ettõñdikdik im ba ñane: “Yokwe. Ilukkuun m̦õn̦õn̦õ in lo eok.” Innem kõrã in jeid im jatid ear etal im jijet.

Jet wiik tokãlik, kõrã in ear kepaake em̦m̦aan eo jeid im jatid im kwal̦o̦k ñane bwe ear wõr juon apañ epen ear iioone ilo m̦weo im̦õn im ej kijenmej wõt kake. Kõrã in ear ba ñane, “Iar lukkuun inepata im nana aõ mour ilo boñõn eo, joñan, ibaj wõt jidik jab itok im kweilo̦k. Ijjab lukkuun keememej katak ko rar wal̦o̦k ilo kweilo̦k eo ak men eo wõt ij keememeje ej am̦ kar yokyokwe eõ. Elukkuun kar kõm̦m̦an bwe en em̦m̦anl̦o̦k aõ mour, im kwõlukkuun em̦ool.”

Em̦m̦aan in jeid im jatid ear jab lukkuun kile ewi joñan an kar naanin yokyokwe eo an jelõt im jipañ kõrã eo. Ear ba: “Ke kõrã eo ear kwal̦o̦k ñan ña kõn ewi joñan an kar naan ko aõ jelõte, iar lukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe iar kate eõ ñan yokyokwe e. Men in ear bar kõm̦m̦an bwe en em̦m̦an aõ mour.”

Solomon ear je: “Kwõn jol̦o̦k kijõm̦ n̦a ioon dãn ko, bwe kwõnaaj loe ãlikin elõñ raan.” (Ekl. 11:1) Ñe jej kile aorõkin ad lel̦o̦k naanin yokyokwe ñan aolep, el̦aptata ñan rũttõmak ro m̦õttad, jej kõkajoor im rõjañ er im bareinwõt kõj make. Kõn men in, jen jab mel̦o̦kl̦o̦k ewi joñan an naanin yokyokwe ko ad jipañ im kõkajoor ro jet.